Tere,
küsimus lahku läinud vanematele, kelle laps/lapsed elavad ühe vanema juures. Kui suur on elatise suurus, mida teiselt vanemalt saate? Kui tihti teine vanem osaleb lapse/laste elus?
Endast niipalju, et kasvatan kahte eelkooliealist last – laste isa toetab rahaliselt igakuiselt 200 euri, suhtleb lastega ca. paar korda nädalas ja üle nädalati kohtuvad lapsed issiga ka. Tunnistan, et rahaliselt on keeruline…lahku minnes tulin mehele kuuluvast korterist (6 toaline, koos aiaosaga) põhimõtteliselt ära nii, et ainult isiklikud asjad ja paar mööblieset. Ostsin laenuga maja, mida on vaja kõpitseda. Minu töötasu on sama suur kui laste isal arvan…saan 900 euri palka, kuid mul lisasissetulekud dividendide ja renditulu näol ning igakuine sissetulek varieerub seal 1300-1700 vahel. Olen mehele korduvalt kirjutanud ja arutanud, et ta lastele makstavat elatist tõstaks, kuid suhted on meil omavahel teravad – rääkimisest pole miskit kasu. Ütlebki, et ei maksa ja mingi ma kohtusse, samas on ka temal võimalus ju sissetulekuid suurendada (tal ka oma ettevõte, lisaks osanik suurettevõttes). Nüüd mõtlengi, et mida teha? Ei taha ju kohtus kaklema hakata, kuid leian et 100 euri lapse elamiskuludeks on ikka paganama vähe.
Teie, kes te olete elatist kohtus nõudnud – kuidas läinud on? Kas olete saanud miinimumi kätte ja millised on teie lood? Millised olid argumendid kohtus?
Teema: Elatisest ja selle välja mõistmisest kohtu kaudu
Saan ka 100 eur lapse kohta, lapsed teismelised. Ongi kohtus välja mõistetud, isa suutis veenvalt ära tõestada, et temal sissetulek puudub. Töötab mustalt. See oli juba mitu aastat tagasi muudugi. Rohkem kohtusse kisklema minna ei viitsi. Toidan-katan-trennitan 4 last 600 euriga kuus, nõuab omajagu majandamist, aga saan hakkama.
Saan ka 100 eur lapse kohta, lapsed teismelised. Ongi kohtus välja mõistetud, isa suutis veenvalt ära tõestada, et temal sissetulek puudub. Töötab mustalt. See oli juba mitu aastat tagasi muudugi. Rohkem kohtusse kisklema minna ei viitsi. Toidan-katan-trennitan 4 last 600 euriga kuus, nõuab omajagu majandamist, aga saan hakkama.
Oota, isa maksab 400 kokku ja sina omalt poolt kulutad 4 lapse peale 200? Miks ise tööle ei lähe?
Miinimumelatis ühe lapse kohta on 250€, seega 200€ kahele lapsele on ilmselgelt liiga vähe.
Arvesta, et kulud lastele järjest suurenevad, teismelistele läheb juba söögi ja riiete peale hulga rohkem raha kui lasteaialastele.
Kuna on näha, et asja rahumeelselt lahendada ei saa, tulebki süda kõvaks teha ja laste isa kohtusse anda. Kumb on olulisem, kas laste heaolu või head suhted ekskaasaga?
Isa taustainfo järgi on vähetõenäoline, et kohus vähem määrab kui miinimumi.
Mina ootasin ka nagu lammas, et lapse isa aru pähe võtaks ja last normaalselt toetama hakkaks. Lõpuks andsin asja kohtusse ja sain tagasiulatuvalt nii terve aasta elatise + igakuise miinimumelatise. Selgus, et kallis ekskaasa oli mulle terve see aeg valetanud nii enda varalise seisundi kui igakuiste sissetulekute kohta…
Mina saan lapsele natuke üle miinimumi (aastate eest oli see tugevalt üle miinimumi). Enda poolt panustan sama palju, lisaks riiklik toetus.
Arvan, et sain nõutud summa, sest suutsin selle vajaduse ära tõestada, lisaks oli ta meil ainus laps ja isal kõrge palk, mõlemal ka kinnisvara. Kalli trenni olime kooselu ajal koos valinud.
Aastaid lükkasin kohtusse minemist edasi. See pole meeldiv tegevus. Ka kohtutäituri poole pöördumist lükkasin aastaid edasi, ikka uskusin, et isa ei tee ju nii oma lapsele. No sinisilmake! Ka kohtus isa valetas, et väike sissetulek jm põhjused, aga tõestada ei suutnud. No tegelikult ju polnud ka nii.
Pärast seda kogemust ei julgenud aastaid endale ühtegi meest ligi lasta. Kuni murdusin ja uskusin ühte väga hea näitlemisoskusega inimest ja jälle täpselt sama. Teise lapse isalt saan vabatahtlikult 100 eurot. Laps pisike, ei kulu ja minupoolse osana + riiklik peretoetus, saame hakkama.
Mõlema lapse isad ei osale üldse lapse kasvatamises.
Ma ei saa aru, miks mehed nii käituvad? See on nende laps ja selle raha eest, mida nad elatiseks maksavad ei saa osta naine endale naaritsakasukat või Lexust.
