Teema: gümnaasiumikohad,tallinnas

Arvesta sellega, et ka teiste maakondade lapsed teevad katsed nii Tallinna kui Tartu koolidesse.

Jah ajupesu käib aga enamus koole, kus ka gümnaasium koos põhikooliga, siis survestatakse lapsi oma kooli edasi jääma. Ei taheta muidugi käitumisprobleeemidega lapsi ja need vestlusele ei kutsuta.

2022 kevadel juba minu lapse koolis kurdeti, et rekordarv katsetajaid on. Arvestades 2007 ja 2008 sündide arvu, on see arv vaid suurenemas … seega jah, sõel läheb paraku vaid tihedamaks. Kas Tln-s pole nii, et vähemalt Pelgulinna gümnaasiumis läheb avatava riigigümnaasiumi arvelt gümnaasiumioasa kinni? Seega päris nii ka pole, et lisandub meeletult täiendavaid kohti.

Mis mind aga isiklikult hämmastab, et sellistel koolidel nagu KSG ja Ühisgümnaasium lastakse mingeid müstilisi ühiskatseid korralda … vaadake selle kevade riigieksamite tulemusi ja saate isegi aru, et suur osa Tln gümnaasiumitest on paremate tulemustega kui need 2 kooli. Miks lastakse neil jätta mulje, et tegemist oleks nagu mingis mõttes eriliselt ihaldusväärsete koolidega? Mina soovitan küll kõigile, kel lapsed sel kevadel katseid peavad tegema, et tehke katsed võimalikult paljudes koolides. Ei tasu kindlasti põlata ka Lasnamäe-Mustamäe jms koole. Kui ikka lapsel pole kindlat soovi minna kuskile kutsekasse ametit õppima, siis las parem saavad keskharidust omandades 3 aastat mõtlemiseks juurde. Küll jõuavad ka peale gümaasiumit ametit õppida (kui ei peaks tõesti kõrgemaid ambitsioone tekkima). Kutsekate keskhariduse baasil paraku kuigi kaugele ei purjeta (üksikute eranditega muidugi).

#4109278:

2022 kevadel juba minu lapse koolis kurdeti, et rekordarv katsetajaid on. Arvestades 2007 ja 2008 sündide arvu, on see arv vaid suurenemas … seega jah, sõel läheb paraku vaid tihedamaks. Kas Tln-s pole nii, et vähemalt Pelgulinna gümnaasiumis läheb avatava riigigümnaasiumi arvelt gümnaasiumioasa kinni? Seega päris nii ka pole, et lisandub meeletult täiendavaid kohti.

Pelgulinna gümnaasiumi kodulehet küll ei tea midagi gümnaasiumiosa kinniminekust – https://www.tallinn.ee/et/pelgulinna/vastuvott-x-klassi.

Riigigümnaasiumitesse on kokku planeeritud 3060 kohta. Ehk siis ühte lendu kokku 1020 uut koolikohta.Ma ei tea, kas see number on nüüd meeletu või mitte, aga päris pisikeseks seda ka just pidada ei saa. Eriti kui arvestada, et aastal 2007 sündis Eestis tervelt 878 last rohkem kui aastal 2006 ja aastal 2008 1151 last rohkem kui aastal 2006.

#4109479:

Huvitav, kust need avatavad riigigümnaasiumid endale õpetajad leiavad? Praegusedki gümnaasiumid on ju õpetajate leidmisega totaalses hädas. Ise vist eelistaks küll avatavale riigigümnaaiumile mõnd juba toimivat ning end mingilgi määral tõestanud gümnaasiumi.

Arvata on, et osa õpetajaid tuleb praegustest gümnaasiumitest. Kes ei tahaks uues ilusas hoones ning paremates tingimustes töötada. Lisaks saab tunde ainult gümnaasiumile anda. Ja õpilase poole pealt tundub mulle, et riigigümnaasiumid pakuvad rohkem valikuid ja suundi. Pluss jällegi ilus uus maja.

Minu jaoks on kummaline, et teemaalgataja lapsel on kolmed, aga selle asemel, et aidata tal neis ainetes paremaks saada, siis teemaks on kuidas nende hinnetega sisse saada? Tegelikult peaks keskenuma sellele, et aidata last paremini õppida, sest heade hinnetega noor ei tunne katsete ees ärevust, sest ta on hästi ette valmistatud.

