Esileht Pereelu ja suhted Jabur solvumine naise poolt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: Jabur solvumine naise poolt

Postitas:
Kägu

Kui mul abikaasa on komandeeringus leiab ta alati aega helistada. Samuti saadab igal õhtul ja hommikul sõnumi, ükskõik mis kell tal päev lõpeb, siis voodis olles kirjutab alati ‘ head ööd kallis’ . Mina leian, et see on ikka tahtmise ja hoolimise küsimus.

Jube tüütu. Mulle näiteks see üldse ei sobiks(ei saata ega saada). Jah, vahest spontaanselt, aga mitte niimoodi.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa ise ei talle siis ei helistanud või ei kirjutanud? Mõlemad õhtul ekraanide ees, oleks siis ise võinud, küsida, kuidas päev läks, head ööd soovida jne. Nüüd kruvisid end mõttetu solvumisega üles, siis haud seda veel ja keerutad neid mõtteid. Milleks ometi? Soovi ise head ööd ja mees soovib vastu.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu jaoks oleks see suht mühaklik, isegi ossilik. Parasjagu ei näe, siis suhtlemist pole. No mida suhet üldse?? : )))

See on selline suhe, kus kahekesi koos olla on ka vaikides hea ning hoolimist näidatakse pigem tegudega. Ei pea kõik alati läbi sõnade käima.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen aru saanud, et suhte arengu üks raskemaid osasid ongi õppida oma kaaslast nägema, aktsepteerima ja armastama sellisena nagu ta on (mitte sellisena, nagu ta sinu kujutlustes peaks olema). Ja kui ei suuda või ei soovi inimest võtta ja armastada sellisena nagu ta tegelikult on, siis võibolla peaks teise kaaslase valima.

Ehk siis enamus suhteid oleks olemata? Partnerid kohanevadki üksteise järgi ja lihvivad teineteise nurki. Õnnelikus kooselus ei saa nii, et igaüks on, nagu on, ja lepi sellega või otsi keegi teine. Kumbki kummagi jaoks vaeva ei näe ja vastu ei tule.

Jah, absoluutselt peab kohanema. Aga selle aluseks on oma vajaduste kommunikeerimine. Kui üks pool oma vajadusi ei kommunikeeri ning eeldab, et teine peab teadma, mida ta vajab ning solvub, kui teine pool ei käitu tema ettekujutuse kohaselt, siis see on selline kergelt emotsionaalselt ahistav suhe.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin mingit ühest vastust polegi, inimesed on niivõrd erinevad. Põhiline on partnerile teada anda, et sinu jaoks tähendab selline väike žest väga palju. Kui niivõrd vähe on vaja selleks, et kaaslasele head tunnet tekitada, siis milline partner sellest ära ütleks.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen aru saanud, et suhte arengu üks raskemaid osasid ongi õppida oma kaaslast nägema, aktsepteerima ja armastama sellisena nagu ta on (mitte sellisena, nagu ta sinu kujutlustes peaks olema). Ja kui ei suuda või ei soovi inimest võtta ja armastada sellisena nagu ta tegelikult on, siis võibolla peaks teise kaaslase valima.

Ehk siis enamus suhteid oleks olemata? Partnerid kohanevadki üksteise järgi ja lihvivad teineteise nurki. Õnnelikus kooselus ei saa nii, et igaüks on, nagu on, ja lepi sellega või otsi keegi teine. Kumbki kummagi jaoks vaeva ei näe ja vastu ei tule.

Jah, absoluutselt peab kohanema. Aga selle aluseks on oma vajaduste kommunikeerimine. Kui üks pool oma vajadusi ei kommunikeeri ning eeldab, et teine peab teadma, mida ta vajab ning solvub, kui teine pool ei käitu tema ettekujutuse kohaselt, siis see on selline kergelt emotsionaalselt ahistav suhe.

Suhtes kommunikeeritakse ikka. Need suhted, kus ei kommunikeerita, vastu ei pea.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleem ongi selles, et kui midagi soovid siis tuleb see välja öelda.

Mitte keegi ei ole mõtete lugeja ja nii ongi, et igal ühel on erinev armastuse keel.

