Teema: Esimesed kohtingud

34 ma pakun.

Siis kui sa tunned, et on õige aeg

Hiljaaegu oli ju siin teema, kus paar kägu kooris noomisid ühte, kes ei läinud teisel kohtumisel mehega voodisse. Nende arvates sellepärast mees ei tahtnudki naisega enam edasi suhelda, kuna naine ei andnud kohe kätte.

#4183290:

#4183275:

Hiljaaegu oli ju siin teema, kus paar kägu kooris noomisid ühte, kes ei läinud teisel kohtumisel mehega voodisse. Nende arvates sellepärast mees ei tahtnudki naisega enam edasi suhelda, kuna naine ei andnud kohe kätte.

Ei, sel juhul ei teadnud naine pool aastat hiljem, kas ta võib mehest romantiliselt huvitatud olla, aga talle meeldis mehe seltsis restodes käia.

#4183275:

Hiljaaegu oli ju siin teema, kus paar kägu kooris noomisid ühte, kes ei läinud teisel kohtumisel mehega voodisse. Nende arvates sellepärast mees ei tahtnudki naisega enam edasi suhelda, kuna naine ei andnud kohe kätte.

Ma olen ka selle poolt, et kohe kätte ei anta, aga minu arust see mees ise rikkus kõik ära, kutsudes naise peale kohtingut hotellituppa, millest naine keeldus. Oli vist nii seal teemas kirjas? Kujutad ette, veedad toreda õhtu meeldiva kaaslasega ja siis järsku selline ettepanek? Naine tegi õigesti, et keeldus.

Suudelge ära ja siis on kohe selge, kas teie vahel on keemiat või mitte. Suudluseks sobib väga hästi ka juba teine kohting.

Teemaalgatuse juurde.

Minu jaoks on arusaamatu, miks naised räägivad endast ja teistest naistest terminiga “anda kätte”. Mida paganat. Nagu oleks mees mingi asi, mida peaks tingimata saama endale järele jooksma ja kellega tuleb teatud manipulatsioone teha. Mees, kes ei armugi pärast seksi sinusse, oleks nagu kohutav solvang ja “andsin liiga ruttu kätte”.

Ma ei saa aru. Kui mina ja üks mees kohtume ning teisel või ka esimesel kohtingul läheme vastastikkuse meeldivuse ja kire süttides voodisse, siis miks mina “andsin kätte”? Me mõlemad andsime kätte 🙂 See mees andis end mulle kiiresti kätte. Hommikul valin siis, kas tahan temaga edasi suhelda või ei. Ja tema valib ka.

Me, naised, ei peaks iseendast mõtlema nii, et meie töö on end võimalikult atraktiivseks teha ja siis riiulile ritta sättida, kust mees siis valib. Pagan, aeg on ikka ise hakata valima. Ise otsustama, et kas saadan selle mehe hommikul kukele või ei. Selliseks suhtumiseks pole vaja üldse rohkemat arvu partnereid, ainult natuke enesekindlust. Ja isegi kui partnereid on aja jooksul mõne meelest liiga palju (näiteks enne abielu juba kuus), siis samas lauses, kus öeldakse/mõeldakse, et naine on lõdva püksikummiga, peaks kindlasti täpsustama, et hoopis mehed andsid talle liiga ruttu kätte ja naisel seetõttu oli võimalik kiiresti otsustada ja mitte klammerduda poolsobiva külge.

#4183333:

Teemaalgatuse juurde.

Minu jaoks on arusaamatu, miks naised räägivad endast ja teistest naistest terminiga “anda kätte”. Mida paganat. Nagu oleks mees mingi asi, mida peaks tingimata saama endale järele jooksma ja kellega tuleb teatud manipulatsioone teha. Mees, kes ei armugi pärast seksi sinusse, oleks nagu kohutav solvang ja “andsin liiga ruttu kätte”.

Ma ei saa aru. Kui mina ja üks mees kohtume ning teisel või ka esimesel kohtingul läheme vastastikkuse meeldivuse ja kire süttides voodisse, siis miks mina “andsin kätte”? Me mõlemad andsime kätte 🙂 See mees andis end mulle kiiresti kätte. Hommikul valin siis, kas tahan temaga edasi suhelda või ei. Ja tema valib ka.

