Teema: Armastuse avaldamine

#3882365:

#3882318:

#3881836:

Ja veel – kas “sa oled mulle väga kallis” võib olla võrdväärne armastuse avaldamisega?

Ei ole. See ei ole armastuse avaldamine, vähemalt eesti keeles küll mitte.

Aga mis see on?

“igatsesin sind ja oled mulle väga kallis” . Messengeris südamete saatmine ei ole ju ka armastus?

Ei ole. ‘Igatsen sind ja oled mulle väga kallis’ ei ole ka armastus. Kes neid sõnu nii tõlgendab (enamasti naine, eks), elab illusioonis.  Jah, see ei ole mehe poolt armastus. Selliseid sõnumeid saatev mees väldib ütlemist ‘Ma armastan sind* ja veel vähem ütleb ta neid sõnu silmast silma.

See mees ei armasta.

#3882546:

#3882366:

#3882326:

#3881937:

Tõesti ei oota roos hambus, põlv maas mind.

Jaah vot, aga ta võiks pärast neid prille ja pleedi, kui te olete teki alla pugenud, ikka mõnikord need sõnad öelda? Aga miks ta ei ütle? Ka sa arvad, et see ikka on armastus? See prillide värk äkki on vaid hoolimine ja rutiin, kohustus? Mitte miski ega keegi ei keela ju tal neid sõnu öelda, aga miks ta ei ütle siis?

Mulle tundub, et sa tahad lihtsalt läbi selle ütlemise teda kontrollida ja manipuleerida, miks mitte ka halvustada, sest nagunii ta ütleb seda siis sulle mitte rahuldaval moel.

Sulle võib jah nii tunduda, kui sa ise neid sõnu kuulnud ei ole.

Sa ju ka ei kuule

#3882499:

Ehk siis nagu näed, on armastus inimese enda aju poolt loodud illusioon. Kui teine toodab vastu seda illusiooni näiteks oma hoolimisega, siis illusioon püsib elus kuna sinu EGO saab toidetud, aga piisab väga vähest kui EGO kui illusoon nagu seebimull puruneb ja armastus kaob ja millegi pärast lahtunud tunded ei löö enam kunagi lõkkele. Kaotatud armastust ei saa mitte kunagi enam tagasi. Aga samas kirg, näiteks seksuaalnekirg ei kao mitte kunagi ära, see võib püsida terve elu teise vastu.

Ego on kui teisest hoolid, sest see paneb ennast positsiooni, kus hoolija olla tahab. Ego ei anna häbeneda ja kui armastus kaob, siis põhjusega.

#3882625:

#3882495:

See oleks siis materiaalne armastus, kaup kauba vastu.Kui kui kaupa vastu ei saada, siis nagu ütled, lill närtsib ja närtsib ka armastus. Aga kui näiteks armuda lauljasse, filmitähte, sellisel juhul oleks tõelisem armastus, armastada ilma vastuarmastuseta, sest lihtsalt armastad seda inimeste sellisena kes ta on.

Armastada lauljat või näitlejat? Teismelise või vaimselt haigena. Elu ongi kaup kauba vastu.

Siis ongi materiaalne armastus ja järgmine level oleks armastada kedagi ilma selleta, kas küünid selleni?

Loomulikult on südamete saatmine armastuse avaldus.

Olen TA. Kuna elane Eesti erinevates otsades siis meie igapäevane suhtlus on telefonis ja messengeris.  Kestnud on see nii pool aastat ja ma tunnen tõeliselt suurt tunnet tema vastu ja mõtlen järgmisel korral, kui ta siia tuleb, ise esimesena armastust avaldada. Ma ei suuda seda tunnet enam enda sees hoida, selleks ma vôibolla selliseid lapsikuid küsimusi küsisin (südamete kohta näiteks). Eks näis, kuidas mul läheb, kas löön põnnama või saan vastuseks “aitäh” või saab minust maailma kõige ōnnelikum tüdruk.

#3881937:

Min jaoks on armastuse avaldamine see, et kui ma jään teleka ette tukkuma, võtab minult prillid eest ja paneb pleedi peale. Oleme 25 aastat abielus ja armastuse avaldamist tulebki näha hoopis muudes asjades. Tõesti ei oota roos hambus, põlv maas mind.

Ja jällegi äärmused! See, kui inimene oma tunded sõnadesse julgeb panna, ei tähenda, et ta tegudega oma armastust ei näita või roos hambus põlvili maas lösutab.

#3882862:

Näha on, et TA räägib armumisest, mitte armastusest, need on kaks erinevat asja. Nii et korrektne oleks tal distantssuhte partnerile kohtudes öelda “Ma olen sinusse armunud”.

Kuidas seda näha on?

