Esileht Ilu ja tervis Aidake mul alkoholismiga võidelda

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 69 )

Teema: Aidake mul alkoholismiga võidelda

Postitas:
Kägu

Palun väga, et seda teemat ei tõstetaks mujale, sest siin käib kõige rohkem inimesi. Kuigi minu jaoks on see suur mure, siis kellegi jaoks võib see vabalt ajaviide olla.

Olen täna kella neljast üleval, lihtsalt mõelnud, lugenud ja lõpuks endale tunnistanud, et ma olengi alkohoolik. Juba aastaid. 30-aastane naisterahvas. Kui ma vaatan peeglisse, siis ma ei tunne end ära, kenast tüdrukust on saanud 90 kilone näost ära mutt ja mul hakkab vastik. Siis ma võtan end korra kokku, teen trenni, proovin alkoholist hoiduda ja lõpuks langen ikka oma nõiaringis tagasi, sest see lihtsalt võtab hetkeks kõik mu mured ära.

Olen endas nii palju selgusele jõudnud, et mul ongi kaks probleemi miks ma joon. 1. sest ma olen endale tänaseks päevaks tekitanud võlad ja erinevad probleemid suhetes ja 2. sest mul on lapsepõlvest nii palju taaka kaasa veetud. Ma ei mäletagi oma elus hetke, kus ma oleksin olnud siiralt õnnelik.

Kuna mu suguvõsas on samuti alkohoolikuid olnud, siis väikesest peale olen kuulnud ka vanaema korrutamist, et mul on see geen olemas. Ju siis on tõesti.

Juba praegu kirjutades, seda tunnistades must-valgelt, tekib minus lootus ja tahab pisar silma tulla. Ma tõesti tahan kogu südamest sellest välja tulla, aga kuigi mõnele võib see kindlasti kerge tunduda, siis minu jaoks see seda kohe kindlasti ei ole.

Praegu, vähemalt veel, on mul liiga suur häbi, et kuhugi pöörduda. Minus on natukene iseloomu, et ikkagi üritada veel korra omal käel ja selle pärast ma tahakski siia kirjutada, kellelgi on ehk kogemusi või mõtteid jagada. Mulle tundub see variant, et ma saan seda anonüümsena võõrastele inimestele rääkida, palju kergem.

+29
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eile jõin 0,5 liitrise rummi ära ja see isegi ei mõjunud mulle. Sellele mõeldes hakkab mul hirmus, et mida ma oma organismile teen, aga siis tekib tunne, et mis see viimane kord mulle ikka veel teeb. Ma saan aru, et see ei ole normaalne, aga mul ongi kergem olla, kui mu mõtted on kergelt summutatud.

Ja ma olen viimastel päevadel proovinud jõuda tuumani, kust see alguse sai, miks see sai. Suuresti ilmselt halbade suhete pärast emaga. Praegu ma ei suhtle temaga, aga ma ei suuda talle kuidagi tema käitumist andestada. Ja kuigi ma sellele ei mõtle, siis ilmselt kuskil hinges see mind ikkagi närib.

+14
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seega ma mõtlesingi, et ma hakkan siia kirjutama veidike nagu päeviku vormis, nii ma hoian end äkki rohkem joonel, kui lihtsalt sekundiks mõeldes, et enam ma ei joo. Nii oleks mul pisike kohustus, iseendale ja äkki on siin kedagi, kes on omal käel jagu saanud. Olen siin foorumis näinud palju head nõu. Imelik oleks vist endalgi seda mõtet lugeda, aga see tundub mulle hetkel parim variant.

Ütlen ka kohe ära, et ma olen katsetanud enamus asju, mida lugenud. Üritanud asendada teejoomisega, proovisin SELGE programmi teha, proovinud leida rohkem tegevust. Aga ma saan praegu aru, et minu puhul vast aitakski, kui ma saan end tühjaks kirjutada, tasapisi tegeleda nii praeguste probleemide kui ka minevikuga omadega ja lihtsalt ennast sundida olema kaine.

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul väga sarnane probleem ja ma sinuga samas vanuses.

Veider.

