Hei, helista ikka kohe homme hommikul !
Siin ei ole mõeldud korralikke päevi vaid mensese algust ehk siis keha hormonaalne tase on valmis juba kui hakkab veritsema!
Lühikese skeemiga saad kohe süstid kätte ja hakkad süstima.
Umbes 12-14 päeva, vahepeal on Uh, hinnatakse folliikuleid.
Ja siis punktsioon ja siirdamine.
Head õnnestumist !!!
quote quote=3356243]Tere!
Liitun ka teiega! Sain just 31 ja lapsi ei ole. Alustame IVFiga, kuna mehe morfoloogia näit on kehv (viimati 3%). Eelmisel kuul õnnestus mul isegi mingi ime kombel loomulikult õrnad triibud saada, kuid rõõm oli väga üürike, sest paari päeva pärast hakkas veritsema ja toimus varane katkemine. Need olid minu elu esimesed triibud. Loodetavasti IVFi abil saame nüüd ka sellised, mis püsima jäävad!
Igatahes, pidin võtma dr Rassiga ühendust, kui päevad hakkavad. Praegu määrib juba kolmandat päeva, aga päevadeks neid veel nimetada ei saa. Tavaliselt määrinud 2 päeva enne ja siis ikka korralikult pihta hakanud, kuid nüüd ilmselt stressist ja ootusärevusest venivad pikemale… Ei ole veel täna arstile helistanud, vast siis homme hakkavad korralikult pihta ja saan helistada.
Kellel see tee juba läbitud, mis siis kõigepealt minuga tehakse? Lähen annan hommikul vaid vereproovi või kutsutakse kohe vastuvõtule ka (päevade ajal UHd ega midagi vist ju ei tehta…)? Või millal alates esimesest visiidist süstid kätte saan ja süstimisega alustada tuleb. (Mul on lühike skeem.)
Tänud ette ja palju-palju jaksu kõigile siin foorumis!
Tänud vastamast, ma loodan, et ei ole nüüd hiljaks jäänud… kuskilt positusest oli just nagu meeles, et oodata korralik vereeritus ära, et siis on CD1.
Aga helistan kohe hommikul Rassile ja vaatame, mis tema arvab ????[/quote]
Mul oli küll dr Haldre, aga kuna mul olid pidevalt määrimised, siis tema neid päevade alguseks ei lugenud. Ütles, et hakkaksin duphastoni võtma ikka siis, kui on esimene korraiku verega päev.
Ovulatsiooniteste ma ei teinud, seega ma tegelikult ei tea, kas ja millal ovulatsioon oli, aga olin aasta proovinud, kui tema juurde jõudsin. Aasta proovisin pärast seda veel stimuleerimisega. Lõpuks tehti pikk skeem, sest “mina küll ei saa niimoodi aru, milline see teie tsükkel on”. Või midagi sellist. No ilmselt vähem järsult, kui mul meeles on, ta tegelikult on tore. Aga probleemi, millega ma esialgu läksin (vaheveritsused) ei süvenenud ikkagi ükski arst, peamiselt pakuti pille. Ma ei ole kindel, kas ma oleksin üldse veel hakanud last tahtma, aga see suhtumine nii väsitas, et hakkasin natuke kiuste vastama, et spiraal ja pillid lahenduseks ei sobi, sest soovin rasestuda.
IVFi pikk skeem küll ebaõnnestus, aga mingid hormoonid lükkas see vist paika, sest peagi pärast seda jäin ise rasedaks ja täpselt tsükli keskel, nagu õpiku järgi. Vaheveritsus oli tollel kuul ikkagi ka, aga ma olin selleks ajaks juba ise aru saanud, et need EI OLE päevad, vaid mingi ovulatsiooniaegne veritsus. Kui neid mitte arvestada, siis oli tsükkel iseenesest üsna regulaarne – vaatan ma tagantjärele. Aga muidu kõik need kaks aastat olin vihane ja pettunud, et mu keha niimoodi alt veab ja ühelegi ravimile ei reageeri. Kardan, et pärast sünnitust tulevad need tagasi, aga eks sellega tegeleme siis edasi. Pille ma igatahes praegu enam võtta ei soovi, võtsin neid enne tublisti üle 10 aasta.
