Teema: eliitkoolis õpetaja paugub ja kärgib

#2855715:

Hulljulge õpetaja, kes tänapäeval kärgib ja solvanguid loobib.

kas sa vihjad sellele, et vallandatud õpetajad ei leia mujal rakendust?:)
Või sellele, et lapsevanem kaebab kohtusse?

#2855869:

#2854879:

Nüüd sellest õpetajast. Ta tõesti kärgib ja paugub lastega suheldes. Viimane kord teatas lapsele, et tema diagnoosiga inimesed surevad tulevikus niikuinii välja! Kuidas saab üks pedagoog sellist jama suust välja ajada?? Mu laps võttis väga hinge seda lauset.

#2854879:

Mitte keegi seal koolis millestki midagi ei tea, pooli asju ei kirjutata e-kooli üleski. Jah, õpetaja mainib tunnis, aga minu laps unustab.

#2854910:

Mul on mure lapse pärast. Uut depressioonihoogu ei pruugi me enam üle elada.

püha taevas, ma olin täiesti veendunud, et tegemist on 1.-2. klassi mudilasega, kelle peale kuri tädi kärgib ???? selline ninnunännutupsununnuke ???? gümnasist on juba suur inimene, osad juba täisealised, elavad vanematest eraldi jne, mitte vati sees, kus iga kehva sõna peale emmele kurtma joostakse ning siis emme jookseb ja muretseb.

#2854958:

Täna, jah. Gümnaasiumis käib.

Hästi läheb. Enamasti on neljad-viied. Kogu aur läheb lapsel kooliasjade ärategemise peale ja hobide jaoks, milles laps tugev oli, tal enam aega ega jõudu ei jagu. On muutunud lihtsalt õppivaks robotiks.

Laps ei tunnegi enam, et ta milleski hea või andekas on. Ja kui sinnajuurde käivad veel need õpetaja pidevad paukumised ja nähvamised, siis on uus depressioonihoog ainult aja küsimus.

gümnaasium ongi märksa raskem kui põhikool, peabki olema. gümnaasium on vabatahtlik ja mõeldud neile, kes selle pingega toime tulevad. eriti, kui jutt on nö eliitkoolist. paljud loobuvad gümnaasiumisse jõudes hobidest, kuna nendeks enam aega ei jagu. seda ta tavagümnaasiumis.

teemaalgataja, pöördu palun kiiremas korras psühhiaatri vastuvõtule ning palu rahustid endale välja kirjutada. seejärel võta (eeldusel, et maimuke pole veel 18) lapse paberid sealt koolist välja ja vii need õhtukooli – seal on hea rahulik tempo, kus saab igaüks omas tempos õppida ning pole mingit koolikiusu ei õpilaste ega õpetajate poolt ning vabu kohti on ka alati.

kõige suurem kurjajuur oled selles loos sina, kui sunnid oma teadaolevalt ülitundliku lapse kooli, mis käib tal üle jõu. laps ei pea käima gümnaasiumis, kui see pole talle jõukohane, võib valida ka kutseka või õhtukooli, aga see käi vist emmele au pihta ???? tead, et lapsel on olnud depressioon ja uus tulemas, aga ikka sunnid teda seal suure koormusega koolis jätkama ???? milleks ometi???

ülikooli pole sellisel lapsel mõtet minna, kuna seal on iseseisva töö osa ning õppekoormus gümnaasiumist märksa suurem. las õpib mingi eriala, kus saab omas tempos nokitseda ja on oma eluga rahul

Pidin just sarnased mõtted kirja panema. Täiskasvanute gümnaasium tundub ka mulle sellise noore jaoks kõige mõistlikum variant, kui peab nui neljaks just gümnaasiumis käima. Tegu on ju põhimõtteliselt täiskasvanud inimesega. Millalgi peab ka tema selgeks saama, et maailm ei kohandu tema erivajaduse järgi vaid tema ise peab enda tervisest lähtuvalt parimad valikud tegema. Kui teisi muuta ei saa, siis iseennast sellest situatsioonist eemaldada on ometi võimalik.
Ema taob nagu rauda “laps saab eliitkoolis hästi hakkama” – ilmselgelt ei saa!