Minu mees maksis lastele kuni ülikooli lõpuni elatist ja suuremas määras, kui seadus ette nägi. Teise lapsegi planeerisime ajaks, kui ühel lapsel on ülikool läbi. Samuti maksab mu vend oma lapsele normaalset elatist, käib reisimas, laps on tema juures 2x kuus, pikalt suvel, ostab lapsele asju ega sae eksnaisega sente.
Mina saan lapsele natuke üle miinimumi (aastate eest oli see tugevalt üle miinimumi). Enda poolt panustan sama palju, lisaks riiklik toetus.
Arvan, et sain nõutud summa, sest suutsin selle vajaduse ära tõestada, lisaks oli ta meil ainus laps ja isal kõrge palk, mõlemal ka kinnisvara. Kalli trenni olime kooselu ajal koos valinud.
Aastaid lükkasin kohtusse minemist edasi. See pole meeldiv tegevus. Ka kohtutäituri poole pöördumist lükkasin aastaid edasi, ikka uskusin, et isa ei tee ju nii oma lapsele. No sinisilmake! Ka kohtus isa valetas, et väike sissetulek jm põhjused, aga tõestada ei suutnud. No tegelikult ju polnud ka nii.
Pärast seda kogemust ei julgenud aastaid endale ühtegi meest ligi lasta. Kuni murdusin ja uskusin ühte väga hea näitlemisoskusega inimest ja jälle täpselt sama. Teise lapse isalt saan vabatahtlikult 100 eurot. Laps pisike, ei kulu ja minupoolse osana + riiklik peretoetus, saame hakkama.
Mõlema lapse isad ei osale üldse lapse kasvatamises.
Aga mis muidu kolmandast lapsest arvad ka?
Teemaalgataja olen – no iseenesest ma saan hakkama oma rahadega ja ei peaks temalt elatist nõudma. Kuid kas see on õige? Ta arvab et saan liigagi hästi hakkama ja ei pea ise eriti panustama. Lapsed nüüd ütlesid isale ka seda, et lähme detsembri lõpus reisile….ja detsembri elatist ei tulnud üldse….ja kui detsembri alul küsisin, siis ütleski, et mul ju pole vajadust, kuna käin reisimas. Samas on tal endal igati võimalik lisa teenida – juba valdkond on selline, et põhitöö kõrvalt saab edukalt nö. haltuurat teha. Talle kuulub üks ettevõte ning lisaks on osanik ühes suurettevõttes – see millised sissetulekud seal on, ei tea. Kui aga arvestada pelgalt tema palgatöö sissetulekut, siis tõepoolest – minu sissetulek kuus on kaks korda suurem kui tal. Kas kohus arvestab seda, et olen täiesti võimeline ka ilma elatiseta suht vabalt toimetama?
Aga sa ütle, et sellepärast sul just ongi elatist vaja, et reisima lähed.
Mina sinu asemel annaks kindlasti kohtusse, eriti veel sellise suhtumise eest. Kas just 500 kokku küsiks, aga mingi 400 ikka.
See on nüüd vales alateemas, aga…
Eks maksab oma lapse jaoks 200 eurot kuus. Tean, et miinimum on 250, aga ei hakka seda välja nõudma, kuni ta lapsega kohtub ja tegeleb ka – kaks nädalavahetust kuus. Kui ta peaks kohtumistega nöökima hakkama, siis võin ka minna kohtusse summat tõstma, hetkel on niisugune kompromiss mulle sobiv.
Meil olid rasked ajad, kui ta vabatahtlikult ei maksnud kohtu poolt välja mõistetud summat 180 (siis oli selline miinimum) ja ma andsin asja täiturile. Tookord ta ei kohtunud ka lapsega või jättis ette teatamata kohtumisi ära. Sai asja arutatud lastekaitseametniku juures. Mingil hetkel sai inimene vist natuke rohkem täiskasvanuks, eks tema tookordne elukaaslane hoidis tal ka silma peal, ja hetkel maksab kunagisest kohtuotsusest vabatahtlikult natuke rohkem, ning kohtub oma lapsega ilma suuremate probleemideta. Eksi kuuteenistuse kohta mul ülevaade puudub, kuulujuttude põhjal võib see olla minu omaga võrdne või natuke suurem.
Täiesti kindlalt kulutan mina oma lapsele rohkem raha, kui eks, ja ka rohkem aega, aga kuna olukord ja eksipoolne panus on varasemaga võrreldes siiski oluliselt paranenud, ei raatsi ma sedasama väärtuslikku aega võrdsuse tagaajamisele kulutada. Muidugi meeldiks mulle sinna juurde, kui eks mõnikord vähemalt tunnustaks minu suuremat panust – ütleks näiteks, et kuule, sa oled meie lapse kasvatamisel ikka tublit tööd teinud – aga noh… lepa otsast pole mõtet õunu oodata. Aga see teile vihjeks, eksmehed – kiitke mõnikord oma eksnaist, võite saada väheke odavamalt ja vähema vaevaga läbi.
Ammu juba kohtusse antud. Lapsed juba ka täisealised. Sellest ajast saati, kui asi sai kohtusse, ei maksnud midagi. Sai ka kohtutäiturile üle andud. See ka ei mõjunud ja nüüd on juba ammu tulemuseks ka see, et kuna kohtutäitur arestis arved, siis põgeneti Prahasse. Edasi andsin asja politseisse, sest politsei tegeleb ka elatisvõlglastega. Inimene on Prahas ka politseilt saadetud kirjad kätte saanud, aga asi pole veel sinnapoolegi liikunud, et vanema lapse jaoks 4 000 ja noorema lapse jaoks 10 000 kätte saada. Vot nii suured võlad on laste isal, kuna see võlg aina kogunes.
