Esileht Pereelu ja suhted Võõraste laste hoidmine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )

Teema: Võõraste laste hoidmine

Postitas:
Kägu

Ütlen kohe ära, enne kui tormatakse kisama – LOOMULIKULT ma teadsin nii eksi, kui praeguse tuttava lastest. Küll aga ei teadnud, et mehed peavad normaalseks, et uus elukaaslane/ abikaasa nende lastega tegelema peaks. Eksabikaasaga tuli suur riid ja lõpuks lahkuminek (mitte ainult selle pärast), et ta tavatses lapsed meile tuua ja ise kodust ära minna (kalale, võistlustele, trenni vm). Ja mina, kes ma olin ka nö. üksiolemispäevaga arvestanud, olin sundseisus ja kohustatud lapsi vahtima. Kui mingi 4 korda oli nii olnud, pakkisin lapsed kokku ja viisin nad nende koju tagasi. Sellest tuli tohutu draama. Lapse isa ei saanudki lõpuni aru, et “nädalavahetus isaga” päris nii ei käi.

Praegu susiseb samuti ühe lastega mehega, kes on juba mitmeid kordi kiitnud, et oi, nüüd on Katil ja Matil mitmeid hoidjaid… Tegin kiirelt selgeks, et ei – üksi ma neid ei vahi ja ärgu seda üldse mõelgugi. Võime koos käia ja midagi teha, võin neile nänni osta või meelepärast toitu teha, aga lapsehoidjaks ei hakka.
Tüüp on nüüd nädal “levist väljas” olnud ja mulle hakkab tunduma, et kui see kohustuste minule veeretamine oligi plaanis, siis sai nüüd vastu näppe ja muu suhtlus ei huvitagi. Ei huvita mind ka ja ennast ära kasutada ka ei luba.

Kas mina olen liiga paindumatu või on mehed olnud liialt eeldavad? Kas minu kui uue kaaslase kohus on võõraud lapsi hoida? Fakt on, et minule on nad ikkagi võõrad, mu oma laps on samamoodi praegusele tuttavale võõras.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sa oled täiesti õigesti käitunud. Oled ilmselt sattunud meeste otsa, kelle arvates lapsed on naise asi. Kas naine seejuures ka nende ema on, polegi oluline. Teed õigesti, kui kohe suhte algul mehele ütled, et sinu arvates on tema lapsed eelkõige tema asi ja nendega tegelemine ning vastutus mehe rida. Võid lisada, et ka sinul on nädalavahetustel oma plaane. Üks asi siiski on, millega peaksid ettevaatlik olema. Sa peaksid oma hoiatuse sõnastama nii, ettevaatlikult, et ei jääks muljet, et sulle üldse lapsed ei meeldi. Ei, sa pead kenasti ja sõbralikult ütlema, aga nii, et oleks selge: sul pole midagi laste vastu, oled valmis KOOS LASTE ISAGA nendega aega veetma, aga sulle ei sobi, kui mees läheb ise minema ja jätab lapsed terveks päevaks sinu hoole alla. 20 min poodi võib ikka lipata, aga mitte teha sinust lapsehoidjat.
Aga mis on sinu jutus imelik, on see, et kas kohe suhte algul te juba elate koos? Suhte algul on ju nö käimisperiood. Sel ajal elate eraldi, aga veedate koos aega. Käite vahel koos ka lastega kusagil. Siis peaksid ju aru saama, kui isa see mees on. Ja vastavalt otsustada temaga suhte tõsisemaks muutmise suhtes. Ma ei kujuta küll ette, et mees tooks oma lapsed eraldi elava naise juurde hoiule. Selleks peaksid nad juba koos elama. Kuidas siis juhtus, et hakkasid sellise mehega koos elama? Kas käimise etapil ei paistnud välja, milline “isa” ta on? Või kiirustasid liialt kokku kolimisega? Ja kas sul on probleeme enesekehtestamisega? Mees ei jäta ju ometi ette hoiatamata lapsi sinuga ega lähe ise minema? Kas sa ei saa öeldud, et sul on ka selleks nädalavahetuseks oma plaanid, nt trenn, kohtumine sõbrannadega, oma vanemate külastamine jne jne? Kasvõi valetad vajadusel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sa oled meestele ju samamoodi võõras (pole veresuglane) nagu meeste lapsed sulle (pole veresugulased). Võõraste omavahelistest suhetest ei maksa paremat tahtagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meestel pole mingit õigust oma lapsevanemakohustusi kellegi võõra kaela jätta. Aga ma tean väga väheseid isasid, kes tõepoolest oma lastega ise tegelevad ja neid võimaluse korral suvalise naisterahva (vanaema, naabrtädi, sekretär (!) või uus girlfriend) ei lükka…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõige karmim on ju lastel. See on isaga olemise aeg ja isa “sokutab” lapsed hoidjale. Kuna need lapsed siis isaga on. Tundub, et ongi üks põhjus,miks on olemas nn vabad isad. Suure tõenäosusega ei osalenud nad laste kasvatamises kooselus olles ja ka nüüd teevad endast kõik oleneva, et mitte lastega tegeleda. Saaks aru, kui isa on see, kes on koguaeg lastega ja siis vajab veidi puhkust. Aga olukorras, kus ta nagunii ei ela lastega ja siis lapsed peavad võõrastega aega veetma, noo minu jaoks on see kuritegu laste suhtes. See hoidja võib ju suurepärane olla, aga nad vajavad ju ometi ISA!!!. Ausalt, see on lastekaitse teema juba. Väga tubli teemaalgataja poolt, et ta pole sellise asjaga nõus. Hetkel naine kaitseb enda õigusi, aga kes kaitseb lapse õigusi veeta oma isaga aega??

