Teema: gümnaasiumikohad,tallinnas

#4110137:

#4110131:

Me ei räägi siin helgetest peadest vaid keskmisest tavaliselt põhikooliõpilastest.

Minu ühe lapse piirkonnakoolis lõpetas ainult kolm õpilast paari kolmega, teised said kõik sisse erinevatesse gümnaasiumitesse. Ma arvan, et sa ei räägi keskmisest, vaid keskmisest nõrgemast ja neile on ju Eesti riigis tasuta valikud olemas, kutsekeskkoolid, progümnaasium ja palju muid valikuid. Kui õpilasel on kolmed, siis ta ei olegi gümnaasiumiks sobiv, igas ühiskonnas on nõrgemad ja tugevamad, igaüks peaks tegema valikud vastavalt oma võimetele.

Jah, nagu mina siis, keskmisest nõrgem,  kel olid ka põhikooli tunnistusel kolmed sh ka gümnaasiumis 1 kolm kokkuvõtteks aga sain ülikooli, sain diplomi, sain kutsetunnistuse, sain töö ning ma ei saa kurta palga üle, maksan makse, kasvatan kolme last.  Ma tegin valikud oma võimetele, mul olid kolmed.

#4110137:

#4110131:

Me ei räägi siin helgetest peadest vaid keskmisest tavaliselt põhikooliõpilastest.

Minu ühe lapse piirkonnakoolis lõpetas ainult kolm õpilast paari kolmega, teised said kõik sisse erinevatesse gümnaasiumitesse. Ma arvan, et sa ei räägi keskmisest, vaid keskmisest nõrgemast ja neile on ju Eesti riigis tasuta valikud olemas, kutsekeskkoolid, progümnaasium ja palju muid valikuid. Kui õpilasel on kolmed, siis ta ei olegi gümnaasiumiks sobiv, igas ühiskonnas on nõrgemad ja tugevamad, igaüks peaks tegema valikud vastavalt oma võimetele.

Appikene, see, et mõnes aines on kolmed, ei näita kohe kindlasti, et laps pole gümnaasiumiks sobiv!
Mina olin põhikoolis mates täielik puupea, lihtsalt üldse ei huvitanud, ahmisin hoopis kirjandust ja ajalugu; gümnaasiumis tuli uus, väga inspireeriv õpetaja ja avastasin, et tegelikult on matemaatika päris tore aine – ja alles hiljem ülikoolis õppides läksin reaalainetes päris “lahti”, praegu olen doktorant (küll mitte matemaatikaga seotud).
Oleks ma tookord mate-füüsika kolmede (kohati isegi kahtede, aga veerandihinneteks venitasin ikka põhikoolis kolmed ära) tõttu gümnaasiumisse minemata jätnud, ma isegi ei tea, mis oleks saanud, igatahes ei saaks ma kindlasti siis teha tööd vastavalt oma kutsumusele.

#4110160:

#4110137:

#4110131:

Me ei räägi siin helgetest peadest vaid keskmisest tavaliselt põhikooliõpilastest.

Minu ühe lapse piirkonnakoolis lõpetas ainult kolm õpilast paari kolmega, teised said kõik sisse erinevatesse gümnaasiumitesse. Ma arvan, et sa ei räägi keskmisest, vaid keskmisest nõrgemast ja neile on ju Eesti riigis tasuta valikud olemas, kutsekeskkoolid, progümnaasium ja palju muid valikuid. Kui õpilasel on kolmed, siis ta ei olegi gümnaasiumiks sobiv, igas ühiskonnas on nõrgemad ja tugevamad, igaüks peaks tegema valikud vastavalt oma võimetele.

Appikene, see, et mõnes aines on kolmed, ei näita kohe kindlasti, et laps pole gümnaasiumiks sobiv!

Mina olin põhikoolis mates täielik puupea, lihtsalt üldse ei huvitanud, ahmisin hoopis kirjandust ja ajalugu; gümnaasiumis tuli uus, väga inspireeriv õpetaja ja avastasin, et tegelikult on matemaatika päris tore aine – ja alles hiljem ülikoolis õppides läksin reaalainetes päris “lahti”, praegu olen doktorant (küll mitte matemaatikaga seotud).