Kõige lõpuks tahtis ta ju ise lahutust ja lapsi endale. Lapsed said tema juures aasta olla ja rohkem ta neid kasvatada ei jaksanud. Mina elasin tollel ajal töövõimetuspensionist ja ta teadis küll palju see on, aga siis andis tema Pärnusse kiirmenetlusena, et soovib iga kuu 600 eurot saada. Mees mõtles, et ei pea siis enam tööl käimagi, kui minult 600 saab. Loomulikult korjasin kõik vajalikud dokumendid kokku ja tegin Pärnusse vastulause, et minul pole sellist raha kusagilt võtta, mida härra soovib.
Kui sain lapse tagasi ja kahe lapse peale kokku on terve miinimumpalk, mille ma välja nõudsin, mis on palju väiksem summa, kui tema nõudis, siis otsustas, et tema laseb siit riigist jalga.
Nüüd on minu lapsed täisealised. Käivad tööl ja elavad oma elu, ning on öelnud, kui nende isa on vana ja haige, siis nemad oma isa eest hoolitsema ei hakka. Elagu kuuse all, söögu mida tahab ja vaadaku ise, kuidas ravimeid või hooldekodu koha saab jne. Mina ei ole lapsi ässitanud, et nad tulevikus nii teeksid. Seda on mu lapsed mulle ise öelnud. Järelikult on minu lapsed ise ka nii targad, et lapsed on ikka mõlemil vanemal ja mõlemad peavad ka materiaalselt vastutama.
Teemaalgatajale veel nii palju, et asi tasub kohtusse ja kohtutäiturile juba sellepärast ka anda, et siis saad riigipoolset elatisabi ka kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ilma kohtusse andmata seda ei saa. Selle raha jääb ka lapse isa riigile võlga ja lõpuks ei jäägi muud üle, kui võlavanglas istuda.
Ei, kohus ei arvesta seda, et saad ka ise lapsed ülal peetud. Min elatise puhul ei pea üldse kulusid tõendama. Soovitan küll kohtusse minna. Kohus muidugi küsib mõlema sissetulekute kohta, kui isa arveid maksab osaliselt, siis üldiselt võetakse see min elatisest maha.
Soovitan kindlasti ettepanekud, et olete küsinud rohkem panustamist, tõenditena lisada ja küsida miinimumist puudujääv summa ka tagantjärgi 1 a sisse.
Elatise suurendamine on keerulisem, siis pead tõendama, et asjaolud on oluliselt muutunud arvates ajast, kui kompromiss/lahend tuli.
Saan ka 100 eur lapse kohta, lapsed teismelised. Ongi kohtus välja mõistetud, isa suutis veenvalt ära tõestada, et temal sissetulek puudub. Töötab mustalt. See oli juba mitu aastat tagasi muudugi. Rohkem kohtusse kisklema minna ei viitsi. Toidan-katan-trennitan 4 last 600 euriga kuus, nõuab omajagu majandamist, aga saan hakkama.
Ja ei saa hakkama või?? 4*100=400 eurot kuus laste isalt. Lapsetoetused 55+55+100+100 ja lasterikka pere toetus 300 eurot kuus=610 eurot. Sinu enda panus on mis summas?
Kui see mainitud 600 euri, mida mainid, on see raha, mida maksab riik, siis järelikult ise sa ei panusta midagi ja pole ka mõtet laste isa kallal ilkuda.
Mind paneb imestama üks asi…
Kui vanemad elavad koos, ei kulu lapse kasvatamiseks 250+250+55 eurot- 250 isalt, 250 emalt, 55 riigilt. Kui aga minnakse lahku, siis sirutab last kasvatav vanem käe julgelt teise vanema rahakoti suunas. Kas ise ka samas summas panustatakse kui teiselt nõutakse?
Oletame, et peres on 2 last. Ema saab palka kätte 800 eurot kuus, isa samuti 800 eurot. Sel juhul 800+800+55+55=1710 eurot kuus on pere sissetulekud palkade ja lasteraha näol. Ema kulutab mõlema lapse alla 250+250 eurot ja isa samut 250+250, lisaks lasterahad 55+55. Ehk siis ühes kuus kulub 2 lapse kasvatamiseks 1110 eurot. (1710-1110)/2=300 eurot on võimalus kummalgi vanemal kulutada enda alla.
Absurdne ja ebaloogiline eks? Reeglina ei kulu ühe lapse alla kuus 555 eurot. Ei saagi kuluda kui selliseid võimalusi tavalises eesti peres lihtsalt pole. Suu seatakse ikka rahakoti järgi.
Lisaks, kui isad lastega suhtlevad, siis on neil samamoodi kulud. Last tuleb tuua või viia, samuti ta sööb, minnakse isaga aega veetma nt kuhugi, kus laps emaga ei käi. Küllap teeb isa lapsele sünnipäevaks ja jõuludeks kingi jms. Kui lükkate oma rahalised nõudmised üle võlli, siis mingiks toredaks ajaveetmiseks isal lapsega enam ressurssi ei jää.