Jälgin teemat.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eile jõin 0,5 liitrise rummi ära ja see isegi ei mõjunud mulle

See on tõesti liig, mis liig. Kas jood lausa iga päev selliseid koguseid? Kas järgmisel päeval halb ei ole? kas parandad pead? Kui nii, siis on probleem tõsine. Kas sa psühhiaatri juures pole käinud? Mingit abi sealt ikka saad.
Mul sugulane, mees, joonud ca 30 aastat. Tsüklijoodik. Vahel liiter viina päevas mitu nädalat järjest ja vahel mitu kuud kaine. Proovis kõike, süste jm. mis välja mõeldud, abi ei miskit, psühhiaatri juures käib nagunii ja sööb antidepressante. Abi sai kodeerimisest (psühholoogiline mõjutamine). Tänaseks varsti 2 aastat kaine ja loodame, et nii jääb.
Üldiselt on nii, et inimene ei jäta joomist enne, kui tervis üles ütleb (magu või maks või kõhunääre) või lausa surm silme ees on.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata tervise teema alla. Alkoholism. Mis nüüd edasi saab?

Mul sama teekond käsil, see on minu teema. Olen 31 naine.

Mis ma siin ikka valetan. Lubasin küll vähemalt esialgu kuu aega ilma tilgata alkoholita olla aga laupäeval ikka jõin kraadiga õlut. Õnneks suutsin piiri pidada. Ja pühapäevast(eilselt) hakkas uuesti 1 päev jooksma. Täna siis Taaskord teine kaine päev.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Otsi endale lohutustegevuseks mingi füüsiline tegevus. Ükskõik mis, peaasi, et see sulle meeldiks. Kõndimine, tantsimine, mingid harjutused, aiatöö, rattaga sõitmine vms. Kui hakkad vägisi midagi tegema või on selle tgemine keeruline, siis on oht, et loobud varsti. Füüsiline töö vallandab sama keemiliste ainete vallandumise, mis mõnuained. Niikui tuleb mõte, et tahaks juua, siis mine näiteks õue jalutama ja vaata kas tunni aja pärast on sama suur alkoisu.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere.

Mina arvasin aastaid, et ma olen alkohoolik, aga tuli välja, et ma tõesti ainult arvasin seda. Mul olid füüsilise sõltuvuse tunnused ja kõik, ning igasuguste arvestuste ( nt et “alaealistel areneb alkoholism välja juba 1-3 aastaga) järgi oleks ma pidanud päästmatult kadunud olema, alkoholihaige. Aga ükskord oli mul eriti paha pohmell ja üks tuttav soovitas “pea paar nädalat vahet äkki”. Paarist nädalast on nüüd saanud 8 aastat ja ma ei tunne mitte mingit vajadust alkoholi järele. Lihtsalt loobusin ja kõik.
Suitsetamise jätsin samuti maha päevapealt, väheste vaevustega. Aga ei ütleks, et mul eriti tugev tahtejõud on. Näiteks kaalu langetada ja trenni teha- selle jaoks tahtejõudu ei jätku. Suitsetamisest ja alkoholist loobuda oli lihtsam. Motivatsiooni andis see, et teadvustasin, mida halba sigaretid ja alkohol minu kehale ja elule teevad. Tegelikult ei ole joomises ning suitsetamises mitte midagi positiivset.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 29 ja kahjuks samas situatsioonis. Põhjuseks lapsepõlvetrauma millega ma ei suuda kuidagi normaalselt olla või elada ja sellest on lihtsalt saanud surnud nõiaring.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eile jõin 0,5 liitrise rummi ära ja see isegi ei mõjunud mulle

See on tõesti liig, mis liig. Kas jood lausa iga päev selliseid koguseid? Kas järgmisel päeval halb ei ole? kas parandad pead? Kui nii, siis on probleem tõsine. Kas sa psühhiaatri juures pole käinud? Mingit abi sealt ikka saad.

Mul sugulane, mees, joonud ca 30 aastat. Tsüklijoodik. Vahel liiter viina päevas mitu nädalat järjest ja vahel mitu kuud kaine. Proovis kõike, süste jm. mis välja mõeldud, abi ei miskit, psühhiaatri juures käib nagunii ja sööb antidepressante. Abi sai kodeerimisest (psühholoogiline mõjutamine). Tänaseks varsti 2 aastat kaine ja loodame, et nii jääb.

