Näitan 9 postitust - vahemik 61 kuni 69 (kokku 69 )

Teema: Vôlad

Postitas:
Kägu

Vabanda, teemaalgataja, aga sa oled see süüdimatu laenaja, kellest üks laenutöötaja siin kirjutab: sul on 7000-ne laen ja krediitkaardivõlg ja selle asemel, et neid tagasi maksta, hakkad sa järjest raha kandma mingile aferistile lootuses kiiresti rikastuda. Ehk siis mässid end üha rohkem laenuvõrku. Kui nüüd keegi teine siit pakuks, et kanna raha, ma aitan sul kaotatud summad tagasi saada, no sa kannaks ka, kui kuskilt raha saaksid. Sellest olukorrast pead küll ise välja rabelema, ilma lähedasi siia segamata, et sa midagigi õpiksid, muidu oled varsti samas augus tagasi.

+9
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

#3561284: Ja ma ei tea, mis teha – ta hoiab mind ikka veel siputamas. Et kohe jõuab see summa minu btc walletisse, ta peab ainult midagi kontrollima jne jne. Ma ei tea, mis teha???? Blokkida julmalt? Pöördu politseisse ja kiiremas korras. Ilmselgelt on tegu suhteliselt klassikalise petuskeemiga. Kui see suli veel aktiivne on, on lootust, et politsei saab midagi teha. Vahel, harva küll, aga õnnestub neid ka vahele võtta.

Ta ei ole Eestist. On USAst, Californiast vist. Tema jutu järgi. Seega meie politsei siin ei aita ilmselt.

interpol

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
helevalge

Olen ise investor, seepärast teemaga tuttav. Sellise võlgade hulgaga ei leia refinantseerijat. Pealegi kui siiani pole puugiga suhteid katkestanud, siis … Ainuke väljapääs oleks abikaasale kõik detailides ära rääkida ja kaasata tagasimaksmisse ka laiem perekonnaring s.t. maksta võlad kohe tagasi nii palju kui võimalik. Abikaasa peaks siis jälgima, et uuesti kedagi sponsoreerima ei kukuks.

Samas pole vaja ka ennast süüdistada, vastas on kindlasti elukutselised rahanõrutajad ja selle raha nad kasutavad ära kuskil rämedas kuritegevuses, mitte luksuskaupu ostes.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ise investor, seepärast teemaga tuttav. Sellise võlgade hulgaga ei leia refinantseerijat. Pealegi kui siiani pole puugiga suhteid katkestanud, siis … Ainuke väljapääs oleks abikaasale kõik detailides ära rääkida ja kaasata tagasimaksmisse ka laiem perekonnaring s.t. maksta võlad kohe tagasi nii palju kui võimalik. Abikaasa peaks siis jälgima, et uuesti kedagi sponsoreerima ei kukuks.

Samas pole vaja ka ennast süüdistada, vastas on kindlasti elukutselised rahanõrutajad ja selle raha nad kasutavad ära kuskil rämedas kuritegevuses, mitte luksuskaupu ostes.

Kes pereringist on nõus maksma teiste lollusi kinni?

Kaua teemaalgataja siis veel nn kurikaeli finantseerib ja loodab rahalaeva tulekut, aru juba pole saanud või et tegemist pettusega ja kurikaeltega. Selliste sissetulekute juures on eraisiku pankrit paratamatu. Vaene abikaasa, kui peaks samuti osa neist võlgadest saama. Võlad ju samuti ühisvara, pole vahet et vaena abikaasa ei oska aimatagi sellist asja.

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Räägi ikka kõigepealt abikaasale. Mitte, et tema peaks hakkama kinni maksma, aga su enda tervisele hakkab, kui jätad ennast oma mure ja saladusega üksi. Ja mees aitab ehk ikka lahenduste variante kaaluda lähtuvalt sinu olukorrast, mida meie siin ei tea. Või vähemalt mõistab, miks sul lähiajal pole vaba raha.

