Teema: Haige laps koolist koju – kuidas?

#4155417:

#4155394:

Ahahh kas võõramaalased siis ei saagi seal riigis elada, kellel pole sugulasi ega vanaemasid ega ka lapsehoidjat? Ja kui nad töötavad näiteks lennujuhina või kirurgina, siis hoidku jumal, kui nad telefoni välja julgevad lülitada. Pigem las kukub lennuk alla või sureb patsient opilaual, aga kooli kõnet ei tohi maha magada.

Sugulased ei tule välismaale kaasa, aga lapsehoidjaid leidub ka seal. Kui tõesti on olukord, kus väikese lapsega pere elab välismaal ilma ühegi sugulaseta, ja mõlemal vanemal töökohad kust keset päeva ära käia ei saa, siis tuleb seal leida inimene, kes hädaolukorras saaks lapsele järgi minna ja ta enda juurde võtta. On selleks siis pensionärist naaber või mingi agentuuri kaudu leitud lapsehoidja. Lapsevanemad ei saa endale lubada olukorda, kus hädaolukorras tõesti keegi lapsele järele minna ei saa. (Aga mulle tundub et siin lõimes ei ole tegelikult kedagi, kellel selline probleem reaalselt on – lihtsalt teoretiseeritakse)

Miks neid pensionäre peetakse inimesteks, keda võib ära kasutada ja sundida võõraste laste järele ja arvatakse, et nad on kogu aeg kodus valveseisakus? Mina arvan, et neid pensionäre ei ole üldse palju, kes võõraste laste eest vastutada tahaks. Mina ise olen elanud  suurtes kortermajades ja ausalt öelda ei ole kunagi ühegi pensionäriga trepikojas nii lähedast suhet aretanud, et hakkaks talle oma pereasju rääkima ja ülesandeid pähe määrima.

Lapsehoidjad on välismaal praktiliselt kõik välismaalsed ja kuskilt kolmandatest riikides poolumbkeelsed. Kas nad tõesti lubavad sellised tundmatu tegelase agentuurist kooli järgi minna ja siis omale koju?

#4155428:

Kuulge, isegi sügaval nõukaajal leitu lasteaias auto, et mind traumaga koju sõidutada, mis asus ca 10 mintsi jalgsikäigu kaugusel, ema oli kodune ja perel oli ka auto. Vot lihtsalt nii palju hoolis personal lastest ja mul ei lähe see iial meeleset. Mis jutt see nüüd on, et tänapäeva koolis ühtegi autot pole. Kui mina oleks klassijuhataja ja mul on auto, siis ei mingit küsimust – viiksin ära. Ka lapsed märkavad headust.

Jah, sügaval nõukaajal oligi selline asi lubatud, et teised lapsed järelevalveta jäetakse; ja noh, riigi auto, las lohiseb. Ja nõukaajal ilmselt polnud telefone ka, et see tööpõlgurist 🙂 ema kodust järele kutsuda.

Muide, see auto oli teil koduse ema käes ja ta oskas juhtida?

#4155578:

Ka haige laps saab bussis sõita või koolis oodata. Mõni ema siin arvab, et kui laps on koolis, siis tema vastutus ja kohustused lõpevad, kick muy ass

Tegelikult ei arva siin keegi midagi niisugust, ärge mõelge välja. Ja ka keegi ei arva, et kool peaks organiseerima. Kirjeldatakse lihtsalt erinevaid olukordi, mis elus võivad ette tulla ja kuidas siis midagi lahendada on võimalik. Meie 12-aastane on koolibussiga koju toodud keset talve 6 km kaugusele (pimedal ajal, kõnniteid pole, ühistransporti samuti mitte) ja on ka teistele lastele abi leitud, kui midagi erakordset on ette tulnud. Samuti on ka õpetajaid endid aidatud, ega nemadki rauast pole, takso peaks linnast kutsuma ja ilmad võivad hullud olla. Maal ollakse vastutulelikud. Neid olukordi tuleb siiski väga harva ette, see pole igapäevane koolielu osa.

#4155601:

#4155437:

#4155417:

#4155394:

Ahahh kas võõramaalased siis ei saagi seal riigis elada, kellel pole sugulasi ega vanaemasid ega ka lapsehoidjat? Ja kui nad töötavad näiteks lennujuhina või kirurgina, siis hoidku jumal, kui nad telefoni välja julgevad lülitada. Pigem las kukub lennuk alla või sureb patsient opilaual, aga kooli kõnet ei tohi maha magada.

