Teema: Ahjuköögiviljad

Tavaliselt viskan küpsetuskotti kas brokkoli/lillkapsa, porgandid, bataadi, punapeedi, sibula/porru. Maitsestan soola/pipra, santa maria suitsupaprika/persillade maitseainega näiteks.  20-30 min 200c juures üldküpsetus reziimil.

Ma olen teinud Jamie Oliveri kokaraamatu järgi, aga mitet päris üks-ühele. Olen pannud nii, et kartulid-porgandid, apteegitill, kirsstomatid, paprika. roosmariin, sool, pipar, valge vein. Või, oliiviõli.

Mõnikord kui mulle tuleb külla taimetoitlasi, siis teen seda (ilma võita, igaksjuhuks). Veini asemel saab kasutada laimimahla, apelsinimahla.

Siin üks video, sellesarnaselt olen teinud ja see on maitsenud kõigile, ka lihasööjad kiidavad: https://www.youtube.com/watch?v=5vt83q7CNZY

Ja kui ainult kartuleid teha, siis soovitan proovida samuti JO õpetuse järgi:

https://www.youtube.com/watch?v=Pvb1Pt_ZVbU

Samuti ma olen teinud küpsetuskotis, siis panen ka natuke valget veini juurde. ja võid.

Aga enamasti ma teen lihtsalt koos lihaga, lükkan korraga ahju kas sealiha või linnulihaga, vedeliku lisan hiljem (vesi kindlasti kuumana keedukannust peale). kõige lõpus olen lisanud ka vahukoort, oleneb, mis lihaga ja mida ma teen.

#4026591:

#4025806:

Tavaliselt viskan küpsetuskotti kas brokkoli/lillkapsa, porgandid, bataadi, punapeedi, sibula/porru. Maitsestan soola/pipra, santa maria suitsupaprika/persillade maitseainega näiteks. 20-30 min 200c juures üldküpsetus reziimil.

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

Jälle üks, kes keele mitmetähenduslikkusest ja piltlikest väljenditest aru ei saa.

#4026595:

Ehk sa ise viskad ka mõned vanad riided ja jalanõud minema?  Jube küll, kuhu need sellise “viskamise” käigus sattuda võivad, äkki naabri aeda?

Ei, ta “paneb” või “asetab” minema mõned vanad riided ja jalanõud.

Kusjuures, mina sageli viskangi (mitte ülekantud, vaid otseses tähenduses) toitu. Viskan komponente supi sisse. Kui liha hakkab ahjus valmis saama, viskan peoga köögivilju ahjuplaadile. Jne.

#4026653:

#4026591:

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

Olen sama meelt. Ebameeldiv keekelasutus. Need juurviljade kottiviskajad (seda on füüsiliselt ikka suhteliselt võimatu teha) on needsamad, kes poodi lippavad ja riiulilt midagi kaasa haaravad. Homikuti tööle minnes haaravad nad tanklast kohvi ka. Ja oma kodus lippavad paljalt ringi.

Aa, ja veel see, et kui miski ei maitse, siis see lendab neil prügikasti.

Kas sa ise ei kasuta mitte kunagi mitte mingisuguseid keelekujundeid? Räägid ja kirjutad ainult lihtlausetega ja ikka nii, kuidas on “viisakas” öelda? Näiteks, asetad prügi prügikasti. Hommikul tööle minnes võtad tanklast kohvi. Lippamise asemel lähed poodi. Oma kodus käid paljalt ringi?

Jah, saab niimoodi ka, aga eks selline sõnakasutus on ka lihtne ja igav. Niimoodi vist räägivad ja kirjutavad pigem nõrga keeletajuga inimesed, kes ei mõista ülekantud tähendusi.

Ei lähe meelest, kui pereelu all kirjeldas keegi riidu oma mehega. Seal andis keegi soovituse, et istuge mehega maha ja rääkige asjad läbi. Ja seal keegi täiesti siiralt ei saanud aru, miks peab mehega maha istuma. Temale ei meeldi maas istuda.

