Teema: Ämma toidud

Mulle tundub, et ämma ja minia vahel hõõrumine on täpselt samasugune loodusseadus nagu öö ja päeva vahetumine. Nii lihtsalt on.

Mulle ka ämma juures toidud ei meeldi. Mind häirib tohutu koonerdamine toiduga. Ostetakse kõige odavamat hakkliha, kõige odavamat vorsti. Toidu säilitamisest ja toiduhügieenist pole üldse midagi kuulnud. Pidevalt on seal olles lastel kõhud lahti. Soojendatakse sama toitu mitu korda ja ei saa siis soojendatud koguseliselt vaid nii palju kui korraga tarbitakse. Ikka täis potitäis sooja ja homme jälle sama potitäis sooja.

Meie oma peres peame lugu tervislikust toidust, toorainetest tehtud toidust ja me harva soojendame. Teeme süüa üheks korraks, tavaliselt süüakse kõik ära. Kuj jääb midagi üle, võtan tööle ise lõunaks kaasa. AGA! Mul endal nüüd minia 🙂 ja ikka väga häirib, et ta imevähe sööb meie juures. Ma ei saa aru ka, et kas talle ei maitse või on ta tagasihoidlik. Kipun arvama siiski, et ei maitse. Päris veider on olla ise ämm selles olukorras nüüd.

#4031352:

Mina olen ka see pirtsutav ja tänamatu minia, kellele miski ei kõlba. Mu ämm teeb tegelikult väga hästi süüa ja ma sõin ikka kõike, mida pakuti, kuni ühel päeval ämma külmkapp jukerdama hakkas ja mehega uue külmkapi ämma juurde toimetasime. Hakkasime asju vanast külmkapist uude kolima ja suur oli mu üllatus, kui peaaegu mitte ükski asi seal kapis ei olnud kõlbliku kuupäevaga, ehkki kapp oli pilgeni täis. Mitte 2 päeva “kõlblik kuni” ületanud asjad vaid nädalad, osad asjad mitu aastat vanad. Ämm midagi ei lubanud ära visata, sest need asjad ju kõlbavad, ei ole lahti tehtud, kõlblik kuni on niisama peale märgitud, et inimesed rohkem raiskaks ja juurde ostaks jms põhjendused veel tulid. Proovisin selgitada, et näiteks hallitanud grillvorstid, mis mitu kuud tagasi aegusid ei ole kindlasti söömiseks okei, aga ämm väitis, et hallitus kaob keetes kõik ära ja seljanka sisse hea panna. Seljanka oli tema toitudest üks mu lemmikuid, aga nüüd isegi halb mõelda selle peale. Mees kehitas õlgu ja ütles, et ema on alati selline olnud, ostab soodushinnaga kohe aeguvaid asju lihtsalt sellepärast, et neid saab soodushinnaga osta ja kuna neid tegelikult vaja ei ole, siis jäävadki seisma kuni ema ära kasutab, ei ole võimalik teda ümber veenda. Ma olen ka nädal tagasi aegunud kohukese teinekord kapist ära söönud, aga iialgi ei pakuks sellist asja külalistele, veel vähem lapselastele, veel-veel vähem mingit mitu nädalat tagasi aegunud liha. Nüüd on mul kõht alati täis, kui ämmale külla läheme ja kullipilguga jälgin, mida lastele pakutakse, seal teinekord palju lapsi koos ja ämm jagab jogurteid näiteks, siis imestab, et no kuidas see hallitus siia sisse sai, lahtigi pole võetud, oot las vanaema võtab lusikaga ära pealt.. topsi kilel “kõlblik kuni” midagi 2019. Või kui hakkab moosisaia tegema, lõikab hallitusetäpiga otsa saiaviilult ära, et siis pole hullu midagi. Nii palju on tüli olnud sellel teemal, ei luba lastele selliseid asju sööta ja siis järgneb tänitamine, et vaesed lapsed kellele midagi ei lubata, ega ta ju ei pakuks lapselastele, kui ei oleks kindel, et need ikka head asjad on. Hirmus. Isegi, kui ta teinekord ehk teeks midagi süüa asjadest, mis pole aegunud, ilmselt ei suudaks ikka süüa rohkem.

Ei usu, et ämm kuulaks, aga ma arvan, et kui viimase kuupäeva toitu osta ja see kohe sügavkülma pista, siis sügavkülmas tõesti säiliks mitu kuud ja peale sulatamist oleks samas seisukorras, nagu külmutamise hetkel ehk viimase kuupäevaga toit. Aga tavalises külmikus jah ei säili.

