Kui minu isa peaks vajama hooldekodu teenust, siis tema pension on 670 eurot, lisaks on tal ca 25 000 hoiusel ja 3 töökat ning tublit last, kes silmagi pilgutamata maksaksid puuduva osa juurde. Meie lapsed on juba täisealised ning ei vaja enam meie abi – nad on saanud korraliku haridusi (st. ei tähenda ainult kõrghariduse) ning saavad ise hakkama. Tugev puu kasvatab tugevad oksd – meie pere lastest ja lastelastest ei ole tulnud abivajajad, kõigil on korralikud töökohad, elamised, säästud jne.
tead, selle postituse peale saadaks su hea meelega p…se.
Mina, mina, mina, no super-duper onju. Oma ninaotsast kaugemale ei näe, pigem käid kummuli.
Saad sa aru, on erinevaid perekondi. Räkimata tublidest tooinimestest – ka minu mõlemad hooldekodu vajavad vanemad on korgharitud akadeemikud eks. Ei ole bomsside pere. Aga neil on ainult yks laps ja see olen mina.
Ja mul on kolm alaealist last. Panustan nende heasse haridusse ja ülikoolidesse, vanim sel aastal sellesse ikka jõuab.
Noukaaegsetel akadeemikutel pole mingeid haarbereid ja kinnistuid kogutud, palk Oli elupäevad naeruväärne. Aga. Sa ei saa yleolevalt sõita sisse, kuidas “õigel ajal tuleb haridusse ja edasijõudmisesse panustada”.
Juba vanaisa oli vabrikant ja tark mees, aga kõik natsionaliseeriti riigile ja vanaisa viidi Siberisse. Teine vanaisa samamoodi. Minu vanemad parisid head geenid ja potentsiaali, aga vara polnud parida. Elupäevad töötasid akadeemikutena sandikopikate eest. Ja kõik ei saa 20-aastaselt lapsi, et vanema põlvkonna hooldusvajaduse saabumise korral omad lapsed juba suured ja koolitatud ja sitaks edukad onju.
Mu lapsed jõuavad sinna, aga ma pean esialgu panustama nende haridusse ja ülikoolidesse veel 15 aastat.
Ja nagu öeldud, mul pole õdesid-vendi, kellega koormat jagada. Vanemad piirdudid yhe lapsega, sest akadeemikukarjäär ei võimaldanud rohkemaid. See ongi see kõige tragikoomilisem asi selle loo juures.
Ja lisaks on su yleolev kiremine lihtsalt kohatu kõikide nende tublide lihtsate töoinimeste suhtes, kel pole tõesti 25 that kontol ega ka omad lapsed ei suuda neid vanakeste hooldekodu arveid maksta. Nad on ühiskonnale samamoodi väga vajalikud inimesed, nagu sina ja su “null-probleemi-oleme nii haritud ja edukad” perekond.
Haritud inimese tunnus võiks olla empaatiavoime ja emotsionaalne intelligentsus, kas pole? Näha laiemat pilti, mōista ühiskonda kui tervikut?