#4025864:

Siin üks video, sellesarnaselt olen teinud ja see on maitsenud kõigile, ka lihasööjad kiidavad: https://www.youtube.com/watch?v=5vt83q7CNZY

Eh…. Ma vaatasin seda videot ja nüüd on mul ninas mõnus küpsemise  lõhn 😀 Keegi kodus midagi ei küpseta, niiet järelikult oli video koos lõhnaga.. Peab vist turule köögivilju ja maitsetaimi tooma suunduma.

PS. Vabandan ette, kui kedagi häirib,  et ma turule suundun, mitte ei kõnni sinna.

#4026653:

#4026591:

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

Olen sama meelt. Ebameeldiv keekelasutus. Need juurviljade kottiviskajad (seda on füüsiliselt ikka suhteliselt võimatu teha) on needsamad, kes poodi lippavad ja riiulilt midagi kaasa haaravad. Homikuti tööle minnes haaravad nad tanklast kohvi ka. Ja oma kodus lippavad paljalt ringi.

Aa, ja veel see, et kui miski ei maitse, siis see lendab neil prügikasti.

Täitsa opakas oled.

#4026653:

#4026591:

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

Olen sama meelt. Ebameeldiv keekelasutus. Need juurviljade kottiviskajad (seda on füüsiliselt ikka suhteliselt võimatu teha) on needsamad, kes poodi lippavad ja riiulilt midagi kaasa haaravad. Homikuti tööle minnes haaravad nad tanklast kohvi ka. Ja oma kodus lippavad paljalt ringi.

Aa, ja veel see, et kui miski ei maitse, siis see lendab neil prügikasti.

Kui kohutavalt tüütu on see inimene, kes mitu korda aastas võtab sõna sel teemal. Vähese kujutlusvõimega, kui ta ei saa isegi sellest aru, kuidas on väimaik näiteks kurgipurki riiulilt haarata. Isegi haaratsid haaravad robotitel esemeid (mitte võtasid ei võta 🙂 🙂 )

Ma ei tea, kas sukasilmad võivad tal joosta (pigem ei). Kas võib tema kuuldes öelda, et heidan magama (heidad? nagu kettaheites?) või et Anne lendas Pariisi (lendas? kohe ise lendas? ehk ikka sisenes õhusõidukisse, mis transportis ta Pariisi). Mütsi ta ei pane pähe, ta paneb pea mütsi. Ta ei näe und (sest seda ei saa näha), ta ajus toimuvad magamise ajal mitmesugused protsessid. Ammugi ei ütle ta kellegi, et astu läbi, sest see tähendaks ju, et külaline astub välisuksest sisse, siirdub läbi korteri astub läbi akna välja. Teda ajab marru, kui kuuleb kedagi ütlevat, et Pille magas sisse (mile sisse ta magas???) või Ants astus ülikooli (astus peahoonesse siis või? või ikka asus õppima, mitte ei astunud ülikooli!!!)

Jumal, kui tüütu ja naeruväärne.

#4026768:

Ma ei tea, kas sukasilmad võivad tal joosta (pigem ei). Kas võib tema kuuldes öelda, et heidan magama (heidad? nagu kettaheites?) või et Anne lendas Pariisi (lendas? kohe ise lendas? ehk ikka sisenes õhusõidukisse, mis transportis ta Pariisi). Mütsi ta ei pane pähe, ta paneb pea mütsi. Ta ei näe und (sest seda ei saa näha), ta ajus toimuvad magamise ajal mitmesugused protsessid. Ammugi ei ütle ta kellegi, et astu läbi, sest see tähendaks ju, et külaline astub välisuksest sisse, siirdub läbi korteri astub läbi akna välja. Teda ajab marru, kui kuuleb kedagi ütlevat, et Pille magas sisse (mile sisse ta magas???) või Ants astus ülikooli (astus peahoonesse siis või? või ikka asus õppima, mitte ei astunud ülikooli!!!) Jumal, kui tüütu ja naeruväärne.

Sa ise oma n’medate näidetega oled naeruväärne.

