Teema: IVF jaanuar-veebruar

mul oli eelmine siirdamise oktoobris, novebris katkes keemiline rasedus ja pärast seda olen lasnud teha kõik võimalikud uuringud, mis üldse saadaval on, käinud LAPil, munajuhade läbitavuse uuringul, geneetikul, arst arvas et ERA testi pole vaja sest üks rasedus ju natuke tekkis.
Kõige selle tulemusel ei ole mult mingitki viga leitud!

Võiksin kuu pärast järgmist täisringi alustada, täpselt sama targalt, aga ma ei taha üldse. Stimuleerimine on nii piinarikas minu jaoks, et ma ei suuda lihtsalt. Eriti, kui mingit otsest viljakust takistavat viga pole nagu leitud, mis kõik viitab et munarakud on kehvad.

Nüüd mõttes kaalun, kas sundida ennast veel see päris viimane kord oma rakuga proovima, või võtta kohe doonorrakk. Arvan et mõlemat pidi kahetsen, oma rakuga on õnnestumise tõenäosus nii väike, et teen selle kõik läbi ja mälestuseks saan ainult ühe kuu, kui olin kodus haiguslehel.
Aga kui võtan nüüd kohe doonorraku, siis jääb äkki hinge kriipima, et oleks ikka ise veel pidanud. Ja ega sellega ka õnnestumine garanteeritud ei ole.
Ma ei teagi mida teha.

#3359371:

Kas kellelgi on pärast siirdamist põiepõletik tekkinud? Kasutan Crinone´i geele. Mis te koduse esmaabina teinud olete ja mis edasi on saanud?

geel imendub kuni 20 minutit, edasi võid teha mis tahad.
Mina olen palju joonud ja palju vetsus käinud. kui kohe varakult seda tegema hakata, siis ei läheb ise üle minul. Kindlasti ära hoia kinni tunde, siis saab haigusetekitaja sul põies paljuneda

Celly

Ja ongi esimene gonali süst käte värisedes youtube’i video saatel tehtud 🙂

Kartsin hullemat, aga tegelikult ei tunnegi ju midagi. Ainuke asi oli, et alguses ei taibanud vaadata pliiatsi peale, millal need numbrid nulli lähevad ja lugesin lihtsalt viieni, aga kui siis süstla välja võtsin, vaatasin, et wtf 100 on alles ees! Siis panin uue süstla ja süstisin need 100 ühikut ka ilusti sisse ja seekord vajutasin ikka korralikult nupu alla ja jälgisin numbreid ka, et ikka nulli jookseks. No peaks olema kõik siiski õigesti loodan, homme juba targem. 🙂

Aitäh jagamast ja julgustamast!
Jaa muidugi, jaksu ja tahtmist ju jätkuvalt on, lihtsalt selline kerge lootusetuse tunne… Aga ma saan aru et minu mõned katsed on köömes selle kõrval kui inimesed aastaid tegutsevad ja kümneid ringe läbivad.
Aga sinu lugu on justtäpselt selline rõõmustav ja lootustandev – nii tore ja mõnusat ootuseaega sulle! 🙂 Kas kõikvõimalikud kromosoomianalüüsid jms on tehtud ja kõik on parimas korras?

#3332254:

Käin ka siin IVF-kate teemas ikka aeg-ajalt lugemas ja teile kaasa elamas.

Minul oli eelmisel aastal nii, et üks katse ebaõnnestus ja kuna olin ka kohe-kohe 41 saamas, siis palusin oma arsti, et saaks kohe uue täisringiga alustada. See oli minu kolmas täisringi katse (ühtegi polnud varem külma jõudnud) ja see siis lõpuks õnnestus. Täpselt oma 41. sünnipäevaks sain positiivse veretesti ja nüüd hetkel 19 nädalat rasedust.