Oleks ma tookord mate-füüsika kolmede (kohati isegi kahtede, aga veerandihinneteks venitasin ikka põhikoolis kolmed ära) tõttu gümnaasiumisse minemata jätnud, ma isegi ei tea, mis oleks saanud, igatahes ei saaks ma kindlasti siis teha tööd vastavalt oma kutsumusele.

Lapsevanemad võiks selgeks teha, et aastal 2022 ei ole Eestis enam plaanimajandus, et planeerime lapsed ülikooli ja suuname nad pärast tööle. Tänapäeva gümnaasiumis ei huvita kedagi palju sa puudud, kuidas oma töid teed ja tunnis kaasa lööd. Kui sinu kursuse hinded on nõrgad, tuleb gümnaasiumist lahkuda, keegi ei anna sulle lõputult võimalusi vastata. Kui puudud palju, tuleb kogu kursus ise õppida ja uuesti hinne esitada. Täpselt sama on ülikoolis, igasugune käehoidmine on lõpetatud 9.kl lõpetamisel ja kui noorel on muud huvid, siis tuleks gümnaasiumist ja ülikoolist eemale hoida.

Gümnaasiumis peavad tänapäeval õppima ainult need kes tahavad hiljem edasi õppida, teised õpilased peaksid omandama ameti ja muud moodi oma elu seadma. Puudega õpilased omandavad enamuses mõne ameti või pürgivad ülikooli vastavalt oma võimalustele. Ülikoolid võtavad heameelega puudega õpilased vastu, sest nemad on valmis pingutama vaatamata oma haigusele ja elule.  Alamotiveeritud noored peaksid saama aru, et kui nad tahavad parasiidina eksisteerida, siis küsigu oma vanematelt lapsepõlve pikendamiseks toetust, aga ärgu lootku riigi toetusele, sest riigil ei ole vaja kooliraha kulutada õpilastele kes ei pea muud tegema kui õppima.

Ma küll usun, et on veel koole, kus eksisteerib selline asi nagu “tugev kolm”, mis võib katsetel parema tulemuse anda kui teise kooli “viis”.

#4110119:

#4110111:

#4110088:

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

Äkki meie üleüldine elatustase keelab ?

Mis elatustase, me elame paremini kui enamus inimesi maailmast ja selle rahaga saab välismaistes ülikoolides hästi õppida. Üliõpilaste töökoormus mujal riikides 3-5 tundi päevas on väga tavaline ja kolm aastat õppida ei ole mingi probleem kui teadustööd ei taha teha. Viriseda osatakse siin hästi, aga uurida võimalusi oma lapsele, seda ei taheta. Kas foorumi postitajad peavad lapsele võimalused kandikuga ette tassima, aga samal ajal ei taheta isegi viletsate hinnetega tegeleda.

Tuleb arvesse võtta, et Eesti ülikoolid on edetabelites üsna kehvadel kohtadel ja Eesti ülikool ei ole mingi imekoht kus õppida. Helgemad Eesti lõpetajad pürgivad kõik maailma parimatesse ülikoolidesse ja taotlevad stipendiumi, aga seda saab teha kõigis ülikoolides. Tuleb lihtsalt konkureerida kümnete tuhandete India ja Hiina lõpetajatega.

Eesti ülikoolid on piisavalt heal tasemel. Pole mitte mingit mõtet minna mingisse suvalisse väljama ülikooli. Väljamaale on mõtet minna tippülikooli või siis õppima sellust eriala, mida Eestis õppida pole võimalik. Ja ka seda ainult hea tasemega ülikooli. Ja on erialasid (nagu arstid, juristid), mida väljamaal ei saagi omandada. Ning väljamaal õppimine oma raha eest on igal juhul kallim kui Eestis.

#4110229:

#4110205:

#4110119:

#4110111:

#4110088:

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

Äkki meie üleüldine elatustase keelab ?

