Esileht Pereelu ja suhted 20 aastat koos elanud paarid-teie õnne saladus?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 77 )

Teema: 20 aastat koos elanud paarid-teie õnne saladus?

Postitas:
Kägu

Olen oma mehega koos elanud 20 aastat. meil on 2 last-teismeline ja täiskasvanu. Nüüd on viimased pool aastat olnud meie suhted ikka kohe väga kehvad. me ainult näägutame teineteise kallal, läheme koguaeg riidu ja karjume teineteise peale. Kas see ongi nüüd 20 aasta kooselu jooksul normaalne?
Palun nõuandeid kallid inimesed:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks peaks näägutamine kooselus normaalne olema? Ei ole.
Minu alatine esimene küsimus – kas seks on korras? Tean, see küsimus tekitab alati tõrke, et “mis see siia puutub, ega suhe pole vaid seksis”, kuid paratamatult on seks see, mis suhtes mingit sidet hoiab. Ilma seksita suhtes on seda sidet palju keerulisem säilitada.
No näed. Esimesed miinused kohal, käbedalt käib. Saan aru, et “kuuldes sõna ‘seks’ haarab käsi püstoli järele”, aga süvenege enne tiba.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Heh, me läksime peale 25-aastast kooselu lahku. Ei jõudnud kumbki teise näägutamist enam rohkem kuulata. Mitte et eelnevad 20 aastat poleks õnnelikud olnud, aga viimased aastad oli küll mõlemapoolne tüdimus. Nüüd kolm aastat lahus, uut kaaslast pole kummalgi, aga koos enam ka elada ei tahaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil saab paari kuu pärast 20 aastat abielu, kooselu paar aastat kauemgi veel. Mida mina pean meie hea suhte võtmeks, on see, et me elasime väga pikalt enne lihtsalt koos (11 aastat), kui lapsed saime. Elasime teineteisele, reisisime palju, ei võtnud endale mingeid kohustusi. Minul on alati olnud seisukoht, et oleme koos nii kaua, kui meil on koos hea olla. See kooselu, mis nõuab tööd ja vaeva, ei ole hea kooselu. Koos peab olema mõnus olla ja see peab tulema vabalt ja pingutuseta.
Siit lugesin teema pealkrija, mis kõlas umbes, et “Seks on tugevalt ülehinnatud”. Päris nõus ei ole sellega, aga seksi suhte kooshoidjaks ja parandavaks jõuks ka ei pea. Seks peaks tulema heast suhtest, mitte hea suhe ei peaks tulema seksist.
Ning loomulikult olen püüdnud vältida oma mehele emaks muutumast. Ei tänita, ei kasvata, ei tee kodutöid ta eest ära. Mehel on oma hobid ja oma käimised, minul omad, ei pea kogu aeg kõike koos tegema.
See kõik on meie puhul toiminud, mis ei tähenda, et see teiste paaride puhul toimiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie läksime 25.a- l lahku. Kui karjud, siis hoolid veel. Meil oli täielik vaikus. Sel karjumise perioodil oleks pidanud suu lahti tegema (tema. Ja hiljem tunnistas seda) ja tegelikust probleemist rääkima (mina) ja koos otsustama, kas tahame koos olla. Mina trampisin jalgu, tema vaikis. Siis vaikisime juba mõlemad. Tuli kolmas vahele.
Mulle üksi sobib, tema sama reha otsas. Ei räägi ja kannatab. Muster sama. Ütleb, et on ohver.
Kaotasin parima sõbra.
Ei arva, et peab hirmus vaeva nägema. Olla koos kui on teisega hea. Meie olime üksteisest tüdinud ja väga erinevad inimesed. See, mis meid kunagi üksteise juures võlus hakkas hiljem meie vastu töötama. Kuigi ellusuhtumine oli sarnane.
Tunnistan, et elasin mingi periood ainult perele. Mehe töö oli esikohal. Enda unustasin. Nn kurikuulus lahku kasvamine. Sõprade pealt näen, et töötab kui elatakse endale, tegeletakse oma asjadega ja teisalt tahetakse ka koos minna, teha, olla. Peab teisega huvitav olema. Lastest siinkohal ei räägi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleme üksteisele olnud parimad sõbrad kõik need aastad. Ja näägutamise teemaga oleme lausa eraldi tegelenud – ei nääguta ja kõik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