Seega kui tunned, et jaksu on, siis mina soovitaks täispangale minna ja veel see üks katse kohe otsa teha. Tasulist jõuad ka hiljem alati kui vajadus tekib ja keha puhata tahab.

[/quote]

Ja minu katse sai täna otsa. Veretest negatiivne.

Tegelikult oligi mul tunne et ei pesastunud (olen varem kahel korral pesastumist tundnud). Seega tegin eile hommikul varajase rasedustesti ja veendusin, veretest siiski täna hommikul ka.

Rohkem embrüosid külmas ei ole. Seega tuleb minna täisringile.

Uurisin ämmaemandalt, kellelt telefonis veretesti tulemust kuulsin, et kuidas minusugustega on – saan poole aasta pärast 41. Et kas muudkui “kütame” järgmised pool aastat või peaks ikkagi mingeid pause hoidma. Ütles et kõik sõltub minust endast – minu kehast ja eelkõige vaimsest valmisolekust. Valmisolek on olemas, see külmaring ravimitega ei tekitanud mitte mingeid kõrvalmõjusid.

P.S. Ma ei ole terve see kuu aega saanud siia kirjutada, kuna kogu aeg viskab mingi veateate peale Saada nuppu vajutamist. Ei saa tsiteerida, ei saa vastata, ei saa uut teemat kirjutada. Perekool tegeleb ja proovib probleemi tuvastada-korrastada, nii et täna proovin üle pika aja jälle, kas õnnestub.

jooksja – aitäh kaasa elamast!

Mina lähen Nova Vitasse juba nüüd esmaspäeval. Kui mu viimane täisringi katse oli novembris seal, siis leppisime arstiga kokku nii et kuna mul üks embrüo on Pelgulinnas, siis proovin vahepeal selle siirdamist. Ja kui ei õnnestu, siis ta pani mind juba igaks juhuks veebruari-märtsi nende juures kirja. Eks ma siis ülehomme (õnneks juba!) kuulen, millal uuele ringile täpsemalt pääseks. Ja kas ja mida annaks seekord teistmoodi teha.

Mina huvitaval kombel ei olnudki seekord väga kurb, mul on tunne et ma olen kuidagi tuim. Ja mul on hästi selge tunne, et ma pean oma elus praegu midagi muutma. Ma nimelt olen üsna rahulolematu oma tööga, ja olen sinna peamiselt sellepärast praegu jäänud, et see on hea paindlik – saan oma arstid ja asjad kõik kenasti ära ajada. Siiski ülejäänud aja olen üsna stressis… Nii et nüüd tajungi et pean tegema muutusi.

Nova Vitas on vägaväga meeldiv ja toetav suhtumine – alustades administraatoritest, lõpetades õdedega. Arstist rääkimata – tal on aega, kuni tund, ta tõesti mõtleb kaasa ja arutleb ja vastab su kirjadele alati päeva jooksul.
Pelgulinnas arstide ja õdede kohta ma ei tahaks midagi halba öelda, aga administraatorid on seal sügisest uued ja minul on nendega ainult ebameeldivad kokkupuuted olnud. Mõned näited viimase poole aasta jooksul kogetust: vaatavad koos telefonist videot ja kommenteerivad/ naeravad kõva häälega, arutlevad patsiendi üle kõva häälega a la see vana naine (mina ooteruumis kuulen), telefoni teel suhtlevad järsult ja isegi natuke ülbelt. Viimane kord kui läksin kokkulepitud ajal kohale, siis keegi ei maininud poole sõnagagi et arstil läheb seoses protseduuriga kauem aega ja minu aeg läheb pool tundi üle – see võiks ometi olla elementaarne.
Ühesõnaga – ma ei tea mis seal juhtunud on, aga klienditeenindus on täiesti alla käinud ja mul on iga kord ebamugav nendega suheldes.