Mis elatustase, me elame paremini kui enamus inimesi maailmast ja selle rahaga saab välismaistes ülikoolides hästi õppida. Üliõpilaste töökoormus mujal riikides 3-5 tundi päevas on väga tavaline ja kolm aastat õppida ei ole mingi probleem kui teadustööd ei taha teha. Viriseda osatakse siin hästi, aga uurida võimalusi oma lapsele, seda ei taheta. Kas foorumi postitajad peavad lapsele võimalused kandikuga ette tassima, aga samal ajal ei taheta isegi viletsate hinnetega tegeleda.

Tuleb arvesse võtta, et Eesti ülikoolid on edetabelites üsna kehvadel kohtadel ja Eesti ülikool ei ole mingi imekoht kus õppida. Helgemad Eesti lõpetajad pürgivad kõik maailma parimatesse ülikoolidesse ja taotlevad stipendiumi, aga seda saab teha kõigis ülikoolides. Tuleb lihtsalt konkureerida kümnete tuhandete India ja Hiina lõpetajatega.

Eesti ülikoolid on piisavalt heal tasemel. Pole mitte mingit mõtet minna mingisse suvalisse väljama ülikooli. Väljamaale on mõtet minna tippülikooli või siis õppima sellust eriala, mida Eestis õppida pole võimalik. Ja ka seda ainult hea tasemega ülikooli. Ja on erialasid (nagu arstid, juristid), mida väljamaal ei saagi omandada. Ning väljamaal õppimine oma raha eest on igal juhul kallim kui Eestis.

Ma päris nii ei arvaks. Mul mitmete sôbrannade lapsed omandanud hariduse välismaal. Väga rahul.

Pane siis ikka kirja ka, mis ülikoolides nad käisid ja kes maksis.

#4110296:

#4110237:

#4110229:

#4110205:

#4110119:

#4110111:

#4110088:

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

Äkki meie üleüldine elatustase keelab ?

Mis elatustase, me elame paremini kui enamus inimesi maailmast ja selle rahaga saab välismaistes ülikoolides hästi õppida. Üliõpilaste töökoormus mujal riikides 3-5 tundi päevas on väga tavaline ja kolm aastat õppida ei ole mingi probleem kui teadustööd ei taha teha. Viriseda osatakse siin hästi, aga uurida võimalusi oma lapsele, seda ei taheta. Kas foorumi postitajad peavad lapsele võimalused kandikuga ette tassima, aga samal ajal ei taheta isegi viletsate hinnetega tegeleda.

Tuleb arvesse võtta, et Eesti ülikoolid on edetabelites üsna kehvadel kohtadel ja Eesti ülikool ei ole mingi imekoht kus õppida. Helgemad Eesti lõpetajad pürgivad kõik maailma parimatesse ülikoolidesse ja taotlevad stipendiumi, aga seda saab teha kõigis ülikoolides. Tuleb lihtsalt konkureerida kümnete tuhandete India ja Hiina lõpetajatega.

Eesti ülikoolid on piisavalt heal tasemel. Pole mitte mingit mõtet minna mingisse suvalisse väljama ülikooli. Väljamaale on mõtet minna tippülikooli või siis õppima sellust eriala, mida Eestis õppida pole võimalik. Ja ka seda ainult hea tasemega ülikooli. Ja on erialasid (nagu arstid, juristid), mida väljamaal ei saagi omandada. Ning väljamaal õppimine oma raha eest on igal juhul kallim kui Eestis.

Ma päris nii ei arvaks. Mul mitmete sôbrannade lapsed omandanud hariduse välismaal. Väga rahul.

Pane siis ikka kirja ka, mis ülikoolides nad käisid ja kes maksis.