Sugulased ei tule välismaale kaasa, aga lapsehoidjaid leidub ka seal. Kui tõesti on olukord, kus väikese lapsega pere elab välismaal ilma ühegi sugulaseta, ja mõlemal vanemal töökohad kust keset päeva ära käia ei saa, siis tuleb seal leida inimene, kes hädaolukorras saaks lapsele järgi minna ja ta enda juurde võtta. On selleks siis pensionärist naaber või mingi agentuuri kaudu leitud lapsehoidja. Lapsevanemad ei saa endale lubada olukorda, kus hädaolukorras tõesti keegi lapsele järele minna ei saa. (Aga mulle tundub et siin lõimes ei ole tegelikult kedagi, kellel selline probleem reaalselt on – lihtsalt teoretiseeritakse)

Miks neid pensionäre peetakse inimesteks, keda võib ära kasutada ja sundida võõraste laste järele ja arvatakse, et nad on kogu aeg kodus valveseisakus? Mina arvan, et neid pensionäre ei ole üldse palju, kes võõraste laste eest vastutada tahaks. Mina ise olen elanud suurtes kortermajades ja ausalt öelda ei ole kunagi ühegi pensionäriga trepikojas nii lähedast suhet aretanud, et hakkaks talle oma pereasju rääkima ja ülesandeid pähe määrima.

Lapsehoidjad on välismaal praktiliselt kõik välismaalsed ja kuskilt kolmandatest riikides poolumbkeelsed. Kas nad tõesti lubavad sellised tundmatu tegelase agentuurist kooli järgi minna ja siis omale koju?

Tänapäeval pensionärid pole jah huvitatud võõraste laste hoidmisest, aga õpetavad nõudlikult noori peresid pidevalt mis ja kuidas olema peab.

Miks peaks. Maksa korralikult, küll hoiavad. Ära virise

#4155394:

#4155004:

#4154715:

Kui lapse tervislik seisund on selline, et ta omal jala koju minna ei saa, siis ausalt öelda ei tahaks ka seda, et ta kodus üksi on. Oletame, et töötad laeval, rongis, bussis jne, no ei saa kuidagi lapse juurde minna.

Riigis, kus ma elan, ei saa sellist olukorda tekkida. Yks vanematest peab kattesaadav olema, voi kui kummalgi ei ole see voimalik, siis lapsehoidja, vanaema voi vanaisa, jne. Yks esimesi asju, mida last kooli pannes kysitakse, on kontaktisik 1 ja kontaktisik 2, kellele probleemi korral helistada. Sp ongi kaks, et esimene ei pruugi olla alati kattesaadav, ja vastupidi.

Samas siin ilmselt keegi ei hakka esimese korra puhul suurt kisa tostma, kui vanem kohe ei vasta. Toesti voib vastutulelik opetaja isegi lapse koju viia. Teine asi on siis, kui tegemist on systemaatilise arakasutamisega. Siis hakatakse uurima, et mis kodus toimub, et lapsevanemad voi keegi teine kattesaadavad ei ole, st. kas neid ei huvita, mis nende lastega toimub. Ja oigesti tehakse. Moni siin eeldab, et kuna tema tootab liinil, siis peab tema lapse eest keegi teine hoolitsema ja tal on oigus seda nouda. Ei ole ja ei pea. Muidugi voib asi olla systeemis, et yksivanem, kedagi pole, ylemus ei luba konesid vastu votta voi siis ei olegi see too iseloomu tottu voimalik – kuigi isegi liinil peaksid olema pausid – ja siis see raskes olukorras vanem yritab seda koormust omakorda kellegi teise kaela lykata. Aga ka nii ei tohiks see olla.

Kuigi tegelikult ma arvan, et need vanemad, kes selliselt motlevad, ei ole tegelikult mitmel kohal rabavad yksikemad, vaid teist tyypi inimesed, need, kes yritavad riigilt toetusi valja petta, naabri laokile jaanud sae “korvale panna”, ja kaivad koolis karjumas, kui nende keskmise voimekusega lapsuke on “3” saanud. Teate ju kyll sellist tyypi, eestlaste seas kahjuks suhteliselt levinud.