Survestamine toimub enamasti vanemate poolt ja on parem, kui ollakse toetavad ja vaadatakse mida nõrgemate ainetega peale hakata, kas võtta eraõpetaja, kasutada ettevalmistuskursuseid või ise istuda kõrval ja õpetada. Enesekindel noor ei põe ärevust ja tema toetamine peaks nr 1 prioriteet. Lisaks annavad õpetajad konsultatsioone ja neis võiks kindlasti osaleda. Nutitelefonid ja arvutid võiks lõpuklassides tahaplaanile jääda, tervislik toit, liigutamine ja hea uni tagavad head tulemused õppimises ja edasijõudmises.

#4109496:

#4109479:

Huvitav, kust need avatavad riigigümnaasiumid endale õpetajad leiavad? Praegusedki gümnaasiumid on ju õpetajate leidmisega totaalses hädas. Ise vist eelistaks küll avatavale riigigümnaaiumile mõnd juba toimivat ning end mingilgi määral tõestanud gümnaasiumi.

Arvata on, et osa õpetajaid tuleb praegustest gümnaasiumitest. Kes ei tahaks uues ilusas hoones ning paremates tingimustes töötada. Lisaks saab tunde ainult gümnaasiumile anda. Ja õpilase poole pealt tundub mulle, et riigigümnaasiumid pakuvad rohkem valikuid ja suundi. Pluss jällegi ilus uus maja.

krt, pidin ma seda teemat nüüd lugema … läksin kohe nende avatavate riigigümnaasiumide lehtedele kolama ja mida ma näen – minu lapse hüper-super klassijuhataja juba ühes neist juhtõpetajana hingekirjas + veel üks õpetaja samast koolist. oehh, ma olen niii tige-kade praegu 🙁

#4109712:

ma olen niii tige-kade praegu ????

Imelik väljendus? Saan aru, et kahju ja kurb heast klassijuhatajast ilma jääda, aga “tige-kade”?

#4109878:

#4109650:

Minu jaoks on kummaline, et teemaalgataja lapsel on kolmed, aga selle asemel, et aidata tal neis ainetes paremaks saada, siis teemaks on kuidas nende hinnetega sisse saada?

Minul olid palju kehvemad hinded tunnistusel, aga ma ei kujuta küll ette, kuidas vanemad oleksid saanud mind aidata. Esiteks, hinded olid halvad mitte seetõttu, et ma rumal olnuks, vaid seetõttu, et huvi oli mujal.

Kui huvi on mujal, siis on vaja selgeks teha, et kas see huvi kaalub üles ülejäänud hariduse? Kui huvi on olulisem, siis tulebki oma huvile järgneda ja hiljem paistab, kas see huvi toob leiva lauale ja õnne õuele. Milleks selliste õpilastega tegeleda kelle “huvi” on mujal?

15-16-aastaselt ei pruugita olla veel valmis pingutama võrdväärselt kõigis ainetes. On loomulik, et laps avastab mingid oma tugevused ja huvid, ained, millele pühendabki väga palju rohkem aega ja tähelepanu, sest need süvitsi huvitavad teda, ja siis ei pruugi kõigil olla ressursse, et veel ka mittehuvitavates ainetes tingimata “nelju” saada. “Kolm” ei ole ju mitterahuldav, “kolm” tähendab, et oskab minimaalsel vajalikul määral. Kui laps on nt veendunud humanitaar, siis ei näita ausad “kolmed” reaalainetes kindlasti seda, et tegu on kutsekamaterjaliga või et selline noor ei peaks vägagi hästi sobima gümnaasiumisse või ülikooli. Ma ei tea, kas parem ülikoolimaterjal oleks laps, kes teeb kõike võrdväärse leigusega “neljadele”, või laps, kes on ülihea näiteks reaalainetes, õpib neid iseseisvalt juurde jne, kuid nt keeltele nii palju tähelepanu enam pühendada ei jaksa ja neis lepib “kolmedega”.

#4110073:

Kummaline ja arusaamatu on see praegusaja Eesti noorte ja nende vanemate hirmus stressamine ja rebimine selle nimel, et inimesel lubataks hakata omandama keskharidust.

Kas tõesti riik ei taipa, et 9 klassi haridusest ei piisa tänapäevases keerulises ühiskonnas hakkama saamiseks?