Me, naised, ei peaks iseendast mõtlema nii, et meie töö on end võimalikult atraktiivseks teha ja siis riiulile ritta sättida, kust mees siis valib. Pagan, aeg on ikka ise hakata valima. Ise otsustama, et kas saadan selle mehe hommikul kukele või ei. Selliseks suhtumiseks pole vaja üldse rohkemat arvu partnereid, ainult natuke enesekindlust. Ja isegi kui partnereid on aja jooksul mõne meelest liiga palju (näiteks enne abielu juba kuus), siis samas lauses, kus öeldakse/mõeldakse, et naine on lõdva püksikummiga, peaks kindlasti täpsustama, et hoopis mehed andsid talle liiga ruttu kätte ja naisel seetõttu oli võimalik kiiresti otsustada ja mitte klammerduda poolsobiva külge.

Kõik tore, aga kui õhtu oli suur meeldivus ja kirg, siis hommikuks muutub see kirg “vaatan, kas saadan kukele”. Vot sellest on mul tsipa raske aru saada. Või noh, see kirg mul niimoodi ei tööta.

#4183335:

Sel juhul on tegu lihtsalt naistemehega ja kui enam hommikul näha meest ei taha, oli tegu üheöösuhtega.

Võis olla naistemees, ei pruukinud. Ja mis siis. Kui mina tahtsin teda ja ta andis mulle, siis ma sain, mida tahtsin.
Iseenesest selles, kui lähedus päädib üheöösuhtega, pole midagi häbiväärset. Häbiväärne on pigem naiste arvamus, et kui mees ka just eriti ei meeldi, peab temaga edasi seksima, et jumala pärast poleks üheöösuhe 🙂 Ja no isast tuleb ikka kinni hoida. Vat see on naisterahva jaoks tegelikult ennast alandav käitumine.

Tunduvalt moraalsem on naisel järgmisel päeval otsustada, et eih, ei meeldinud eriti, järelikult ei jätka ja astun edasi. Isegi kui mees nagu uni peale käib, et tema tahaks suhet ja ni tore oli vms. Naine ei ole mingi otsustusvõietu lammas, kes kui hakkas ühe mehega seksima, siis peabki temaga nüüd seksima, meeldib viis väga-väga või pigem on – käib kah, aga näe, mehe püüdsin! Vähemalt ei peaks olema.

Kui just eesmärgiks polegi üheöösuhe, siis võiks uut kaaslast enne ikka pisut tundma ka õppida. Mulle meeldib vanaaegne komme, kus käidi ikka mõned kuud koos väljas söömas, kinos, teatris, jalutamas, aeti juttu jne. Tutvuks ka ta nn taustaga, sõpradega, millalgi ehk v-o ka sünniperega (noorte puhul).

Nüüd on moeasjaks tormata silmapilkselt voodisse. Ja pärast avastada ehmatusega, et mees on vaimuhaige psühhopaat, kel paar suguhaigustki küljes.

Seksiga kipub olema selline häda, et väga paljud inimesed eeldavad, et kui oled juba seksinud, siis oledki “minu oma”. Avastad, et see partner ei sobi sulle üldsegi, aga noh ikkagi, kui seks juba tehtud, siis justkui ei saa enam lihtsalt öelda, et rohkem kohtuda ei soovi ja kõik. Kuni olete veel jalutamise ja kinoskäimise faasis, olete vabamad, vähem seotud ja saate rahus teineteist tundma õppida.

#4183350:

Seksiga kipub olema selline häda, et väga paljud inimesed eeldavad, et kui oled juba seksinud, siis oledki “minu oma”. Avastad, et see partner ei sobi sulle üldsegi, aga noh ikkagi, kui seks juba tehtud, siis justkui ei saa enam lihtsalt öelda, et rohkem kohtuda ei soovi ja kõik

Madala enesehinnanguga naised kipuvadki kleepuma.

Ma olen nõus mõttega, et kohe seksida ei maksa, aga mind huvitab, kuidas sellest inimesest enne mitte midagi ei teata, aga minnakse kohe muudkui voodisse ja siis avastatakse, et on mingi küüneseen, määrdunud aluspesu, vaimuhaigus ja anaalhuvi? Ma enne ikka uurin meest väga põhjalikult ja mehe üldine hügieen annab ka ju aimu, kas võivad olla määrdunud püksikud jne. Jutust paistab samuti välja, kas on anaalist huvitatud või äkki vaimselt haige.

