Kui üks õpetaja ei suuda aasta jooksul elementaarsel tasemel eesti keelt omandada, siis tekib küll tõsine kahtlus, kas ta õpetajaks sobib. Tema töö on õpetada, aga ise ei suuda mitte midagi juurde õppida. Kuidas ta Eestis elamisega hakkama mõtleb saada, kui ühtegi sõna ei valda. Kes tema eest asju ajab? Isegi ilma selle nõudeta on iseenesest mõistetav, et esimesel aastal, mil siin elad, lähed eesti keele kursustele.
Mul elab sõpru erinevate riikides, kus ma neil aeg-ajalt külas käin. Kõik need keeled olen omal käel õpikutest läbi võtnud, et ei peaks välismaal igat silti seinal googeldama.
Eesti keel ja alaarenenud, hehh sellist juttu ajab tõeline ja veendunud putinoid, kes tuleks kiirendatud korras riigist välja saata.
Puiselt suudavad eesti keel rääkida ainult välismaalased ise. Eestlase eesti keel pole kunagi puine. Kui sa demonstreerid välismaalasele, kes pole Eestis käinud, oma aktsendiga eesti keelt, siis see tõesti kõrvu paitavalt ei kõla.
Teema algataja pole miskipärast kordagi kommenteerinud, miks ta ei koli oma unistuste riiki Venemaale, kus saab rääkida ainult oma imeilusat vene keelt ja kus kogu ühiskond on organiseeritud vene kultuuri ülistades, mis peaks talle ideaalselt sobima. Eesti ei meeldi, aga järgmise valikuna on nimekirjas ikkagi über alles mitte slaavi riigid. Kas see sinu palav slaavi armastus mitte üks suur mull ei ole, mille lõhkemist sa kabuhirmus kardad? Oled oma illusioonides loonud paradiisi, mis ei vasta tegelikkusele. Tahad elada oma illusiooni ülistades ja seetõttu ei saa sa kolida reaalse vene elu sisse, mis su paradiisi mulli lõhkab. Päris vene elu ei olegi nagu Ahmatova ja Dostojoveski.
Muidugi on meil olnud väga tugevad luuletajad, aga arusaadav, et eestikeelne luule ei saa olla üle maailma tuntud. Nii nagu ei tea ma Ahmatovast muud, et oli luuletaja. Ta on siiski nende jaoks suur luuletaja, kes emakeelena vene keelt räägivad. Keskmine rootslane, prantslane, hispaanlane vaid kehitab õlgu. Paljud vene suurkujud, kellega nimedega praalite, kannatasid oma kaasmaalaste tegevuse tõttu väga rängalt. See ongi venelaste juures vastuoluline. Ülistate ka Lenineid ja Stalineid jne, kes terroriseerisid muusikuid ja luuletajaid, kelle nimesid uhkusega välja toote. Vene šovinismi ja terroristlike režiimide tõttu on vene kultuuris miljonid talendid sündimata või õitsemata jäänud. Vene kultuuri juurde käib paraku ka kogu see kultuuritus ja äärmuslik julmus, sest suurem osa rahvastikust on ju siiski hariduseta vaesed ja talupojad olnud. Ühes käes on sul Ahmatova luuletus ja teises käes Putini pilt. Uhked vene aadlike loodud kunsti üle, aga samas uhked Lenini üle, kes aadlikud kaotas.
Muusikas on eestlased on väga tugevad tegijad olnud üle maailma. Arvestades, et meid on kõigest miljon, ei saagi meil ju protsentuaalselt rohkem tegijaid sündida. Eesti keele oskajana võiks ka ajalooga kursis olla, millised on olnud eestlaste võimalused ennast vabalt teostada olles samal ajal represseeritud, okupeeritud, vallutatud. Need vene kultuuri uhkused on valdavalt kõrgklassi taustaga aadlikud olnud, kellel oli aega nagu muda luuletada ja musitseerida, mitte ei kraapinud hing paelaga kaelas põllul. Seda rohkem on mul põhjust olla uhkusega eestlane, kes vaatamata raskustele ja lihtsale taustale on jõudnud hästi arenenud iseseisva riigigini, mida isegi sinusugune uhke Katjuša ei soovi mitte mingil juhul oma ajaloolise kodumaa vastu vahetada. Jah sest siin Eestis on sul vabadus ja võimalus ehitada oma peas see ideaalne vene maailm enda poolt valitud aadlike luuletuste ja kunstiga, ei pea võitlema russki miri pahupoole ja lihtsa elu Ivaniga. Mina eestlasena aga oskan rohkem väärtustada kunsti, mis on loodud minu lihtsate esivanematega sarnasest taustsüsteemist tulnud lihtsate eestlaste poolt.