meil 25 aastapäev möödas ja oleme jätkuvalt õnnelikud ja armunud. nõuandeid? hoolige teineteisest. tehke palju asju koos ja nautige seda. osake andestada. ärge öelge/tehke teisele seda, mida ei tahaks, et sulle endale tehakse. tehke teineteisele väikeseid üllatusi ja kingitusi (kinkisin mehele sünnipäevaks Kuuba reisi, tema kinkis mulle sünnipäevaks uue jeebi). see oli veits nali, me lihtsalt ostame vajalikke asju koos. piisab ka omakootud sokkidest ja enda kirjutatud luuletusest 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga miks te näägutate siis? See on kõige vastikum asi igasugustes inimsuhetes ja seda on täiesti teadlikult võimalik vältida. Meil on pisut alla 20 aasta abielus oldud, on olnud kriise, aga me oleme neist välja tulnud ja rääkinud selgeks, mis vaja. Ja räägime alati kui vaja, kui vaja ka väga kõvasti, aga vaikimine ja näägutamine on jama. Lapsed on meil (hilis)teismelised ja nendega on ka suhted head, kodus peab kõigil hea olla olema ja hingamisruumi. Meil on sarnane huumorimeel, sarnased arusaamad asjadest ja erinevad hobid. Ma küll ei vahetaks oma meest kellegi teise vastu, ta on lihtsalt mu parim sõber.

Please wait...
Postitas:
Kägu

20 aastat koos ja ei mingit õnne. Pole kunagi olnudki, aga kedagi paremat pole ka leidnud. Ammu oleks pidanud lahutama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

meie veidi üle 20 a koos, veidi alla 20 a abielus
ei näri ega nääguta. vahepeal on küll tülisid ja madalseise olnud, aga eks see käib ka asja juurde. meie suhte püsimise võti on tõenäoliselt see kurikuulus kaugsuhe pea terve kooselu aeg, st kohtume piisavalt harva, et ei taha seda aega tülitsemisele raisata.
kui oleks igapäevaselt koos elanud, oleks ammu lahus

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleme abielus olnud 32 aastat. Ei julge küll väita, et siiani väga armunud ja õnnelikud oleme, aga meie kooselu toimib. Aegu on olnud igasuguseid, nooremana (abiellusime 18-aastaselt) oleme nii häälekalt tülitsenud kui ka nädalate kaupa vaikinud.

Kui järgi mõelda, siis näägutanud me vist teineteise kallal väga ei olegi, kakelnud ja nõusid loopinud üldse mitte.

Mis on need teemad, mille pärast teise kallal alatasa näägutada ja karjuda?

Please wait...
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Postitas:
Kägu

25a koos. Üks oluline asi, mis inimesi ühel lainel hoiab on huumor. Kui enam teisele nalja ei tehta või nende üle ei naerda, siis on asi hapu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nali ja naer, palju rääkimist (vajadusel ka kümneid kordi samal teemal), elu ka väljaspool kodu (töö, õpingud jms), et säilitada huvi teineteise vastu ja pidevad uued jututeemad, hea ja huvitav seks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen oma mehega koos elanud 20 aastat. meil on 2 last-teismeline ja täiskasvanu. Nüüd on viimased pool aastat olnud meie suhted ikka kohe väga kehvad. me ainult näägutame teineteise kallal, läheme koguaeg riidu ja karjume teineteise peale. Kas see ongi nüüd 20 aasta kooselu jooksul normaalne?

Palun nõuandeid kallid inimesed:)

Aga lõpeta näägutamine ja karjumine ära. Käitu mehega vähemalt nii nagu sa võõra inimesega käitud. Lähedus ei tähenda ju ometi, et võib karjuda ja õiendada. Endal abielus on tulnud 20 aasta jooksul ehk 2 korda häält tõsta. Ma ei tõsta häält võõraste peale, miks ma pean seda tegema lähedase inimesega? Lähedane on ju kordades kallim võõrastest inimestest. Kui inimene tänavalt väärib paremat suhtumist kui enda ühes elamises elavad inimesed, siis on aeg üksi elama asuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan teraapiat, tegelt ka. Kaotada pole ju midagi, aga võita on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan teraapiat, tegelt ka. Kaotada pole ju midagi, aga võita on.