Üldiselt on nii, et inimene ei jäta joomist enne, kui tervis üles ütleb (magu või maks või kõhunääre) või lausa surm silme ees on.

Enamasti joon liitrise pakiveini, aga vahel tuleb ka kangemaid ette ja tõesti, ei ole enam mingisugune probleem selliseid koguseid juua. Olen käinud, aga ei ole tekkinud seda tunnet, et see aitaks. On ka ravimeid kirjutatud, diazepam tekitas nii kohutava peavalu, et lõin käega. Ja ma vist ei näinud vahet, kas ma olen ravimite all uimane või alkoholi all. Alkoholi on kergem poest osta, kui arstilt ravimeid käia küsimas.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen 29 ja kahjuks samas situatsioonis. Põhjuseks lapsepõlvetrauma millega ma ei suuda kuidagi normaalselt olla või elada ja sellest on lihtsalt saanud surnud nõiaring.

Ma olen üritanud neid asju läbi mõelda, proovinud unustada-andestada, aga ei mingisugust tolku. Vahel tundubki, et mu elu on nii õnnetu olnud, et ju see ongi mu saatus. Isegi kui korra on tundunud, et läheb paremaks elus, siis on ikka midagi halba juhtunud ja ma lihtsalt ei näegi iseennast helge tulevikuga enam.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma kui joon on jube pohmell ja see kannustab mind, aga aitas alkoholi mitte tarbimisele kaasa see kui üks 23 aastane sõbranna suri maksapuudulikkusesse (joomisest).

Ma paastu ajal teen alkoholipaastu ja septembris ei joo ning tänu sellele olen aru saanud, et alkohoolik ma ei ole. Mitte juua ei ole mulle keeruline lihtsalt harjumus mittetegutsemise asendus.

Alkoholi tarbimist piiran selleks, sest see teeb paksuks.

Mõnikord aitab enese nägemine purjus olekus. Lepi kokku, et keegi filmiks sinu olekut kui oled juba teatava koguse ära joonud ja see võib olla sinu murdepunkt.

TO: Postitas: Kägu 08.06.2020 10:09 Kas liigsöömise kehale halba ei tee? Mõtle see ka endale ilusaks ja veel üks mure vähem muude jamade kõrval.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen ka kohe ära, et ma olen katsetanud enamus asju, mida lugenud.

Kuidas see mõjus?

Aga miskipärast ma arvan, et sa pole pooligi asju katsetanud. See poolik rummipudel oleks vastasel korral veel alles.
Nüüd muidugi küsi, et mis ravim see on ja kust seda saab.

Perearst kirjutab ja apteegist saab.

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ütlen ka kohe ära, et ma olen katsetanud enamus asju, mida lugenud.

Kuidas see mõjus?

Aga miskipärast ma arvan, et sa pole pooligi asju katsetanud. See poolik rummipudel oleks vastasel korral veel alles.

Nüüd muidugi küsi, et mis ravim see on ja kust seda saab.

Perearst kirjutab ja apteegist saab.

Olen proovinu Esperali, ei aidanud.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen 29 ja kahjuks samas situatsioonis. Põhjuseks lapsepõlvetrauma millega ma ei suuda kuidagi normaalselt olla või elada ja sellest on lihtsalt saanud surnud nõiaring.

Ma olen üritanud neid asju läbi mõelda, proovinud unustada-andestada, aga ei mingisugust tolku. Vahel tundubki, et mu elu on nii õnnetu olnud, et ju see ongi mu saatus. Isegi kui korra on tundunud, et läheb paremaks elus, siis on ikka midagi halba juhtunud ja ma lihtsalt ei näegi iseennast helge tulevikuga enam.

A sa vihane olla pole proovinud. Mu lapsepõlv läks ema joomise nahka. Pidev mure ja häbi tema pärast. Hirn nende koduste kakluste pärast mis neil oli. Kugi soovitatakse mõista ja andestada…. siis tundub see nagu nii ebaõiglabe. Andestada kõik need tunded ja minu nutud mida ta on põhjustanud. Ma olin vihane. See oli hoopis parem tunne, kui lamba kombel jälle mõista. Ja andedtada. Nii nagu ma olin pidanud terve lapsepõlve tegema.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen 29 ja kahjuks samas situatsioonis. Põhjuseks lapsepõlvetrauma millega ma ei suuda kuidagi normaalselt olla või elada ja sellest on lihtsalt saanud surnud nõiaring.