#4031411:

#4031352:

Mina olen ka see pirtsutav ja tänamatu minia, kellele miski ei kõlba. Mu ämm teeb tegelikult väga hästi süüa ja ma sõin ikka kõike, mida pakuti, kuni ühel päeval ämma külmkapp jukerdama hakkas ja mehega uue külmkapi ämma juurde toimetasime. Hakkasime asju vanast külmkapist uude kolima ja suur oli mu üllatus, kui peaaegu mitte ükski asi seal kapis ei olnud kõlbliku kuupäevaga, ehkki kapp oli pilgeni täis. Mitte 2 päeva “kõlblik kuni” ületanud asjad vaid nädalad, osad asjad mitu aastat vanad. Ämm midagi ei lubanud ära visata, sest need asjad ju kõlbavad, ei ole lahti tehtud, kõlblik kuni on niisama peale märgitud, et inimesed rohkem raiskaks ja juurde ostaks jms põhjendused veel tulid. Proovisin selgitada, et näiteks hallitanud grillvorstid, mis mitu kuud tagasi aegusid ei ole kindlasti söömiseks okei, aga ämm väitis, et hallitus kaob keetes kõik ära ja seljanka sisse hea panna. Seljanka oli tema toitudest üks mu lemmikuid, aga nüüd isegi halb mõelda selle peale. Mees kehitas õlgu ja ütles, et ema on alati selline olnud, ostab soodushinnaga kohe aeguvaid asju lihtsalt sellepärast, et neid saab soodushinnaga osta ja kuna neid tegelikult vaja ei ole, siis jäävadki seisma kuni ema ära kasutab, ei ole võimalik teda ümber veenda. Ma olen ka nädal tagasi aegunud kohukese teinekord kapist ära söönud, aga iialgi ei pakuks sellist asja külalistele, veel vähem lapselastele, veel-veel vähem mingit mitu nädalat tagasi aegunud liha. Nüüd on mul kõht alati täis, kui ämmale külla läheme ja kullipilguga jälgin, mida lastele pakutakse, seal teinekord palju lapsi koos ja ämm jagab jogurteid näiteks, siis imestab, et no kuidas see hallitus siia sisse sai, lahtigi pole võetud, oot las vanaema võtab lusikaga ära pealt.. topsi kilel “kõlblik kuni” midagi 2019. Või kui hakkab moosisaia tegema, lõikab hallitusetäpiga otsa saiaviilult ära, et siis pole hullu midagi. Nii palju on tüli olnud sellel teemal, ei luba lastele selliseid asju sööta ja siis järgneb tänitamine, et vaesed lapsed kellele midagi ei lubata, ega ta ju ei pakuks lapselastele, kui ei oleks kindel, et need ikka head asjad on. Hirmus. Isegi, kui ta teinekord ehk teeks midagi süüa asjadest, mis pole aegunud, ilmselt ei suudaks ikka süüa rohkem.

Täiesti mõttetu viis raha kokku hoida, osta mingeid aegunud asju kokku. Küll aga saan aru, miks ämm seda harrastab, kui teie pere näol on tema kokakunstile sööjad olemas. Mis laheda jutuga mees, ema on alati selline olnud. No ei usu, see peab olema vanadusest. Keegi ei söö terve elu hallitanud jogurtit, hallitanud saia ja ei keeda hallitanud vorstist teistele suppi. Vanasti, mehe lapsepõlves, ei saanudki ju poest osta aegunud asju, see on viimastel aastatel tekkinud võimalus.

Juba keedetud toitu ei soojendata mitu korda üles-panda külmkappi tagasi. Supp keedetakse, jagatakse sobivate suurustega kogusteks ja pannakse ülejääk külmkappi. Korraga soojendatakse üles ainult söödav kogus. Pole ime, et kõhud lahti lähevad.

#4031460:

Juba keedetud toitu ei soojendata mitu korda üles-panda külmkappi tagasi. Supp keedetakse, jagatakse sobivate suurustega kogusteks ja pannakse ülejääk külmkappi. Korraga soojendatakse üles ainult söödav kogus. Pole ime, et kõhud lahti lähevad.

Iga toiduga ei ole nii! Hapukapsa ja hernesupp ju näiteks lähevad pärast soojendamist ainult paremaks

#4031464:

#4031460:

Juba keedetud toitu ei soojendata mitu korda üles-panda külmkappi tagasi. Supp keedetakse, jagatakse sobivate suurustega kogusteks ja pannakse ülejääk külmkappi. Korraga soojendatakse üles ainult söödav kogus. Pole ime, et kõhud lahti lähevad.

Kas sulle jäi kuidagi mulje, et siinsed kirjutajaid ei tea seda ja peab targutama hakkama?

