Teema: Inimene raiskab toitu

#3831412:

#3831348:

#3830295:

#3830257:

Ûks dokumentaal Jeemenis nälgivatest lastesr peaks silmad avama.

Venemaal või Eestis nälgivad kuidagi teistmoodi?

Või paistab rohkem empaatilisem välja, kui just Jeemeni lastele kaasa tunda? No umbes, et oled jõulude ajal ühiskonna ja iseenda silmis väga hea inimene ning annetad näitamaks kuskil inglitunnelis või mujal kampaanias, samal ajal kui oma vana sugulane, tuttv, naaber või kolleeg vajaks samuti abi?

Sa vist ei tea, millest räägid? Eestis siiski ei ole üle 5 miljoni nälja tõttu surmaohus olevat last. Või oled sa selliseid lapsi meie riigis näinud?

Kui 20-aastasele selgitada, et see osa, mille tema prügikasti viskab, võtab ära võimaluse mõnel näljas oleval lapsel süüa saada sest maa ressursid on siiski samad ja seal lihtsalt ei jätku toitu, ei suudeta vajalikul määral toitu kasvatada. Temal on privileeg ja vabadus süüa, see võiks aga olla vastutustundlik.

Kõik on õige, aga muretsema peaks eeskätt omade eest.

Kolmandatesse riikidesse on toiduabi asemel steriliseerimisvahendeid ja teavitustööd vaja. Mina uusi ISIS’e partisane ei doteeri, kahju küll.

Sa ei adu, et see teema on siin hoopis muust? ISIS i puutu üldse asjasse.

#3830297:

Venemaal või Eestis nälgivad kuidagi teistmoodi?

Kus kohas Eestis lapsed nälgivad? Kui sa tead ja ei ole sellest kuhugi teatanud siis miks?

#3830255:

Seda asja saab tegelikult ju mitut moodi vaadata. Ühtepidi jah on raiskamine, aga teiselt poolt kui toit on oma otstarbe täitnud st inimene isu täis söönud, siis end sundida midagi sööma ainult seetõttu, et toitu ei raiskaks, on ka totter ja ebatervislik. Noor inimene ilmselt veel lihtsalt ei tunne oma keha nii hästi, et teaks, mida vajab ja kui palju. See tuleb ajaga.

Olen ka toidu raiskamise vastu, käin isegi prügikastides toidu jahil, et seda annetada neile kes ei jaksa toitu osta. Samas kui tunnen, et mul on kõht täis, lõpetan koheselt söömise.

Mõnel juhul jah võiks alguses vähem tõsta või vähem võileibu teha, aga kui inimesel on nälg, siis see tekitab tunde, nagu kehal oleks rohkem toitu vaja kui ta tegelikult vajab. Lisaks julgustavad liiga suuri portse tõstma liiga suured taldrikud. Kohvikus pakutavatest portsudest, poepitsadest jne ei hakka üldse rääkima. Need ongi väga paljude inimeste jaoks liiga suured. Tunnistan, et ma ei suuda kunagi üheski kohvikus praadi lõpetada, isegi poolikut mitte. Restoranipraed on jõukohased.

Noor inimene ei tea, kui palju toitu ta keha vajab? Ega tegemist ei ole 2-aastasega, vaid 20-aastasega, see on täiskasvanud inimene.

Pigem tundub olevat tegemist sellega, et ta ei osale ise toidu ostmises ja/või selle eest maksmises, oma rahakotil elades ei taha ikka raha niimoodi prügikasti visata. Ja eks need harjumused on kuskilt pärit ka.

Ma tean ka inimesi, kes on lihtsalt toidu suhtes hästi pirtsakad, on nõus sööma ainult samal päeval avatud hapukoort ja piima jne ja ülejääk siis lähebki lihtsalt prügisse.

Ise ka raiskamist ei salli ja mitte ainult toiduraiskamist. Pahandan pidevalt mehega, kes pigistab hambapastatuubi peoga keskelt ja siis nimetab tuubi tühjaks, kui sealt enam peoga pigistades midagi ei tule, kuigi seal on veel umbes pool alles. Ilmselt üksi elades ta viskaski sellise tuubi ära. Samuti meenub üks vana tuttav, kes kiitles (!) sellega, et jättis ühikas elades korduvalt vee mustade nõude peale jooksma kraanikausis ja läks mitmeks tunniks minema, sest kommunaalarved jagati terve ühika peale võrdselt ära ja see ei mõjutanud eriti tema veearvet. Kes tuleb sellise asja peale üldse??

#3835996:

Ühikas ei saa sul joosta kraan mitu tundi tühja, seal keegi tudeng oleks kööki tulnud ja kinni keeranud.

