Teema: Isaduse tõestamine pärast isa surma ja pärimine

#3902581:

Kus sa seda välja loed? On kirjas, et isik (mitte isa).

Loomulikult on kirjas isik. Isaks saab ta alles pärast isaduse tuvastamist.

Ilmselt on kellelgi hirm, et peale isa surma ilumvad veel pärijad välja. Aga kui isa eluajal lapsest välja ei teinud või ei tunnistanud, on õiglane, et laps saab oma osa pärandi näol.

#3903409:

Nu eks mehed, kes ei soovi end isana kirja lasta panna, peavad selle võimalusega arvesama, et neid võidakse peale surma üles kaevata.

Mis siin mehel soovida nagu on. Laps ja isa suhtlevad vastavalt ema tujutsemisele.

Alustada tuleks avaldusest kohtule.

Isadus tuvastati elusolevate sugulaste (õde/vend, poolõde/-vend, ema) DNA analüüsi ja ema ütluste alusel. Võimalusel võiks kohtule esitada ka muid tõendeid – fotod, kirjad.

#3903870:

Aga kui isa ei ole oma lapsest väljateinud, siis ongi õiglane, et laps saab oma osa pärandina kätte.

Aga kui isa ei teadnudki oma lapsest, eluajal temaga ühendust ei võetud. Ja kui siis hakatakse hauast välja kaevama, sest loodetakse peale surma midagi saada, pole see küll kuidagi eetiline ega õiglane. Lisaks paiskad võib-olla veel mõne perekonna elu segamini, kui välja ujub veel mõni laps, kellest keegi midagi ei teadnud. Sellest moraal, alati tee testament, eriti mehed tuleb lasta tuhastada jne.

#3903973:

Kahjuks rahaliselt tal toetada polnud võimalik, tema plaan oli see korvata peale surma ja ta tegi notari juures testamendi lapse nimele. Kinnisvara oli tal palju.

Ju siis ikka tahtis ära hiilida sellest toetamisest, ei kõla just loogiliselt, et paljude kinnisvarade omanik ei suuda last üldse toetada. Pigem ei arvanud, et ära sureb ja lootis sinust ja lapsest lahti saada. Aga võta näpust, hakati veel väljagi kaevama. Sinu jutt ei klapi kuidagi, et laps oli maailma keskpunkt, aga toetada polnud võimalik. Kas ajad sina mingit kägu või ajas tema sulle.

#3903973:

#3902620:

#3902612:

Nõuda toitjakaotuspensionit, kui isa on elus? Kindel? Ja mis andmeid on sul üldse postitaja ja tema isa suhete kohta?

Pärandit nõutakse siin ju. Siis ongi ju nii, et suhted isaga ei huvitanud, aga nüüd tuli hea äriidee, et tahaks pärandit saada. Kui isa on elus, on igati normaalne tema panust lapse kasvatamisel nõuda ja suhteid hoida, aga pärast surma hakata veel hauast välja kaevama, nagu siin mõne plaan on, on minu jaoks küll nõme.

Minu lapse isa kaevati samuti peale surma üles. Ta teadis, et meil on laps ja tegu oli tema ainsa lapsega. Ka abikaasat tal polnud. Lapsega oli ta väga lähedane, tegu oli tema maailma keskpunktiga. Kahjuks rahaliselt tal toetada polnud võimalik, tema plaan oli see korvata peale surma ja ta tegi notari juures testamendi lapse nimele. Kinnisvara oli tal palju. Paraku polnud tema nimi sünnitunnistusel, kuna olin abielus ja elasin ka edaspidi koos lapse kasuisaga. Kui tekkis kahtlus, tegime apteegist ostetud DNA-testi ja sellest meile kõigile piisas. Oli küll plaan see ametlikult ära vormistada, ka advokaat oli palgatud mõlemal osapoolel, aga lapse isa suri ootamatult enne kui sai viimased allkirjad anda ning hagi lõpetati. Kuniks ta elas, ei olnud ühtki probleemi sugulastel testamendiga, kõik nägid kui oluline laps oli ja kuidas ta mehe elukvaliteeti parandas. Peale mehe surma vaidlustasid sugulased testamendi ja ei nõustunud DNA-proove andma. Üht sugulast esindab lapse bioloogilise isa endine advokaat ja sõbranna, kelle juures see testament tehti ja kes väga täpselt teab, et mees oli täie mõistuse juures. Lõpuks muud üle ei jäänudki kui säilmetelt proov võtta ja ainsa järeltulijana oli tulemus sama, mis testamendis. Kõik see ei toimunud Eestis. Tõestuseks esitasin kõik meie last ja pärandust ning testamenti puudutavad vestlused, fotod koos lapsega ja tema allkirjastatud kirjad Eesti advokaadile, kus ta soovib et advokaat esindaks teda lapse isaduse tõestamise asjus Eesti kohtus.