Tänan küsimuse eest! Jäi jah, nagu näed, siis ühe ämm ka ei tea seda ja söödab lastele seda suppi sisse korduvalt!  Kui teaks, siis vast ei söödaks!

#4031477:

Tänan küsimuse eest! Jäi jah, nagu näed, siis ühe ämm ka ei tea seda ja söödab lastele seda suppi sisse korduvalt! Kui teaks, siis vast ei söödaks!

Kas arvad, et see ämm on siin lugemas? Need, kes siin on, teavad seda isegi, mingit vajadust ei ole noomival toonil hakata korrutama iseenesestmõistetavaid asju.

#4031488:

Sina ju korrutad juba mitu kommentaari, kuidas “kõik teavad nii iseenesestmõistetavaid asju”, ise targutad siin ei tea millest üldse, teemasse pole sul midagi öelda, ainult teiste kommentaarid jäävad ette sulle, lihtsalt tõin välja, et KÕIK EI TEA seda. Ära loe ennast kõigiks, eksole.

Teiste kommentaarid ei jää mulle ette, ainult sinu tädilik targutamine. Ja nagu näha, sa ei suuda ka lõpetada.

#4031489:

#4031488:

Teiste kommentaarid ei jää mulle ette, ainult sinu tädilik targutamine. Ja nagu näha, sa ei suuda ka lõpetada.

Aa, sa oled see kord Siret, siis Gerda. Öelnud kohe siis, et trollid. Tädilikult targutad sina ja ise pole ka targem, muudkui jätkad.

#4031488:

#4031486:

#4031477:

Tänan küsimuse eest! Jäi jah, nagu näed, siis ühe ämm ka ei tea seda ja söödab lastele seda suppi sisse korduvalt! Kui teaks, siis vast ei söödaks!

Kas arvad, et see ämm on siin lugemas? Need, kes siin on, teavad seda isegi, mingit vajadust ei ole noomival toonil hakata korrutama iseenesestmõistetavaid asju.

Sina ju korrutad juba mitu kommentaari, kuidas “kõik teavad nii iseenesestmõistetavaid asju”, ise targutad siin ei tea millest üldse, teemasse pole sul midagi öelda, ainult teiste kommentaarid jäävad ette sulle, lihtsalt tõin välja, et KÕIK EI TEA seda. Ära loe ennast kõigiks, eksole.

Iga normaal intellektiga inimene sai ka esimesest postitusest aru, et vale on toitu mitmekordselt üles soojendada või üle säilivusaja tooteid süüa. Pole tõesti vaja eraldi hakata nämmutama, et appi – nii ju ei tehta! See oligi ju esialgse postituse point ja arusaadav, et nii ei tehta – seepärast sellist ämma käitumisviisi maha tehtigi.

Teemaalgataja olen. Muidugi olen mõnikord ämma juures istudes mõelnud, et järgmine kord jään lihtsalt koju, aga siis hakkab ikka kahju. Mehe ema ju ja laste vanaema. Ja muus osas on suhted okeid, see tüli kiskumine hakkabki siis kui ma süüa ei suuda (nii palju kui tema arvab, et peaks)

Enamasti on asi tõesti selles rasva koguses, aga olen aus – vahel ka maitses. Viimane kord oli ämma juubel ja oli grill ja olemine õues. Sõin grillliha ja enda arust oli kõik okei, aga siis ta märkas, et ma ei võtnud salatit. Aga roheline salat oli oliivõli asemel tehtud searasva ja sidrunimahlaga. (sool ja pipar ka) Ma ei hakka kirjeldama, mis maitse see on, aga see ei tundu tavaliselete rasva normaalselt seedivale inimesele ka parim maitsekooslus. Ja ta teeb rohelist salatit alati. Ükskord kinkisime talle suure pudeli extra virgin oliivõli ja ütlesin niisama kõrvale, et see meie lemmik, rohelise salatiga. Sellepeale ütles, et salat tuleb maitsvam kui on lihamaitseline kaste…Ehk siis sulatatud searasvaga. Vahel praeb peekonit enne selles ja siis selle rasva kallab ja segab sidrunimahlaga.