Tagantjärele on lihtne mõelda, et appike, kuidas ma sain olla nii loll ja naiivne, aga professionaalsed petturid oskavadki inimesi ära tinistada. Mul juhtus kord selline lugu, et ostsin ehituspoe parklas välismaalase käest 300 euro eest köögitarbeid, mille kvaliteet oli selline, et Hansapostist 30 euroga saaks ka etemad. Ekstra käisin pangaautomaadi ees talle sularaha võtmas. Kusjuures mul oli tol hetkel köögitarbeid vaja, aga kindlasti polnud plaani kohe ja see päev neid ostma kukkuda. Õudselt kõhe ja ebameeldiv tunne, kui saad aru, kui kergelt manipuleerimise õnge läksid, tegid midagi mis pole üldse sinu moodigi.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ise investor, seepärast teemaga tuttav. Sellise võlgade hulgaga ei leia refinantseerijat. Pealegi kui siiani pole puugiga suhteid katkestanud, siis … Ainuke väljapääs oleks abikaasale kõik detailides ära rääkida ja kaasata tagasimaksmisse ka laiem perekonnaring s.t. maksta võlad kohe tagasi nii palju kui võimalik. Abikaasa peaks siis jälgima, et uuesti kedagi sponsoreerima ei kukuks.

Samas pole vaja ka ennast süüdistada, vastas on kindlasti elukutselised rahanõrutajad ja selle raha nad kasutavad ära kuskil rämedas kuritegevuses, mitte luksuskaupu ostes.

Kes pereringist on nõus maksma teiste lollusi kinni?

Kaua teemaalgataja siis veel nn kurikaeli finantseerib ja loodab rahalaeva tulekut, aru juba pole saanud või et tegemist pettusega ja kurikaeltega. Selliste sissetulekute juures on eraisiku pankrit paratamatu. Vaene abikaasa, kui peaks samuti osa neist võlgadest saama. Võlad ju samuti ühisvara, pole vahet et vaena abikaasa ei oska aimatagi sellist asja.

Miks ei peaks pereringist keegi olema nõus aitama? Eriti abikaasa, kui temaga on ühisvara, siis riskib abikaasa eraisiku pankroti korral ka osa oma vara kaotusega, lisaks ei pruugi nad tulevikus saada kodulaenu. See ei tähenda, et ta aitajatele tagasi ei maksa, aga see on pere huvides et naine pankrotti ei läheks.

Eraisiku pankrot peaks olema ikka absoluutselt viimane lahendus. 13 tuhat eurot võlgnevust tundub sellise sissetuleku juures suur, aga see pole nii suur summa, et peaks eraisiku pankrotti taotlema. Ma saan aru, kui tegemist oleks 6-kohalise summaga.

Keegi juba linkis siia financer.com artikli, seal on ilusti kirjas, et see pole mingi imeravim. Minu arust olulisemad punktid sealt:

1) protsess ei ole odav, pankrotihaldurile tuleb tasuda päris suured summad

2) su varale tehakse täielik inventuur, käiakse su kodus ja uuritakse, mida väärtuslikku sul võiks olla. Sa võid jääda ilma ka vallasvarast, näiteks kui mehel on auto ja teil on ühisvara, siis kuulub sulle pool auto väärtusest ja jääte autost ilma.

3) sulle jäetakse kätte elatusmiinimum, aga võlgu pead ikka edasi tasuma. Kas see päästaks kuidagi olukorra, kui kuus paarsada eurot kätte jääks?

Pigem ikka soovitaks rääkida mehega, proovida laenata raha perelt või sõpradelt, rääkida läbi laenuandjatega, leida võlanõustaja. Kui sul pole veel võlgnevusi tekkinud, siis ise esimesena laenuandja poole pöördumine on positiivne ja laenuandja võib vastu tulla ja olla nõus kas andma maksepuhkust või tegema pikema maksegraafiku. Kui sa juba võlgu jääd, siis oled võlgnik ja on palju raskem läbi rääkida. Kui oled proaktiivne ja pöördud enne võlgnevuse tekkimist ise, siis näitad, et oled vastutustundlik ja usaldusväärne.