#4025828:

Lõikan kangid ja segan vähese õliga. Küpsetan ahjuplaadil, viimased minutid grilli all. Nt kaalikas meeldib mulle väga köömnetega. Porgandeid teen mee ja sinepi seguga, veidi musta pipart ka. Aga ka vürtsköömnete ja ingveriga on ok. Porgandid teen enamasti tervelt, ainult väga jämedad lõikan pikuti pooleks. Soola ka muidugi. Peedid küpsetan rosmariini või tüümianiga, panen veidi suhkrut ja balsamiäädikat ka õli hulka. Köömnetega peet on ka minu maitse järgi.

Mulle meeldivad porgandid rosmariiniga ja pärast peale seda jahvatatud (mitte riivitud) parmesani 😋

Meil oli just eile lõunaks peedi-porgsndi-kartuli-sibulavorm kitsejuustu ja koorega. Aiast peterselli peale ja kõrvale marineeritud peperonid. Väga maitsev ja toitev.

#4026660:

Kas sa ise ei kasuta mitte kunagi mitte mingisuguseid keelekujundeid? Räägid ja kirjutad ainult lihtlausetega ja ikka nii, kuidas on “viisakas” öelda? Näiteks, asetad prügi prügikasti. Hommikul tööle minnes võtad tanklast kohvi. Lippamise asemel lähed poodi. Oma kodus käid paljalt ringi?

Jah, saab niimoodi ka, aga eks selline sõnakasutus on ka lihtne ja igav. Niimoodi vist räägivad ja kirjutavad pigem nõrga keeletajuga inimesed, kes ei mõista ülekantud tähendusi.

Oo, et nõrga keeletajuga inimene läheb, käib, võtab selmet lippab ja hüppab? Nii rääkida on lihtne ja igav? Müstika, mis idiootne selgitus! Ja muidugi tahaks kohe näha mingit 80+kg LIPPAVAT perekoolikat…

Asju igete nimedega nimetada on konkreetne ja normaalne. Ilukirjanduslikud liialdused sobivad raamatusse paremini. Pealegi on keskmine kägu väga kesise sõnavaraga, mistõttu see üks “keeruline ja huvitav” viskamine või haaramine mõjub pigem tobedalt.

#4026921:

#4026591:

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

palun suunduge tuharate vahel asuvasse pikka ja pimedasse õõnsusesse

Pikka? Kui pikk sinu arvates inimese pärasool on, kas tead üldse?

#4026653:

Olen sama meelt. Ebameeldiv keekelasutus. Need juurviljade kottiviskajad (seda on füüsiliselt ikka suhteliselt võimatu teha) on needsamad, kes poodi lippavad ja riiulilt midagi kaasa haaravad. Hommikuti tööle minnes haaravad nad tanklast kohvi ka. Ja oma kodus lippavad paljalt ringi. Aa, ja veel see, et kui miski ei maitse, siis see lendab neil prügikasti.

No ISSAND KÜLL, mis siis sellest on?? Sa ei saa aru, et need on üldlevinud väljendid!? Kõik peab olema “panen,võtan, käin” lamedad varjundivabad ütlused. Kasuta ise siis sellist igavat pidevalt korduvat keelt, keegi ei keela. Pole sinu asi hakata ette kirjutama, kuidas teised räägivad.

Mina nt keedan porgandid-kaalikad ja kauemat keetmist vajadav köögiviljad kergelt läbi, siis ei kõrbe nad lahtiselt ahjus liiga ära ja küpsetuskotis jäävad ka kõik ühtlaselt küpsenuks (kui panna küpsetuskotti nt kartulid terved kooritud porgandid, siis porgandite valmissaamise ajaks on kartulitest puder järel). Maitsestamine on küll maitseasi, rosmariin sobib kartuliga, tüümian porgandile, ma kasutan vahel lihtsalt mingit ürdisegu või persillade vms. Peedi küpsetan eraldi, kui ma ei taha ühtlaselt roosat ahjupraadi.

#4026591:

#4025806:

Tavaliselt viskan küpsetuskotti kas brokkoli/lillkapsa, porgandid, bataadi, punapeedi, sibula/porru. Maitsestan soola/pipra, santa maria suitsupaprika/persillade maitseainega näiteks. 20-30 min 200c juures üldküpsetus reziimil.

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

Tead, lase jalga! (Vihjeks ütlen, et see ei tähenda relva haaramist ja jala sihtimist).