#4031506:

Teemaalgataja olen. Muidugi olen mõnikord ämma juures istudes mõelnud, et järgmine kord jään lihtsalt koju, aga siis hakkab ikka kahju. Mehe ema ju ja laste vanaema. Ja muus osas on suhted okeid, see tüli kiskumine hakkabki siis kui ma süüa ei suuda (nii palju kui tema arvab, et peaks)

Enamasti on asi tõesti selles rasva koguses, aga olen aus – vahel ka maitses. Viimane kord oli ämma juubel ja oli grill ja olemine õues. Sõin grillliha ja enda arust oli kõik okei, aga siis ta märkas, et ma ei võtnud salatit. Aga roheline salat oli oliivõli asemel tehtud searasva ja sidrunimahlaga. (sool ja pipar ka) Ma ei hakka kirjeldama, mis maitse see on, aga see ei tundu tavaliselete rasva normaalselt seedivale inimesele ka parim maitsekooslus. Ja ta teeb rohelist salatit alati. Ükskord kinkisime talle suure pudeli extra virgin oliivõli ja ütlesin niisama kõrvale, et see meie lemmik, rohelise salatiga. Sellepeale ütles, et salat tuleb maitsvam kui on lihamaitseline kaste…Ehk siis sulatatud searasvaga. Vahel praeb peekonit enne selles ja siis selle rasva kallab ja segab sidrunimahlaga.

Äkki oleks abiks, kui viiksid enda tehtud rohelise salati ämmale proovida? Või teeksite koos ja sa näitaksid talle, kuidas seda salatit tegelikult tehakse.  Saab võrrelda maitse vahet ja ühtlasi on sul kaasas siis oma salat ja ei peagi ämma oma sööma. Ämm ehk õpib siis ka nii tegema nagu vaja või siis leiab, et tema oma on ikka parem ja sööb õnnelikult enda oma, sina oma.

#4031511:

#4031506:

Teemaalgataja olen. Muidugi olen mõnikord ämma juures istudes mõelnud, et järgmine kord jään lihtsalt koju, aga siis hakkab ikka kahju. Mehe ema ju ja laste vanaema. Ja muus osas on suhted okeid, see tüli kiskumine hakkabki siis kui ma süüa ei suuda (nii palju kui tema arvab, et peaks)

Enamasti on asi tõesti selles rasva koguses, aga olen aus – vahel ka maitses. Viimane kord oli ämma juubel ja oli grill ja olemine õues. Sõin grillliha ja enda arust oli kõik okei, aga siis ta märkas, et ma ei võtnud salatit. Aga roheline salat oli oliivõli asemel tehtud searasva ja sidrunimahlaga. (sool ja pipar ka) Ma ei hakka kirjeldama, mis maitse see on, aga see ei tundu tavaliselete rasva normaalselt seedivale inimesele ka parim maitsekooslus. Ja ta teeb rohelist salatit alati. Ükskord kinkisime talle suure pudeli extra virgin oliivõli ja ütlesin niisama kõrvale, et see meie lemmik, rohelise salatiga. Sellepeale ütles, et salat tuleb maitsvam kui on lihamaitseline kaste…Ehk siis sulatatud searasvaga. Vahel praeb peekonit enne selles ja siis selle rasva kallab ja segab sidrunimahlaga.

Äkki oleks abiks, kui viiksid enda tehtud rohelise salati ämmale proovida? Või teeksite koos ja sa näitaksid talle, kuidas seda salatit tegelikult tehakse. Saab võrrelda maitse vahet ja ühtlasi on sul kaasas siis oma salat ja ei peagi ämma oma sööma. Ämm ehk õpib siis ka nii tegema nagu vaja või siis leiab, et tema oma on ikka parem ja sööb õnnelikult enda oma, sina oma.

Asi pole selles kumb on “õige”, vaid maitseharjumustuses. Nemad on harjunud lihamaitselise rasvaga salati ja nende jaoks see ongi ilmselt hea. Maitsemeeled on sellega harjunud ja see maitse on “kodune”.

#4031506:

Aga roheline salat oli oliivõli asemel tehtud searasva ja sidrunimahlaga. (sool ja pipar ka)

Iuu, see on ikka nii rõve, et ma ei suuda uskudagi, et keegi teeb rohelist salatit searasvaga! Mis mõte siis üldse on salatit teha? 😀

Ma siiani teadsin, et kui searasva muudes toitudes kasutatakse, siis need on ikka kõik kuumalt söödavad toidud, mitte mingid külmana serveeritavad. Searasv hangub ju jahtudes ära. Iuuuu veel kord!

Kui ma mingi sellise asja kogemata endale suhu pistaks, siis ma sülitaks selle sealsamas pikemalt mõtlemata välja ja otsiks ruttu endale mingi kangema kraami peale, kuhu loodetavasti pole searasva sisse uhatud (hapukurk, sidrun, tšillipipar, tubli sõõm punast veini, pits viina vms) 😀

Mulle ei maitse mu ema toidud. Ta teeb neid ka alati väga rasvased ning mul hakkab alati sees keerama seal. Õnneks ta ei suru peale, ma alati võtan väikese portsu, keegi ei solvu ja ma väikesest portsust ära ka ei sure.