#3359970:

Oi, nii kahju, Mai Kelluke! Mõistan su tunnet hästi. Mul on ka tekkinud üsna lootusetu tunne, seekord kukkusin üsna sügavasse auku pärast negatiivset veretesti, aga samas ma pooleli ka ei jäta, teen edasi. Muidu pärast kahetsen. Nüüd olen juba pisut toibunud ka.

Ma olen ITKs ja üldiselt olnud rahul (arst on alati muutnud skeeme ja otsinud võimalusi), aga nüüd hakkasin kõhklema. Helistasin siis nii Pelgusse kui Nova Vitasse. Esimeses oli juba see kõne nii ebameeldiv, nagu nad ei tahaks uusi inimesi juurde võtta, isegi kui ma tahan vaid konsultatsioonile tulla. Nova Vitas panin aja konsultatsiooniks, aga enne on juba ka ITKs vastuvõtt ja saaksin ilmselt seal uue täisringiga alustada ilmselt juba veebruaris. Võibolla jätan siis Nova Vita viimaseks võimaluseks, sest üks täisring peaks vist veel ideaalis mahtuma enne 41 saamist. Nova Vitas pidi järjekord olema kaks kuud, ei tahaks kaht kuud raisata. Külmutamisele ma väga ei julge panustada, pole just eriti palju häid embrüoid seni olnud ja nüüd olen veel vanemaks saanud ka.

Ma saan aru, et sul oli Nova Vitas hea kogemus? Mis peamised erinevused Pelguga olid? Suhtumine, ravi?

#3359121:

Ma ei saanud vahepeal üldse kirjutada siia ja sulle vastata – mingi error.

Täna sain veretesti tulemuse – negatiivne. Nii et oleme nüüd vist üsna sarnases seisus. Vanus sama ja uuele täisringile.

Kus sa toimetad ja kuidas asjad liiguvad?

Ma seekord olin Pelgulinnas (kuna viimane embrüo oli seal), aga veendusin kindlalt et tahan jätkata Nova Vitas. Kirjutasin juba sealsele arstile ka, et millal nad mind võtta saavad.

Oehh – hakkab jälle otsast peale… Mina tunnen et ma olen kuidagi tuimaks läinud nende katsetega, ei julge isegi loota enam. Peab vist oma mõtteid kuidagi puhastama ????

#3344459:

Mai Kelluke, aitäh kaasa elamast!

Üks tsükkel jääb niikuinii vahele, ses mõttes korra saab puhata. Viimased kaks olid külmaringi siirdamised loomulikku tsüklisse ja ravimeid väga palju ei olnud, ses mõttes keha polegi nii läbi. Vaim rohkem kurnatud luhtunud lootustest.

Kel ka probleeme sellega, et embrüod ei kinnitu, siis leidsin üsna põhjaliku ingliskeelse artikli (2018) nii põhjustest kui ravivõimalustest: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6282265/ Küllalt keeruline tekst, aga võibolla annab kellelegi mõtteid, mida veel teha või proovida või uurida. Ma ise kaalun beREADY (endomeetriumi retseptiivsuse test) testi: https://beready.ccht.ee/

Kas kellelgi on sellega kogemust, st kas on kasu olnud?

Jaksu kõigile!

Kas sa saad palun öelda, millised on hinnad kui Haigekassat enam ei ole – täisring ja külmaring?

#3360972:

Celly, mul sama seis. Oma munarakuga proovitud kolm korda ITK-s, alati saadakse palju ja keskmise kvaliteediga embrüoloogi sõnul. Tõsi küll külma ei ole jagunud midagi, iga kord kaks siirdatud 3 v 4 pàeval. Minu vanus on mõned aastad üle 40 ja haigekassat ei ole. Viimane kord soovitati doonormunarakku ilmselt vanuse tõttu. Missiis, et munarakke on, tõenäoliselt lihtsalt halva kvaliteediga. Seega kaalun tõsiselt kas proovida veel ise kuskil mujal kliinikus kuigi ka mujal on öeldud, et pigem ikka doonorrakk. Mina aga mõtlen hoopis, et kui polegi àkki asi munarakus vaid hoopis emakas, kinnitumises või ma ei tea milles veel, maksame 5-6 tuh ja rohkem ning ebaõnnestub ka doonormunarakuga?!