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu tütar sellisel põhjusel enam oma isa juures ei käigi. Need mõned korrad kui käis, siis isa oli kodust ära ja lapsega tegeles eksi uus naine. Käis mõned korrad nii ära ja siis u 6.aastaselt teatas, et rohkem ei taha minna. Ei sunni ka, sest samuti ei näe pointi, miks peaksin oma lapse saatma võõra inimese hoida.
Eksi silmis olen mina see paha, kes ei luba last tema juurde. Kuigi olen selgitanud, miks laps ise tulla ei taha. Eks arvab, et need mõtted on minu, mitte lapse enda omad, sest ega 6-aastane ju ei oska tema arust ise mõelda ja järeldusi teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen ka uus naine. Väsisin mehe lapsest ära. Mehe last ma vahel ikka hoidsin üksinda ja käisin ka temaga erinevatel üritustel, aga see mind ei väsitanudki.
Ma väsisin ära lapse juhendamisest. Näiteks läksime talvel õue, kas lapsel on soojad riided seljas, see meest ei huvitanud. Ma siis kontrollisin, laps vastas, et sina ei ole minu ema ja sina mulle ei ütle midagi. Olin siis tasa ja ei kontrollinud rohkem. Laps jäi haigeks, siis oli mehe eks pahane, et miks lapse ei eest ei hoolitseta. Ma eeldan, et ega ta minu peale pahane ei olnud, aga tundsin end ikka vastutavana lapse haiguse eest.
Laps elas ka meie juures nii, et mees oli mitu päeva töö asjus ära. Ma tundsin ennast, kuidas mind ära kasutati. Vastu sain ma mehe lapse protestimist,aga mees leidis, et see on loomulik, et ma lapse eest hoolitsen. Mis mehe eks arvas, seda ma ei tea. Ei tea, kas ta üldse teadis, et lapse isa kodus polnud.
Olukord oli nii, et oma lapsele ma ütlesin, et korista enda järgi ära, aga mehe lapsele ei tohtinud ma midagi öelda, sealt tuli kohe vastuseks, et ma ei ole ta ema. Ma ei süüdista, mitte üks gramm last, saan aru, et tal oli raske selles olukorras. Ju ma ei suutnud ennast kehtestada ei mehe ega mehe lapse suhtes. Nõrk olin, mis muud ma enda kohta öelda saan.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No vaata – nendes kultuurides, kus mehel on mitu naist, jagavad ka laste kantseldamise koormust sama mehe naised omavahel, mitte naine ja mees. Ju sinu mehed on kas siis ka samasuguse mõtemisega olnud, et küll esimene naine ja uus naine kambapeale lapsed ära kantseldavad – sest nemad on ju naised ja lapsed ongi nende teema, mitte minu.