Ahahh kas võõramaalased siis ei saagi seal riigis elada, kellel pole sugulasi ega vanaemasid ega ka lapsehoidjat? Ja kui nad töötavad näiteks lennujuhina või kirurgina, siis hoidku jumal, kui nad telefoni välja julgevad lülitada. Pigem las kukub lennuk alla või sureb patsient opilaual, aga kooli kõnet ei tohi maha magada.

Saavad, ja vaga hasti. Sellised vanemad on esmaseks kontaktisikuks markinud lapsehoidja, kelle ylesanne on niikuinii laps peale lounat koolist koju tuua, talle syya teha ja temaga koolitykke teha, kuni ema voi isa koju jouab.  Kaks noudlikul tookohal tootavat vanemat teenivad piisavalt hasti, et endale poole kohaga lapsehoidjat lubada.

Sinu tookohustused ei kaalu yles sinu kohustusi vanemana. Oma tookohustusi sa ju teiste kaela ei lykka, miks sa siis arvad, et opetaja peab sinu lapse koju soidutama, sest sina oled “nii hoivatud”. Kiirabi kutsumine, esmaabi, koolis oodata laskmine on elementaarne hool, aga sellega ka asi piirdub. Miks arvad, et opetaja on teie pere teenija? Tal on 30 opilast igas klassis, ja kui ta hakkaks igale “erilisele” st. endaga mitte hakkamasaavale perele teeneid osutama, ei saakski ta oma pohitood teha.

#4155437:

Miks neid pensionäre peetakse inimesteks, keda võib ära kasutada ja sundida võõraste laste järele ja arvatakse, et nad on kogu aeg kodus valveseisakus? Mina arvan, et neid pensionäre ei ole üldse palju, kes võõraste laste eest vastutada tahaks. Mina ise olen elanud suurtes kortermajades ja ausalt öelda ei ole kunagi ühegi pensionäriga trepikojas nii lähedast suhet aretanud, et hakkaks talle oma pereasju rääkima ja ülesandeid pähe määrima.

Lapsehoidjad on välismaal praktiliselt kõik välismaalsed ja kuskilt kolmandatest riikides poolumbkeelsed. Kas nad tõesti lubavad sellised tundmatu tegelase agentuurist kooli järgi minna ja siis omale koju?

Keegi ei sunni kedagi – ma kirjeldasin variante, mis võivad vahel kõne alla tulla. Kui sina leiad, et sina ei suudaks lapsega välismaal elades a) sellist töökohta saada, kust  harvadel hädajuhtudel (üks kord mitme aasta jooksul) saaks keset tööpäeva ära käia; või b) turvavõrgustikku tekitada, et sinu asemel saaks keegi teine lapsele järele minna – siis ei peakski sa lapsega välismaale minema.

Lapsi saades võtame nende eest vastutuse ja kohustuse ka hädaolukorras nende jaoks olemas olla – seda ka siis, kui laps on juba koolis. Ei Eestis ega välismaal ei visata keset päeva haigestunud või vigastatud last kooli ukse taha, vaid antakse ta üle vanemale/turvaisikule, kes talle järele tuleb – tagades lapsele selle ajani turvalise koha ja järelevalve. Aga ei Eestis ega välismaal ei saa mitte üheltki koolilt oodata lapse transportimist koju keset koolipäeva (kui mõni kool on seda vahel teinud, on tegu erandiga).

#4155577:

#4155428:

Kuulge, isegi sügaval nõukaajal leitu lasteaias auto, et mind traumaga koju sõidutada, mis asus ca 10 mintsi jalgsikäigu kaugusel, ema oli kodune ja perel oli ka auto. Vot lihtsalt nii palju hoolis personal lastest ja mul ei lähe see iial meeleset. Mis jutt see nüüd on, et tänapäeva koolis ühtegi autot pole. Kui mina oleks klassijuhataja ja mul on auto, siis ei mingit küsimust – viiksin ära. Ka lapsed märkavad headust.

Jah, sügaval nõukaajal oligi selline asi lubatud, et teised lapsed järelevalveta jäetakse; ja noh, riigi auto, las lohiseb. Ja nõukaajal ilmselt polnud telefone ka, et see tööpõlgurist ???? ema kodust järele kutsuda.

Muide, see auto oli teil koduse ema käes ja ta oskas juhtida?