#4183359:

Ma olen nõus mõttega, et kohe seksida ei maksa, aga mind huvitab, kuidas sellest inimesest enne mitte midagi ei teata, aga minnakse kohe muudkui voodisse ja siis avastatakse, et on mingi küüneseen, määrdunud aluspesu, vaimuhaigus ja anaalhuvi? Ma enne ikka uurin meest väga põhjalikult ja mehe üldine hügieen annab ka ju aimu, kas võivad olla määrdunud püksikud jne. Jutust paistab samuti välja, kas on anaalist huvitatud või äkki vaimselt haige.

Ei paistnud ei see ega teine enne välja. Üldiselt romantiliste kohtingute, jalutuste, restoranieinete ja embuste ajal mees väga teemaks ei tõmba ka, et kle onju, kui hakkame ke**ima, siis anaali ainult ikka, eks 🙂
Üldine hügieen, kui rääkida kätest, ihulõhnast, soengust, kommetest, oli enne voodisse jõudmist mehel laitmatu. See, et kas määrdunud aluspesu oli absoluutne puhas juhus, mis tal toimus esimest korda ja küüneseen saadud alles äsja ja ravi pooleli, mind küll ei huvitanud. Vat no ei lähe teist korda voodisse ainult selleks, et veenduda, kas seekord on aluspesu puhas ja küüneseen kadunud. Negatiivne emotsioon jääb ja seks pole mingi asi, mida vastu tahtmist teha, et äkki järgmine kord ei ajagi öökima. Vähemalt naised ei peaks sellise suhtumisega olema. Mingigi asi on kapitaalselt vastukarva kohe esimesel ööl – tead, see ei parane. Ja isegi kui paraneb, sa jääd elu lõpuni mäletama…ja milleks siis pingutada ja veel temaga voodisse minna? Et ühiskond oleks rahul?

#4183365:

#4183359:

Ma olen nõus mõttega, et kohe seksida ei maksa, aga mind huvitab, kuidas sellest inimesest enne mitte midagi ei teata, aga minnakse kohe muudkui voodisse ja siis avastatakse, et on mingi küüneseen, määrdunud aluspesu, vaimuhaigus ja anaalhuvi? Ma enne ikka uurin meest väga põhjalikult ja mehe üldine hügieen annab ka ju aimu, kas võivad olla määrdunud püksikud jne. Jutust paistab samuti välja, kas on anaalist huvitatud või äkki vaimselt haige.

Ei paistnud ei see ega teine enne välja. Üldiselt romantiliste kohtingute, jalutuste, restoranieinete ja embuste ajal mees väga teemaks ei tõmba ka, et kle onju, kui hakkame ke**ima, siis anaali ainult ikka, eks 🙂

Üldine hügieen, kui rääkida kätest, ihulõhnast, soengust, kommetest, oli enne voodisse jõudmist mehel laitmatu. See, et kas määrdunud aluspesu oli absoluutne puhas juhus, mis tal toimus esimest korda ja küüneseen saadud alles äsja ja ravi pooleli, mind küll ei huvitanud. Vat no ei lähe teist korda voodisse ainult selleks, et veenduda, kas seekord on aluspesu puhas ja küüneseen kadunud. Negatiivne emotsioon jääb ja seks pole mingi asi, mida vastu tahtmist teha, et äkki järgmine kord ei ajagi öökima. Vähemalt naised ei peaks sellise suhtumisega olema. Mingigi asi on kapitaalselt vastukarva kohe esimesel ööl – tead, see ei parane. Ja isegi kui paraneb, sa jääd elu lõpuni mäletama…ja milleks siis pingutada ja veel temaga voodisse minna? Et ühiskond oleks rahul?

Aga sinu jutu kohaselt sa ju läksid temaga sellegipoolest voodisse sel õhtul, kuigi olid aluspüksid määrdunud ja küüneseen ka veel, alles hommikul said ju aru, et tegelikult see on ju veidi nilbe ja rohkem sa ei soovi temaga kohtuda. Miks sa siis kohe aru ei saanud, hetkel, mil seda nägid ja seksiga ikkagi nõus olid?