Minu sõprade lapsed õppisid või õpivad Ühendkuningriigis, aga viimastel aastatel on populaarne Soome kus on enamus õppest tasuta, Taani, Prantsusmaa ja Saksamaa on samuti populaarsed. EU-s on paljudes ülikoolides õppimine tasuta, aga elamiskulude maksmiseks tehakse 3-4- tunniseid tööotsi. Tuleb vahet teha EU ülikoolidel ja väljaspool EU-d, selle järgi tuleb maksta õppemaksu või on õppimine tasuta. Töötamine ülikooli kõrvalt on välismaal tavaline, näiteks Usa-s töötavad paljud ülikooli kõrvalt, aga Usa-s peab saama täisstipendiumi, sest sealsed õppemaksud on kõrged, aga minu ühe lapse koolikaaslased on paljud Usa-s ja rahul, sest seal on elamiskulud madalad, aga näiteks Taanis on väga kallis toit, aga odav õppida. Rootsi minnakse vähem, ilmselt keel on takistuseks, paljud ülikoolid pakuvad ainult inglise keeles õpet, aga Rootsi mitu ülikooli eeldab rootsi keelt ja eestlasi seal palju ei ole. Venelased lähevad paljud Venemaa ülikoolidesse, aga ilmselt mitte lähiaastatel.

Ühendkuningriigis ôppisid. Täna on seal kallis kuna lahkus ju EUst. Tööl käisid ülikooli ajal môlema sôbranna lapsed, üks tuli tagasi, kauaks? Teine elabki Inglismaal. Ei plaani Eestisse tulla.

Koolid, kus katsetest pole midagi kirjutatud, võtavad vastu avalduse, eksamite ja hinnetelehe alusel.

#4110320:

#4110296:

#4110237:

#4110229:

#4110205:

#4110119:

#4110111:

#4110088:

#4110081:

Eesti riigil olevat eesmärk, et väga suur % inimestest (70-80-90? ma ei mäleta) oleks kõrgharidus. Samas kõrghariduse kohti võrreldes 1.klassi minevatega on 25%

A kes keelab Eestist väljaspool olevates kõrgkoolides õppida?

Äkki meie üleüldine elatustase keelab ?

Mis elatustase, me elame paremini kui enamus inimesi maailmast ja selle rahaga saab välismaistes ülikoolides hästi õppida. Üliõpilaste töökoormus mujal riikides 3-5 tundi päevas on väga tavaline ja kolm aastat õppida ei ole mingi probleem kui teadustööd ei taha teha. Viriseda osatakse siin hästi, aga uurida võimalusi oma lapsele, seda ei taheta. Kas foorumi postitajad peavad lapsele võimalused kandikuga ette tassima, aga samal ajal ei taheta isegi viletsate hinnetega tegeleda.

Tuleb arvesse võtta, et Eesti ülikoolid on edetabelites üsna kehvadel kohtadel ja Eesti ülikool ei ole mingi imekoht kus õppida. Helgemad Eesti lõpetajad pürgivad kõik maailma parimatesse ülikoolidesse ja taotlevad stipendiumi, aga seda saab teha kõigis ülikoolides. Tuleb lihtsalt konkureerida kümnete tuhandete India ja Hiina lõpetajatega.

Eesti ülikoolid on piisavalt heal tasemel. Pole mitte mingit mõtet minna mingisse suvalisse väljama ülikooli. Väljamaale on mõtet minna tippülikooli või siis õppima sellust eriala, mida Eestis õppida pole võimalik. Ja ka seda ainult hea tasemega ülikooli. Ja on erialasid (nagu arstid, juristid), mida väljamaal ei saagi omandada. Ning väljamaal õppimine oma raha eest on igal juhul kallim kui Eestis.

Ma päris nii ei arvaks. Mul mitmete sôbrannade lapsed omandanud hariduse välismaal. Väga rahul.

Pane siis ikka kirja ka, mis ülikoolides nad käisid ja kes maksis.

