Teema: assimileerumine, millisel juhul edukas

Ja mis kultuur ja tavad ja keel ja kombed on sulle nii hingelähedased, et see 100% omaks võtta ja Eesti jäädavalt unustada? Selle peale sa ikka oled ju mõelnud, et kes ja kus sa siis tahaksid olla!? Ja miks see eesti keeles kirjutamine sulle siis enam nii tähtis on, see on ju siis minevik, milleks sulle eeesti keel? Leiad ka sihtriigis oma “perekooli”, ära muretse. Inimesed on erinevad, kes unustab ja räägib aktsendiga eesti keelt juba paari aasta pärast, kes räägi veatult veel 50a tagasi omandatud eesti keelt (väliseestlastega kogemus). On sul oma lisahariduse ja töökogemusega ka sihtriigis midagi teha või raiskasid niisama eesti maksumaksja raha, et siis minema pühkida laia maailma?

Mul on palju tuttavaid, kes on läinud tööle, loonud pere välismaal ja ei kavatsegi tagasi tulla, aga selle jaoks on vaja keelt, haridust ja pealehakkamist. Kui sa juba aasta pärast minemas oled, siis on sul ikka päris kindel ja paigas plaan olemas, eksju?

Proovi alustuseks paar kuudki mõnes teises riigis elada ja töötada, eks siis näis, kuidas läheb selle assimileerumisega. Ei ole mingeid garantiisid, et see sul õnnestub, samas on üsna palju ikka enda teha ka – näiteks alustuseks tasuks ennast soovitud sihtriigi ajaloo ja tavadega üsna põhjalikult kurssi viia.

Ega sind seal päriselt omaks ikkagi ei võeta, isegi kui keelt räägid vabalt ja enda arvates oled ka kõik kohalike tavad, kombed ja lõpuks ka kodakondsuse omandanud. Suhtlema jääd suurelt osalt teiste omasuguste immigrantide ja nende järeltulijatega.

Milleks sulle veatu eesti keele säilitamine? Kui soovid kõik suhted kodumaaga katkestada… Lugedes ja netis kirjutades loomulikult säilitad mingi keeleoskuse, keelt kõnes aitavad säilitada Eestisse jäävad vanemad/sugulased/sõbrad, kuni neid on.

Mis kultuur see on, millesse sa sulanduda soovid?

#4298274:

Olen veidi üle 30 aasta vana ja plaan aasta jooksul Eestist igaveseks ära kolida. Ära kolida selles mõttes, et enam kunagi tagasi ei tule. Saada uue riigi kodakondsus ja lõpetada igaveseks ajaks suhe Eesti riigiga. Iga päev, mis ma siin viibin, tundub mulle mahavisatud aeg, kõik on nii vastumeelne ja üha vastumeelsemaks muutub.

Venemaale ehk. Nad annavad ruttu kodakondsuse sulle ja siis saad sõita näiteks rindele oma uut kodumaad-Venemaad-kaitsma. Natukene julm ehk on, aga üks võimalus siiski siit riigist minema saada.

naljakas tulevikumure ausalt…

Pigem tuleks mõelda sellele, kuidas uues koduriigis hakkama saad?  Oled sa reisinud, pikemalt viibinud mõnes kohas? Hetkel tundub, et mitte väga. Kes sulle selle kodakondsuse üldse annaks? Kodakondsus tuleb ära teenida, hulk tingimusi täita. Kuidas võõrkeeltega on? Keskpärasest inglise keelest elamiseks siiski enamikus maades ei piisa.

ma arvan ka, et mine ja assimileeru idanaabri juures täie mõnuga. Kindlasti tervitatakse selliste vaadetega isikut ja võetakse oma rüppe. Eesti keele võid ära unustada, mida sa sellega teed pärast üldse?

Tavaliselt ei saa niimoodi krauhti kodakondsust, enne pead vastavas riigis mingi perioodi elama, paljud riigid nõuavad eksamit jne. Eesti kodakondsusest loobumiseks pead vist ikka uuesti jala Eestimaa pinnale asetama, isegi kui teine riik sulle enda oma pakub.