No kuule. Ühikaid on ju erinevaid. Tänapäeval on enamus ühikaid jah kortertüüpi, kus kööki jagatakse umbes kolme toa peale. Aga on ka selliseid, kus toas on omaette köök. Tartus nt  Pepleri võii Purde ühikas on selliseid tube/ühetoalisi korteried:

https://www.campus.ee/elamud/pepleri-14/

https://www.campus.ee/elamud/purde-27/

Ja kuna rääkis minevikus, siis võimalik, et on jutt ka vanemast ajast. Ise olen elanud Tartus Tiigi ühikas enne selle renoveerimist. Igas toas oli WC ja külmaveekraan. Köök oli küll korruse peale, aga enamus meist oli  väikese elektriplaadi tuppa toonud ja tegi süüa toas. Ja isegi need, kes köögis süüa tegid pesid nõusid siiski toa kraanikausis. Ja minu toa kraanikausi juurde keegi suvaline ühika pealt küll ei sattunud, kui mind ennast kodus ei olnud.

#3836134:

#3835996:

Ühikas ei saa sul joosta kraan mitu tundi tühja, seal keegi tudeng oleks kööki tulnud ja kinni keeranud.

No kuule. Ühikaid on ju erinevaid. Tänapäeval on enamus ühikaid jah kortertüüpi, kus kööki jagatakse umbes kolme toa peale. Aga on ka selliseid, kus toas on omaette köök. Tartus nt Pepleri võii Purde ühikas on selliseid tube/ühetoalisi korteried:

https://www.campus.ee/elamud/pepleri-14/

https://www.campus.ee/elamud/purde-27/

Ja kuna rääkis minevikus, siis võimalik, et on jutt ka vanemast ajast. Ise olen elanud Tartus Tiigi ühikas enne selle renoveerimist. Igas toas oli WC ja külmaveekraan. Köök oli küll korruse peale, aga enamus meist oli väikese elektriplaadi tuppa toonud ja tegi süüa toas. Ja isegi need, kes köögis süüa tegid pesid nõusid siiski toa kraanikausis. Ja minu toa kraanikausi juurde keegi suvaline ühika pealt küll ei sattunud, kui mind ennast kodus ei olnud.

Ma arvan, et see tüüp käis ülikoolis natuke rohkem kui 10 aastat tagasi. Täpselt ei tea, milline ühikas tal oli, aga ilmselt selline, kus kahe toa peale oli köök. See ei pruukinud üldse ainult tema “kiiks” olla, vaid see lobistamine võis toimuda ka korterikaaslaste teadmisel. Lugu jäi meelde, sest inimene oli isegi uhke veel selle üle, kuidas sai vett raisata, aga mitte selle eest maksta.

#3835970:

Paluksin tal tihemini poes käia – oih, võileivamaterjal on jälle otsas, Kadri, palun, saaksid sa kähku ära käia, siis on homseks olemas? Raha annaksin kasvõi kaasa. Peaasi, et inimene tajub, et toidu koju tassimine on ka mingi töö. Nii vähe otsest tööd kui me oma toidu hankimiseks tänapäeval teeme. Kutsuks teda üldse toiduvalmistamisele appi või paluks mõnikord perele midagi ise valmistada. Oli teil õe või õetütrega üldse mingi kokkulepe kulude ja majapidamistööde osas?

Selle asemel, et anda mingeid kaudseid vihjeid (oih, võileivamaterjal on jälle otsas, Kadri, palun, saaksid sa kähku ära käia, siis on homseks olemas…), mida noor kindlasti üldse läbi ei hammusta, võiks ikka asjast otse rääkida. Ja rääkida noore endaga, mitte läbi tema ema.

Erinevalt eelkõnelejatest, kes soovitavad peale lennata kurja tädi tooniga: “meie peres kehtivad sellised ja sellised reeglid ning neist on kohustuslik kinni pidada”…,  soovitan mina rääkida asjast sõbralikul toonil. Arvan, et just toon ja lähenemine, kuidas asja jutuks võtad, on oluline. Üht asja saab öelda kurja ja käskiva tooniga, aga ka sõbralikult, kas või läbi väikese huumoriprisma, aga siiski nii veenvalt, et öeldut võetaks tõsiselt. Ja kindlasti juurde selgitada juurde, miks toidu raiskamine on väga halb. Keskkonna säästmise jutt jääb ilmselt sellisel puhul liiga kaugeks ja ebamääraseks, et hakata oma harjumusi muutma. Rohkem mõjutab see, kui ütled, et toit on väga kallis ning see on sinu jaoks otsene, suur rahaline kahju, kui ühe ampsuga võileib prügikasti lendab.

Lõigatud tomati võib ju külmikusse panna ja mõni teine pereliige saab sealt oma leiva peale veel lõigata. Ei ole ju keegi närinud seda tomatit, et see muutuks nüüd ebahügieeniliseks ja kõlbmatuks.

