Küll aga, mul pole probleemi nende plekiliste rõivastega kodust välja astuda. Nagu ise ütlesid – tänapäeval on asjad kättesaadavad ja odavad ning see, kui keegi käib kulunud või plekilise esemega, ei tähenda, et ta teeks seda vaesusest või puudusest. See näitab inimese väärtushinnanguid suuremas plaanis.
Kui ma näen teise inimese seljas plekilisi rõivaid, siis ma ei mõtle, et see näitab inimese väärtushinnanguid suuremas plaanid, vaid ma mõtlen, et miks ta plekilisi riideid kannab, kas ta ise ei näe, et riie on must. Vabandust, aga nii ma mõtlen.
Oleneb. Mina plekilise rinnaesisega tänavakohvikusse ei lähe, aga eespool toodud näitega igivanast aga puhtast T-särgist stiilis “Kammivabriku suvepäevad 1971” vabalt. Mitte nalja ega stiili pärast. Lihtsalt kui mul see särk on, siis seda ka kannan. Ooperisse, esietendusele ja juubelile ei pane, poodi, tänavale, kinno aga vabalt. Püksid panen ka jalga isegi siis, kui olen and kogemata lühemaks pesnud. Keeran veel üles ka ja panen veripunased sokid jalga ning lähen näiteks tööle.
Plekid plekkideks. Aga alati ,kui näen kellelgi uusi kriitvalgeid sokke või tsärki, mõtlen miks tal oli vaja uhiuut asja osta, kas teisiti tõesti ei saanud.
Mina plekilise rinnaesisega tänavakohvikusse ei lähe, aga eespool toodud näitega igivanast aga puhtast T-särgist stiilis “Kammivabriku suvepäevad 1971” vabalt.
No täpselt. Mis siis et vana, peaasi, et puhas. Aga lastele pannakse plekiline pluus selga ja öeldakse: mis siis, et must, lapsele meeldib. Siin see vahe ongi. Olgu vana, aga olgu puhas!
No täpselt. Mis siis et vana, peaasi, et puhas. Aga lastele pannakse plekiline pluus selga ja öeldakse: mis siis, et must, lapsele meeldib. Siin see vahe ongi. Olgu vana, aga olgu puhas!
Siin ju mitu inimest kirjutas, kuidas nad peavad igal õhtul lapse lemmikriide puhtaks pesema, et see hommikul jälle puhtalt võtta oleks. Muidu otsib mustapesukastist välja ja paneb ikka selga. V-o mõnel õhtul ei jõua pesemiseni. Kui laps käib tavaliselt ikka puhaste riietega (ehk mõni väljapesematu plekk pluusil) ja ühel hommikul tuleb aeda veidi pudrusema pluusiga, siis mina pahaks ei pane. Ikka juhtub.
No täpselt. Mis siis et vana, peaasi, et puhas. Aga lastele pannakse plekiline pluus selga ja öeldakse: mis siis, et must, lapsele meeldib. Siin see vahe ongi. Olgu vana, aga olgu puhas!
Siin ju mitu inimest kirjutas, kuidas nad peavad igal õhtul lapse lemmikriide puhtaks pesema, et see hommikul jälle puhtalt võtta oleks. Muidu otsib mustapesukastist välja ja paneb ikka selga. V-o mõnel õhtul ei jõua pesemiseni. Kui laps käib tavaliselt ikka puhaste riietega (ehk mõni väljapesematu plekk pluusil) ja ühel hommikul tuleb aeda veidi pudrusema pluusiga, siis mina pahaks ei pane. Ikka juhtub.
Keegi ei hakka pesumasinat tööle panema, et pesta ühte pluusi.
No täpselt. Mis siis et vana, peaasi, et puhas. Aga lastele pannakse plekiline pluus selga ja öeldakse: mis siis, et must, lapsele meeldib. Siin see vahe ongi. Olgu vana, aga olgu puhas!
Siin ju mitu inimest kirjutas, kuidas nad peavad igal õhtul lapse lemmikriide puhtaks pesema, et see hommikul jälle puhtalt võtta oleks. Muidu otsib mustapesukastist välja ja paneb ikka selga. V-o mõnel õhtul ei jõua pesemiseni. Kui laps käib tavaliselt ikka puhaste riietega (ehk mõni väljapesematu plekk pluusil) ja ühel hommikul tuleb aeda veidi pudrusema pluusiga, siis mina pahaks ei pane. Ikka juhtub.
Keegi ei hakka pesumasinat tööle panema, et pesta ühte pluusi.
ühel hetkel saab su nunnu eriliselt riietuda tahtev kolmene suuremaks ja läheb kooli ja seal teisi lapsi ei huvita su jutt, nad vaatavad, mis su lapsel seljas ja jalas on ja selle järgi kas suhtlevad temaga või siis mitte ja massist eristumine tuleb kõne alla alles suuremates klassides, väiksemad jälgivad seda väga, et peab olema nagu on sõpradel.
Just, sest emad on neid sundinud olema nagu kõik teised. Kuigi ma pean ütlema, et minu laste lasteaias ja klassis oli küll neid vanemate poolt tasalülitatud lapsi, aga vähe. Koolikiuse seepärast, et keegi erines riietuse mõttes, absoluutselt ei olnud. Jah, kellelegi võidi algklassides halvasti öelda liigse kehakaalu või räpasuse tõttu. Aga mitte üks kord ei kuulnud ma omma lastelt ega nende sõbrannadelt, et kedagi oleks kiusatud, kuna ta näiteks tuli klassiõhtule rahvariideseelikuga, aga mitte moodsa nabapluusiga vms. Heas mõttes eristumine oli väga popp. Keegi ei tahtnud olla “nagu kõik”. Kuidugi kui välja arvata need, kellest oli igasugune loomingulisus ja mängulisus varakult kodus välja juuritud.
Vanaemad üldiselt ei ole kursis mis täpselt koolis moes on ja valitakse poest mida laps näitab. Nabasärgid pole ju kunagi vanem valik, sest kuule teistel ka on. See on puht lapse enda tahe.
Hiljuti nägime ühte pruuti kirikust välja vupsamas, kleit vaevu üle pepu ja sukkadeta kintsud rõõsatamas. Pulmalauas jalg uhkelt taeva poole püsti. No comments.
No täpselt. Mis siis et vana, peaasi, et puhas. Aga lastele pannakse plekiline pluus selga ja öeldakse: mis siis, et must, lapsele meeldib. Siin see vahe ongi. Olgu vana, aga olgu puhas!
Siin ju mitu inimest kirjutas, kuidas nad peavad igal õhtul lapse lemmikriide puhtaks pesema, et see hommikul jälle puhtalt võtta oleks. Muidu otsib mustapesukastist välja ja paneb ikka selga. V-o mõnel õhtul ei jõua pesemiseni. Kui laps käib tavaliselt ikka puhaste riietega (ehk mõni väljapesematu plekk pluusil) ja ühel hommikul tuleb aeda veidi pudrusema pluusiga, siis mina pahaks ei pane. Ikka juhtub.
Keegi ei hakka pesumasinat tööle panema, et pesta ühte pluusi.
Kas sul kukuvad käed otsast, kui pead käsitsi pesema…