Oma liig suurte nõudmistega rikute lihtsalt isade ja laste suhted.
Mind paneb imestama üks asi…
Kui vanemad elavad koos, ei kulu lapse kasvatamiseks 250+250+55 eurot- 250 isalt, 250 emalt, 55 riigilt. Kui aga minnakse lahku, siis sirutab last kasvatav vanem käe julgelt teise vanema rahakoti suunas. Kas ise ka samas summas panustatakse kui teiselt nõutakse?
Oletame, et peres on 2 last. Ema saab palka kätte 800 eurot kuus, isa samuti 800 eurot. Sel juhul 800+800+55+55=1710 eurot kuus on pere sissetulekud palkade ja lasteraha näol. Ema kulutab mõlema lapse alla 250+250 eurot ja isa samut 250+250, lisaks lasterahad 55+55. Ehk siis ühes kuus kulub 2 lapse kasvatamiseks 1110 eurot. (1710-1110)/2=300 eurot on võimalus kummalgi vanemal kulutada enda alla.
Absurdne ja ebaloogiline eks? Reeglina ei kulu ühe lapse alla kuus 555 eurot. Ei saagi kuluda kui selliseid võimalusi tavalises eesti peres lihtsalt pole. Suu seatakse ikka rahakoti järgi.
Lisaks, kui isad lastega suhtlevad, siis on neil samamoodi kulud. Last tuleb tuua või viia, samuti ta sööb, minnakse isaga aega veetma nt kuhugi, kus laps emaga ei käi. Küllap teeb isa lapsele sünnipäevaks ja jõuludeks kingi jms. Kui lükkate oma rahalised nõudmised üle võlli, siis mingiks toredaks ajaveetmiseks isal lapsega enam ressurssi ei jää.
Oma liig suurte nõudmistega rikute lihtsalt isade ja laste suhted.
Tavamõistuse jaoks arusaamatu, RK liikme jaoks paraku täiesti normaalne. Nad lihtsalt ei saa aru, et kõik ei saa 3000 + €/ kuus palka.
Samas kasutab mingi osa lapsi kasvatavaid vanemaid selle võimaluse kohe ülbelt ära. Seda enam olukorras kus riik kontrollib ainult ühe vanema rahalist panustamist lapse kasvatamisse.
Teisalt ei huvita seda riiki eriti kas last kasvatav vanem sellel rahamaksjal ka lapsega normaalselt suhelda võimaldab.
Ammu oleks aeg vaadata elatise maksmist ja lapsega suhtlemist kompleksselt, mitte nii, et lahus elav vanem on kaotaja igal juhul.
See lugu räägib ainult neist, kus ema on hea ja isa on paha. Mul on siiralt heameel, et siia foorumisse on tulnud naisi, kes peavad elatist absurdi-nähtuseks. Me võime lapse peale 10 000 eurot ka kulutada ja ikka jääb väheks. Mida ma öelda soovin, siis rahal ja vastutamisel ei ole omavahel mittemingisugust seost. Küll te naised lepite ikka vähesega, ma ei pea siinkohal silmas 250 eurot, vaid seda vaatepilti, kus isa võiks reaalselt vastutada ja reaalselt lapsele Punamütsikest lugeda.
Mis te arvate, et laps suureks saades meenutab neid valgeid nike botaseid, mida te talle iga kuu ostsite!? Ma luban, kindlasti mitte! Aga kui 250 eurtsi on teie jaoks vastutamine, siis laske samas vaimus edasi.
See rinnule tagumine ja uhkeldamine, et mina teen kahe inimese tööd, siis unustage see kokku luulutamine. Ema on ema ja isa on isa ja seda ei saa mõõta rahanumbris. Kahelegi inimesele on lapse inimeseks ja tulevaks maksumaksjaks kasvatamine paras pähkel. Üksikvanem ei ole robot, üksi ollakse tunduvalt nõrgem.
Mul on nii palju küsimusi, näiteks, mida kõike eemale tõrjutud vanem selle makstud 250 euro eest saab? Lubate, et laps on pestud, kammitud ja temast saab korralik maksumaksja? Päriselt ka! Või milliseid pereväärtusi te lastele üksinda edasi annate ja õpetate? Kas te üldse teate, milliseid tundeid teie lapsed tunnevad? Ei tea, sest nad peavad ju armas raha eest olema teile tingimustega meelepärased.
550 euroste kulude kokku vahutamine ärritab, fakt on see, et lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse. Laps muudab mõlemaid vanemaid, see on paratamatus ja osa loomulikust arengust. See, et mees peale lapse sündis muutus, no tule taevas appi, kummaline ju kui ei oleks muutunud.
Mul on nii palju küsimusi, näiteks, mida kõike eemale tõrjutud vanem selle makstud 250 euro eest saab?
Inimene, kes küsib, mida TEMA oma lapse kulude katmisest saab, ei peaks iial mitte ühtegi last saama. Mida ta ikka saab. Saab oma last ülal pidada. Seda on ju normaalne või ei? Lisaks oleks normaalne muidugi ka oma lapse eest reaalselt hoolitseda, kui ainult need lahutatud isad seda pärisetl ka teha tahaksid..
Jah, summa suurus, mis lapsele kulutatakse, on pereti erinev ja paljudele on see 250 ühelt vanemalt lapsele liiga palju. Aga küsida, mida vanem sellest saab, kui lapsel on toit laual ja riie seljas.. no kui küüniline veel saab olla?