Minu mees pole iial mingi teraapiaga nõus, korduvalt olen ettepaneku teinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pika kooselu võtmesõnad: kannatlikkus, andestamisoskus, oma mina pealesurumisest ehk isekusest loobumine ja kompromissivalmidus. Kes seda ei suuda, ei suuda ka kaua koos elada.
(Abielus 38 aastat).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on tunne, et kui lasta näägutamine oma abiellu, siis see saab harjumuseks, minnakse järjest ebaviisakamaks teineteise vastu ja lõpuks ei leita sellest olukorrast enam tagasiteed ja väsitakse teineteisest.

Mu vanematel on näägutamine nagu leivanumber, vähemalt publiku olemasolul nad teisiti, kui näägutades, ei suhtlegi. Mingis mõttes on see nagu etendus, et kes millega taipab teisele lajatada ja et “kumb selle raundi sõnasõjas võidab”. Ometi on nad kaljukindlalt 47 aastat koos püsinud – saab ka nii. Tammsaare “Tõe ja õiguse” Karin ju ka ütles: abielus on hea see, et teine inimene on kohe käepärast võtta, kui tekib tahtmine tüli kiskuda.

Mu õde on vanemate suhtlusmaneeri oma suhetesse üle võtnud ja need ongi sinna nahka läinud, sest uuema aja mehed (võrreldes meie isaga) kõnnivad lihtsalt mujale, kus ei pea 24/7 olema valmis tabavateks vastunäägutusteks.

Minul läks selle võrra paremini, et ma väga noorena oma lapsepõlve hoolikal jälgimisel otsustasin meie pere mustrist välja murda ja minu abikaasa vanemad on teineteise suhtes hästi hoolivad ja lugupidavad, nii et sealtpoolt sai minu abikaasa oma perekogemuse. Meie olime abikaasa surmani koos 23 aastat ja kasvatasime üles 3 last, ei tundunud võimalik, et ma lihtsalt vingun ja irisen ilma mingi konstruktiivsuseta, solvan ja halvustan. Vaidlusi oli muidugi, aga me ikka arutasime, mitte ei hakanud teist alatute võtetega tasalülitama.

Praegu vaatan, et keskmine laps oma pereelus on ka väga viisakas ja hooliv kaasa tunnete suhtes. Vanemal ei ole püsivat suhet tekkinud ja ei oska ma veel midagi arvata. Kõige noorem elab minuga ja on teismelise kohta hästi arvestav ja mind hoidev.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aastate arv ei ole oluline, vaid armastav ja toimiv suhe. Minu ämm ja äi on abielus olnud 45 aastat, nad vihkavad üksteist nii palju, et keegi ei julge nende lähedussegi minna, aga lahku ei lähe. Kuna üksteise vihkamisest ei piisanud, siis vihkavad ka oma lapsi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks peaks näägutamine kooselus normaalne olema? Ei ole.

Minu alatine esimene küsimus – kas seks on korras? Tean, see küsimus tekitab alati tõrke, et “mis see siia puutub, ega suhe pole vaid seksis”, kuid paratamatult on seks see, mis suhtes mingit sidet hoiab. Ilma seksita suhtes on seda sidet palju keerulisem säilitada.

No näed. Esimesed miinused kohal, käbedalt käib. Saan aru, et “kuuldes sõna ‘seks’ haarab käsi püstoli järele”, aga süvenege enne tiba.

Sul on õigus, aga väikese “agaga”… Tsiteerin kägu 20:40, kes ütleb üliõigesti: “Seks peaks tulema heast suhtest, mitte hea suhe ei peaks tulema seksist”.

Millegipärast aga arvab osa (eriti mehed), et enne peab neil olema palju ja head seksi ja alles siis nemad otsustavad, kas nad viitsivad ja tahavad ka muus osas suhtes pingutada ja naisele hea mees olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga lõpeta näägutamine ja karjumine ära. Käitu mehega vähemalt nii nagu sa võõra inimesega käitud.

Seleta mulle, kuidas sina käituksid võõra inimesega, kes hakkab sinu kallal näägutama?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sul on õigus, aga väikese “agaga”… Tsiteerin kägu 20:40, kes ütleb üliõigesti: “Seks peaks tulema heast suhtest, mitte hea suhe ei peaks tulema seksist”.

Millegipärast aga arvab osa (eriti mehed), et enne peab neil olema palju ja head seksi ja alles siis nemad otsustavad, kas nad viitsivad ja tahavad ka muus osas suhtes pingutada ja naisele hea mees olla.