#4183350:

Kui just eesmärgiks polegi üheöösuhe, siis võiks uut kaaslast enne ikka pisut tundma ka õppida. Mulle meeldib vanaaegne komme, kus käidi ikka mõned kuud koos väljas söömas, kinos, teatris, jalutamas, aeti juttu jne. Tutvuks ka ta nn taustaga, sõpradega, millalgi ehk v-o ka sünniperega (noorte puhul).

Nüüd on moeasjaks tormata silmapilkselt voodisse. Ja pärast avastada ehmatusega, et mees on vaimuhaige psühhopaat, kel paar suguhaigustki küljes.

Seksiga kipub olema selline häda, et väga paljud inimesed eeldavad, et kui oled juba seksinud, siis oledki “minu oma”. Avastad, et see partner ei sobi sulle üldsegi, aga noh ikkagi, kui seks juba tehtud, siis justkui ei saa enam lihtsalt öelda, et rohkem kohtuda ei soovi ja kõik. Kuni olete veel jalutamise ja kinoskäimise faasis, olete vabamad, vähem seotud ja saate rahus teineteist tundma õppida.

Käia võib ka kasvõi mitu kuud, aga siis tekib varsti küsimus, kuidas seda suhet esitleda, kui mõni tuttav või sõber või sugulane teid näeb-mida siis neile öelda, meie siin käime alles või õpime üksteist tundma siin aeglaselt või oleme ainult sõbrad, ärge midagi muud arvake? Seejärel tekib küsimus, kes peaks kellele lähenema, kui juba on käidud mõnda aega? Tavaliselt läheneb mees naisele, suudlused, puudutused, aga kui satuvad kokku mees ja naine, kellest kumbki ei lähene kummalegi? Lõpuks oledki seal kohvikus või kinos oma hea sõbraga. Seejärel ilmub tavaliselt eikusagilt välja mingi hakkajam tüüp, kes su hea sõbra lihtsalt ära krabab ja kellega siis kinos käima hakkad? Tuleb siiski kohe käimise alguses ära otsustada, kes te olete ja kas te olete paar. Selleks sobibki läheneda, või vähemalt märku anda, et see meeldiks, kui puudutadagi ennast ei lubata, järelikult te pole paar ja voodisse nagunii ei jõua.

#4183365:

#4183359:

Ma olen nõus mõttega, et kohe seksida ei maksa, aga mind huvitab, kuidas sellest inimesest enne mitte midagi ei teata, aga minnakse kohe muudkui voodisse ja siis avastatakse, et on mingi küüneseen, määrdunud aluspesu, vaimuhaigus ja anaalhuvi? Ma enne ikka uurin meest väga põhjalikult ja mehe üldine hügieen annab ka ju aimu, kas võivad olla määrdunud püksikud jne. Jutust paistab samuti välja, kas on anaalist huvitatud või äkki vaimselt haige.

Ei paistnud ei see ega teine enne välja. Üldiselt romantiliste kohtingute, jalutuste, restoranieinete ja embuste ajal mees väga teemaks ei tõmba ka, et kle onju, kui hakkame ke**ima, siis anaali ainult ikka, eks 🙂

Üldine hügieen, kui rääkida kätest, ihulõhnast, soengust, kommetest, oli enne voodisse jõudmist mehel laitmatu. See, et kas määrdunud aluspesu oli absoluutne puhas juhus, mis tal toimus esimest korda ja küüneseen saadud alles äsja ja ravi pooleli, mind küll ei huvitanud. Vat no ei lähe teist korda voodisse ainult selleks, et veenduda, kas seekord on aluspesu puhas ja küüneseen kadunud. Negatiivne emotsioon jääb ja seks pole mingi asi, mida vastu tahtmist teha, et äkki järgmine kord ei ajagi öökima. Vähemalt naised ei peaks sellise suhtumisega olema. Mingigi asi on kapitaalselt vastukarva kohe esimesel ööl – tead, see ei parane. Ja isegi kui paraneb, sa jääd elu lõpuni mäletama…ja milleks siis pingutada ja veel temaga voodisse minna? Et ühiskond oleks rahul?

Lillkapsamutt,  fantaasia sul möllab, kakatriibud jutud…