Mul on nii palju küsimusi, näiteks, mida kõike eemale tõrjutud vanem selle makstud 250 euro eest saab?
Inimene, kes küsib, mida TEMA oma lapse kulude katmisest saab, ei peaks iial mitte ühtegi last saama. Mida ta ikka saab. Saab oma last ülal pidada. Seda on ju normaalne või ei? Lisaks oleks normaalne muidugi ka oma lapse eest reaalselt hoolitseda, kui ainult need lahutatud isad seda pärisetl ka teha tahaksid..
Jah, summa suurus, mis lapsele kulutatakse, on pereti erinev ja paljudele on see 250 ühelt vanemalt lapsele liiga palju. Aga küsida, mida vanem sellest saab, kui lapsel on toit laual ja riie seljas.. no kui küüniline veel saab olla?
Täpselt sellise küsimuse peaksidki absoluutselt kõik elatisemaksjad küsima, va. need, kelle jaoks raha puu otsas kasvab. Mida nad makstud raha eest saavad!? See, et üks otsustab, mida lapsele suhu panna ja millisesse hobiklubisse laps saata tekitades nõnda ühepoolselt ülalpidamiskulusid, siis mida elatisemaksjad selle eest vastu saavad.
Vot, aga kui sa nii julge oled kulusid tekitama, siis sul peab ka olema reaalne vastutus. Täitsa jäma tegelikult, tasud elektriarve ja elektrit ei olegi!
Täpselt sellise küsimuse peaksidki absoluutselt kõik elatisemaksjad küsima, va. need, kelle jaoks raha puu otsas kasvab. Mida nad makstud raha eest saavad!?
Mida saab lapsevanem sellest, kui laps saab kõhu täis ja saapad jalga? Teada, ma ei oskagi selel vastata, see kõsimus on nii absurdne. Saavad rahuliku une, teades, et laps ei nälgi? Ilmselt ei saa, neil suva, kas laps nälgib või ei?
Mind paneb imestama üks asi…
Kui vanemad elavad koos, ei kulu lapse kasvatamiseks 250+250+55 eurot- 250 isalt, 250 emalt, 55 riigilt. Kui aga minnakse lahku, siis sirutab last kasvatav vanem käe julgelt teise vanema rahakoti suunas. Kas ise ka samas summas panustatakse kui teiselt nõutakse?
Oletame, et peres on 2 last. Ema saab palka kätte 800 eurot kuus, isa samuti 800 eurot. Sel juhul 800+800+55+55=1710 eurot kuus on pere sissetulekud palkade ja lasteraha näol. Ema kulutab mõlema lapse alla 250+250 eurot ja isa samut 250+250, lisaks lasterahad 55+55. Ehk siis ühes kuus kulub 2 lapse kasvatamiseks 1110 eurot. (1710-1110)/2=300 eurot on võimalus kummalgi vanemal kulutada enda alla.
Absurdne ja ebaloogiline eks? Reeglina ei kulu ühe lapse alla kuus 555 eurot. Ei saagi kuluda kui selliseid võimalusi tavalises eesti peres lihtsalt pole. Suu seatakse ikka rahakoti järgi.
Lisaks, kui isad lastega suhtlevad, siis on neil samamoodi kulud. Last tuleb tuua või viia, samuti ta sööb, minnakse isaga aega veetma nt kuhugi, kus laps emaga ei käi. Küllap teeb isa lapsele sünnipäevaks ja jõuludeks kingi jms. Kui lükkate oma rahalised nõudmised üle võlli, siis mingiks toredaks ajaveetmiseks isal lapsega enam ressurssi ei jää.
Oma liig suurte nõudmistega rikute lihtsalt isade ja laste suhted.
Tavamõistuse jaoks arusaamatu, RK liikme jaoks paraku täiesti normaalne. Nad lihtsalt ei saa aru, et kõik ei saa 3000 + €/ kuus palka.
Samas kasutab mingi osa lapsi kasvatavaid vanemaid selle võimaluse kohe ülbelt ära. Seda enam olukorras kus riik kontrollib ainult ühe vanema rahalist panustamist lapse kasvatamisse.
Teisalt ei huvita seda riiki eriti kas last kasvatav vanem sellel rahamaksjal ka lapsega normaalselt suhelda võimaldab.
Ammu oleks aeg vaadata elatise maksmist ja lapsega suhtlemist kompleksselt, mitte nii, et lahus elav vanem on kaotaja igal juhul.
Täiesti nõus, tuleb vaadata kompleksselt – ka lahul olev vanem peab võtma hoolduslehti, käima koolikoosolekutel, jätma ära oma trenne, nädalalõppe sõpradega, ületunde jne.
Vot, aga kui sa nii julge oled kulusid tekitama, siis sul peab ka olema reaalne vastutus.
Last kasvatav vanem vastutabki ju, et lapsel oleks kõht täis ja elu normaalne. Kas sina vastutad ka millegi eest peale oma paarisaja euro?
Vot, aga kui sa nii julge oled kulusid tekitama, siis sul peab ka olema reaalne vastutus.
Last kasvatav vanem vastutabki ju, et lapsel oleks kõht täis ja elu normaalne. Kas sina vastutad ka millegi eest peale oma paarisaja euro?