Minu lapsel on ka autismispektri häire ja ta käib tavagümnaasiumis. Põhikooli ajal kiusatud teda pole, ta on rahuliku loomuga ja ei paneks tähelegi. Algklassides oli natuke naaksumist ja odava populaarsuse otsimist, aga ühele sellisele juhtumile sattusin ise peale ja rääkisin kiusajaga, see lõppes.

Jah, ka minu noormees jäeti suvetööle. Lausa kahes aines. Lihtsalt oligi lohe ega teinud oma asju õigel ajal ära. Minu meelest täiesti õigustatud. Põhjus-tagajärg suhe peab kõigil tänapäeva ühiskonnas toimivatel täiskasvanutel paigas olema, diagnoos või mitte. Teeb oma asjad ära ja siis puhkab. Järgmisel aastal teeb ehk varem.

Eks minagi olin ahastuses, kui see diagnoos tuli. Praeguseks olen aga leppinud ja kindlasti ei püüa ma maailma oma lapse ümber sobivaks painutada. Mul on hea meel oma intelligentse, introvertse, hea huumorimeelega poja üle. Mis puudutab igat sorti hälvikuid, keda ka täiskasvanute seas piisavalt on, siis minu ülesanne lapsevanemana ongi ju oma lapsele selgitada, et inimesi on igasuguseid. Tark inimene võtab neilt need teadmised, mida tol eluetapil vaja, muud vahtu ignoreerib. Ma usun, et su laps on vägagi intelligentne, kui ta koolis muidu hakkama saab. Siis selgitadki talle, et igasuguseid lälisejaid on olemas. Kui end täiskusnud joodik talle pargis karjuks, et autistid surevad välja, paneks see ta ju ainult õlgu kehitama? Sama suvalise pedagoogiga. Igaühel on õigus oma arvamusele ja ka türannidest õpetajad võivad olla väljasurev liik 🙂

Autismispektri häirega lapsed saavad tavagümnaasiumiharidust meil vist ainult Herbert Masingu koolist. Seda varianti võib uurida, kui koolitalumatus süveneb. Samuti on hea Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium – tark laps saab omas tempos asju teha ja õpetajad on kõikenäinud profid. Soovin su lapsele kiiret järjelejõudmist, paksemat nahka ja kena peatset suvepuhkust.

#2855926:

Samuti ei ole siit tulnud mõistlikke soovitusi.

Sellega nüüd küll kuidagi nõustuda ei saa, minu arvates on siin olnud vägagi mõistlikke soovitusi. Pigem ei ole need soovitused sulle lihtsalt meeldinud, mis aga ei tähenda, et need mõistlikud pole.

Tean, kui jube on vahel oma sisemist emalõvi taltsutada. Mul on teine laps, kes on vahel ärevuse ja depressiooniga kimpus olnud ja eks ma olen ikka pidanud end tagasi hoidma, et mingeid türnuhvleid mitte kühvliga peksma minna vahel 🙂 Õnneks on ta tänaseks sellest enamjaolt välja kasvanud ja oskab ehk ise oma eripära tõttu arvestavam täiskasvanu olla.

Jah, paraku on koolides (ja ülikoolideski) vahel sellist kaadrit, et hoia peast kinni. Minu meelest ei peaks küll (kaheldavalt) head tulemused õppeaines õigustama mõrrana käitumist, aga niikaua, kui enamus ei taha ega soovi sellisele käitumisele vastu astuda, ei muutugi midagi.

Hea, et su lapsel on sõpru ja saad ka ise talle pingemaandajaks olla. Eks noor tahabki ju pigem ärakuulamist ja kaasamõtlemist, jagatud mure on pool muret. See on pigem hea märk, et ta sind kooli korraldama ei taha, see näitab, et temas on tekkinud eneseusaldus – ta saab ise oma probleemidega hakkam. Suur osa selle usalduse tekkimises on ka sul endal, kui sa talle mõistmist ja ärakuulamist pakud, vähemalt teab ta alati, et kodus on kindel tagala. Uskumatult palju on tänapäeval noori, kellelt nõutakse nii koolis kui kodus ja see on alles tõeline probleemide taimelava.