Kuidas seda kindlaks teha, et muus viga ei ole?

Teine mure on, et kui doonormunarakk siis kus? Eestis pidi väga väike doonorite valik olema aga ega kliinikud seda ei ytle.

Riias Ava kliinikus on 250 doonorit ja vbl isegi parem, et pole eesti doonor ????

Kas sa oled uurinud doonormunaraku järjekordade kohta Eestis?

Ma uurisi Riias, seal saab toimetada põhimõtteliselt 2-3 kuu pärast ja väga moodne kliinik ka.

#3359770:

mul oli eelmine siirdamise oktoobris, novebris katkes keemiline rasedus ja pärast seda olen lasnud teha kõik võimalikud uuringud, mis üldse saadaval on, käinud LAPil, munajuhade läbitavuse uuringul, geneetikul, arst arvas et ERA testi pole vaja sest üks rasedus ju natuke tekkis.

Kõige selle tulemusel ei ole mult mingitki viga leitud!

Võiksin kuu pärast järgmist täisringi alustada, täpselt sama targalt, aga ma ei taha üldse. Stimuleerimine on nii piinarikas minu jaoks, et ma ei suuda lihtsalt. Eriti, kui mingit otsest viljakust takistavat viga pole nagu leitud, mis kõik viitab et munarakud on kehvad.

Nüüd mõttes kaalun, kas sundida ennast veel see päris viimane kord oma rakuga proovima, või võtta kohe doonorrakk. Arvan et mõlemat pidi kahetsen, oma rakuga on õnnestumise tõenäosus nii väike, et teen selle kõik läbi ja mälestuseks saan ainult ühe kuu, kui olin kodus haiguslehel.

Aga kui võtan nüüd kohe doonorraku, siis jääb äkki hinge kriipima, et oleks ikka ise veel pidanud. Ja ega sellega ka õnnestumine garanteeritud ei ole.

Ma ei teagi mida teha.

#3359371:

Kas kellelgi on pärast siirdamist põiepõletik tekkinud? Kasutan Crinone´i geele. Mis te koduse esmaabina teinud olete ja mis edasi on saanud?

geel imendub kuni 20 minutit, edasi võid teha mis tahad.

Mina olen palju joonud ja palju vetsus käinud. kui kohe varakult seda tegema hakata, siis ei läheb ise üle minul. Kindlasti ära hoia kinni tunde, siis saab haigusetekitaja sul põies paljuneda

Celly

Liblikas, mitme päevane sulle siirdati? Ma üldse enam ei mäleta, kas oli millalgi sellest juttu või ei. 🙂
Kas plaanid enne ametlikku veretesti kodus ka testida? Kuidas hetkel enesetunne/sümptomid on?

H.

H., mina olin see Kägu. Jäi kogemata oma nimi valimata 🙂
Mul pole ühtegi külmaringi olnud, ei teadnud, et siis teisiti.

Kiksu, kui vereproovides oleks midagi halvaati arsti jaoks, siis saaksid ilmselt sellest ka teada. Võib-olla vaatab ta vereproovidega, kuidas keha erinevaid rohte vastu võtab ja kuidas mõjub lisaks UHle, määrab vajadusel teise doosi.

H.

#3363695:

#3363421:

#3363284:

#3363046:

Mul on neljapäeval teine arsti visiit, aga hakkasin mõtlema ühele asjale. Arst ütles, et tuleksin natuke varem kohale ja käiksin enne verevõtu kabinetis ära verd andmas. Aga need vereproovi tulemused ju nii ruttu arstini ei jõua? Kas siis neid tulemusi analüüsib ta alles ülejärgmisel visiidil hoopis või kuidas teistel olnud?