Minu sõprade lapsed õppisid või õpivad Ühendkuningriigis, aga viimastel aastatel on populaarne Soome kus on enamus õppest tasuta, Taani, Prantsusmaa ja Saksamaa on samuti populaarsed. EU-s on paljudes ülikoolides õppimine tasuta, aga elamiskulude maksmiseks tehakse 3-4- tunniseid tööotsi. Tuleb vahet teha EU ülikoolidel ja väljaspool EU-d, selle järgi tuleb maksta õppemaksu või on õppimine tasuta. Töötamine ülikooli kõrvalt on välismaal tavaline, näiteks Usa-s töötavad paljud ülikooli kõrvalt, aga Usa-s peab saama täisstipendiumi, sest sealsed õppemaksud on kõrged, aga minu ühe lapse koolikaaslased on paljud Usa-s ja rahul, sest seal on elamiskulud madalad, aga näiteks Taanis on väga kallis toit, aga odav õppida. Rootsi minnakse vähem, ilmselt keel on takistuseks, paljud ülikoolid pakuvad ainult inglise keeles õpet, aga Rootsi mitu ülikooli eeldab rootsi keelt ja eestlasi seal palju ei ole. Venelased lähevad paljud Venemaa ülikoolidesse, aga ilmselt mitte lähiaastatel.

Ühendkuningriigis ôppisid. Täna on seal kallis kuna lahkus ju EUst. Tööl käisid ülikooli ajal môlema sôbranna lapsed, üks tuli tagasi, kauaks? Teine elabki Inglismaal. Ei plaani Eestisse tulla.

EU õpilased saavad samuti stipendiumiga õppima, aga kohti on vähem ja seal on paljud kohad hoopis eraülikoolides. Ma ei kurvastaks kui mu laps leiab peale ülikooli töö mujal maailmas, minu ühte last huvitab kosmoseteadus, Eestis ei ole tal sel alal midagi teha.

#4110205:

Ja on erialasid (nagu arstid, juristid), mida väljamaal ei saagi omandada.

Et siis üheski maailma kõrgkoolis  ei saa arstiteadust ja õigusteadust õppida, ainult Eesti kõrgkoolides? Kuskohast see muu maailm küll oma arstid ja advokaadid saab?

#4110137:

#4110131:

Me ei räägi siin helgetest peadest vaid keskmisest tavaliselt põhikooliõpilastest.

Minu ühe lapse piirkonnakoolis lõpetas ainult kolm õpilast paari kolmega, teised said kõik sisse erinevatesse gümnaasiumitesse. Ma arvan, et sa ei räägi keskmisest, vaid keskmisest nõrgemast ja neile on ju Eesti riigis tasuta valikud olemas, kutsekeskkoolid, progümnaasium ja palju muid valikuid. Kui õpilasel on kolmed, siis ta ei olegi gümnaasiumiks sobiv, igas ühiskonnas on nõrgemad ja tugevamad, igaüks peaks tegema valikud vastavalt oma võimetele.

no kuule, see ei ole ju mingi saladus, et koolide hindamispõhimõtted on väga erinevad. kesklinnakoolide kolm on ikka märksa tugevam kui paljude koolide neli ja seda teavad ka gümnaasiumide vastuvõtukomisjonide liikmed.

minu tütar käis gümnaasiumis ühes G5 koolis ja nende klassis oli ikka mitmeid õpilasi, kelle põhikooli lõputunnistusel oli ka kolmesid. see-eest gümnaasiumi lõpetas nii mõnigi neist medaliga.

Minu sugulane on eliitkoolis, sealse matemaatika kolmega ei saaks ta minu lapse piirkonnakoolis isegi kahte. Mõnes eliitkoolis on klassis ligi 40 last, kui üks aine on nõrk, siis keegi järele ei aita ja lüngad on kiired tekkima. Eliitkoole ei maksa ülehinnata, ainult kaks on neist tugevad, teised on üsna kõikuva tasemega.