#3830452:

#3830288:

Koerad on siiski omnivoorid.

Eksid. See väide on ammu teaduslikult ümber lükatud. Koerad on karnivoorid, kelle organism on tänu kodustamisele läbi aastatuhandete kohandunud ka mõningasest taimsest toidust toitaineid kätte saama. Võrdle sea (omnivoor) ja koera (karnivoor) hambaid ja saad aru. Koera põhitoidus peaks siiski olema loomset päritolu.

Ja siis võrdle sea ja koera hambaid karu omadega. Ja nüüd pea kenasti meeles, et karu on omnivoor.

Meil elas ka koer kodutoidu peal ja pea 19 oli kui lõpuks vanadus kaasa viis. Arstiabi ei vajanud kunagi va vaktsiinid, kepsutas kuni lõpuni nagu kutsikas.

Ei ole vaja uskuda seda pläma, mida koeratoidu tootjad ajavad – miks nad peaks soosima koera toitmist kodutoiduga? See võtab ju neil otseselt rahakotist raha ära, lollilegi selge ????

#3841360:

#3840613:

#3830452:

#3830288:

Koerad on siiski omnivoorid.

Eksid. See väide on ammu teaduslikult ümber lükatud. Koerad on karnivoorid, kelle organism on tänu kodustamisele läbi aastatuhandete kohandunud ka mõningasest taimsest toidust toitaineid kätte saama. Võrdle sea (omnivoor) ja koera (karnivoor) hambaid ja saad aru. Koera põhitoidus peaks siiski olema loomset päritolu.

Ja siis võrdle sea ja koera hambaid karu omadega. Ja nüüd pea kenasti meeles, et karu on omnivoor.

Meil elas ka koer kodutoidu peal ja pea 19 oli kui lõpuks vanadus kaasa viis. Arstiabi ei vajanud kunagi va vaktsiinid, kepsutas kuni lõpuni nagu kutsikas.

Ei ole vaja uskuda seda pläma, mida koeratoidu tootjad ajavad – miks nad peaks soosima koera toitmist kodutoiduga? See võtab ju neil otseselt rahakotist raha ära, lollilegi selge ????

Mina ei ole see, kellele sa püüad midagi tõestada, aga ei saa mitte vaiki olla.

On tõesti koeri, keda söödetakse eluaeg ainult taldrikupõhjadelt kokkuroobituga ja elavad ka väärika vanuseni.

See on erand. Nagu on erand minu sugulane, kellega elame koos kõik minu eluaastad (miinus ülikooliaegsed viis aastat). Ta on tänaseks 82 aastane ja ta sööb terve elu ainult kolme asja. Keedukartuleid, keedumuna ja sealiha (praetud või grillitud). Kõik. Mitte midagi, mitte kunagi muud. Ja elab nagu miška. Loeb prillita, käib kepita. Hambad eakohased.

Paha küll inimest koeraga võrrelda, aga kui juba inimene saab elatud pärast emapiima ainult kolmest asjast (pluss vesi ja sool), siis pole mingi ime, et vanaks elavad ka koerad, kes ei saa mitte päris loomuomast toitu vaid pudrujääke ja võileivaotsi. Ja kepsutavad lakkamatult kuni surnult maha kukuvad (kui on keegi, kes seda usuks).

No hästi, siinkohal olekski ilmselt paslik ära märkida alustuseks, et ammuks need krõbinad moodi tulid? Vanasti said koerad kõik koditoidu peal elatud ja polnud häda midagi, aga nüüd äkki enam ei saa?

Kurb muidugi, kui peab mõne jaoks täpsustama, et kodutoit ei tähenda taldrikukaapeid ja leivakontsi, vaid ikka normaalset toitu. Jah, läks ka jääke ja mida koer ei söönud, virutasid kanad ära, aga sai alati ka koerale korralik toit tehtud, pluss toores liha ja rupskid, kondid jms. Kui midagi jääb selgusetuks, võib alati täpsustavaid küsimusi esitada, mitte oma loogikaga lünki (valesti) täita ???? Loom peab saama siiski täiaväärtuslikku toitu, mida ma elu sees ei usu krõbinad olevat. Uskumine on aga igaühe oma asi, mina tean, millise tervise juures mu koer oli, sina ei tea ja vaid oletad.

#3831580:

#3830297:

Oioi, sul on veel pikk tee minna ja uurida-lugeda KUI keskkonnavaenulikud on vegantööstused.

Väita, et taimetoitlus on keskkonnavaenulikum kui lihatööstus, saab ainult selline inimene, kes ei ole süvitsi asja uurinud ning soovib leida mugavat vabandust oma liha söömisele.

