Seleta mulle, kuidas sina käituksid võõra inimesega, kes hakkab sinu kallal näägutama?
Minu mees hakkas näägutama ja tänitama minuga kohe üsna suhte algul. Tema reaktsioon pingetele tööelus oli kodus pisiasjade teemal näägutamine. Natuke aega kannatasin, siis ei pidanud vastu, võtsin ta ühel õhtul, kui lapsed magasid, ette ja pidasin monoloogi:
“Kas sa soovid minuga koos elada? Kui ma sulle ikka igapäevaselt närvidele käin, siis ehk on mõistlik lahku minna? Ma küll armastan sind ja tahaksin sinuga koos jätkata, aga päris kindlasti ma ei taha elada viisil, mis paneb mind tundma, nagu oleksin lõppematu koorem sinu õlul. Ma saan väga hästi end ära majandatud, seega sa ei pea minuga elama kohusetundest. See pidev pisiasjade kallal närimine sööb mind sisemiselt ja peagi ei ole minu armastusest enam midagi järel. Nii vana inimest nagu mina enam ei muuda, ma hea meelega teen paljutki vaid sinu soovide kohaselt kuid on harjumusi, mis on osa minust ja millega tuleb lihtsalt kas leppida või edasi minna endale sarnasemat inimest otsima”
Mees tol õhtul ei vastanud, tusatses. Aga teadsin, et ta mõtleb minu sõnadele ja seedib need läbi. Igatahes näägutamine lõppes ja me elame juba 12 aastat nagu tuvikesed koos. Kuidagi suutis mu mees selle näägutamise maha keerata. Ju sis oli meie koos elamine talle piisavalt tähtis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.10 15:42; 30.10 15:46; 30.10 16:46;