Jaksu veelkord, ma usun küll, et tegid õigesti, et siin pisut auru välja lasid, seda on vahel kõigil vaja.

#2856098:

Võid oma sapi, kadeduse ja lolluse endale jätta. Ongi kõik, mida sellisele kobrale vastuseks ütlen.

mille peale ma kade olen? selle peale, et su gümnasist käitub nagu titt või selle peale, et sa oled julm kanaema, kes oma lapsukest üle jõu käivate asjadega piinab? oled kindel, et lapse depressiooni taga ei ole sinu ülikõrged nõudmised lapsele?
mul on ka endal gümnasist kodus ja ei kujuta ette, et ta selline vingats oleks või et ma teda saamatu väikelapsena kohtlen, tegemist on juba suure inimesega. süüdistada gümnaasiumiõpetajat selles, et gümnasist unustab kodutööd päevikusse kirjutada, no selle peale annab ikka tulla 😀
võta mõni meie koondise jalgpallur ja saada ta mm finaali meeskonnaga mängima ja siis kiru, miks ta ei suuda seal väravaid lüüa, tubli poiss ju, seega järelikult on treener kehv ja publik nõme jne. sama teed sina oma erivajadustega lapsega, kui ta eliitgümnaasiumi sunnid, aga ise pead end üliheaks ja -hoolivaks emaks

#2854977:

Olen ise kõrvalt näinud, kuidas üks vati sees kasvatatud tütarlaps kaebas väga hea õpetaja õppemetoodika üle, kirjutas lausa “kogu klassi nimel” õpetajale kirja, kus luges üles kõik, mis talle ei meeldinud. Kui õpetaja pärast klassi ees küsis, et kas tõesti kogu klass nii arvab, tuli välja, et tegelikult ei arvanud keegi nii. Tegemist oli kooli ühe parima õpetajaga, tugevaimaga omal alal kogu Eestis. Aga kuna õpilane kaebas, siis kool pidi tegelema. Ja kannatasid kõik selle kooli õpilased, kelle õpetaja see oli. Sest õpetaja lahkus omal soovil. Teate ka, mida tähendab, kui tänapäeval ühest koolist väga hea õpetaja lahkub?

Mina olen näinud, kuidas üks tähelepanunäljas mimm meesõpetaja kohta ahistamisjutu lahti laskis. Õpetaja lahkus praktiliselt päevapealt. Kõik küll soovitasid asi kas või kohtusse viia, aga ta ütles, et närvid on talle kallimad ja selle jamaga ta tegelda ei taha. Tegemist oli reaalaine staažika ja armastatud, lisaks veel defitsiitse eriala õpetajaga. Läks teise kooli, sai seal varsti direktoriks ja töötab ilma kaebusteta.

Mimm ise ei osanud pärimise peale midagi muud kosta, kui et õps olevat hoopis poisse näppinud! Poisid eitasid seda täiesti üksmeelselt. Õpetaja ise arvas, et ehk patsutas õlale või surus hea tulemuse phul kätt – see komme tal olevat küll. Aga jah, lahti see plika tast sai.

See nüüd küll polnud teemasse. Teemaalgataja kaebust võtan seni tõsiselt, kuigi lõpuni pole veel lugenud. Fuuriad ei peaks õpetajad olema. Karm ja range saab olla ka ilma mõnitamata.

Siin teemas tuleb jälle kord välja eestlastele palju kordi ette heidetud sallimatus ja nii ongi.
Et kui sul on erivajadus, siis hoia omaette ja ära looda, et keegi sind aitab, sulle mööndusi teeb või midagi rohkem liigutab. Mine oma lollide kooli, kus on teised samasugused juba ees.

Kusjuures, pangem tähele, nii suhtuvad täiskasvanud. Nagu teemaalgataja ütleb, siis klassikaaslased erivajadusele tähelepanu ei pööra.

Jah, ka see ema ei väljenda ennast kõige viisakamalt, aga erinevalt teistest võib temas aimata lootusetust. Ei ole lihtne kaitsta oma last kord kiusavate klassikaaslaste ja siis mõnitava õpetaja eest. Tema näeb ju kodus neid tagasilööke, mis oleks lihtsa inimlikkusega välditavad. Kaua sa jõuad viisakalt tuuleveskite ja lollidega võidelda, loomulikult süda valutab.