Ma olen üritanud neid asju läbi mõelda, proovinud unustada-andestada, aga ei mingisugust tolku. Vahel tundubki, et mu elu on nii õnnetu olnud, et ju see ongi mu saatus. Isegi kui korra on tundunud, et läheb paremaks elus, siis on ikka midagi halba juhtunud ja ma lihtsalt ei näegi iseennast helge tulevikuga enam.

A sa vihane olla pole proovinud. Mu lapsepõlv läks ema joomise nahka. Pidev mure ja häbi tema pärast. Hirn nende koduste kakluste pärast mis neil oli. Kugi soovitatakse mõista ja andestada…. siis tundub see nagu nii ebaõiglabe. Andestada kõik need tunded ja minu nutud mida ta on põhjustanud. Ma olin vihane. See oli hoopis parem tunne, kui lamba kombel jälle mõista. Ja andedtada. Nii nagu ma olin pidanud terve lapsepõlve tegema.

Ma lõpetasin temaga mingil hetkel suhtlemise ja kuigi mul on endal emotsionaalselt nii parem, siis teisest küljest on jälle see surve mujalt, et KUIDAS sa oma emaga ei suhtle ja see tekitab minus ikkagi ängistust. Vahel on tunne, et lihtsalt kolingi kuhugi ära, muudan nime ära ja ei mõtle kunagi enam minevikule. Aga ei saa päris nii, sest mu elus on ikkagi ka mõned inimesed, kellele ma ei tahaks nii teha. Ma mõtlengi tihti, et miks just minul on pidanud nii elus minema nagu on läinud. Samal ajal suudan ka reaalselt mõelda, et muidugi on hullemaidki elusid ja olukordi, aga siiski.. ja ma ei ole juba aastaid elanud. Mul ei ole motivatsioonigi midagi teha.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen proovinu Esperali, ei aidanud.

See on ju hoopis midagi muud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Emaga on raske mitte suhelda küll. Kuigi kui siin lugeda, lõpetatakse emaga suhtlemine ka nt seepärast et ema tahab liiga intensiivselt head. Ei joo ega pole kodus kaklusi nähtud, aga on lihtsalt liiga ema. Minu ema suri 50aastasena joomise kätte. Surnule pead ju ometi kõik andestama. Ma võtsin siis jultumuse olla surnu peale vihane. Sellise suhtumusega sain üle. Aga mapole kinel kas ma oleks suutnud temast lahti öelda kui ta oleks elus. Imelik on see, et mu oma laps võib elada täiesti minuga suhtlemata. No polevat midagi öelda ja ela kulgevat normaalselt….Ometi onmeil olnud terve pereelu nende lapsepõlves. Mul on tunne et neil oleks minust palju kergem lahti öelda kui mul oma joodikust emast.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen proovinu Esperali, ei aidanud.

See on ju hoopis midagi muud.

Proovin perearstilt uurida, aga varasemalt on ta mulle just Esperali soovitanud..

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tahad alkoholismist lahti saada, siis joo limonaade alko asemele. Sest alkohol on kehale kiire suhkur ja keha on õppinud seda nõudma. Kui sa jood limonaadi, siis aju saab oma suhkru kätte ja alkoisu väheneb. Kõik oma põhjendused miks sa jood, oled ju ise väljamõelnud, sest alkohol on sõltuvust tekitav aine.

NB! Kui sa lähed perearstile oma alkoprobleemist rääkima, siis pannakse kohe sinu digiloosse kirja ja see jääb sinna igavesti. 10x mõtle enn,e kas teed midagi mida kunagi enam tagasi võtta ei saa.