Sul on klassikaline naise vaatenurk. Naistel tulebki seks heast suhtest. Meestel tuleb aga justnimelt hea suhe seksist (ehkki muidugi mitte ainult). Selles ongi huvitav hea suhte igiliikuri põhimõte, et naine naudib seksi, kui suhe on korras ja mees naudib suhet, kui seks on korras. Kui mõlemad mõtlevad enda peale – siis suhe ei tööta. Kui mõlemad mõtlevad teise peale – siis hakkab see ratas korraga tööle. See on loodusel hästi välja mõeldud ja kokku pandud. Kui mõlemad tahaks ainult seksi, siis suhet ei oleks. Kui mõlemad tahaks ainult suhet, siis seksi ei oleks. Kuna üks tahab ühte ja teine teist, siis hoiab see ratta töötamas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

naine naudib seksi, kui suhe on korras ja mees naudib suhet, kui seks on korras.

Jah, aga sageli tahtekse suhtest ja seksist väga erinevaid asju, aga eeldatakse, et tahetakse sama. Kui paljud siis ikka enne suhte loomist või seksi väga rahulikult analüüsivad (rääkimata veel teise poolega jagamisest), mida nad seksist või suhtest ootavad, mis on kummagi tugev alus jne. Ikka peetakse enesestmõistetavaks seda, mis omale on oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma oleks ka peaaegu kvalifitseerunud, aga kahjuks tekkis mehel armuke, kui olime 18 aastat abielus olnud. Ütlen ausalt, sinnani oligi väga toimiv ja vahva perekond. Tegime nalja, seks oli samuti olemas ja ka sobisime. Lisaks ei olnud pidevalt koos, kumbki tegeles ka oma asjadega. Ei olnud näägutamisi teineteisega, tülisid oli küll mõnikord. Maailmavaade ja ellusuhtumine sama, reisid, koos teatris käimised jne. Üks hetk muutus kõik, lihtsalt suhe läks vabalangusesse. Ainult kriitika ja näägutamine, kuidas ma küike valesti teen, kuidas lapsed valesti käituvad, kõik oli ühel hetkel tema jaoks valesti. Mõne kuu pärast selgus selle põhjus, armuke. Küsisin lihtsalt, mis meil puudu jäi, millega rahul ei olnud. Ega ei tulnudki selget vastust, lihtsalt noor ja kena armuke.
Minu arvates on ülekohtuselt naistele pandud see “näägutaja” silt. Tegelikkuses olen kokku puutunud just meessoost näägutajatega, kes kusagil seltakonnas suisa piinlikult oma naist halvustavad ja lihtsalt tänitavad. Seda on nii piinlik ja ebameeldiv vaadata. Ilmselt on osa selles ka alkoholil, aga ka kainena.
Retsepti kahjuks anda ei oska. Üks hetk on kõik kena ja järgmine hetk on kolmas suhtes ja kõik idüll on rikutud. Ilmselt ei olenegi see õnnelik abielu niivõrd inimesest, kui saatusest. Ühtedel veab, teistel mitte. Kui palju on tegelikult tülitsevaid paare, kes 50 aastat koos ja lahku ei lähe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga lõpeta näägutamine ja karjumine ära. Käitu mehega vähemalt nii nagu sa võõra inimesega käitud.

Seleta mulle, kuidas sina käituksid võõra inimesega, kes hakkab sinu kallal näägutama?

Seletaksin talle, mida ma tunnen, kui ta minu kallal näägutab. Kusjuures seletaksin teda solvamata ja omalt poolt näägutamata. Näägutamine on tegelikult harjumus, kohe see ei lõpe. Järgmiseks hakkaksin ennast pidevalt jälgima, et ma ise ei näägutaks – ja siis tasapisi pole teisel poolel enam huvitav. Kuigi esialgu muidugi näägutaks teine pool veel usinamalt, sest jube närvi ajab, kui teine vastu ei nääksu – ei käitu moel, mida ma ootan. Aga lõpuks jätaksid mõlmad järgi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peaks näägutamine kooselus normaalne olema? Ei ole.

Minu alatine esimene küsimus – kas seks on korras? Tean, see küsimus tekitab alati tõrke, et “mis see siia puutub, ega suhe pole vaid seksis”, kuid paratamatult on seks see, mis suhtes mingit sidet hoiab. Ilma seksita suhtes on seda sidet palju keerulisem säilitada.

No näed. Esimesed miinused kohal, käbedalt käib. Saan aru, et “kuuldes sõna ‘seks’ haarab käsi püstoli järele”, aga süvenege enne tiba.