Mina kolisin ka 30. alguses välismaale elama, aga ei ole kohalikku kodakondsust küll soovinud, kuigi elan siin 10 aastat. EL-i riik, nii et pole eriti vahet. Eesti keele unustad ära siis, kui seda ei kasuta. Kas sul pole sugulasi ega sõpru üldse, kellega sidet hoida? Mina räägin iga päev eesti keelt. Tagatipuks on minu kohalik mees ka eesti keelt purssima õppinud, nii et minu emaga nt saab igapäevateemadel lühikesi vestlusi pidada. Laps oskab ka eesti keelt emakeelena, kuigi praegu muidugi on kohalik keel esikohal, sest käib koolis.

Assimileerumine ei huvita mind karvavõrdki, ma ei kujuta ette, kuidas see saab olla eesmärk omaette. Milleks sul seda vaja on? Massiliselt inimesi elab väljaspool oma päritoluriiki, üldiselt keegi ei salga oma päritolu maha. Nt meie naabrid on sellised, et mees on Bosinast ja naine Marokost, aga mõlemad on siin riigis üles kasvanud. Mees ei oska oma bosnia keelt (või serbohorvaadi või mis mugandust nad seal räägivadki) rohkem kui paar sõna, aga ikka ütleb, et tema on bosnialane. Loomulikult on tal siinne kodakondsus, aga ikka rõhutab oma päritolu.

Mulle ka viimasel ajal Eestis käies paljud asjad ei meeldi, inimesed käituvad ebaratsionaalselt minu meelest. Uudistest loen ka, see naine, kes pani Selveris vene viinapudeli juurde sildi, et ära joo, vaenlase viin. Need käod, kes tegid perekooli teema, et Lenne riideid ei tohi enam üks õigesti meelestatud eestlane lapsele selga panna. Üle-eelmine vabariigi aastapäev, mis nägi ETV-s välja nagu see oleks Ukraina rahvustelevisioon, mitte Eesti. Minu kodulinn Tallinn, kus nüüd on kuulda venekeelset mulinat rohkem kui eesti keelt. Linnapeaks sai kah jälle etniline venelane (kõrvalepõige, mis arvate, kas ta on assimileerunud?). No mis käitumine see on? Mis kasu on vene viina pudeli puruks viskamisest ja Lenne mütsi ahju ajamisest, kui pealinnas ei saa enam riigikeeles poeski käidud ja vähemusrahvus on juba linnapea kohagi endale krapsanud, ükskõik, mis partei parajasti võimul on. Mida see Vassiljevi tühistamine muudab, nad on igal pool ja pressivad ja trügivad oma umbkeelsust ja -meelsust ja mitte midagi sisulist ei tehta, et venestumist takistada.

Siingi juba nt ükskord lastearst küsis kontrollis käies, et te räägite lapsega kodus vene keelt jah. Möh?

Mine kuhu riiki tahad ja ela seal nagu tahad ja ära pabista kunstlikult assimileerumise pärast. Kui nii edasi läheb, siis 20 a pärast vbl polegi enam eesti keelt kellegagi rääkida.

Miks sa kardad keelt unustada, kui Eesti nii vastumeelne on?

#4298558:

Ja kuidas saakski tunda midagi positiivset Eesti suhtes, kus põlatakse teisitimõtlejaid, mõnitatakse kahjurõõmus oma kaaskodanikke (viimatine näide Konstantin Vassiljev), kiustakse taga usklikke (näiteks soov nimetada õigeusklikke terroristideks), sundassimileeritakse vene kodukeelega lapsi, püüdes neid panna unustama oma keelt ja kultuuri, peetakse lõppematut võitlust kuluurilisuse mitmekesisuse vastu. Näiteid võib tuua lõputult. Lihtsalt viimasel ajal see kurjus, mis siinset ühiskonda läbib, karjub lausa näkku.

Püha lihtsameelsus, kas sa tõesti usud, et mujal seda ei ole??? Nimeta kasvõi üks riik, kus need punktid ei ole veel sügavamalt esindatud kui siin. Turistina ehk tõesti ei tunne aga see ei tähenda, et neid probleeme mujal ei oleks. Ei oleks uskunud, et veel kolmekümnendates nii naiivne ollakse.