See on tegelikult nii kurb, sest inimestele meeldib uskuda, et nad teevad õigesti ja seega nad otsustavad uskuda seda. Paraku on tõde hoopis mujal. Selleks, et maailma kliimat päästa, selleks et meie lastel ja lastelastel oleks ka planeet, kus elada tuleks oma toitumisharjumustes teha suuri muudatusi. (Jah, ainult toitmise muutmisest ei piisa, aga see on üks suur osa problemist). Aga inimene ei taha teha muudatusi, tahab süüa nii nagu ta on alati söönud. Seega inimene valib, mida uskuda ja usub seda kommentaari, kus kirjutatakse, et liha söömine hea, taimetoitlus halb ja mulle paneb miinuse ilma, et tegelikult üldse teemat valdaks. Väga kurb.

Kus see vegani tõde siis on? Süüakse kõike seda mis kasvab planeedi teisel poolel ja kui selle transport peaks katkema, siis kaob kohe veganlus, sest eestis talvel ei kasva tomat, arbuus, banaanid, pähklid jt vegan toidud. Palju vegan siis seda saia süüa jõuab, paksuks minnakse. Kui lugeda vegan toitude kaloraaze, siis on need tihti isegi suuremad kui pakil lihakotlettidel. Tulemuseks on veel suurem rasvumine kui lihasööjad on rasvunud.

Suhtlemine stiilis – väga kurb – on lapsik manipuleerimine. Kui sa pole minu poolt, oled kurjategija, maailma hävitaja, loomade hävitaja. Aga tegelikult nende saaduste transport teiselt poolt planeeti on väga keskkonda reostav. Suured laevad põletavad raskekütuseid nagu masuut tunnis 20-30 tonni. Näiteks sama soome minev parvlaev kulutab 10 tonni tunnis. Või lennuk kuluab 4 tunnisele lennule 50 tonni kütust. Kõik selleks et siis tuua veganile taimset toitu kusagilt kaugelt. Kui loodus oleks teinud inimene taimetoiduliseks, siis oleks ta nii meid teinud. Miks on vaja looduse vastu elada?

#3841389:

#3841373:

No hästi, siinkohal olekski ilmselt paslik ära märkida alustuseks, et ammuks need krõbinad moodi tulid? Vanasti said koerad kõik koditoidu peal elatud ja polnud häda midagi, aga nüüd äkki enam ei saa? Kurb muidugi, kui peab mõne jaoks täpsustama, et kodutoit ei tähenda taldrikukaapeid ja leivakontsi, vaid ikka normaalset toitu. Jah, läks ka jääke ja mida koer ei söönud, virutasid kanad ära, aga sai alati ka koerale korralik toit tehtud, pluss toores liha ja rupskid, kondid jms. Kui midagi jääb selgusetuks, võib alati täpsustavaid küsimusi esitada, mitte oma loogikaga lünki (valesti) täita ???? Loom peab saama siiski täiaväärtuslikku toitu, mida ma elu sees ei usu krõbinad olevat. Uskumine on aga igaühe oma asi, mina tean, millise tervise juures mu koer oli, sina ei tea ja vaid oletad.

Minu koerad ei söö krõbinaid, õigemini üliharva, näiteks reisides. Toorest lambakõri on veidi ebameeldiv näiteks kalareisile kaasa tarida. Kui sa viitsinuks vaadata logist, kellega saa soovid praegu krõbinatest rääkida, sa teaksid, et mina toidan oma koeri toortoiduga, pluss paar kord või korda kuus ka nö kodutoitu. Näiteks kui kanaliha ei taha, aga kanapuljong on keedetud, siis harutan liha (maitsestamata, muidugi), toruluudelt maha ja siis näiteks munakollane toorelt otsa.

Sinu postitusest ma tõesti ei saanud sõnast kodutoit nii aru, et sa keedad ka oma koerale kaltsiumkohupiima ja annad toorest muna. Mitte ei pea kodutoidu all silmas päevast päeva maitsestatud hakklihakastme pärasid, paljaksnäritud kuumutatud kanakonte, keedukartulit, piimaklaasipõhju ja suitsuvorstiotsi. Palun vabandust.

Eks ta lai mõiste ole jah, ja ma oleks ise võinud ka tegelikult täpsustada, mida selle silmas pean, arvestades, et eelnevalt mõeldi selle all just ülejääke. Mina jah tegin eraldi süüa koerale, ja suht palju olen püüdnud loodusest eeskuju võtta. Mune sai ta muidugi, kuna meil omal olid kanad. Sai ka vahel terve kana, kes nt kulli käest räsida sai, kui kukkesid paljuks läks jms. Kana siis tervel kujul ja toorelt, koos saba ja sulgedega, nagu emakese looduse loomad kõik söövad. Ise ei puutunud ta ühtegi ka siis mitte, kui need üle tema ta kuuti jalutasid head-paremat otsima.