Teema: Eesti film “Regina”

Tekkis ka huvi, kust seda vaadata saaks?

#3682249:

Taasvaatasin seda 32 aastat vana Eesti filmi.

Mõtted, mis tekkisid, on nüüd hoopis midagi muud kui siis, kui see film ekraanidele jõudis.

Mõtlen, et küll on hea, et oleme (ühiskond on) välja murdnud stampidest, et 30ndates eluaastates vallaline ja lastetu olla on mingi häbi ja tabu.

Samas on praegugi Regina-suguseid naisi, kes nui neljaks võtavad mehe, ükskõik siis millise, et ühiskonna silmis paista “õige”. Sest mina ei lugenud filmist välja peaosalise probleemi bioloogilise kellaga – sain aru nii, et seal väikelinnas elades (uue elanikuna veel!) jälgivad liiga palju silmapaare seda, mida teed ja kuidas elad. Norm on/oli ka perekond omada. Tänapäeval on õnneks ses mõttes palju-palju vabam.

See osa lapsed saada teiste, karskete, meestega oli muidugi isegi tänapäeva mõistes suhteliselt hulljulge temp. Ütleksin, et ma pole vist sarnast süžeed üheski teises (Eesti) filmis kohanud.

Jällegi tänapäevaga võrreldes, siis praegu pole mingi probleem lapsed katseklaasist ja kontrollitud toorainega hankida.

Kes filmi näinud, mis mõtted tekivad seoses üle veerandsaja aastase vahega? Igatseksite sellist “korda” veel, kus elusid juhtis mingi “nii peab olema, nii on kõigil, nii on normaalne”?

Mul on küll siiralt hea meel, et enam ei vaadata 30-aastast vallalist naist nagu vanapiigat ja teise sordi inimest.

Ülle Kaljustelt väga hea rollitäitmine!

miks sa siis meest ei leia või põed selle üle? kellegile sa korda ei lähe, mitte kellelegi. ise fantaseerid endale teiste arvamust ette.

#3682312:

Litsnaine kes ei hoolinud teiste naiste pereeludest?

Aga miks sina võtad sõna teemal, mida sa ei valda. Ilmselgelt pole sa näinud ei filmi ega lugenud raamatut, lihtsalt tahad siin jälle kedagi halvustada ja kobiseda. Ega perekooli käod pole süüdi, et su naine sind maha jättis ja enam ühtegi ei leia.

#3682317:

#3682312:

Litsnaine kes ei hoolinud teiste naiste pereeludest?

Aga miks sina võtad sõna teemal, mida sa ei valda. Ilmselgelt pole sa näinud ei filmi ega lugenud raamatut, lihtsalt tahad siin jälle kedagi halvustada ja kobiseda. Ega perekooli käod pole süüdi, et su naine sind maha jättis ja enam ühtegi ei leia.

Ei olegi, loen lihtsalt teemast. Aga ma saan ühest aru, nii kaua kui naine ise võtab teistelt, on see kiidetav, aga kui temalt võetakse, siis laidetav. Ehk siis iga naine kes petab, petab teist naist ja lõppeks petab ka iseennast, aga naiste jaoks ongi see elu osa, siis tuleb igas situatsioonis jääda õigeks.

Kokkuvõttes siis nii varas kui ohver on mõlemad õiged kui nad on naised.

#3682318:

#3682310:

miks sa siis meest ei leia või põed selle üle? kellegile sa korda ei lähe, mitte kellelegi. ise fantaseerid endale teiste arvamust ette.

Ole hea, ära solgi igat teemat ära! Su permanentne viha ja kiuslik “ärapanemine” räägivad hoopis ahastusest.

Mis sul juhtus, tahad rääkida?

Ma kirjutan teemast, ise hakkad solkima mingi väljamõeldistega.

#3682325:

#3682321:

#3682318:

#3682310:

miks sa siis meest ei leia või põed selle üle? kellegile sa korda ei lähe, mitte kellelegi. ise fantaseerid endale teiste arvamust ette.

Ole hea, ära solgi igat teemat ära! Su permanentne viha ja kiuslik “ärapanemine” räägivad hoopis ahastusest.

Mis sul juhtus, tahad rääkida?

Ma kirjutan teemast, ise hakkad solkima mingi väljamõeldistega.

Ei saanud aru, mis väljamõeldised? Ma räägin filmist ja avaldan sealjuures oma mõtteid.

Miks sa siis küsid mis mul juhtus…

Selles loos oli minu meelest veel üks tahk lisaks üksikemadusele, mida me tänapäeval enam väga ei tunneta. Mats Traadi “Inger” raamatuna samast nähtusest – üksikud haritud naised maakogukonnas. Tänapäeval see ei tundu meile probleem – internet ja autod on olemas, tutvusringkond ega võimalike partnerite valik ei piirdu oma külaga, vajadusel saab maja maha müüa ja mujale kolida. Toona ei olnud ei vabalt toimivat kinnisvaraturgu ega ka eriti kaugsuhteid – valikuvõimalus oligi piiratud nendega, kes kolhoosikorra viljastavates tingimustes kohale suunati või juba kohal olid. Kui ülikoolist meest ei leidnud, siis oligi edasi jama – valida ainult nende vahel, keda teised polnud tahtnud, või siis lastele isasid “näpata”.