#4110193:

#4110176:

#4109658:

Õpetajad on korduvalt rääkinud, et üheksandas klassis on tähtis keskendumine, samuti kooli ja kodu koostöö, aga mingil müstilisel kombel lastakse noortel õppimine juba esimesel trimestril käest ja pärast kurdetakse, et kuhugi ei saa sisse. Üheksandikel on nii palju võimalusi kohe hästi õppida ja kui esimesel trimestril on kehvad hinded, siis tuleks end kokku võtta ja pingutada paremate hinnete nimel. Kui just ei ole olümpiaadi kohta näidata ja puhas viieline, siis koolid kutseid ei saada ja ülejäänud peavad testidele lootma. Testide jaoks on vaja iga päev süsteemselt ja põhjalikult õppida, kui saadakse kehvem hinne, minna õpetaja juurde ja küsida nõu kuidas puudujäägid parandada. Enamus koolidel on lisaks testidele vestlused, ma tõsiselt imestan, et lapsi nendeks ette ei valmistata, see võtaks paar tundi, aga annaks hea tulemuse. Gümnaasiumid ei taha näha loherdavaid noori kes ei tea miks nad ei pinguta ja kuhu edasi tahaksid jõuda. Üheksanda klassi õpilased on sellised vanuses, et peaksid mõistma, et niisama olemisest ei piisa, peab tekkima vastutustunne teo ja tagajärje vahel. Kui õpid kehvasti, siis ei saagi gümnaasiumi, lihtne.

Juba teine teema kus on juttu seoses gümnaasiumikatsetega kutsetest. Mis koolid saadavad kutseid ja mille alusel? Täitsa avalik info on et näiteks 4 kooli ühiskatsetel olümpiaadide lõppvoorudega saab taotleda vabastust kirjalikest testidest. Ja saab kirja max.punktid ja kutse vestlusele. Oma tuttavad noored on küll saanud olümpiaadikohtade tõttu kutseid ülikoolidest aga millised gümnaasiumid kutseid saadavad? Lihtsalt huvitav oleks teada.

Päris mitmed koolid saadavad, olümpiaadide ja erinevate võistluste eest. See ei käi alati avalikult, kuigi vahel saadavad koolid otse teise kooli kantseleisse nimelisi kutseid, siis osad kutsetest esitatakse võistlustel. Õpetajad omavahel suhtlevad, sest osadele olümpiaadidele kutsutakse koolide esindajad ja aineõpetajad tulevad kohapeale oma õpilastele kaasa elama, samuti on teistel võistlustel esindajad kohapeal. Ei ole alati nii, et ainult eliitkoolid võistlevad omavahel, mitmed koolid saadvad kutseid ja enamasti on need siiski esikolmekümnesse kuuluvad koolid. Tegelikult on hea, et erinevad koolid kutsuvad, sest osad noored ei teadvusta, et nad on silmatorkavaid tulemusi saavutanud, sest kool neid ei tunnusta ja klassijuhataja pigem kritiseerib käekirja või mõne muud ebavajaliku märkusega.

Olgu, need on siis need mitte päris esimese otsa koolid, kes ametlikult ei pane sisseastumiskatsete tingimustesse kirja, et eelistavad olümpiaadidel käijaid? Aga siis saadavad kutsed neile ? Ma päris hästi ei saa aru, miks ametlikult seda välja öelda ei saa, ülikoolidki ei varja et eelistavad olümpiaadidel käijaid. Tunnen palju lapsi kes võiks nüüd selle kutse saada, seega ootan huviga, tahaks näha milline see kutse välja näeb. Kuna see kutsete süsteem on veel pooleldi salajane , on asi eriti põnev.

#4110926:

#4110924:

Minu sugulane on eliitkoolis, sealse matemaatika kolmega ei saaks ta minu lapse piirkonnakoolis isegi kahte. Mõnes eliitkoolis on klassis ligi 40 last, kui üks aine on nõrk, siis keegi järele ei aita ja lüngad on kiired tekkima. Eliitkoole ei maksa ülehinnata, ainult kaks on neist tugevad, teised on üsna kõikuva tasemega.

Millises “eliitkoolis” on klassis 40 last?

Enamikus? Näiteks Reaalis, GAGis on gümnaasiumis klassis 38-39 last. Põhikoolis mõned vähem.