Jutt on väga vastuoluline, esiteks surnut ei kaevata välja, seda ei luba seadus, ükski kohus ei anna sellist kohtumäärust välja

Teiseks – last toetada ei saanud, aga kinnisvara oli palju

Ühelt poolt räägid, et notar tegi testamendi, lõpus selgub et testament tehti sõbranna juures

Kui on notariaalne testament, siis saab selle tühistada ainult siis, kui postuumse kohtupsühhiaatriline ekspertiis tuvastab, et testamenditegija oli teo- või otsustusvõimetu, seda tehakse ainult ravidokumentide põhjal, mitte naabrimuti ütluse -et oli jah väheke uhhuu- alusel.

Apteegid ei müü DNA-teste ja seda ei saa kodus ise teha. Ja samas siis küsimus, et kui teil oli juba DNA-test tehtud, siis miks oli vaja lapse isa üles kaevata?

Kui lapsel puudus sünnitunnistusel isa nimi, siis milleks hagi? Piisab kui lapse isa esitab linna-vallavalitsuses isaduse omaksvõtu avalduse

Kui selline vaidlus tõepoolest pooleli oli – miks siis kohe surnult DNA’d ei võetud?

#3903973:

Paraku polnud tema nimi sünnitunnistusel, kuna olin abielus ja elasin ka edaspidi koos lapse kasuisaga. Kui tekkis kahtlus, tegime apteegist ostetud DNA-testi ja sellest meile kõigile piisas.

Õudne kui inimene enam hüpnoosist välja ei tule!

#3904022:

#3903973:

#3902620:

#3902612:

Nõuda toitjakaotuspensionit, kui isa on elus? Kindel? Ja mis andmeid on sul üldse postitaja ja tema isa suhete kohta?

Pärandit nõutakse siin ju. Siis ongi ju nii, et suhted isaga ei huvitanud, aga nüüd tuli hea äriidee, et tahaks pärandit saada. Kui isa on elus, on igati normaalne tema panust lapse kasvatamisel nõuda ja suhteid hoida, aga pärast surma hakata veel hauast välja kaevama, nagu siin mõne plaan on, on minu jaoks küll nõme.

Minu lapse isa kaevati samuti peale surma üles. Ta teadis, et meil on laps ja tegu oli tema ainsa lapsega. Ka abikaasat tal polnud. Lapsega oli ta väga lähedane, tegu oli tema maailma keskpunktiga. Kahjuks rahaliselt tal toetada polnud võimalik, tema plaan oli see korvata peale surma ja ta tegi notari juures testamendi lapse nimele. Kinnisvara oli tal palju. Paraku polnud tema nimi sünnitunnistusel, kuna olin abielus ja elasin ka edaspidi koos lapse kasuisaga. Kui tekkis kahtlus, tegime apteegist ostetud DNA-testi ja sellest meile kõigile piisas. Oli küll plaan see ametlikult ära vormistada, ka advokaat oli palgatud mõlemal osapoolel, aga lapse isa suri ootamatult enne kui sai viimased allkirjad anda ning hagi lõpetati. Kuniks ta elas, ei olnud ühtki probleemi sugulastel testamendiga, kõik nägid kui oluline laps oli ja kuidas ta mehe elukvaliteeti parandas. Peale mehe surma vaidlustasid sugulased testamendi ja ei nõustunud DNA-proove andma. Üht sugulast esindab lapse bioloogilise isa endine advokaat ja sõbranna, kelle juures see testament tehti ja kes väga täpselt teab, et mees oli täie mõistuse juures. Lõpuks muud üle ei jäänudki kui säilmetelt proov võtta ja ainsa järeltulijana oli tulemus sama, mis testamendis. Kõik see ei toimunud Eestis. Tõestuseks esitasin kõik meie last ja pärandust ning testamenti puudutavad vestlused, fotod koos lapsega ja tema allkirjastatud kirjad Eesti advokaadile, kus ta soovib et advokaat esindaks teda lapse isaduse tõestamise asjus Eesti kohtus.