Tegelikult on see probleem praegu ka olemas, aga traagilisem rohkem meeste vaatevinklist – kui sa oled kohaliku põhikooli lõpetanud ja ehk paar aastat kutsekat juurde teinud oss, kes saab kohalikul ehitusel tööd, siis oledki mõistetud üksi elama ja ennast lolliks jooma, sest head ja toredad tüdrukud, kes ehk akadeemilist võimekust võrreldes olekski ehk sulle sobivad elukaaslased ja aitaks joone peal püsida, on saanud koolid lõpetatud ja läinud linna müüjaks või kosmeetikuks. Järele on jäänud ainult “peoeided” (suure tõenäosusega, kuna on jõudnud juba lapse saada) ja sellised, kes sinu poole enam ei vaata (erialaharidusega talupidajad, õpetajad jm)

#3682312:

#3682304:

#3682291:

Olen mõelnud nii, et miks ta just selle mehe pidi valima, et kas siis muid ei olnud võtta.

Jah, ei olnud sobivat võtta, kuid Regina soovis lapsi. Ja kuna ta koolis oli näinud palju isata lapsi, siis ta soovis, et tema lastel oleks isa olemas. Siis võttiski alevi ainukese vaba mehe ära. Samas ei soovinud riskida, et puudega lapsed tulevad, sellepärast tegi lapsed selliste meestega, kellel olid terved ja tublid lapsed juba olemas.

Litsnaine kes ei hoolinud teiste naiste pereeludest?

Aga miks peaks hoolima võõraste suvaliste naiste pereeludest? Igaüks hooligu ikka ise enda pereelust ja tegelegu sellega.

#3682310:

kellegile sa korda ei lähe, mitte kellelegi. ise fantaseerid endale teiste arvamust ette.

Inimene ütles ise juba alguses ära oma “mis tal juhtus”- tal pole kedagi, kellele tema arvamus reaalses elus korda läheks, keegi ei armasta, keegi ei hooli. Siis tuleb siia ja keegi vähemalt reageerib tema plärtsumisele, missugune õnn!

#3682310:

kellegile sa korda ei lähe, mitte kellelegi.

Otsusta siis lõpuks ära, kas kellegile või kellelegi!

Aga üldiselt, ära rohkem solgi huvitavat teemat!

#3682332:

Selles loos oli minu meelest veel üks tahk lisaks üksikemadusele, mida me tänapäeval enam väga ei tunneta. Mats Traadi “Inger” raamatuna samast nähtusest – üksikud haritud naised maakogukonnas. Tänapäeval see ei tundu meile probleem – internet ja autod on olemas, tutvusringkond ega võimalike partnerite valik ei piirdu oma külaga, vajadusel saab maja maha müüa ja mujale kolida. Toona ei olnud ei vabalt toimivat kinnisvaraturgu ega ka eriti kaugsuhteid – valikuvõimalus oligi piiratud nendega, kes kolhoosikorra viljastavates tingimustes kohale suunati või juba kohal olid. Kui ülikoolist meest ei leidnud, siis oligi edasi jama – valida ainult nende vahel, keda teised polnud tahtnud, või siis lastele isasid “näpata”.

Tegelikult on see probleem praegu ka olemas, aga traagilisem rohkem meeste vaatevinklist – kui sa oled kohaliku põhikooli lõpetanud ja ehk paar aastat kutsekat juurde teinud oss, kes saab kohalikul ehitusel tööd, siis oledki mõistetud üksi elama ja ennast lolliks jooma, sest head ja toredad tüdrukud, kes ehk akadeemilist võimekust võrreldes olekski ehk sulle sobivad elukaaslased ja aitaks joone peal püsida, on saanud koolid lõpetatud ja läinud linna müüjaks või kosmeetikuks. Järele on jäänud ainult “peoeided” (suure tõenäosusega, kuna on jõudnud juba lapse saada) ja sellised, kes sinu poole enam ei vaata (erialaharidusega talupidajad, õpetajad jm)

Mõttetu halvustamine. Suurem osa kõrgharidusega naisi töötab pehmetel aladel ja ei tooda elus isegi seda väärtust mida toodab kutsega oss. See et sa kusagil mingit paberit määrid, ei anna mingit reaalset väärtust. Naise häda ongi see, et mees peab ikka üleval ja kui naine teenibki mingi pahnaliigutamisega rohkem, siis ajab naine nina püsti. Lõppeks ei kaota mitte mehed vaid ikka naised, pole lapsi, peret, kellele sa selle kodulaenuga ostetud korteri pärandad, vallale?