Olen ise omandanud keskhariduse 1990-ndatel, mil keskkooli võis põhimõtteliselt astuda iga noor, kes vähegi oskas, sai ja suutis. Hädasti oleks nüüd vaja samasugune olukord taastada!

Mul on sõbranna, kes 18-a kaotas ema, ning pidi seetõttu keskkoolist ära tulema ja oma elu peale hakkama. Nüüd on ta siiani põhiharidusega ja vähese hariduse tagajärjed annavad siiani kõvasti tunda. Ka kutsekat pidi ta üsna kaua otsima, kuna suurem osa neist on mitte põhihariduse, vaid keskhariduse baasil. Lisaks annab kutsekas keskhariduse küll, ent viimase kvaliteet jätab soovida (kuna põhirõhk on seal ikkagi ameti õppimisel).

Lisaks kehtib, nagu igal pool elus, siingi põhimõte – palju tahad, vähe saad. St, peaaegu mitte kunagi ei omandata õpitavast 100%, vaid ikka vähem. Ehk teisisõnu, saades 9 kl hariduse tunnistuse, tähendab see, et noor on omandanud õppekavast näiteks ütleme 65-86%. Paljud põhiharidusega inimesed ei oska isegi tavateksti vigadeta kirjutada, nende seas on levinud nt ilmaütleva käände kirjutamine 2 T-ga (ütlematta, arvamatta) jms. Sama lugu ka muude teadmistega.

Alles gümnaasiumi lõpetamisel võib enam-vähem kindlalt väita, et see inimene on omandanud põhihariduse õppekava 100%.

Kas oleks võimalik koostada rahvaalgatus e petitsioon, muutmaks gümnaasiumiharidus rahvahulkadele kättesaadavaks? Seda oleks ikka kohe väga vaja.

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%.   ????

Et kui petitsioon teha, siis mina oleks allakirjutaja küll.

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

#4110088:

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

Äkki meie üleüldine elatustase keelab ?

#4110111:

#4110088:

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

Äkki meie üleüldine elatustase keelab ?

Mis elatustase, me elame paremini kui enamus inimesi maailmast ja selle rahaga saab välismaistes ülikoolides hästi õppida. Üliõpilaste töökoormus mujal riikides 3-5 tundi päevas on väga tavaline ja kolm aastat õppida ei ole mingi probleem kui teadustööd ei taha teha. Viriseda osatakse siin hästi, aga uurida võimalusi oma lapsele, seda ei taheta. Kas foorumi postitajad peavad lapsele võimalused kandikuga ette tassima, aga samal ajal ei taheta isegi viletsate hinnetega tegeleda.

Tuleb arvesse võtta, et Eesti ülikoolid on edetabelites üsna kehvadel kohtadel ja Eesti ülikool ei ole mingi imekoht kus õppida. Helgemad Eesti lõpetajad pürgivad kõik maailma parimatesse ülikoolidesse ja taotlevad stipendiumi, aga seda saab teha kõigis ülikoolides. Tuleb lihtsalt konkureerida kümnete tuhandete India ja Hiina lõpetajatega.

#4110011:

15-16-aastaselt ei pruugita olla veel valmis pingutama võrdväärselt kõigis ainetes. On loomulik, et laps avastab mingid oma tugevused ja huvid, ained, millele pühendabki väga palju rohkem aega ja tähelepanu, sest need süvitsi huvitavad teda, ja siis ei pruugi kõigil olla ressursse, et veel ka mittehuvitavates ainetes tingimata “nelju” saada. “Kolm” ei ole ju mitterahuldav, “kolm” tähendab, et oskab minimaalsel vajalikul määral. Kui laps on nt veendunud humanitaar, siis ei näita ausad “kolmed” reaalainetes kindlasti seda, et tegu on kutsekamaterjaliga või et selline noor ei peaks vägagi hästi sobima gümnaasiumisse või ülikooli. Ma ei tea, kas parem ülikoolimaterjal oleks laps, kes teeb kõike võrdväärse leigusega “neljadele”, või laps, kes on ülihea näiteks reaalainetes, õpib neid iseseisvalt juurde jne, kuid nt keeltele nii palju tähelepanu enam pühendada ei jaksa ja neis lepib “kolmedega”.

Mul just selline poeg ongi. Mates, keemias, füüsikas paras puupea aga lemmikaines Eesti paremate seas ja seega ülikoolis sees ilma eksamiteta.  Eks ta peab nüüd ise tõestama, et oli seda eelist väärt.