Ja kindlasti ära kanna mitte sentigi enam nendele petturitele.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Räägi kindlasti politseile ja/või abikaasale, tõmbavad sind konksu otsast lahti, muidu võib pettur panna sind veel tema kasuks tegutsema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen ise investor, seepärast teemaga tuttav. Sellise võlgade hulgaga ei leia refinantseerijat. Pealegi kui siiani pole puugiga suhteid katkestanud, siis … Ainuke väljapääs oleks abikaasale kõik detailides ära rääkida ja kaasata tagasimaksmisse ka laiem perekonnaring s.t. maksta võlad kohe tagasi nii palju kui võimalik. Abikaasa peaks siis jälgima, et uuesti kedagi sponsoreerima ei kukuks.

Samas pole vaja ka ennast süüdistada, vastas on kindlasti elukutselised rahanõrutajad ja selle raha nad kasutavad ära kuskil rämedas kuritegevuses, mitte luksuskaupu ostes.

Kes pereringist on nõus maksma teiste lollusi kinni?

Kaua teemaalgataja siis veel nn kurikaeli finantseerib ja loodab rahalaeva tulekut, aru juba pole saanud või et tegemist pettusega ja kurikaeltega. Selliste sissetulekute juures on eraisiku pankrit paratamatu. Vaene abikaasa, kui peaks samuti osa neist võlgadest saama. Võlad ju samuti ühisvara, pole vahet et vaena abikaasa ei oska aimatagi sellist asja.

Miks ei peaks pereringist keegi olema nõus aitama? Eriti abikaasa, kui temaga on ühisvara, siis riskib abikaasa eraisiku pankroti korral ka osa oma vara kaotusega, lisaks ei pruugi nad tulevikus saada kodulaenu. See ei tähenda, et ta aitajatele tagasi ei maksa, aga see on pere huvides et naine pankrotti ei läheks.

Eraisiku pankrot peaks olema ikka absoluutselt viimane lahendus. 13 tuhat eurot võlgnevust tundub sellise sissetuleku juures suur, aga see pole nii suur summa, et peaks eraisiku pankrotti taotlema. Ma saan aru, kui tegemist oleks 6-kohalise summaga.

Keegi juba linkis siia financer.com artikli, seal on ilusti kirjas, et see pole mingi imeravim. Minu arust olulisemad punktid sealt:

1) protsess ei ole odav, pankrotihaldurile tuleb tasuda päris suured summad

2) su varale tehakse täielik inventuur, käiakse su kodus ja uuritakse, mida väärtuslikku sul võiks olla. Sa võid jääda ilma ka vallasvarast, näiteks kui mehel on auto ja teil on ühisvara, siis kuulub sulle pool auto väärtusest ja jääte autost ilma.

3) sulle jäetakse kätte elatusmiinimum, aga võlgu pead ikka edasi tasuma. Kas see päästaks kuidagi olukorra, kui kuus paarsada eurot kätte jääks?

Pigem ikka soovitaks rääkida mehega, proovida laenata raha perelt või sõpradelt, rääkida läbi laenuandjatega, leida võlanõustaja. Kui sul pole veel võlgnevusi tekkinud, siis ise esimesena laenuandja poole pöördumine on positiivne ja laenuandja võib vastu tulla ja olla nõus kas andma maksepuhkust või tegema pikema maksegraafiku. Kui sa juba võlgu jääd, siis oled võlgnik ja on palju raskem läbi rääkida. Kui oled proaktiivne ja pöördud enne võlgnevuse tekkimist ise, siis näitad, et oled vastutustundlik ja usaldusväärne.

Ja kindlasti ära kanna mitte sentigi enam nendele petturitele.

Seda ma ju ütlesin, et vaene abikaasa. Ka võlad on ühisvara. Pereringi all mõtlesin rohkem tädisid onusid ja nende lapsi ja ka õdesid vendi ja nende lapsi. No sellel seltskonnal pole küll sellise lollusega asja eriti. Abikaasa vaeseke hakkab maksma muidugi. Abikaasale tuleb selline asi 1:1 ära rääkida. Usaldusväärseks ja vastutustundlikuks ma sellist inimest just ei peaks.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen ise investor, seepärast teemaga tuttav. Sellise võlgade hulgaga ei leia refinantseerijat. Pealegi kui siiani pole puugiga suhteid katkestanud, siis … Ainuke väljapääs oleks abikaasale kõik detailides ära rääkida ja kaasata tagasimaksmisse ka laiem perekonnaring s.t. maksta võlad kohe tagasi nii palju kui võimalik. Abikaasa peaks siis jälgima, et uuesti kedagi sponsoreerima ei kukuks.