Mul ei tehtud kummagi ringiga rohkem mingeid analüüse. Ja õigemini, ei tehtud peale esimest uurimist üldse rohkem ühtegi. Teine ring läks kõik vanalt rasvalt. Aga eks see oleneb ka, mis põhjused on viljatusele olnud, ma arvan.

Imelik, ma andsin päev enne esimest visiiti, kus süstid sain, ja nüüd siis jälle u nädal pärast eelmist vere andmist. Ma mõtlesin, et lisaks UHle vaatab arst vereproovi järgi ka, kuidas need asjad seal arenevad…

Põhjus mehepoolne ja mu näidud olid viimasel visiidil ka korras… seda B12 vitamiini pidi isegi liiga palju olema arst ütles. Muidu oli mul kilpnäärme näit ka üle 3 (ligi 4), aga isegi see oli normi läinud 2,65 peale…

Ma olen siit enne lugenud, et paljudel on olnud hüperi oht, vaadatakse täpsemalt konkreetsete hormoonide taset jne. Kuna mul nendega kunagi probleeme pole olnud, siis ilmselt arst ei pidanud ka vajalikuks neid rohkem kontrollida. Igaühele lähenetakse individuaalselt. Aga arvan, et selle pärast rohkem muretseda pole vaja. Arst kontrollib, aga enamasti on ju kõik korras. Ilmselt mingi süsteemi järgi tavaline asjadekäik. Küll need munarakukesed kasvama hakkavad ????

Praegu tuleb meelde, et ikkagi ühte asja kontrolliti enne teist korda. Seda, kas Diphereline oli piisavalt mõjunud. Aga see oli ka kõik. Näe, ei mäletanudki enam, sest edasi hakkasin juba süstima ja muudele asjadele keskenduma.

Jah, hüperi oht mul ilmselt on, kuna arst ütles, et polütsüstilised munasarjad. Olen juba mõttes arvestanud, et ilmselt siirdamine lükkub edasi, mitte ei toimu värske siirdamine, et mitte hiljem liiga kõvasti pettuda 🙂

Aga mõtlen just, et kui alles mingi 10 min enne visiiti vere ära annan, siis samaks visiidiks arst neid tulemusi kätte ju ei saa… et siis äkki sellest järgmisel alles saab neid tulemusi analüüsida…

Mai Kelluke, kuidas sul esmaspäeval läks? Said uue plaani paika? Ma ise uuesti sel reedel ITKs arsti juurde ja märtsi alguses on Nova Vitas aeg konsultatsiooniks. Eks vaatan siis, mismoodi kõik kujuneb. Ilmselt alustan ikka ITK uue täisringiga, aga äkki jääb peaaegu aega, et Nova Vitas ka üks ring teha. Nagu näha, eeldan juba ebaõnnestumist ette…

Kusjuures tööga mul veidi sarnane seis – hästi paindlik ja mugav töö, samas tohutut eneseteostust või rahulolu ei ole. Aga olen muudatusi edasi lükanud juba mitu aastat eri põhjustel ja no eks nüüd ootan ka suveni. Siis vaatan edasi, praegu siiski midagi muutma veel ei hakka.

#3360796:

jooksja – aitäh kaasa elamast!

Mina lähen Nova Vitasse juba nüüd esmaspäeval. Kui mu viimane täisringi katse oli novembris seal, siis leppisime arstiga kokku nii et kuna mul üks embrüo on Pelgulinnas, siis proovin vahepeal selle siirdamist. Ja kui ei õnnestu, siis ta pani mind juba igaks juhuks veebruari-märtsi nende juures kirja. Eks ma siis ülehomme (õnneks juba!) kuulen, millal uuele ringile täpsemalt pääseks. Ja kas ja mida annaks seekord teistmoodi teha.

