Kirjutasin enne kogemata oktoobri triibupüüdjatesse, kuid pidinsiia minema.
Uuriksin juba eos teadjamatelt. Nimelt sel tsüklil (järgmise nädala keskel) ITKs IUI tulemas, kuid kuna ebaõnnestumise korral ei taha piltlikult öeldes puuga pähe saada, siis uuriks IVFi kohta.
Kes teinud ITKs ehk oskab rääkida kulude kohta ja kas on ka enne protseduuri nõustamine koos mehega? Mina võin end küll emotsionaselt süstimisteks valmis panna, aga tean, et ka meespoolel ei ole kerge seda kõrvalt vaadata. Samuti kui läheb süstimiseks, siis ilmselt palun mehel nö puusavolti teha need.
Kuna enda arst järgmine nädal ära ja tean, et tsükli teisest päevast peaks ju süstima hormoone, siis kas peaksin ise retsepte küsima temalt? Samuti olen kuulnud, et ise pead vaid rohtude eest maksma ja seda ka minimaalselt, sest kõik soodustused lisatud juba retseptile. Kas saab ka kuidagi ise rohkem valmistuda IVFiks? Nippe/trikke ehk?????
R
Kas sa mõtled IVFi süsti retsepte arstil küsida? Arvesta, et seal on järjekord alates 4 kuud ning ilmselt kohe peale IUId järgmisel tsüklil sa ei saa IVFi teha.
Olen teinud ise ühe lühikese IVFi, mis kahjuks ebaõnnestus ja nüüd on käsil teine pika skeemiga. IVF on alates sellest aastast haigekassa kulul. Ise maksad retsepti tasu, mis on 1,25 või 2,50 retsepti kohta (ei mäleta täpselt, viimane kord oli 2 retsepti ja 2,50 kokku). Pärast siirdamist lisandub progesteroon, seda kahjuks haigekassa ei kompenseeri ning 2 nädalat crinonet läks 90 eurot kui õigesti mäletan. Lisakulu on foolhape, mida soovitatakse võtta. Ise makstes ütles arst, et arvestama peab umbes 2500 euroga koos ravimitele kuluva rahaga.
Enne protseduuri on ämmaemanda nõustamine, kuhu saab mehe kaasa võtta. See on pigem protseduuri tutvustus, aga annab hea ülevaate kui ise aktiivselt küsida. Näidatakse ette, kuidas süstida, räägitakse lahti, mis juhtuma hakkab.
Ette saad valmistada nagu ikka – foolhape, tervislik eluviis, positiivsed mõtted. Ise kartsin enne esimest IVFi just süstimist. Aga õnneks Gonal hea väikse nõelaga, Ovitrellega sarnane pliiats, kui seda kasutanud oled. Mõned teised süstid olid natuke valulikumad. Aga ehk saan ka seekord nendega hakkama. Süstida tuleb etteantud doos kõhul nabapiirkonda ja selle ümbrusesse kindlatel kellaaegadel. Mina teen ise kuigi kardan nõelu. Teadsin, et enne punktsiooni on süstimine, aga kahjuks määrati mulle verevedeldaja, mida tuleb süstida ka peale punktsiooni igapäevaselt. Mul lõi see korra jalad alt, kuna ei olnud arvestanud sellise võimalusega ja süstlahirm võttis võimust 🙂 Aga sain hakkama ning seekordsel skeemil olen end vaimselt valmis pannud.
Arst tahab mitu korda 2 nädala jooksul sind näha ning ka vereproove on mitu selle aja jooksul. Minu jaoks suurim ebamugavus just vereproov – jälle need süstlad onju :))
Süstimise ajal enne punktsiooni võid arvestada, et eriti hea ei pruugi olla enesetunne. Midagi hullu ei ole, aga selline vastik paistes tunne on küll ja energiat võibolla mitte nii palju. Samas on hormoonidest minul seekord vähemalt mingi imelik rahutunne. Eelmine kord oli pigem üles-alla meeleolu kõikumist rohkem. Punktsioon ei olnud eriti valus. Narkoos kerge ning üleelatav. Samal päeval küll oli veidi uimane olla, aga see on individuaalne. Vahetult peale protseduuri oli valus, aga õde pakkus paracetamoli küünalt ning see leevendas ära. Pärast enam ei olnud. Minu jaoks oli kanüül suurem draama 🙂
Siirdamine oli ebamugav, aga mingit eriti tugevat valu ei mäleta. Pigem tuikas. Siirdamise järgselt oli progesteroon, mis tekitas huvitavaid kogemusi – vahepeal oli 2 korda päevas rinnasuurendus ja vähendus sõltuvalt progesterooni manustamisest 🙂 Enesetunne just 100% ei olnud, aga oma osa andis ootusärevus ning teadmatus, et mis nüüd juhtuma hakkab. Igasuguseid torkeid ja imelikke tundeid kõhus oli omajagu.
Arstid kahjuks väga põhjalikult ei räägi. Lugesin ise internetist inglise keelset kirjandust juurde ja foorumeid. Mind rahustab info teadmine, ka negatiivse teadmine 🙂