Mul ei piisa seda pinnalisust ja nahhaalsust et lapsed valuutaks ümber arvestada. Sellest ma siin räägingi,et ema on ema ja isa on isa. Lapsed on kõige tähtsamad ja nende silmis peab olema sära. Mulle ei piisaks kui mees mulle 250 eur/laps ülekande teeks. Ma vist helistaksin ohvriabisse, päris ausalt. Pistku see raha sinna samusesse! Pigem võtku raamat kätte ja lugegu lastele midagi!
Lastega koos olles on mees võrdne partner, mina ei ole parem kui tema ja tema ei ole parem kui mina, lihtne! Mees peab oma aju oskama kasutada. Tundeid, hetki, emotsioone ei saa ju osta, aga neist me paraku ju koosnemegi. See on nii lahe, kui mees tuleb töölt, viskab pintsaku seljast ja küpsetab lastega õunakooki. Väike nohin laua ääres: issi sa oled pro! No ei pane ju hinnasilti külge.
Lihtsalt julged naised olete, kes te laste isad rahaks vahetate. Jagatud rõõm oleks ju topeltrõõm ja jagatud mure oleks pool murest.
Mind paneb imestama üks asi…
Kui vanemad elavad koos, ei kulu lapse kasvatamiseks 250+250+55 eurot- 250 isalt, 250 emalt, 55 riigilt. Kui aga minnakse lahku, siis sirutab last kasvatav vanem käe julgelt teise vanema rahakoti suunas. Kas ise ka samas summas panustatakse kui teiselt nõutakse?
Oletame, et peres on 2 last. Ema saab palka kätte 800 eurot kuus, isa samuti 800 eurot. Sel juhul 800+800+55+55=1710 eurot kuus on pere sissetulekud palkade ja lasteraha näol. Ema kulutab mõlema lapse alla 250+250 eurot ja isa samut 250+250, lisaks lasterahad 55+55. Ehk siis ühes kuus kulub 2 lapse kasvatamiseks 1110 eurot. (1710-1110)/2=300 eurot on võimalus kummalgi vanemal kulutada enda alla.
Absurdne ja ebaloogiline eks? Reeglina ei kulu ühe lapse alla kuus 555 eurot. Ei saagi kuluda kui selliseid võimalusi tavalises eesti peres lihtsalt pole. Suu seatakse ikka rahakoti järgi.
Lisaks, kui isad lastega suhtlevad, siis on neil samamoodi kulud. Last tuleb tuua või viia, samuti ta sööb, minnakse isaga aega veetma nt kuhugi, kus laps emaga ei käi. Küllap teeb isa lapsele sünnipäevaks ja jõuludeks kingi jms. Kui lükkate oma rahalised nõudmised üle võlli, siis mingiks toredaks ajaveetmiseks isal lapsega enam ressurssi ei jää.
Oma liig suurte nõudmistega rikute lihtsalt isade ja laste suhted.
Oleneb ju kuhu lahutuse korral kolitakse. Koos elavad vanemad ei pea ju laste kõrvalt ülevalt teist kinnisvara, kus vajadusel peatuda. Lahutuse korral vajavad mõlemad vanemad elamispinda, kuhu lapsed ka mahuks. Kui vaadata, mis on üüripindade hinnad, liidame sinna kommunaalid, siis võib vabalt kuludagi lapse peale 555 eurot, millest osa moodustavad elamispinna kulud. kui perekond lahutab siis elamispinnale kulud kahekordistuvad. Ja sealt see suur summa tulebki. Ka lastest eraldi elav pool ei saa endale võimaldada väikest elamist kui tahab, et lapsed käiksid külas nädalavahetusel.
Mind alati huvitab, kuidas tore ja meeldiv mees, kellega algul on suur armastus ja saadakse lapsed (teistsugustega te naised ju ometi lapsi ei teeks ja koos ei elaks), muutub lahku minnes äärmiseks jobuks, kes oma lastest ei hooli.
Midagi siin ei klapi.
Mind alati huvitab, kuidas tore ja meeldiv mees, kellega algul on suur armastus ja saadakse lapsed (teistsugustega te naised ju ometi lapsi ei teeks ja koos ei elaks), muutub lahku minnes äärmiseks jobuks, kes oma lastest ei hooli.
Midagi siin ei klapi.
Õnneks minu eksmees teeb kõik laste heaks ka pärast lahkuminekut, aga kahjuks olen neid imelisi muutumisi rohkem kui kord näinud. Tihtipeale on asja taga uus armastus, kelle meele järgi mees püüab olla. Mõni muidugi keerab ka täitsa iseseisvalt ära, sest tahab naisele laste kaudu kätte maksta või mida iganes. Aga ise jalgalasknud isad teevad seda ikka uue naise pärast ja siis hakataksegi käituma nagu viimane jobu. Küll ei saa elatist maksta, lastega tegeleda jne, jne.
Tore vaadata, et teemast on saanud arutelu, mitte niisama sopaga loopimine.
Koos elades ja last kasvatades otsustatakse koos, aga vanemate lahku minnes hakkab sageli ainult vanem, kelle juures laps elab, otsustama. Koos elades ollakse mõistlikud ja laps ei pea ilmtingimata käima 100-eurostes Nike botastes, aga kui ema last üksi kasvatab, siis ON VAJA (ja isa maksku). Kontrolli, kuhu ja mille alla elatisena makstav raha läheb, lahuselaval vanemal sageli ei ole. Lisaks saavad pooled lapsed üleöö nii andekaks, et vaja on igasse trenni või muusikakooli panna.
