Esileht Hobinurk assimileerumine, millisel juhul edukas

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )

Teema: assimileerumine, millisel juhul edukas

Postitas:

Keegi väitis, siin, et mina olevat väitnud, et Eesti kultuur on alaväärtuslik… Iga inimene, kes on õppinud vähemalt 2 võõrkeelt peale eesti keele saab aru kui primitiivne, lihtne ja puine on eesti keel. Olen aina kuulnud väiteid (nii tuttavatelt kui ka isegi ajakirjanduses), et vaid eesti keelest ei piisa, eesti keel on liiga puine ja väljaarenemata, hispaania keele imelilus kõla teeb kadedaks jne. Tõe eitamine ei muuda tõde. Mind näiteks tohutult häirib eesti keele juures sugude puudumine, tuleviku ajavormi puudumine, väga piiratud sõnavara, mistõttu kirjandust loen enamjaolt inglise või vene keeles. Ka lausestruktuurid ei meeldi eesti keele juures. Eesti on kultuuri poolest sisuliselt “paljas”. Puht keeleliselt (jättes välja igasuguse poliitika ning ajaloo) võttes on vene keel alati eesti keelest üle (väljendusrikkus, keele kõla, nüansirohkus) . Ei ole eestlastel oma Shakespeare’i ega Dostojevskit, Anna Ahmatovat või Tšehhovit ega saa ka kunagi olema. Te alateadvuses teate seda ja soovite kuidagi oma kibedust välismaalaste sunniviisilise eesti keele pealesurumisega leevendada, aga ma ütlen, et see ei tööta.

Ja kuidas tekib või miks on üldse teemaks see sinu teemaalgatuses mainitud “hirm, et kaotad oskuse veatult eesti keelt rääkida”?? Probleemi sul sellega ju tegelikult pole, eesmärgiks oli tõesti see va “kännu otsast kiremine”. Muudkui mine ja assimileeru.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te toidate seda trolli?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te toidate seda trolli?

Igavusest. Ja lootuses, et kui ta saab omas teemas piisavalt vahutada ja end välja elada, ehk ei viska teistes teemades ootamatult kaant pealt.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul isiklikult ei ole teistsuguse arvamuse vastu mitte kui vähimatki, aga igal asjal on kuskil piir.

Kui end eestlaseks nimetav inimene keeldub tunnistamast, et Eesti riigikeel on eesti keel, siis see pole mitte „teistsugune arvamus“, vaid pigem on inimesel peas midagi sassis. Kusjuures, mitte keegi ei sunni kedagi eesti keelt õppima. Riik lihtsalt ei pea pakkuma haridust muudes keeltes, nt suahiili või vene keeles.

Samuti saab iga eestlane väga hästi aru, miks ei tohi FSB (kas otse või läbi selliste asutuste nagu MPEÕK) meie riigi pinnal tegutseda. Sellest saavad aru isegi kõik mu vene rahvusest tuttavad. Arvata, et vaenuliku riigi julgeolekuteenistus peakski saama siin tegutseda ja oma kombitsaid laiendada, ei ole „teistsugune arvamus“. Huvitav, kas teemaalgataja selle pärast ka muret tunneb, et KAPO ei saa Venemaal vabalt tegutseda? Jube inimõiguste rikkumine siiski ju.

Lisaks on igas tsiviliseeritud ühiskonnas nii, et õigustele vastanduvad kohustused ja vabadustele vastandub vastutus. Mida kõrgemal positsioonil inimene on, seda kõrgem on reeglina ka vastutus, sh seda kõrgemaid eetilisi ja moraalseid standardeid eeldatakse. Eesti Vabariiki ei saa ega peagi saama esindada inimene, kelle vaated ei ole eestimeelsed. See ei ole diskrimineerimine. Nagu ei ole diskrimineerimine ka see, kui ma ei saa tööd modellina, sest olen selleks liiga paks. Väita, et Venemaa poolt okupeeritud aladel võiks saabuda Venemaa võiduga rahu, on sama hea kui väita, et Venemaa „vabastas“ meid ja me saime lausa nii vabaks, et otsustasime kollektiivselt Siberisse „puhkusele minna“.

Üldiselt aga arvan, et teemaalgatajal ei tule see trollimine kohe üldse välja.

Kas sa oledki nii rumal või mängid seda trollimise eesmärgil.

MPEÕK ei ole seotud FSB organisatsiooniga, mida on kinnitanud Pühtitsa kloostri nunnad, piiskop Daniel. Läänemets kinnitas, et nad ei ole tegelenud Siseminiteeriumile teadaolevalt Eesti vastase tegevusega. Ülejäänud seosed on täiesti alusetud ja äraspidise loogikaga.