Kui sulle on selline maailmavaade võõras, siis ega teist paarina ilmselt asja ei saa. Õigesti tegid, et teema kohe üles võtsid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et tegid õigesti. Kui midagi ikka häirib juba alguses, ei tasu suhte nimel end maha suruda.

Ise elasin 10a suhtes, kus mehel on poeg. Meie suhte alguses oli poiss 6. Kindel suhtluskord puudus, poiss ööbis enam-vähem seal, kus ise valis. Alguses muidugi ema suunas, aga eks vanuse kasvades kasutaski olukorda ära – oli emaga pahuksis, kobis isa manu ja vastupidi 😛 Ei saa isegi öelda, et poiss väga tihti meiega oli (vb kuu jooksul 5-7 päeva), aga 100% kindlasti oli poiss rohkem minuga kui isaga. Isal omad toimetused-tööd ja kui ma kodus olin, siis eks ma poisi eest ka hoolitsema pidin. Ei näri ju üksi palukest, lapsele andmata, eksole. Keelata-käskida võisin vabalt (muuga poleks leppinud ka, minu eluase ka), aga lõpuks läksimegi laiali, kuna poiss läks käest ära lihtsalt – emale vaeltas, et isaga, isale, et emaga, viati koolist välja lõpuks. Ma lihtsalt lõpetasin suhte, sest veel aastaid mingit tralli poleks viitsinud kaasa teha. Olid juba jutud mehe poolt, et laps hea ja andekas, kool kiusab taga, ema kiusab taga, mina kiusan taga – ainus, kes mõistab on isa, keda khmm.. pool ajast koduski polnud. Et vaja oleks veelgi enam mõista. Ptüi.. Mõistku terviseks ise ja üksi.

Hetkel olen uues suhtes, kus mehel 2 last. Eksiga suhted väga halvad, aga hoolduskord on määratud – 2 nädalat emaga, siis 2 isaga. Et siis minu kogemuse järgi korraldatud hoolduskord on ikka parem kui suvaline heljumine. Suvalise heljumisega ongi nii, et laps ise korraldab ja teeb, valetab ja vusserdab. Vabalt võib ka ise kohale tulla just uue naise üksi olles, teades, et isa pole kamandamas, on miski helge ja vaikne uus mimm, kes ennast kehtestada ei oska või ei taha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lugege nüüd neid teisi teemasid, kus süüdistatakse, et naised tahavad lapsed endale hoida ja ei luba neid isa juurde elama…

Please wait...
Postitas:
Kägu

õigesti tegid. lastel on vaja et nad saaksid olla oma isaga, kui tulid isa juurde. niigi on nad enamus aega vist emaga ja isa ei tegele lastega. kui see isaga veedetav aeg muutub ka isa naisega olemiseks, siis kaob asjal mõte. siis on mõte selles, et laste ema saaks ka oma aega ja lapsed on hoitud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oksele ajavad need kärgpered.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oksele ajavad need kärgpered.

kahjuks nii on ja jääb. ja tuleb hakkama saada. oksele ajamine ei aita. võid ju oksendada aga olematuks kärgpere ei tee.

võimalus on lahkuda suhtest ja oma lapsed unustada, nii võib teha nii naispool kui ka meespool. kas siis ei aja oksele? Või on see nö seeditavam variant?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oksele ajavad need kärgpered.

kahjuks nii on ja jääb. ja tuleb hakkama saada. oksele ajamine ei aita. võid ju oksendada aga olematuks kärgpere ei tee.

võimalus on lahkuda suhtest ja oma lapsed unustada, nii võib teha nii naispool kui ka meespool. kas siis ei aja oksele? Või on see nö seeditavam variant?

Miks sa nö allapoole ümardad? Sama hästi võib küsida pedofiili puhul, et kas mõrtsukas oleks parem variant või?

Elage, kurat, koos oma lastega, ja kõik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oksele ajavad need kärgpered.

kahjuks nii on ja jääb. ja tuleb hakkama saada. oksele ajamine ei aita. võid ju oksendada aga olematuks kärgpere ei tee.

võimalus on lahkuda suhtest ja oma lapsed unustada, nii võib teha nii naispool kui ka meespool. kas siis ei aja oksele? Või on see nö seeditavam variant?