Rääkides eluasemekuludest, siis laste olemasolu korral kulu on suurem ehk vaid vee ja elektri näol. Kui elate ahiküttega kodus, siis ei pane te ju rohkem puid ahju, kuna teil on lapsed? Eluasemekulud on meil kõigil nagunii, kuskil peab ju elama, aga lahku minnes saab seda rahasse arvestada ja teiselt vanemalt sisse nõuda. Aga kas lahuselaval vanemal ei ole kulusid? Ei ole ju sugugi nii, et kõik isad on kõik hirmus pahad ja jooksid pere juurest ära. Ei, sageli on pere lõhkujaks naine ja mees peab lahkuma. Kuidas ja mille eest see isa hakkama saab ja ära elab, pole kahjuks teema, mida arutada.
Elu on vastutus. Me vastutame oma laste ees. Aga üksteise ees? Ka perekonna loomine kui niisugune on vastutus. Miks te loote üldse perekonna ja saate lapse(d) kui paari aasta pärast on elukaaslane juba ära tüüdanud ja jooksete uue ja parema järgi? Aga teie lapsed? Nemad peavad tõmbetuules ellu jääma. Tõesti, kuidas muutub see hea ja armas mees, kellega on naine lapsed saanud, üleöö idioodiks?
Ahjaa, lisaks, naised, kes te olete lapsed saanud ja mehe oma elust minema peletanud. Te ju ootate, et isa maksaks raha ja võtaks lapsi enda juurde? Kunagi tekib teile omale uus elukaaslane ja küll on siis hea kui saab lapsed kuhugi “ära saata” ja ise selle uue armastusega aega veeta. Aga tekib elukaaslane ka teie laste isale, teie eksmehele. Kui te oma nõudmistega liiga valjuks lähete, siis mul on raske uskuda, et mehe uus naine teie laste üle eriti rõõmustab. Surub suu kriipsuks ja kannatab ära, aga vast ei enamat.
Raha teeb asjad keeruliseks. Laske oma laste isadel olla laste jaoks ISAD, mitte ärge muutke neid pangaautomaatideks. Nii säilivad ka normaalsed suhted.
Mind alati huvitab, kuidas tore ja meeldiv mees, kellega algul on suur armastus ja saadakse lapsed (teistsugustega te naised ju ometi lapsi ei teeks ja koos ei elaks), muutub lahku minnes äärmiseks jobuks, kes oma lastest ei hooli.
Midagi siin ei klapi.
Meil juhtus see juba enne lahkuminekut – sellepärast välja kolisingi ju. U aasta peale lapse sündi hakkasid üha enam jobu-jooned avalduma, ja usu mind – aastatega lähevad ainult hullemaks.
Ahjaa, lisaks, naised, kes te olete lapsed saanud ja mehe oma elust minema peletanud. Te ju ootate, et isa maksaks raha ja võtaks lapsi enda juurde? Kunagi tekib teile omale uus elukaaslane ja küll on siis hea kui saab lapsed kuhugi “ära saata” ja ise selle uue armastusega aega veeta. Aga tekib elukaaslane ka teie laste isale, teie eksmehele. Kui te oma nõudmistega liiga valjuks lähete, siis mul on raske uskuda, et mehe uus naine teie laste üle eriti rõõmustab. Surub suu kriipsuks ja kannatab ära, aga vast ei enamat.
Raha teeb asjad keeruliseks. Laske oma laste isadel olla laste jaoks ISAD, mitte ärge muutke neid pangaautomaatideks. Nii säilivad ka normaalsed suhted.
On sul isadele ka mõni õpetussõna, või peavad ainult emad ennast kringliks keerutama, et asjad toimiksid? Loogiline oleks, et heade suhete säilimise eest hoolitsevad mõlemad, mitte ainult emad, kellel on niigi tegemist, sest lapsed elavad koos nendega. Pigem peaks lahus elav isa isegi rohkem pingutama heade suhete säilimise nimel. Mis isa see veel on, kes talub seda, et uus naine vaatab tema lapsi kriipsutades ja kuidagi ära kannatades? Isa peaks sellise naisega asjad selgeks rääkima või ta maha jätma, mitte laste ema süüdistama.
Ahjaa, lisaks, naised, kes te olete lapsed saanud ja mehe oma elust minema peletanud. Te ju ootate, et isa maksaks raha ja võtaks lapsi enda juurde? Kunagi tekib teile omale uus elukaaslane ja küll on siis hea kui saab lapsed kuhugi “ära saata” ja ise selle uue armastusega aega veeta. Aga tekib elukaaslane ka teie laste isale, teie eksmehele. Kui te oma nõudmistega liiga valjuks lähete, siis mul on raske uskuda, et mehe uus naine teie laste üle eriti rõõmustab. Surub suu kriipsuks ja kannatab ära, aga vast ei enamat.
Raha teeb asjad keeruliseks. Laske oma laste isadel olla laste jaoks ISAD, mitte ärge muutke neid pangaautomaatideks. Nii säilivad ka normaalsed suhted.