#4110981:

#4110193:

#4110176:

#4109658:

Õpetajad on korduvalt rääkinud, et üheksandas klassis on tähtis keskendumine, samuti kooli ja kodu koostöö, aga mingil müstilisel kombel lastakse noortel õppimine juba esimesel trimestril käest ja pärast kurdetakse, et kuhugi ei saa sisse. Üheksandikel on nii palju võimalusi kohe hästi õppida ja kui esimesel trimestril on kehvad hinded, siis tuleks end kokku võtta ja pingutada paremate hinnete nimel. Kui just ei ole olümpiaadi kohta näidata ja puhas viieline, siis koolid kutseid ei saada ja ülejäänud peavad testidele lootma. Testide jaoks on vaja iga päev süsteemselt ja põhjalikult õppida, kui saadakse kehvem hinne, minna õpetaja juurde ja küsida nõu kuidas puudujäägid parandada. Enamus koolidel on lisaks testidele vestlused, ma tõsiselt imestan, et lapsi nendeks ette ei valmistata, see võtaks paar tundi, aga annaks hea tulemuse. Gümnaasiumid ei taha näha loherdavaid noori kes ei tea miks nad ei pinguta ja kuhu edasi tahaksid jõuda. Üheksanda klassi õpilased on sellised vanuses, et peaksid mõistma, et niisama olemisest ei piisa, peab tekkima vastutustunne teo ja tagajärje vahel. Kui õpid kehvasti, siis ei saagi gümnaasiumi, lihtne.

Juba teine teema kus on juttu seoses gümnaasiumikatsetega kutsetest. Mis koolid saadavad kutseid ja mille alusel? Täitsa avalik info on et näiteks 4 kooli ühiskatsetel olümpiaadide lõppvoorudega saab taotleda vabastust kirjalikest testidest. Ja saab kirja max.punktid ja kutse vestlusele. Oma tuttavad noored on küll saanud olümpiaadikohtade tõttu kutseid ülikoolidest aga millised gümnaasiumid kutseid saadavad? Lihtsalt huvitav oleks teada.

Päris mitmed koolid saadavad, olümpiaadide ja erinevate võistluste eest. See ei käi alati avalikult, kuigi vahel saadavad koolid otse teise kooli kantseleisse nimelisi kutseid, siis osad kutsetest esitatakse võistlustel. Õpetajad omavahel suhtlevad, sest osadele olümpiaadidele kutsutakse koolide esindajad ja aineõpetajad tulevad kohapeale oma õpilastele kaasa elama, samuti on teistel võistlustel esindajad kohapeal. Ei ole alati nii, et ainult eliitkoolid võistlevad omavahel, mitmed koolid saadvad kutseid ja enamasti on need siiski esikolmekümnesse kuuluvad koolid. Tegelikult on hea, et erinevad koolid kutsuvad, sest osad noored ei teadvusta, et nad on silmatorkavaid tulemusi saavutanud, sest kool neid ei tunnusta ja klassijuhataja pigem kritiseerib käekirja või mõne muud ebavajaliku märkusega.

Olgu, need on siis need mitte päris esimese otsa koolid, kes ametlikult ei pane sisseastumiskatsete tingimustesse kirja, et eelistavad olümpiaadidel käijaid? Aga siis saadavad kutsed neile ? Ma päris hästi ei saa aru, miks ametlikult seda välja öelda ei saa, ülikoolidki ei varja et eelistavad olümpiaadidel käijaid. Tunnen palju lapsi kes võiks nüüd selle kutse saada, seega ootan huviga, tahaks näha milline see kutse välja näeb. Kuna see kutsete süsteem on veel pooleldi salajane , on asi eriti põnev.

See ei ole salajane süsteem kui koolid on avalikult välja öelnud, et nad tahavad võistluste esiotsa õpilasi enda kooli õppima. Iga kool võib saata teise kooli kutse, et tule meie kooliga tutvuma, meil on tutvustuspäev ja kuna oled saavutanud …. koha, siis oled testidest vabastatud ja saad meie kooli peale vestlust koha. Ei pea vist mainima, et kui tuleb juba kirjalik kutse, siis 99% koht on garanteeritud. Tegemist ei ole ainult olümpiaadidega, vaadatakse ka teisi võistlusi.