Miks sa nö allapoole ümardad? Sama hästi võib küsida pedofiili puhul, et kas mõrtsukas oleks parem variant või?

Elage, kurat, koos oma lastega, ja kõik.

Ja sa ise jääd elu lõpuni üksikuks, koos oma lastega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu mehe esimest abielust lapsed on minu parimad sõbrad – olen neisse suhtunud nagu oma perekonnaliikmetesse. Loomulikult oli neil ka isaga üheseid üritusi, aga kui mees pidi kuhugi minema – siis meelsasti olin lastega, hiljem aitasid oma pisiõde hoida jne

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elage, kurat, koos oma lastega, ja kõik.

Pooldan asja. Minu arvates kui oled oma pere loonud, siis nii ongi – see on sinu pere ja see jääb sinu pereks alatiseks. Mitte et kõnnid minema ja hakkad kuskil juba uut perekonda moodustama. Saad lapse, siis leiad, et mees/naine nõme ja me ei sobi vms..siis lihtsalt elatakse eraldi kui teine näiteks nii väljakannatamatu on, aga mingeid uusi pesakondi ei loo ja uusi elukaaslaseid ei võeta. Kui panid puusse, siis panid oma pereloomega…oma süü, et ei olnud piisavalt hoolas ja valisid oma partneriks-lasteemaks/isaks just sellise isendi. Ehk siis prioriteediks jääb mõlemale vanemale siiski see laps..Aga mitte nii, et juba mingid uued kärgpered jne. Mis sisuliselt tähendab seda, et see loodud pere siiski eksisteerib..lihtsalt vanemad elavad eraldi ja üksinda, kuna nad arvavad üksteise nõme olevat:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Praegu susiseb samuti ühe lastega mehega, kes on juba mitmeid kordi kiitnud, et oi, nüüd on Katil ja Matil mitmeid hoidjaid…

Ma saaks aru, et sellele on nii vastu LASTETU NAINE, see oleks arusaadav. Aga nagu mainid, et sul endalgi laps, siis kas tulevikus ei või tekkida olukord, kus see susiseja peaks hakkama su enda last hoidma? See on nii tavaline, et naine võõraid lapsi ei hoia, aga võõralt mehelt ootaks enda lapse hoidmist küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

olin sundseisus ja kohustatud lapsi vahtima. Kui mingi 4 korda oli nii olnud, pakkisin lapsed kokku ja viisin nad nende koju tagasi. Sellest tuli tohutu draama. Lapse isa ei saanudki lõpuni aru, et “nädalavahetus isaga” päris nii ei käi.

Tubli inimene oled! Üldiselt siiski annavad eksnaised lapsi isale hoida heas usus, et isa nendega siiski ise tegeleb ka, et on isa ja laste aeg. Mitte ükski neist ei taha kuulda, et lapsed olid jälle kellegi kolmanda hooleks ja isa käis samal ajal jahil/kalal, nagu need õnnetud kaks nädalavahetust kuus oleks talle nii õudselt üle jõu käivad asjad.

Kas minu kui uue kaaslase kohus on võõraud lapsi hoida? Fakt on, et minule on nad ikkagi võõrad, mu oma laps on samamoodi praegusele tuttavale võõras.

Ei ole sinul kohust võõraid lapsi hoida, absoluutselt. Samamoodi ei ole sinu uuel kaaslasel kohustust sinu last hoida. Igatahes ei saa selline kohustus olla uude suhtesse vaikimisi sisse kirjutatud – see võib tekkida aja jooksul, aga kui lahkuläinud lapsevanemal on tingimata vaja aega millekski ilma lasteta, siis esimeses järjekorras peab neid lapsi hoidma laste teine vanem vms sugulane.

Ja on hea, kui sellised asjad kohe suhte alguses selgeks räägitakse, siis äkki mõni mehike võtab ajapikku pea persest välja ja hakkabki natukene (vähemalt need kaks armetut nädalavahetust kuus) oma lastega ise ka tegelema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lugege nüüd neid teisi teemasid, kus süüdistatakse, et naised tahavad lapsed endale hoida ja ei luba neid isa juurde elama…

Ma tahaks ka väga teada, mida need naised nüüd selle peale ütlevad, kes elatiseteemades “kibe” karjumas käivad, et lapsed isale ja lapsed isale…..Ma ise näiteks tean seda asju juba aastakümnneid, et neid isasid, Ise seda teevad ongi väga vähe, nii vähe, et väga näiteks tuua ei tasu. Sest peale sellise näite, mis teemas, on võrdsel pulgal neil meestel oma emad kah.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Elage, kurat, koos oma lastega, ja kõik.