Vassiljevi risti löömine ja nö “hävitamine” selle pärast, et ei meeldi tema arvamus, on omane totalitaarsele ühiskonnale. Võrrelda Ida-Ukraina alade jäämist Vene kontrolli alla Baltikumis toimunud deporteerimistega ei kannata mingit kriitikat. Praegusel juhul on Ukraina suveräänne riik ja tal on võimalik sõlmida rahuleping, mis jätab Ukraina koosseisu vähemalt 80% tema 1991. aasta territooriumist. Vassiljev vihjas sellele, mistõttu teda neeti maapõhja, sest sõda on ju rahu, vabadus on orjus ja teadmatus on jõud. Eesti oli aga täiesti võõrvõimu all peale II MS, tal ei olnud oma sõjaväge, mingeid läbirääkimisvõimalusi, nii et hüpoteetiliste paralleelide toomine NSV Liidu ja võimaliku rahulepingu sõlmimisega Ukraina ja Venemaa vahel on täiesti alusetu ja irratsionaalne.

Aga nii rumalaid, piiratud silmaringiga, vahkvihas “natsionaliste” on Eestis küll ja veel ja sellest toitubki praegune üha rohkem inimõigusi piirav kord Eestis.

Ühel õhtul ei suutnud ma imestada, et rahvusvaheliste koolide õpetajatelt, kes annavad tunde vaid inglise keeles, hakkab riik kiusama B1 taseme eesti keele nõudega. Siiamaani ei suuda uskuda, et kius juba laieneb Lääne-Euroopast tulnud spetsialistidele. Kui oleks vene kool erarahadega asutatud, siis keelenõudest ei pääse keegi. Ehk siis, jõudu, varsti peletate oma nö natsionalismiga siit viimsedki normaalsed inimesed minema: https://www.err.ee/1609318950/rahvusvahelised-koolid-on-mures-uute-keelenouete-parast

Keegi väitis, siin, et mina olevat väitnud, et Eesti kultuur on alaväärtuslik… Iga inimene, kes on õppinud vähemalt 2 võõrkeelt peale eesti keele saab aru kui primitiivne, lihtne ja puine on eesti keel. Olen aina kuulnud väiteid (nii tuttavatelt kui ka isegi ajakirjanduses), et vaid eesti keelest ei piisa, eesti keel on liiga puine ja väljaarenemata, hispaania keele imelilus kõla teeb kadedaks jne. Tõe eitamine ei muuda tõde. Mind näiteks tohutult häirib eesti keele juures sugude puudumine, tuleviku ajavormi puudumine, väga piiratud sõnavara, mistõttu kirjandust loen enamjaolt inglise või vene keeles. Ka lausestruktuurid ei meeldi eesti keele juures. Eesti on kultuuri poolest sisuliselt “paljas”. Puht keeleliselt (jättes välja igasuguse poliitika ning ajaloo) võttes on vene keel alati eesti keelest üle (väljendusrikkus, keele kõla, nüansirohkus) . Ei ole eestlastel oma Shakespeare’i ega Dostojevskit, Anna Ahmatovat või Tšehhovit ega saa ka kunagi olema. Te alateadvuses teate seda ja soovite kuidagi oma kibedust välismaalaste sunniviisilise eesti keele pealesurumisega leevendada, aga ma ütlen, et see ei tööta.

Sa, trollikene, põed ju puhtal kujul alaväärsuskompleksi!  Sul pole enam mõtet siia kirjutada, midagi uut nagunii sinult  ei tule, leierdad ainult ühte ja sama plaati. Kahju kohe sinu piinatud hingest!

 

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi väitis, siin, et mina olevat väitnud, et Eesti kultuur on alaväärtuslik… Iga inimene, kes on õppinud vähemalt 2 võõrkeelt peale eesti keele saab aru kui primitiivne, lihtne ja puine on eesti keel. Olen aina kuulnud väiteid (nii tuttavatelt kui ka isegi ajakirjanduses), et vaid eesti keelest ei piisa, eesti keel on liiga puine ja väljaarenemata, hispaania keele imelilus kõla teeb kadedaks jne. Tõe eitamine ei muuda tõde. Mind näiteks tohutult häirib eesti keele juures sugude puudumine, tuleviku ajavormi puudumine, väga piiratud sõnavara, mistõttu kirjandust loen enamjaolt inglise või vene keeles. Ka lausestruktuurid ei meeldi eesti keele juures. Eesti on kultuuri poolest sisuliselt “paljas”. Puht keeleliselt (jättes välja igasuguse poliitika ning ajaloo) võttes on vene keel alati eesti keelest üle (väljendusrikkus, keele kõla, nüansirohkus) . Ei ole eestlastel oma Shakespeare’i ega Dostojevskit, Anna Ahmatovat või Tšehhovit ega saa ka kunagi olema. Te alateadvuses teate seda ja soovite kuidagi oma kibedust välismaalaste sunniviisilise eesti keele pealesurumisega leevendada, aga ma ütlen, et see ei tööta.