Kui õlut jood, siis alkovaba õlu, jood oma koguse ära, staatiline tegevus õhtul tehtud, aga alkot keha enam ei saa.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perearsti jätaks minagi välja.
Vihastamine on hea nõuanne. Mina olen viha toel kord depressioonist end lahti kangutanud ja apaatia võitnud. Vihasta enda või sõbra või sugulase või võõra peale, vahet pole – aga viha on tõesti hea mootor.
Asendustegevused on ka hea mõte. Minu isa asendas alkoholi Sprite’i joomisega.
Kõige olulisem on siiski leida ja hoida motivatsiooni. Sunni end peegli ees seisma ja vaatama seda, mis sulle ei meeldi. Meenuta alkoholist tekkinud ebameeldivaid hetki.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul pole küll päris sinu probleem, aga kirjutan ikka, äkki natuke motiveerib. Enne koroonat tipsutasin seltskondades palju ja sporti ei teinud üldse. Kui kriis hakkas, ei joonud enam tilkagi, vaid hakkasin hoopis igal õhtul jooksmas käima. Kolm kuud hiljem vaatab peeglist ikka täitsa teine inimene vastu, silm särab, nahk on ilus, kena sportlik rüht on tulnud. Nii et muutuseks ei ole vaja väga palju aega, tuleb lihtsalt olla järjepidev ja võtta üks päev korraga. Võib-olla aitab, kui võtad oma uut elu lihtsalt, kui paratamatust. Vanamoodi enam ei saa ja nüüd lihtsalt hakkab olema nii.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen ka kohe ära, et ma olen katsetanud enamus asju, mida lugenud.

Kuidas see mõjus?

Aga miskipärast ma arvan, et sa pole pooligi asju katsetanud. See poolik rummipudel oleks vastasel korral veel alles.

Nüüd muidugi küsi, et mis ravim see on ja kust seda saab.

Perearst kirjutab ja apteegist saab.

Kas sa ise oled neid proovinud?
Naltrexone Accord mõjutada tugevalt maksafunktsiooni. Ilma vereanalüüse ei tohiks neid välja kirjutada.
1 inimesel 10-st tekivad unehäired, ärevus, närvilisus, kõhuvalu ja kõhukrambid, iiveldus, oksendamine, energiapuudus, jõuetus, liigese ja lihasvalu, peavalud, rahutus, ärrituvus, meeleolu kõikumised, lootusetus, pearinglus, vappumine, liigne higistamine, peapööritus, palpitatsioonid, valu rinnus, kõhulahtisus või kõhukinnisus, nahalööve, kusepeetus, janu, külmavärinad.
Ühel inimesel 100-st) võivad tekkida mõned infektsioonid nt. suu herpes. Ma ütlen ausat isegi alkohol on puhtam.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Proovin perearstilt uurida, aga varasemalt on ta mulle just Esperali soovitanud..

Arstid ei tea sellest naltreksonest suurt midagi, sest see pole mitte kellelegi kasulik, kui sa joomise maha jätad.
(riik kaotab aktsiisi näol veel kõige rohkem)
Ja loomulikult nad ei soovita asju, millest neil omal aimugi pole.
(ära absoluutselt üllatu, kui arstilt küsid ja see ei tea ning kukub googeldama)

Aga selles suhtes oli mul ilmselt õigus, et sa pole põhilisi asju siiski proovinud. Ilmselt siis see huvi mahajätmise teemadel on samuti teeseldud või lihtsalt ajutine hoog.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekooli kägude abiga püüad alkoholi vastu võidelda? Päriselt?
Alkohol on vist sinu elutähtsaid organeid juba tõsiselt kahjustanud.
Aga siin sulle siis ühe käo arvamus. Ära võitle, vaid lase vabaks ja naudi, kui see meeldib. Ma armastan ka head veini, head konjalit ja vahel ka kokteile ja nii juba viimased 30+ aastat. Ei ütleks, et see on minu elu kuidagi seganud. Olen olnud edukas nii tööl kui eraelus ja näen vaatamata hilisele keskeale päris hea välja. Võitlus tekitaks ainult ebavajalikku stressi.

+1
-22
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üks variant, mida võiks veel proovida, on hakata tegelema heategevuse/vabatahtliku tegevusega mõnes sinule südamelähedases valdkonnas. Päris hämmastav, kui positiivselt võib see kriimustunud hingele mõjuda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa ise oled neid proovinud?
Naltrexone Accord mõjutada tugevalt maksafunktsiooni. Ilma vereanalüüse ei tohiks neid välja kirjutada.
1 inimesel 10-st tekivad … mingi bla-bla…

Jah olen.