Pooldan asja. Minu arvates kui oled oma pere loonud, siis nii ongi – see on sinu pere ja see jääb sinu pereks alatiseks. Mitte et kõnnid minema ja hakkad kuskil juba uut perekonda moodustama. Saad lapse, siis leiad, et mees/naine nõme ja me ei sobi vms..siis lihtsalt elatakse eraldi kui teine näiteks nii väljakannatamatu on, aga mingeid uusi pesakondi ei loo ja uusi elukaaslaseid ei võeta. Kui panid puusse, siis panid oma pereloomega…oma süü, et ei olnud piisavalt hoolas ja valisid oma partneriks-lasteemaks/isaks just sellise isendi. Ehk siis prioriteediks jääb mõlemale vanemale siiski see laps..Aga mitte nii, et juba mingid uued kärgpered jne. Mis sisuliselt tähendab seda, et see loodud pere siiski eksisteerib..lihtsalt vanemad elavad eraldi ja üksinda, kuna nad arvavad üksteise nõme olevat:)

Räägi seda meestele! Need ju lendlevad lillelt lille, külvates seemneid ja jättes lapsi…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nagu minu eks! Kui oli tema kord lapsed võtta, viidi nad hoopis oma ema juurde. Jah, minule sobiski see paremini, aga mees oli ikkagi töll mis töll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

meie kärgpere mudelisse kuulub samuti mehe laps, kellega tema ema tegeleda ei viitsi. no kohe üldse ei viitsi, ei võta nädalavahetustel enda juurde, ega pühadel ega sünnipäevadel. null huvi.
ja mees muidugi arvas, et ma hakkan tema teismelist poega nagu enda lapsi kasvatama. kuna olen oma laste suhtes tõeline kanaema, väga tähelepanelik nende õpingute ja elukäigu suhtes ja rohkem lapsi mu elukorraldusse ei mahu, siis ütlesingi välja et minu poolt mingit emmetamist ei tule. algul oli küll pisut nurkade silumist, näiteks eeldas mees, et toon ta lapsele raamatukogust raamatuid, ostan talle talvejope ja kooliasjad ära, õmblen nööbid ja triigin särgid, aga nüüd on asjad paigas: pooled korrad teeb mees süüa, käib poes ja peseb nõusid. kuidas ta lapsel koolis läheb, kas ta magama saab ja hügieeni eest hoolitseb, jälgib mees. kas lapsel puhtaid riideid on selga panna ja kas tuba korras on, jälgib mees. no ja miljon muud asja, emad teavad.
võin olla ta lapse suhtes sõbralikult meelestatud, aga ma pole ta ema! õnneks on mees sellest aru saanud.
teemaalgataja, käitusid täiesti õigesti-kohe tuleb asjad paika panna, on hiljem halbu üllatusi vähem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oksele ajavad need kärgpered.

kahjuks nii on ja jääb. ja tuleb hakkama saada. oksele ajamine ei aita. võid ju oksendada aga olematuks kärgpere ei tee.

võimalus on lahkuda suhtest ja oma lapsed unustada, nii võib teha nii naispool kui ka meespool. kas siis ei aja oksele? Või on see nö seeditavam variant?

Oh, ära pane tähele. See on perekooli staarsarioksendaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Elage, kurat, koos oma lastega, ja kõik.