Olen nõus! Kui seksi pole pikemat aega olnud siis oleme mõlemad närvilised ja tylid kerged tulema

Please wait...
Postitas:
Kägu

meil 25 aastapäev möödas ja oleme jätkuvalt õnnelikud ja armunud. nõuandeid? hoolige teineteisest. tehke palju asju koos ja nautige seda. osake andestada. ärge öelge/tehke teisele seda, mida ei tahaks, et sulle endale tehakse. tehke teineteisele väikeseid üllatusi ja kingitusi (kinkisin mehele sünnipäevaks Kuuba reisi, tema kinkis mulle sünnipäevaks uue jeebi). see oli veits nali, me lihtsalt ostame vajalikke asju koos. piisab ka omakootud sokkidest ja enda kirjutatud luuletusest 🙂

Kuigi 20 aastast on veel mõni puudu, olen kindlasti nõus koos tegutsemise tähtsusega. Just kahekesi – reisid, teater, restoran, tants, matkad. Paljud paarid hakkavad laste sündides vaid neile elama. Lõppkokkuvõttes kannatavad needsamad lapsed, sest laste õnn ja turvatunnde rajaneb vanemate omavahelisel armastusel ja partnerlusel. Esindan seega siin foorumis vähepopulaarset seiskukohta – kõige tähtsam olen mina ise, siis partner ja seejärel lapsed. See loob lastele tugeva ja kindla vundamendi. Kärgpered ei ole suurepärased, ükskõik kui palju kordi seda ka ei korrutata.
See ei tähenda, et me koos lastega vähe ette võtaksime. Jõuab mõlemat.
Samuti olen nõus sellega, et esmalt tuleb kahekesi üksteist tundma õppida, tugev paarisuhe luua ja alles seejärel lapsed saada. Sest tegelikult inimesed ei muutu, nad lihtsalt suudavad end esimestel aastatel kokku võtta ja parimast küljest näiata, samuti on vaatajal veel roosad prillid ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul on õigus, aga väikese “agaga”… Tsiteerin kägu 20:40, kes ütleb üliõigesti: “Seks peaks tulema heast suhtest, mitte hea suhe ei peaks tulema seksist”.

Millegipärast aga arvab osa (eriti mehed), et enne peab neil olema palju ja head seksi ja alles siis nemad otsustavad, kas nad viitsivad ja tahavad ka muus osas suhtes pingutada ja naisele hea mees olla.

Sul on klassikaline naise vaatenurk. Naistel tulebki seks heast suhtest. Meestel tuleb aga justnimelt hea suhe seksist (ehkki muidugi mitte ainult). Selles ongi huvitav hea suhte igiliikuri põhimõte, et naine naudib seksi, kui suhe on korras ja mees naudib suhet, kui seks on korras. Kui mõlemad mõtlevad enda peale – siis suhe ei tööta. Kui mõlemad mõtlevad teise peale – siis hakkab see ratas korraga tööle. See on loodusel hästi välja mõeldud ja kokku pandud. Kui mõlemad tahaks ainult seksi, siis suhet ei oleks. Kui mõlemad tahaks ainult suhet, siis seksi ei oleks. Kuna üks tahab ühte ja teine teist, siis hoiab see ratta töötamas.

Selleks et seks oleks korras, peab mees ikka ise midagi tegema. Kui naine 24/7 üksi tite ja majapidamisega möllab, ei ole ta mingiks seksiks suuteline.
Kuigi kõlab ankedoodina, on sel tegelikult tõepõhi all – kui mees ja naine rollid vahetavad, ei huvita seks meest enam üldse, tahaks vaid magada..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selleks et seks oleks korras, peab mees ikka ise midagi tegema. Kui naine 24/7 üksi tite ja majapidamisega möllab, ei ole ta mingiks seksiks suuteline.
Kuigi kõlab ankedoodina, on sel tegelikult tõepõhi all – kui mees ja naine rollid vahetavad, ei huvita seks meest enam üldse, tahaks vaid magada..

Igasugune võrdne ja õiglane (ja mõlemale sobiv) ülesannete jaotus on esimene eeldus, milleta ei püsi see suhe ka mitte viite aastat. Siin teemas on juttu 20-aastastest suhetest, seega need põhtingimused peavad olema nagunii täidetud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 77 )


Esileht Pereelu ja suhted 20 aastat koos elanud paarid-teie õnne saladus?