On sul isadele ka mõni õpetussõna, või peavad ainult emad ennast kringliks keerutama, et asjad toimiksid? Loogiline oleks, et heade suhete säilimise eest hoolitsevad mõlemad, mitte ainult emad, kellel on niigi tegemist, sest lapsed elavad koos nendega. Pigem peaks lahus elav isa isegi rohkem pingutama heade suhete säilimise nimel. Mis isa see veel on, kes talub seda, et uus naine vaatab tema lapsi kriipsutades ja kuidagi ära kannatades? Isa peaks sellise naisega asjad selgeks rääkima või ta maha jätma, mitte laste ema süüdistama.
Mind paneb ka alati imestama see soovitus emadele, et ärge nõudke elatist ja laske isadel lapsi võtta siis, kui isadele sobib (ema ja pere muud plaanid on savi) – sest muidu rikute suhted isaga. Aga äkki see isa oleks nii normaalne, et maksaks vabatahtlikult ja arvestaks ema soovidega ka, siis ei rikuks ju keegi kellegi suhteid? Minu eksi arvates oleks ideaalne variant olnud see, et tema elatist ei maksa ja kui temal tuleb u 4 korda aastas tahtmine laps võtta, siis tema tuleb ja lööb jalaga ukse lahti ja nõuab – olgu lillelöödud laps kohe olemas (veel parem kui ema isa ukse ette sõidutab), tagasitulekuaega kahjuks ei oska öelda, aga ema peab ilmselgelt istuma kodus ja ootama (veel parem, kui ema ise järele tuleb). Milleks mulle sellisega head suhted??
Tore vaadata, et teemast on saanud arutelu, mitte niisama sopaga loopimine.
Koos elades ja last kasvatades otsustatakse koos, aga vanemate lahku minnes hakkab sageli ainult vanem, kelle juures laps elab, otsustama. Koos elades ollakse mõistlikud ja laps ei pea ilmtingimata käima 100-eurostes Nike botastes, aga kui ema last üksi kasvatab, siis ON VAJA (ja isa maksku). Kontrolli, kuhu ja mille alla elatisena makstav raha läheb, lahuselaval vanemal sageli ei ole. Lisaks saavad pooled lapsed üleöö nii andekaks, et vaja on igasse trenni või muusikakooli panna.
Rääkides eluasemekuludest, siis laste olemasolu korral kulu on suurem ehk vaid vee ja elektri näol. Kui elate ahiküttega kodus, siis ei pane te ju rohkem puid ahju, kuna teil on lapsed? Eluasemekulud on meil kõigil nagunii, kuskil peab ju elama, aga lahku minnes saab seda rahasse arvestada ja teiselt vanemalt sisse nõuda. Aga kas lahuselaval vanemal ei ole kulusid? Ei ole ju sugugi nii, et kõik isad on kõik hirmus pahad ja jooksid pere juurest ära. Ei, sageli on pere lõhkujaks naine ja mees peab lahkuma. Kuidas ja mille eest see isa hakkama saab ja ära elab, pole kahjuks teema, mida arutada.
Elu on vastutus. Me vastutame oma laste ees. Aga üksteise ees? Ka perekonna loomine kui niisugune on vastutus. Miks te loote üldse perekonna ja saate lapse(d) kui paari aasta pärast on elukaaslane juba ära tüüdanud ja jooksete uue ja parema järgi? Aga teie lapsed? Nemad peavad tõmbetuules ellu jääma. Tõesti, kuidas muutub see hea ja armas mees, kellega on naine lapsed saanud, üleöö idioodiks?
Ahjaa, lisaks, naised, kes te olete lapsed saanud ja mehe oma elust minema peletanud. Te ju ootate, et isa maksaks raha ja võtaks lapsi enda juurde? Kunagi tekib teile omale uus elukaaslane ja küll on siis hea kui saab lapsed kuhugi “ära saata” ja ise selle uue armastusega aega veeta. Aga tekib elukaaslane ka teie laste isale, teie eksmehele. Kui te oma nõudmistega liiga valjuks lähete, siis mul on raske uskuda, et mehe uus naine teie laste üle eriti rõõmustab. Surub suu kriipsuks ja kannatab ära, aga vast ei enamat.
Raha teeb asjad keeruliseks. Laske oma laste isadel olla laste jaoks ISAD, mitte ärge muutke neid pangaautomaatideks. Nii säilivad ka normaalsed suhted.
Selle jaoks, et laps saaks kanda 100€ maksvaid Nike tossusid ja käia IGAS ringis, mida hing ihaldab,läheb vaja ikka OLULISELT rohkemat kui seda 250€ elatist isa poolt.
Meie pere kommunaalkulud on just laste arvet palju suuremad. Lapsedon need kes laristavad nii vett kui elektrit ja kui ema teeb mitut vahetust tööd, et isa osa elatisest teenida, siis pole seal kodus ka kedagi, kes lastel silma peal hoiaks, et nad seda ei teeks.
Kui lapsed peavad kasvama omapäi, sest emal on vaja mitmes kohas rabada, siis ka söögileläheb rohkem,sest pole kedagi kes süüa teeks, ehk siis tuleb osta valmistoitu. Jne., jne.
Minu mees lasi jalga teise naise juurde ja õelaks muutus ta peale seda kui minule uus inimene kõrvale tekkis. Ta teeb kõik selleks, et meil poleks võimalik omavahel olla, ehk siis kiuste võtab lapsed vaid siis kui talle sobib.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