Jutt on väga vastuoluline, esiteks surnut ei kaevata välja, seda ei luba seadus, ükski kohus ei anna sellist kohtumäärust välja

Teiseks – last toetada ei saanud, aga kinnisvara oli palju

Ühelt poolt räägid, et notar tegi testamendi, lõpus selgub et testament tehti sõbranna juures

Kui on notariaalne testament, siis saab selle tühistada ainult siis, kui postuumse kohtupsühhiaatriline ekspertiis tuvastab, et testamenditegija oli teo- või otsustusvõimetu, seda tehakse ainult ravidokumentide põhjal, mitte naabrimuti ütluse -et oli jah väheke uhhuu- alusel.

Apteegid ei müü DNA-teste ja seda ei saa kodus ise teha. Ja samas siis küsimus, et kui teil oli juba DNA-test tehtud, siis miks oli vaja lapse isa üles kaevata?

Kui lapsel puudus sünnitunnistusel isa nimi, siis milleks hagi? Piisab kui lapse isa esitab linna-vallavalitsuses isaduse omaksvõtu avalduse

Kui selline vaidlus tõepoolest pooleli oli – miks siis kohe surnult DNA’d ei võetud?

Minu jutt on 100% kirjeldus sellest, kuidas meil see asi käis. Kellegi teise järeldused seda ei muuda. Mitmed jätsid vist ka tähelepanuta selle, et lapse isa ei elanud Eestis. Täpsustan, et ka pärandvara ei asunud ning tegu on ühe Vana-Euroopa riigiga, kus tänu saadud pärandustele omavadki inimesed rohkem kinnisvara. Paraku on maksud kõrged ja kinnisvara viib ka raha palju välja. Üürihinnad on madalad.
Kuidas keegi nii lollilt saab väita, et inimene arvas, et ta ei sure ära? Keegi tõesti arvab seda? ???? Igaüks sureb kunagi ära. Seda enam, et lapse isa tegi kaks testamenti kokku. Ühe kohe kui sai teada, et tal on laps ja teise kahe tunnistaja juuresolekul siis kui tal leiti kasvaja. Kohtus vaidlesime teise üle, kuna see tühistas esimese ja ta enda sõnade järgi oli sisu nagunii sama, lihtsalt talle olid usaldusväärsed tunnistajad olulised.
Ma ei tea, kas Eestis müüakse apteegis neid teste või ei, aga seal riigis müüakse. Osta saad apteegist, kodus teed ja saadad laborisse. Hiljem tuleb vastus e-mailiga ja paberil. Testi saab aga kasutada vaid enda tarbeks, kohtus see läbi ei lähe.
Oleks võinud muidugi kohe surnukehalt võtta, aga matused olid ülejärgmisel päeval ja sugulased ei näidanud esimese paari nädala jooksul mingit märki sellest, et nad lapse isa testamenti ei austa. Lapse sünnitunnistus ei ole tühi, ka see info oli mu kommentaaris olemas.

Sugulased vaidlustasid testamendi just sellel alusel, et lapse isa polnud täie aru juures, aga ükski meditsiiniline dokument seda ei kinnitanud ja igaüks kes temaga suhtles sai ka sellest aru. Minu advokaadid ütlesid, et nad proovivad õnne, kuna võita on rohkem kui kaotada.