Pooldan asja. Minu arvates kui oled oma pere loonud, siis nii ongi – see on sinu pere ja see jääb sinu pereks alatiseks. Mitte et kõnnid minema ja hakkad kuskil juba uut perekonda moodustama. Saad lapse, siis leiad, et mees/naine nõme ja me ei sobi vms..siis lihtsalt elatakse eraldi kui teine näiteks nii väljakannatamatu on, aga mingeid uusi pesakondi ei loo ja uusi elukaaslaseid ei võeta. Kui panid puusse, siis panid oma pereloomega…oma süü, et ei olnud piisavalt hoolas ja valisid oma partneriks-lasteemaks/isaks just sellise isendi. Ehk siis prioriteediks jääb mõlemale vanemale siiski see laps..Aga mitte nii, et juba mingid uued kärgpered jne. Mis sisuliselt tähendab seda, et see loodud pere siiski eksisteerib..lihtsalt vanemad elavad eraldi ja üksinda, kuna nad arvavad üksteise nõme olevat:)

minul ei tööta see teooria nagunii, sest eksil on uues suhtes lapsed ja ta sain need peale meie lahkuminekut.
seega minu üksijäämisel poleks olnud mõtet.
hetkel pikaaegses suhtes uue elukaaslasega, meil on kärgpere, aga ma tõesti olen õnnelik ja lastel on igapäevaselt ka toimiv pereelu mudel silme ees. nad näevad,et 2 täiskasvanut saavad elada koos ka harmoonias ja üksmeeles. ei ole vaid kibestunud üksikema.
õnneks mehe last ei tooda sel ajal meile kui meest ennast kodus pole. ta ikka ise tegeleb oma lapsega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu abikaasal on ka varasemast laps. Lahku mindi ka eksnaise soovil, pole mingi ärajooksnud mehega tegu. Ja oma lapsega tegeleb ka kui kokku saavad.
Küll aga oleme omavahel kokku leppinud, kuidas, millal ja kui palju seda last võtame. Kui meil on nädalavahetuseks muud plaanid ja pakutakse last ja võimalik võtta pole, ei võta. Ka selle oleme kokku leppinud, et meie juures ta ebaviiskalt käituda ei või ja mingit “sa pole mu ema, sina ei kamanda” teemat me tal aretada ei lase. Kodus on omad reeglid, külas teised. Me ei poolda mingil juhul 50:50 kasvatust, lapsel peab olema siiski kindel elukoht, mitte et seljakott seljas, kahes kodus külaline.
Paari kuu pärast on ühine laps sündimas. Sellegi oleme kokku leppinud, et mingit õdede-vendade teemat ei ole. Jah, on varasemast see laps, ega seda olematuks tee, aga ei ole ka sündiv laps selles süüdi, et ta olemas on. Et siis ongi meie laps ja mehe laps varasemast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis mõttes – õdede-vendade teemat ei ole? Sinu laps ja mehe esimest abielust laps on õde/vend, meeldigu sinule või mitte. Kuidas siis hakkad oma lapsele õpetama, et Teet ei ole su vend – ütle issi esimesest abielust poeg! Ma olen väga õnnelik, et minu lapsel on poolõde ja poolvend, kuna rohkem lapsi me ei saa, isegi kui saaks – ei muuda see olukorda. Nii tore on väikest tüdrukut vaadata, kui oma suure õega kuskil käivad või venna talle lennukit teeb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis mõttes – õdede-vendade teemat ei ole? Sinu laps ja mehe esimest abielust laps on õde/vend, meeldigu sinule või mitte. Kuidas siis hakkad oma lapsele õpetama, et Teet ei ole su vend – ütle issi esimesest abielust poeg! Ma olen väga õnnelik, et minu lapsel on poolõde ja poolvend, kuna rohkem lapsi me ei saa, isegi kui saaks – ei muuda see olukorda. Nii tore on väikest tüdrukut vaadata, kui oma suure õega kuskil käivad või venna talle lennukit teeb.

See on iga pere oma valik ja meie pere valik on selline. Jah, hakkavadki nimepidi üksteist kutsuma. Ütlemegi lapsele, et Teet tuleb, mitte et vend tuleb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on iga pere oma valik ja meie pere valik on selline.

Pigem on see ikka sinu valik ja mees lihtsalt on tossike, seega ei hakka vaidlema. Nõme inimene oled.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pigem on see ikka sinu valik ja mees lihtsalt on tossike, seega ei hakka vaidlema. Nõme inimene oled.

Vaevalt, et selline tobe valik mehel kah on, see on ikka sinu soovmõtlemine.
Mehel pole mitte kaks last, vaid üks Teet ja üks laps…?
Sulle endale ei kõla idiootselt?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )


Esileht Pereelu ja suhted Võõraste laste hoidmine