Mitte ühtegi sinu poolt loetletud kõrvalnähtu ei ole.
On lihtsalt see, et tund enne alkoholi tarvitamist võtad selle tableti sisse, jood nagu ikka, aga siis lihtsalt ei taha enam.
Rummipudel jääb poolikuks ja selle asemel otsustad, et hoopis vaatad telekat, hakkad koristama vms.

Ja “ausat” sa ei ütle mitte midagi, v.a. see, et sa näeksid heameelega seda, et inimesed joovad edasi.
Siis on sul arstina tööd ja riigil on alkoaktsiisist laekuv raha, et sinusugustele toladele palka maksta. Kõik toimib.

Jah, ma tean, et paljudes maades, näiteks USA-s on see ravim üldse keelatud, sest kui seal see miljon alkohoolikut jätaks ühel heal päeval joomise maha, siis see oleks riigile saamata jäänud aktsiiside näol paras pauk e. mitu miljonit päevas.

Ja eks meilgi on kukkesid, kes seda viisi kirevad, et jooge aga edasi ja naltrexone on paha.

Sa ise ikka oled proovinud, enne tänitamist?
Insener, öeldakse, peab seisma oma projekteeritud silla all, enne kui autod peale lastakse.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekooli kägude abiga püüad alkoholi vastu võidelda? Päriselt?

Alkohol on vist sinu elutähtsaid organeid juba tõsiselt kahjustanud.

Aga siin sulle siis ühe käo arvamus. Ära võitle, vaid lase vabaks ja naudi, kui see meeldib. Ma armastan ka head veini, head konjalit ja vahel ka kokteile ja nii juba viimased 30+ aastat. Ei ütleks, et see on minu elu kuidagi seganud. Olen olnud edukas nii tööl kui eraelus ja näen vaatamata hilisele keskeale päris hea välja. Võitlus tekitaks ainult ebavajalikku stressi.

Näed jah, minule on see hetkel esimene samm, minul on sedasi kergem, inimesed ongi erinevad.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et joodikmehed süüdistavad sageli oma joomises naisi, joodikanaised aga emasid ja rasket lapsepõlve. Ei ole ükse teisest millegipoolest parem.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas sa ise oled neid proovinud?

Naltrexone Accord mõjutada tugevalt maksafunktsiooni. Ilma vereanalüüse ei tohiks neid välja kirjutada.

1 inimesel 10-st tekivad … mingi bla-bla…

Jah olen.

Mitte midagi sellist ei ole.

Ja “ausat” sa ei ütle mitte midagi, v.a. see, et sa näeksid heameelega seda, et inimesed joovad edasi.

Siis on sul arstina tööd ja riigil on alkoaktsiisist laekuv raha, et sinusugustele toladele palka maksta. Kõik toimib.

Jah, ma tean, et paljudes maades, näiteks USA-s on see ravim üldse keelatud, sest kui seal see miljon alkohoolikut jätaks ühel heal päeval joomise maha, siis see oleks riigile saamata jäänud aktsiiside näol paras pauk.

Ja eks meilgi on kukkesid, kes seda viisi kirevad, et jooge aga edasi ja naltrexone on paha.

Sa ise ikka oled proovinud, enne tänitamist?

Loe mis on toodud infolehes: 1 inimesel 10-st tekivad unehäired, ärevus, närvilisus, kõhuvalu ja kõhukrambid, iiveldus, oksendamine, energiapuudus, jõuetus, liigese ja lihasvalu, peavalud, rahutus, ärrituvus, meeleolu kõikumised, lootusetus, pearinglus, vappumine, liigne higistamine, peapööritus, palpitatsioonid, valu rinnus, kõhulahtisus või kõhukinnisus, nahalööve, kusepeetus, janu, külmavärinad.

Sellest piisab kui inimene teeb enesetapu, sest ravim võimendab halba meeleolu. Eesti arstidel pole kombeks selgitada ravimite kõrvalmõjusid, sest kui nendest rääkima hakata, siis keegi ei tahagi neid. Parem kuidagi hambad ristis joomine maha jätta kui võtta selleks ravimeid, arstil kama kaks mis sinust saab, temal palk jookseb ka siis kui ravi oli kasutu või patsiendile lausa ohtlik.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 69 )


Esileht Ilu ja tervis Aidake mul alkoholismiga võidelda