#3904003:

#3903973:

Kuniks ta elas, ei olnud ühtki probleemi sugulastel testamendiga, kõik nägid kui oluline laps oli ja kuidas ta mehe elukvaliteeti parandas. Peale mehe surma vaidlustasid sugulased testamendi ja ei nõustunud DNA-proove andma.

Aga mis alustel nad testamendi üldse vaidlustasid? Lihtsalt, et neile ei meeldinud? Testamendi puhul ei ole ju vahet, kas pärandab oma lapsele või suvalisele Jussile, kui pärandaja ise on täie mõistuse juures testamenti tehes ja pole ka alaealisi või muid temast sõltuvaid (nt hooldusvajadusega) lähisugulasi, kelle suhtes tal oli ülalpidamiskohustus ja kellele sundosa oleks pidanud jätma, siis pole midagi kobiseda ju.

Väitsidki, et polnud enam “tema ise” ja ei mõelnud kaine peaga. Kui seda testamenti poleks olnud, oleksid just need sugulased omavahel saanud kõik pooleks jagada. Nad olid liinis järgmised, rohkem lähedasi sugulasi polnudki. Mõlemal sugulasel suured pangavõlad ka, eks lootsid abi leida. Igati inimlik.

#3904073:

Lause oli siiski mõeldud sugulaste kohta, kes proovisid tervet inimest postuumselt süüdimatuks tunnistada ja samas tema mälestusteenistusel krokodillipisaraid valasid ja FB ajajoonele RIP sõnumeid kirjutasid.

Sinu elu oleks ka kohe palju kergem olnud, kui oleks maganud ainult selle mehega, kellega abielus olid ja lapse isa oleks selge olnud. Ise liiderdatakse jumal teab kellega ja siis pärast peab isa otsimiseks haudu lahti hakkama kaevama, et midagi endale krabada.

#3904151:

Ma ei krabanud mitte midagi endale, vaid võitlesin meie lapse õiguste eest.

Kas isa siis juba välja kaevatud ja kohtus õigus käes või pole veel kindel, mis tulemus on?

#3904152:

#3904151:

Ma ei krabanud mitte midagi endale, vaid võitlesin meie lapse õiguste eest.

Kas isa siis juba välja kaevatud ja kohtus õigus käes või pole veel kindel, mis tulemus on?

See kohtuasi sai läbi veidi rohkem kui kaks aastat tagasi ja meie võiduga. Kinnisvara on meile üle antud, maksudki selle pealt makstud. Vend kuuldavasti pole alla andnud ja midagi veel plaanib, aga advokaatide sõnul pole tal mingit lootust. Ka lapse isa teda ei sallinud ega suhelnud temaga, oma surnud õe pärijatega üritas too vend sama, kuid samuti ebaõnnestus.

#3904177:

See kohtuasi sai läbi veidi rohkem kui kaks aastat tagasi ja meie võiduga. Kinnisvara on meile üle antud, maksudki selle pealt makstud. Vend kuuldavasti pole alla andnud ja midagi veel plaanib, aga advokaatide sõnul pole tal mingit lootust. Ka lapse isa teda ei sallinud ega suhelnud temaga, oma surnud õe pärijatega üritas too vend sama, kuid samuti ebaõnnestus.

Aastaid tagasi lõpetasin igasugused heategevused ja annetamised. Maski tagune muutus lihtsalt nii oluliseks. Olen rahul oma võiduga!

#3904187:

Lisaks eirasid sugulased kõiki soove teda mattes.

Sul ju hullult vedas, et nad tuhastamise soove eirasid, mida sa muidu oleks siis välja kaevanud ja kohtusse tassinud? Peaksid põlvili neid sugulasi tänama. Oleks kohe inimese soove järgitud, oleks sul olnud tühjad pihud. Aga muidu su jutt on selline nii ja naa, raske eristada, mis on päris ja mis fantaasia.