Mina huvitaval kombel ei olnudki seekord väga kurb, mul on tunne et ma olen kuidagi tuim. Ja mul on hästi selge tunne, et ma pean oma elus praegu midagi muutma. Ma nimelt olen üsna rahulolematu oma tööga, ja olen sinna peamiselt sellepärast praegu jäänud, et see on hea paindlik – saan oma arstid ja asjad kõik kenasti ära ajada. Siiski ülejäänud aja olen üsna stressis… Nii et nüüd tajungi et pean tegema muutusi.

Nova Vitas on vägaväga meeldiv ja toetav suhtumine – alustades administraatoritest, lõpetades õdedega. Arstist rääkimata – tal on aega, kuni tund, ta tõesti mõtleb kaasa ja arutleb ja vastab su kirjadele alati päeva jooksul.

Pelgulinnas arstide ja õdede kohta ma ei tahaks midagi halba öelda, aga administraatorid on seal sügisest uued ja minul on nendega ainult ebameeldivad kokkupuuted olnud. Mõned näited viimase poole aasta jooksul kogetust: vaatavad koos telefonist videot ja kommenteerivad/ naeravad kõva häälega, arutlevad patsiendi üle kõva häälega a la see vana naine (mina ooteruumis kuulen), telefoni teel suhtlevad järsult ja isegi natuke ülbelt. Viimane kord kui läksin kokkulepitud ajal kohale, siis keegi ei maininud poole sõnagagi et arstil läheb seoses protseduuriga kauem aega ja minu aeg läheb pool tundi üle – see võiks ometi olla elementaarne.

Ühesõnaga – ma ei tea mis seal juhtunud on, aga klienditeenindus on täiesti alla käinud ja mul on iga kord ebamugav nendega suheldes.

#3359970:

Oi, nii kahju, Mai Kelluke! Mõistan su tunnet hästi. Mul on ka tekkinud üsna lootusetu tunne, seekord kukkusin üsna sügavasse auku pärast negatiivset veretesti, aga samas ma pooleli ka ei jäta, teen edasi. Muidu pärast kahetsen. Nüüd olen juba pisut toibunud ka.

Ma olen ITKs ja üldiselt olnud rahul (arst on alati muutnud skeeme ja otsinud võimalusi), aga nüüd hakkasin kõhklema. Helistasin siis nii Pelgusse kui Nova Vitasse. Esimeses oli juba see kõne nii ebameeldiv, nagu nad ei tahaks uusi inimesi juurde võtta, isegi kui ma tahan vaid konsultatsioonile tulla. Nova Vitas panin aja konsultatsiooniks, aga enne on juba ka ITKs vastuvõtt ja saaksin ilmselt seal uue täisringiga alustada ilmselt juba veebruaris. Võibolla jätan siis Nova Vita viimaseks võimaluseks, sest üks täisring peaks vist veel ideaalis mahtuma enne 41 saamist. Nova Vitas pidi järjekord olema kaks kuud, ei tahaks kaht kuud raisata. Külmutamisele ma väga ei julge panustada, pole just eriti palju häid embrüoid seni olnud ja nüüd olen veel vanemaks saanud ka.

Ma saan aru, et sul oli Nova Vitas hea kogemus? Mis peamised erinevused Pelguga olid? Suhtumine, ravi?

Küll sul läks hästi ja vedas, Mai Kelluke 😀 Ja et kõik kohe niimoodi kokku langes. Pöidlad jälle pihku!

Jajust, aitäh!
Nii et hakkame jälle otsast peale 😉
Ma varem ei saanud hästi aru sellest enese valmisoleku teemast. Mõtlesin, et kui tahad, siis muidugi oled valmis. Aga nüüd hakkan aru saama küll, need lootused-ootused versus pettumused teevad ikka väga tundlikuks ja ettevaatlikuks…

#3365683:

Küll sul läks hästi ja vedas, Mai Kelluke ???? Ja et kõik kohe niimoodi kokku langes. Pöidlad jälle pihku!