Empaatiakoolitus on meil ikka täiega puudu.

RAM-iga puudub mul igasugune side, natuke usumatuna see jutt ju mõjub, ma olen alati arvanud, et seal vähemalt juhtkond püüdleb kiusamisvaba kooli poole. Minu lapsed on käinud VHK-s, kus on igasuguseid karvaseid ja sulelisi koos, pimedaid ja autistlike joontega ja hüpikuid ja suhtumine on ikka VÄGA selline, et inimesi on igasuguseid, miski tavapärasest erinev ei anna õigust kellessegi halvasti suhtuda. ja kui kellelgi on mure, siis on kaasinimeste kohus teda igati aidata ja toetada.

Kui erivajadusega laps soovib ja enam-vähem suudab tavakoolis toime tulla, siis tundub igati loogiline, et seda soositakse ja teda toetatakse. Pärast peab ta ju ikkagi ühiskonnas elama ja mida edukamalt, seda rohkem kasu temast sellele samale ühiskonnale on.

Ilmselt on see õpetaja totaalselt läbi põlenud. Mina läheks ikkagi ja vestleks kooli juhtkonna ja psühholoogiga. Mitte süüdistavalt, vaid abipaluvalt. Küsid nõu, et kuidas edasi. Ja ei põeks nii väga selle puhkamise ja suvetööde pärast. Ma saan aru, et su närvid on pillikeelena pingul, et tervises tagasilööke ei tuleks, aga sa võid siin ka täiesti üle mõelda ja tegelikult pole asi nii hull. Kui minu lapsel oli vahepeal koolis eneseusuga probleem tekkimas (on ka parimates koolides), siis olid temale suureks abiks vestlused psühholoogiga. Selle pakkus ennetava meetmena kohe välja klassijuhataja minu täiesti muuseas pillatud lause peale. Käiski kord nädalas rääkimas asjadest ja tunnetest, millest minuga ei räägi, sest mina ei ole alati täiesti objektiivne. Vbl ongi hea, kui psühholoog on uus, tal ei ole väljakujunenud suhtumisi. On asju, mida muuta ei saa, aga on viise, kuidas need üle elada.

Aga kui õpetaja ütles tõesti konkreetselt sellise lause autistide kohta, siis see tuleks küll kindlasti koolile teada anda. No mida paganat! Ükskõik milline riigieksamitulemus sellist lauset ei õigusta.

Vahemärkuse korras lihtsalt mainin, et autismispektrihäirega inimesel ongi ülikoolis oluliselt lihtsam kui keskkoolis, sest seal õppimine ei nõua nii suurt jagamist erinevate distsipliinide vahel ja võimaldab pikemalt süveneda ja kaasõpilased on juba nii suured, et teavad, et iga teistsugusus inimese juures ei ole selleks et neid naeruvääristada. Sellisele kiirelt väsivale õpilasele, kes kodus palju puhkama kipub sobib kõige paremini täiskasvanute gümnaasium. Ei usu keegi väga kiusata viitsib. Iseseisvat õppimist muidugi tuleb rohkem teha kui tahab eksamid normaalselt teha, et ülikooli saada.

Kooli valik on täiesti vale. Eliitkoolis õpetatakse edukaks, ehk siis õpetatakse kuidas stressitingimustes tohutult tööd rabades saada teiste edukate inimestega võrdseid või neist paremaid tulemusi. Autistlikule lapsele selline tempo ei sobi.

Kool on ettevalmistus päris eluks, tööelus kohtutakse igasuguste ülemustega, ka ebameeldivatega. Kool harjutab ka erinevate inimtüüpidega hakkama saamist. Lisaks on tihti nii, et kõige innustavamad ja sütitavamad õpetajad on kõige raskema iseloomuga. Sest kui nad ei põleks seesmiselt, siis nad ei suudaks õpetada nii sütitavalt, aga kirglik inimene enamasti saab pahaseks, kui tema aine vastu samasugust kaasaelamist ei paista ja saab pahaseks sama kirglikult, kui kirglikult ta oma ainet edasi annab.