Jajah, hakka nüüd astuma juba oma “kauni kõlava vene keelega” 🤮🤮🤮

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui üks õpetaja ei suuda aasta jooksul elementaarsel tasemel eesti keelt omandada, siis tekib küll tõsine kahtlus, kas ta õpetajaks sobib. Tema töö on õpetada, aga ise ei suuda mitte midagi juurde õppida. Kuidas ta Eestis elamisega hakkama mõtleb saada, kui ühtegi sõna ei valda. Kes tema eest asju ajab? Isegi ilma selle nõudeta on iseenesest mõistetav, et esimesel aastal, mil siin elad, lähed eesti keele kursustele.

Mul elab sõpru erinevate riikides, kus ma neil aeg-ajalt külas käin. Kõik need keeled olen omal käel õpikutest läbi võtnud, et ei peaks välismaal igat silti seinal googeldama.

Eesti keel ja alaarenenud, hehh sellist juttu ajab tõeline ja veendunud putinoid, kes tuleks kiirendatud korras riigist välja saata.

Puiselt suudavad eesti keel rääkida ainult välismaalased ise. Eestlase eesti keel pole kunagi puine. Kui sa demonstreerid välismaalasele, kes pole Eestis käinud, oma aktsendiga eesti keelt, siis see tõesti kõrvu paitavalt ei kõla.

Teema algataja pole miskipärast kordagi kommenteerinud, miks ta ei koli oma unistuste riiki Venemaale, kus saab rääkida ainult oma imeilusat vene keelt ja kus kogu ühiskond on organiseeritud vene kultuuri ülistades, mis peaks talle ideaalselt sobima. Eesti ei meeldi, aga järgmise valikuna on nimekirjas ikkagi über alles mitte slaavi riigid. Kas see sinu palav slaavi armastus mitte üks suur mull ei ole, mille lõhkemist sa kabuhirmus kardad? Oled oma illusioonides loonud paradiisi, mis ei vasta tegelikkusele. Tahad elada oma illusiooni ülistades  ja seetõttu ei saa sa kolida reaalse vene elu sisse, mis su paradiisi mulli lõhkab. Päris vene elu ei olegi nagu Ahmatova ja Dostojoveski.

Muidugi on meil olnud väga tugevad luuletajad, aga arusaadav, et eestikeelne luule ei saa olla üle maailma tuntud. Nii nagu ei tea ma Ahmatovast muud, et oli luuletaja. Ta on siiski nende jaoks suur luuletaja, kes emakeelena vene keelt räägivad. Keskmine rootslane, prantslane, hispaanlane vaid kehitab õlgu. Paljud vene suurkujud, kellega nimedega praalite, kannatasid oma kaasmaalaste tegevuse tõttu väga rängalt. See ongi venelaste juures vastuoluline. Ülistate ka Lenineid ja Stalineid jne, kes terroriseerisid muusikuid ja luuletajaid, kelle nimesid uhkusega välja toote. Vene šovinismi ja terroristlike režiimide tõttu on vene kultuuris miljonid talendid sündimata või õitsemata jäänud. Vene kultuuri juurde käib paraku ka kogu see kultuuritus ja äärmuslik julmus, sest suurem osa rahvastikust on ju siiski hariduseta vaesed ja talupojad olnud. Ühes käes on sul Ahmatova luuletus ja teises käes Putini pilt. Uhked vene aadlike loodud kunsti üle, aga samas uhked Lenini üle, kes aadlikud kaotas.

Muusikas on eestlased on väga tugevad tegijad olnud  üle maailma. Arvestades, et meid on kõigest miljon, ei saagi meil ju protsentuaalselt rohkem tegijaid sündida. Eesti keele oskajana võiks ka ajalooga kursis olla, millised on olnud eestlaste võimalused ennast vabalt teostada olles samal ajal represseeritud, okupeeritud, vallutatud. Need vene kultuuri uhkused on valdavalt kõrgklassi taustaga aadlikud olnud, kellel oli aega nagu muda luuletada ja musitseerida, mitte ei kraapinud hing paelaga kaelas põllul. Seda rohkem on mul põhjust olla uhkusega eestlane, kes vaatamata raskustele ja lihtsale taustale on jõudnud hästi arenenud iseseisva riigigini, mida isegi sinusugune uhke Katjuša ei soovi mitte mingil juhul oma ajaloolise kodumaa vastu vahetada. Jah sest siin Eestis on sul vabadus ja võimalus ehitada oma peas see ideaalne vene maailm enda poolt valitud aadlike luuletuste ja kunstiga, ei pea võitlema russki miri pahupoole ja lihtsa elu Ivaniga. Mina eestlasena aga oskan rohkem väärtustada kunsti, mis on loodud minu lihtsate esivanematega sarnasest taustsüsteemist tulnud lihtsate eestlaste poolt.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eesti keel oma väheste susisevate häälikutega (erinevalt slaavi keeltest, kus neid on neli korda rohkem) ja pehmete kaashäälikutega on vastupidiselt just väga laulva kõlaga keel. Tegelen muusikaga lapsest saati ja meie koorilaulu tugevuseks on alati olnud eestikeelse muusika esitamine, see lihtsalt kõlab nii hästi ja eriti hästi just Eesti heliloojate/poeetide poolt kirjapanduna. Ilmas ringirännanuna on kõige sagedamini öeldud, et võõra kõrva jaoks kõlab eesti keel itaalia keelega sarnaselt, samasugune voolav ja laulev, täishäälikud ülekaalus.