#4298558:

Ja kuidas saakski tunda midagi positiivset Eesti suhtes, kus põlatakse teisitimõtlejaid, mõnitatakse kahjurõõmus oma kaaskodanikke (viimatine näide Konstantin Vassiljev), kiustakse taga usklikke (näiteks soov nimetada õigeusklikke terroristideks), sundassimileeritakse vene kodukeelega lapsi, püüdes neid panna unustama oma keelt ja kultuuri, peetakse lõppematut võitlust kuluurilisuse mitmekesisuse vastu. Näiteid võib tuua lõputult. Lihtsalt viimasel ajal see kurjus, mis siinset ühiskonda läbib, karjub lausa näkku.

Eksid, kui arvad, et sind mujal avasüli vastu võetakse, sisserändajatesse suhtutakse igal pool ettevaatlikult, eriti praegu, eriti sellise suhtumisega. Eh, sulle ei meeldi, et vene kodukeelega lapsed peavad hakkama Eestis eesti keeles õppima hakkama, aga mujal olekasid oma mõtetes ise nõus meelsasti kõike teises keeles tegema ja kõik tavad ja kombed omaks võtma..  Mitte keegi ei püüa Eestis vene päritolu lapsi panna unustama oma keelt või kultuuri, seda teeb praegu ikka agressorriik jõuliselt Ukraina lastega nende okupeeritud aladel. Kui ei ole soovi asukoha riigi keelt õppida, siis alati ongi võimalus minna elama sinna, kus saab ainult oma emakeeles hakkama.  See kurjus, millest sa räägid – arva ära, kust see tuleb, milline riik seda praegu genereerib?

#4298636:

Rahvusvahelised organisatsioonid nagu Amnesty International on aastakümneid Eestile ette heitnud kodakondsuspoliitikat (hallid passid) ja vähemusrahvaste rõhumist poliitilistel kaalutlustel – nt raport Estonia: Linguistic minorities in Estonia: Discrimination must end (2006)

Ja mida kõike on Amnesty International ette heitnud Venemaale? https://www.amnesty.org/en/location/europe-and-central-asia/eastern-europe-and-central-asia/russia/report-russia/  Ukrainast Navalnõini ja edasi?

Kõik on siin nüüd nii tagajalgadele aetud. Miks see teid kodumaa armastajaid nii triggerdab, et mõni soovib lahkuda? Mina ei näe küll ühtegi probleemi. Igaüks võiks elada seal, kus talle kõige rohkem meeldib.

Eestisse kolinud ja eesti keelt purssivaid brasiillasi, ukrainlasi, hiinlasi küll näidatakse telekast “Tjerää minä reegin eesti kjeeles” ja siis kõik plaksutavad, et imeline, veel eestlasi juures, nii tublid, nii toredad. Ei ole isegi Eesti suht suletud ühiskonnas neid ära tõugatud kuskile, vaid vastupidi leiavad endale eestlasest kaaslased, sõbrad ja töökohad täitsa kergelt. Igaüks, kes õpib keele ära ja üritab ise suhelda, võetakse just avasüli vastu, et nii äge, keegi teistmoodi tuli siia. Üks võitis ju isegi Superstaari võistluse, no ei ole teda kuskile surutud teiste “immigrantide” sekka. Kui eestlane tahab välismaal sama asja teha (keele ja kohaliku kultuuri omandada) tervitataks teda seal samamoodi nagu meil. Ei ole need asjad nii doom and gloom midagi, inimesed on ikka ajast aega asukohariike vahetanud. Mõni tahab elada Eestis, mitte Türgis, mõni tahab elada mujal, mitte Eestis, ja mõlemat pidi on okei kui inimene austab oma ümbritsevaid kaasinimesi.

Ma ei saa saa sinu teemast aru… ausalt öelda.  Sul on ju nii tugev vene identiteet, mis on sul takistanud eestlaseks saamist, kuigi oled siin kasvanud ja oskad kõrgtasemel eesti keelt. Sa oled sügaval sisimas oma valiku juba teinud. Sinust ei saa kedagi teist ega kolmandat. Sinu õige koht on riigis, kus on slaavi kultuur ja keel. Lääne kultuur sinuga ilmselgelt ei sobitu. Varem või hiljem oled tagajalgadel, trotsi täis ja vastanduv.

Head teed minna, see kes õigustab Ukraina sõda ei ole teisitimõtleja, vaid tibla. Ja veneõigeusu kirik peab seda veel pühaks sõjaks.
Kas minu käest keegi küsis kas ma tahan 8 aastaselt vene keelt õppida? Nutku ja õppigu, tegemist on riigikeelega.