#2856874:

Sest kui nad ei põleks seesmiselt, siis nad ei suudaks õpetada nii sütitavalt,

Tead, usu mind, tigedus pole mingi sütitavuse vältimatu kaasaanne.

#2856912:

Kurb on lugeda, kui täiskasvanud inimene, antud juhul õpetaja nii nõme ja kuri inimene on. Selgelt on sel õpetajal võim pähe löönud, empaatia puudumine ja kui lugesin siin seda video teemat, kus ta naudib noorte kiusamist, siis see inimene õpetajana töötada ei tohiks. Teemaalgatajale soovin jõudu selles kadalipust läbi tulemisel ja soovitan ehk minna nt VHK-sse või mõnda Püha Miikaeli või Kaarli kooli, kus on õpetajad suutelised rääkima ja suhtlema ka erivajadustega lastega. Antud loost ei tule välja, millise eliitkooliga on tegemist, aga juhtkonnaga tasuks ikkagi rääkida. Ma otsiks lapsele alternatiive.

Arvestades kiidetud sisekliimat, siis minu esimene mõte oli, et just ühega nendest koolidest tegu on. Ülejäänud G5 koolidest räägitakse ju õudusjutte, sisekliimat seal küll keegi ei kiida 🙂
Ja kui see õpilane õppimisega kenasti hakkama saab, sh teiste õpetajatega ju probleeme pole (ja gümnaasiumis on pea igal ainel erinevad õpetajad). Teiste õpilatsega saab ka läbi, siis ei tundu minule küll õiglane, et laps peaks koolist lahkuma. Mina siiski räägiks juhtkonnaga. Piisab ju tegelikult vähesest: et õpetaja lihtsalt ei loobiks solvanguid. Kõrgharidusega pedagoog võiks ju sellest aru saada.
Kui sama olukord oleks tavagümnaasiumis, saaks ilmsel õpetaja kohe puid alla.
Igal juhul peaks kõigi huvides olema, et laps saaks hea haridus, heasse ülikooli ja hiljem hea töökoha (valida enda erivajaduse järgi).

#2857140:

#2857040:

#2856912:

Kurb on lugeda, kui täiskasvanud inimene, antud juhul õpetaja nii nõme ja kuri inimene on. Selgelt on sel õpetajal võim pähe löönud, empaatia puudumine ja kui lugesin siin seda video teemat, kus ta naudib noorte kiusamist, siis see inimene õpetajana töötada ei tohiks. Teemaalgatajale soovin jõudu selles kadalipust läbi tulemisel ja soovitan ehk minna nt VHK-sse või mõnda Püha Miikaeli või Kaarli kooli, kus on õpetajad suutelised rääkima ja suhtlema ka erivajadustega lastega. Antud loost ei tule välja, millise eliitkooliga on tegemist, aga juhtkonnaga tasuks ikkagi rääkida. Ma otsiks lapsele alternatiive.

Arvestades kiidetud sisekliimat, siis minu esimene mõte oli, et just ühega nendest koolidest tegu on. Ülejäänud G5 koolidest räägitakse ju õudusjutte, sisekliimat seal küll keegi ei kiida ????

Ja kui see õpilane õppimisega kenasti hakkama saab, sh teiste õpetajatega ju probleeme pole (ja gümnaasiumis on pea igal ainel erinevad õpetajad). Teiste õpilatsega saab ka läbi, siis ei tundu minule küll õiglane, et laps peaks koolist lahkuma. Mina siiski räägiks juhtkonnaga. Piisab ju tegelikult vähesest: et õpetaja lihtsalt ei loobiks solvanguid. Kõrgharidusega pedagoog võiks ju sellest aru saada.

Kui sama olukord oleks tavagümnaasiumis, saaks ilmsel õpetaja kohe puid alla.

Igal juhul peaks kõigi huvides olema, et laps saaks hea haridus, heasse ülikooli ja hiljem hea töökoha (valida enda erivajaduse järgi).

Sisekliimat kiidetakse ka GAGi puhul.

Reaalkooli puhul ka. GAG-i ja Reaaliga mõlemaga isiklik kogemus, sest lapsed õpivad nendes. Sisekliima on tõesti hea mõlemas.