Kes eesti keelt sõnavaralt vaeseks peab, see võib süüdistada küll vaid iseenda küündimatust. Ja pole ka ime, kui tunnistatakse, et eesti keeles lugemiskogemus ahtake.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ainuke asi, millega on vene keel teistest keeltest üle on uskumatult rikkalik roppude sõnade ja väljendite valik. Väga labane keel on vene keel, kasutada oma ema kohta selliseid väljendeid nagu venelased, selliseid ei kasuta ükski eestlane.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi väitis, siin, et mina olevat väitnud, et Eesti kultuur on alaväärtuslik… Iga inimene, kes on õppinud vähemalt 2 võõrkeelt peale eesti keele saab aru kui primitiivne, lihtne ja puine on eesti keel. Olen aina kuulnud väiteid (nii tuttavatelt kui ka isegi ajakirjanduses), et vaid eesti keelest ei piisa, eesti keel on liiga puine ja väljaarenemata, hispaania keele imelilus kõla teeb kadedaks jne. Tõe eitamine ei muuda tõde. Mind näiteks tohutult häirib eesti keele juures sugude puudumine, tuleviku ajavormi puudumine, väga piiratud sõnavara, mistõttu kirjandust loen enamjaolt inglise või vene keeles. Ka lausestruktuurid ei meeldi eesti keele juures. Eesti on kultuuri poolest sisuliselt “paljas”. Puht keeleliselt (jättes välja igasuguse poliitika ning ajaloo) võttes on vene keel alati eesti keelest üle (väljendusrikkus, keele kõla, nüansirohkus) . Ei ole eestlastel oma Shakespeare’i ega Dostojevskit, Anna Ahmatovat või Tšehhovit ega saa ka kunagi olema. Te alateadvuses teate seda ja soovite kuidagi oma kibedust välismaalaste sunniviisilise eesti keele pealesurumisega leevendada, aga ma ütlen, et see ei tööta.

Jajah, hakka nüüd astuma juba oma “kauni kõlava vene keelega” 🤮🤮🤮

ma ütleks ka kõlavalt “jopp tvoi matt” ja mõtleks edasi muudele asjadele.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ainuke asi, millega on vene keel teistest keeltest üle on uskumatult rikkalik roppude sõnade ja väljendite valik.

Ma olen vene keele alal asjatundja ja toon ühe näite vene keele rikkusest seoses roppude sõnadega. Teised asjatundjad võivad mind täiendada. Tähtis roll vene keeles on sõna ette käivatel liidetel, nagu na, za , võ jne

Sõna ise on ebat ehk seksima. Aga lisades sõnale ette erinevaid liiteid, siis saame eri tähendusega sõnasid.

naebat-petma, zaebat-ära tüütama, võebat-läbi tõmbama, doebat-kõrini olema millestki, poebat-ükstaskõik olema millestki.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ukraina uudiseid lugedes ma ei jõua ära imestada, kuidas üks rahulikust tavaelust rindele aetud vene sõdur on nii mitmekülgse fantaasiaga piinamise ja sadismi osas. Märkimisväärselt olematu empaatia süütute naiste ja laste osas. Mis selles kultuuris nii viltu on arenenud? Sügav inspiratsioon Dostojevskist? Tänaseid uudiseid lugedes tuleb järjekordselt kinnitust üüratule kiuslikkusele. Ja see uskumatu truudus peksvale peremehele… omadus, mis neid on läbi ajaloo saatnud. Samal ajal purevad agressiivselt kätt, mis neist hoolida üritab.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene eriteenistus siin küsib, ilmselt mingi kohaliku kollaborandi kaudu, kuidas Teile meeldiks olla küüditatud

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )


Esileht Hobinurk assimileerumine, millisel juhul edukas