Kas on väga suur üllatus, et naised oskasid nõukajal autoga sõita? Minu ema sai load 60ndate lõpus ning tema sõitis isikliku autoga, isal oli ametiauto. Ema kodune küll ei olnud, aga auto oli tema kasutada.

#4156869:

#4155577:

#4155428:

Kuulge, isegi sügaval nõukaajal leitu lasteaias auto, et mind traumaga koju sõidutada, mis asus ca 10 mintsi jalgsikäigu kaugusel, ema oli kodune ja perel oli ka auto. Vot lihtsalt nii palju hoolis personal lastest ja mul ei lähe see iial meeleset. Mis jutt see nüüd on, et tänapäeva koolis ühtegi autot pole. Kui mina oleks klassijuhataja ja mul on auto, siis ei mingit küsimust – viiksin ära. Ka lapsed märkavad headust.

Jah, sügaval nõukaajal oligi selline asi lubatud, et teised lapsed järelevalveta jäetakse; ja noh, riigi auto, las lohiseb. Ja nõukaajal ilmselt polnud telefone ka, et see tööpõlgurist ???? ema kodust järele kutsuda.

Muide, see auto oli teil koduse ema käes ja ta oskas juhtida?

Kas on väga suur üllatus, et naised oskasid nõukajal autoga sõita? Minu ema sai load 60ndate lõpus ning tema sõitis isikliku autoga, isal oli ametiauto. Ema kodune küll ei olnud, aga auto oli tema kasutada.

Mul oli külas 400 inimese peale nii 4 autot, 3 neist kolhoosi ametiautod (esimees, agronoom, mingi töömees). Ja siis oli rajooni partorgil auto.

Autod maksid palju ja nende ostmiseks oli järjekord, kus oldi rahumeeli 10 a.

#4155674:

Tekitasite ise vaidluse mitte millestki.

Sina ise tegid teema, millel on ainult üks vastus, ja siis õiendad, et kes ometi on teistmoodi vastanud? Sa see peast haige oled? Sinu teema ongi mitte millestki. Lapse eest vastutab vanem.

Ma nõuka ajal kukkusin lasteaias otsaesise lõhki. Tallinnas. Kiirabiga viidi mind traumapunkti. Keegi lasteaiasä töötaja oli kaasas. Õmmeldi kinni. Õhtul kui ema järgi tuli, sai ta traumaga lapse ja valge verise kampsuni. Keegi ei vaevunud talle tehasesse helistama.

Enamikul inimestel olid autod, korralikus kolhoosis maksti hästi ning lisaks olid autod neil, kes pidid erinevatel objektidel käima (loomaarstid, zootehnikud, agronoomid, melioraatorid jne, loomulikult esimehel, aseesimeestel, osakonnajuhtidel jne). Olin 2 aastat malevas ja nägin, mis masinapargiga ringi sõideti.

#4157324:

Enamikul inimestel olid autod, korralikus kolhoosis maksti hästi ning lisaks olid autod neil, kes pidid erinevatel objektidel käima (loomaarstid, zootehnikud, agronoomid, melioraatorid jne, loomulikult esimehel, aseesimeestel, osakonnajuhtidel jne). Olin 2 aastat malevas ja nägin, mis masinapargiga ringi sõideti.

Mis see kolhoos vôi kolhoosnikud siia puutuvad?

#4157376:

Raha oli, autoostuLUBASID eu olnud. Tead ikka, mis need olid?

Miks seda luba ootama pidi, mustal turul liikus autosid piisavalt. Ka meie peres oli minu lapsepõlves kaks autot, üks käst-kätte ostetud, kasutatud Ziguli, teine siis mõned aastad hiljem ostuloaga saadud tuttuus Niva. Juhiluba omasid ema ja isa mõlemad.

Asjade soetamiseks oli vaja piisavalt raha ja kõik oli olemas, spetsiaalse loa saamist ootas aastaid  ainult mõni eriti eeskujulik idioot..

/Teemasse: endal mul pole sellist olukorda ette tulnud ja nüüdseks lapsed juba suured, aga töökaaslasele hiljuti helistas lapse klassijuhataja, et teie pojal tõusis koolis palavik, viisin ta autoga koju.  Tegu väikelinnaga, viis siis lapse ühest linnaosast teise. Meil ka selline töökoht, kus ära käia ei tohi ja õpetaja ju teab seda..