#3882669:

Olen TA. Kuna elane Eesti erinevates otsades siis meie igapäevane suhtlus on telefonis ja messengeris. Kestnud on see nii pool aastat ja ma tunnen tõeliselt suurt tunnet tema vastu ja mõtlen järgmisel korral, kui ta siia tuleb, ise esimesena armastust avaldada. Ma ei suuda seda tunnet enam enda sees hoida, selleks ma vôibolla selliseid lapsikuid küsimusi küsisin (südamete kohta näiteks). Eks näis, kuidas mul läheb, kas löön põnnama või saan vastuseks “aitäh” või saab minust maailma kõige ōnnelikum tüdruk.

No mina olin mingi aeg suht samas kohas. Artiklid soovitavad, et mees peab esimesena ütlema, minu eelmine mees prahvatas selle armastuse teate lausa paar nädalat peale tutvust välja, mistõttu hakkasin imestama, et kui palju või vähe ma oma kaaslasele meeldin, sest tema armastust jutuks ei võtnud. Läks nii, et mina prahvatasin välja, et kui väga ta mulle meeldib ja asi hakkab juba armastuseks kasvama. Ja tema vastas samaga. Tema puhul on see, et ta on natuke pelglik, kardab suhtes haiget saada, ongi selline kinnisem tüüp jne, mina jälle selline avatud. Tegelikult oli see kergendus meile mõlemale, et me saime kinnitust, kuidas asjad arenendud on. Siin arutelus oli tark mõttekäik, et mõnikord peab naine mehele leebelt õpetama (mitte teoreetiliselt näägutades loengut pidama), kuidas paremat suhet luua.

Mina arvan, et suhe peab olema loomulik- kui tahad, siis ütled, et mida sa arvad või tunned. Küll mees vastab. Jah, võib juhtuda, et vastus ei meeldi, kuid see võib ka olla oluline murdepunkt, mis annab mõlemale osapoolele võimaluse ennast väljendada, muudab suhte sügavamaks ning olete jälle n-ö uues etapis.

Armasta, siis ka sind armastatakse! Kui seda pole, siis on lihtsalt vale inimene.

#3882320:

Paljud inimesed ei armastagi oma kaaslast. Armastus on selline tunne, et hing on seda niivõrd täis, et sa tahad vägisi selle endast välja prahvatada ja öelda: ma armastan sind! Jah, isegi siis kui muidu jutumees pole või kui eelnevates suhetes oled üldse igasugust romantikat tobedaks pidanud. Armastus on tugev.

See on nii hästi ja õigesti öeldud

Mul läks umbes kaks aastat, kui tundsin, et ma tõesti armastan seda meest. Olime selle aja jooksul igasugustest takistustest rahuliku suhte loomisel üle roninud ning ühel hetkel jõudis kohale, et mul pole enam mingeid armumise roosasid prille ees, olen näinud nii tema häid külgi kui ka neid, mis mulle ehk väga ei meeldi (aga mida suudan aksepteerida nagu ta aksepteerib mind koos minu vigadega) ja olengi valmis selle inimesega koos olema täpselt sellisena nagu ta on. Ehk minu jaoks oli selleks hetkeks tema oma armastust näidanud oma tegudega, ilma sõnu ütlemata.

Mu mees pole eriline jutulind ning temal läks veel natukene kauem aega kui mul, aga teadsin, et kui ta need sõnad ütleb, siis mõtleb seda samamoodi tõsiselt.
Praegu me igapäevaselt armastust sõnades ei avalda, kuid aeg-ajalt siiski. Pigem ongi see armastus tegudes ning teisega arvestamises.

Mu elu suurim armastus ütles mulle need sõnad, kui olime juba pea neli aastat koos olnud: “Kurat võtku, ma ju armastan sind!” Lihtsalt, lambist. Sõnad, mida ma tema käest KUULDA ei lootnudki, sest see mees ei öelnud lapsepõlvetrauma tõttu ühtki R tähte, häbenes selle vigast hääldust. Aga ühel hetkel keesid tunded üle ja ära tuli. Ausaim ja ilusaim hetk. Aga jah, ta suutis sinnamaani oma armastust ka ilma sõnadeta kuuldavaks-nähtavaks teha.

#3885193:

#3881836:

Kui kaua suhtes olles üks või teine osapool avaldas armastust? Ja veel – kas “sa oled mulle väga kallis” võib olla võrdväärne armastuse avaldamisega? Kuidas Teie kogemused on?

Umbes 2 kuud läks aega, kui kuulsin neid sõnu “ma armastan sind”. Nüüd nii korra nädalas kuulen ikka täiesti siiralt. Ise ütlesine viimati eile õhtul. Sa oled muöle kallis ei võrdu ma armastan sind.

Võrdub küll. Iga sõna ja tegu, mis on armastusega tehtud, kätkeb endas armastust ja tähendabki armastust. See võrdub väga hästi armastusega.

Sa oled mulle kallis-tähendab ju ikka armastust. Ilmselt inimeste keeletaju on erinev, aga mõte sellest ei muutu.

Näiteks “hiirvaikselt” puhul sa ju ei mõtle, et hiir on nurgas vaikselt ja muud taolised ütlemised