Samas pole vaja ka ennast süüdistada, vastas on kindlasti elukutselised rahanõrutajad ja selle raha nad kasutavad ära kuskil rämedas kuritegevuses, mitte luksuskaupu ostes.

Kes pereringist on nõus maksma teiste lollusi kinni?

Kaua teemaalgataja siis veel nn kurikaeli finantseerib ja loodab rahalaeva tulekut, aru juba pole saanud või et tegemist pettusega ja kurikaeltega. Selliste sissetulekute juures on eraisiku pankrit paratamatu. Vaene abikaasa, kui peaks samuti osa neist võlgadest saama. Võlad ju samuti ühisvara, pole vahet et vaena abikaasa ei oska aimatagi sellist asja.

Miks ei peaks pereringist keegi olema nõus aitama? Eriti abikaasa, kui temaga on ühisvara, siis riskib abikaasa eraisiku pankroti korral ka osa oma vara kaotusega, lisaks ei pruugi nad tulevikus saada kodulaenu. See ei tähenda, et ta aitajatele tagasi ei maksa, aga see on pere huvides et naine pankrotti ei läheks.

Eraisiku pankrot peaks olema ikka absoluutselt viimane lahendus. 13 tuhat eurot võlgnevust tundub sellise sissetuleku juures suur, aga see pole nii suur summa, et peaks eraisiku pankrotti taotlema. Ma saan aru, kui tegemist oleks 6-kohalise summaga.

Keegi juba linkis siia financer.com artikli, seal on ilusti kirjas, et see pole mingi imeravim. Minu arust olulisemad punktid sealt:

1) protsess ei ole odav, pankrotihaldurile tuleb tasuda päris suured summad

2) su varale tehakse täielik inventuur, käiakse su kodus ja uuritakse, mida väärtuslikku sul võiks olla. Sa võid jääda ilma ka vallasvarast, näiteks kui mehel on auto ja teil on ühisvara, siis kuulub sulle pool auto väärtusest ja jääte autost ilma.

3) sulle jäetakse kätte elatusmiinimum, aga võlgu pead ikka edasi tasuma. Kas see päästaks kuidagi olukorra, kui kuus paarsada eurot kätte jääks?

Pigem ikka soovitaks rääkida mehega, proovida laenata raha perelt või sõpradelt, rääkida läbi laenuandjatega, leida võlanõustaja. Kui sul pole veel võlgnevusi tekkinud, siis ise esimesena laenuandja poole pöördumine on positiivne ja laenuandja võib vastu tulla ja olla nõus kas andma maksepuhkust või tegema pikema maksegraafiku. Kui sa juba võlgu jääd, siis oled võlgnik ja on palju raskem läbi rääkida. Kui oled proaktiivne ja pöördud enne võlgnevuse tekkimist ise, siis näitad, et oled vastutustundlik ja usaldusväärne.

Ja kindlasti ära kanna mitte sentigi enam nendele petturitele.

<p style=”text-align: right;”>Seda ma ju ütlesin, et vaene abikaasa. Ka võlad on ühisvara. Pereringi all mõtlesin rohkem tädisid onusid ja nende lapsi ja ka õdesid vendi ja nende lapsi. No sellel seltskonnal pole küll sellise lollusega asja eriti. Abikaasa vaeseke hakkab maksma muidugi. Abikaasale tuleb selline asi 1:1 ära rääkida. Usaldusväärseks ja vastutustundlikuks ma sellist inimest just ei peaks.

</p>
No on jah selline aeg elus, kus läksin selle õnge. Olin jah loll ja usaldasin. Olid rasked ajad ja pidev rahamure. Ega muidu sellise asja õnge ei satukski. Viska ikka veel hagu alla tule alla! 🙁
Aga abikaasale saan kindlasti loota ning pole vaja teda haletseda. Saame koos kindlasti sellest kõigest üle. Sugulasi ei plaani sellesse pühendada, ei ole õdesid-vendi ning teistele ma kindlasti ei räägi sellest. Tuleb meil kahel hakkama saada selle kõigega.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Näitan 9 postitust - vahemik 61 kuni 69 (kokku 69 )