Kui keegi siin väitis, et kui on tööreisil siis ongi ainult töö peas. Minu eks on selline, et kui on töö siis ongi ainult peas töö aga tööreisidel alati kui voodisse läks saatis mulle head ööd sõnumi ja samamoodi tere hommikust sõnumi.  See oli lihtsalt üksteisest hoolimine ja sellisel viisil teada andmine, et kõik on hästi. Meie lihtsalt olime sellised, iga suhte dünaamika on erinev ja kõige tähtsam on see, et inimesed ise on suhtes rahul ja õnnelikud.

Lihtsalt inimesed suhelege omavahel, mis suhe see selline on kui ei suudeta öelda, et ” Kallis, mulle on oluline kui lahus oleme soovid mulle õhtuti head ööd”

 

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olin ka eelmise kaaslasega suhtes olles solvunud- näiteks, ta kunagi ei küsinud minu käest, kuidas mul läks arsti juures, olgugi et teadis et käisin. Pidin hakkama ise rääkima ja siis ei öelnud ta ka midagi, ei küsinud täpsustavaid küsimusi. Tegelikult ma sain aru, et see on mingit laadi suhtlemispuudulikkus:)

<p style=”text-align: center;”>Minu mehe mõtteviisis on see lihtsalt delikaatsus, tema meelest on privaatsuse rikkumine selliseid küsimusi küsida, kui teine ise vabatahtlikult teemat ei tõsta ja oma tervise detailidest rääkida ei soovi, olgu kui lähedane inimene tahes.

See tundub küll imelik. Elad inimesega koos ja ei julge/taha oma tervisemuredest rääkida. Huvitav mis on selline terviseprobleem mida häbenetakse? Meie jaoks oleks totaalne hoolimatus kui ei tunneks huvi ja ei küsiks.
Alati on nii, et kui emb kumb meist arstil käib, siis kohe pärast visiidi lôppu helistad teisele ja annad teada, kuidas läks. Me hoolime teineteisest.</p>

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mitte midagi, kurb kui oma naine ei tule meelde, kui ma just kõrval ei ole.

Kui pole kombeks helistada ja järsku hakkab, kahtlusta armukest. Kompensatoorne mehhanism hakkab tööle. Seni ole rahulik.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees helistab alati kui on ära. Aga vot lapsed küll mitte. See teeb mulle muret. Läheb kuhugi reisile ja võiks vist olla tagasi tulemiseni ilma suhtlemata. Mina aga muretsen ja saadan ise sõnumeid millele vastust ootan.
Ilmselt tundub see olukord tüütu. Aga ka võiks ju anda teada et kõik on korras. Eks nad saavad suureks ja võib-olla tundub see neile edasi tüütu aruandmine.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Alfa

Ma olin ka eelmise kaaslasega suhtes olles solvunud- näiteks, ta kunagi ei küsinud minu käest, kuidas mul läks arsti juures, olgugi et teadis et käisin. Pidin hakkama ise rääkima ja siis ei öelnud ta ka midagi, ei küsinud täpsustavaid küsimusi. Tegelikult ma sain aru, et see on mingit laadi suhtlemispuudulikkus:)

Minu mehe mõtteviisis on see lihtsalt delikaatsus, tema meelest on privaatsuse rikkumine selliseid küsimusi küsida, kui teine ise vabatahtlikult teemat ei tõsta ja oma tervise detailidest rääkida ei soovi, olgu kui lähedane inimene tahes.

See on küll väga kummaline ’delikaatsus’, kui tegemist on kahe nii lähedase inimesega. Ma arvan, et see on pigem siiski huvipuudus ja hoolimatus.

Kujutad ette olukorda, kus käid duši all ja tunned äkki sõrme all rinnas väikest tükki. Ehmatad ennast vigaseks. Lähed tuppa ja ütled mehele, et selline lugu nüüd ja et sa paned kohe endale mammograafiasse aja. Nii, möödub ooteaeg ja mammograafia ongi tehtud ja jääb üle oodata tulemust. Avad kodus diivanil värisevate kätega oma digiloo ja näe, vastus ongi juba olemas. Ütled mehele ‘mul on rinnauuringu vastus tulnud’. Mees ei ütle mitte essugi, jõllitab vaikselt oma arvutisse või vaatab telekast korvpalli edasi, sest küsimuste esitamine oleks ju privaatsuse rikkumine.

See on nii jabur, et mul ei jätku selle ette kujutamiseks piisavalt fantaasiatki.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on selline suhe, kus kahekesi koos olla on ka vaikides hea ning hoolimist näidatakse pigem tegudega. Ei pea kõik alati läbi sõnade käima.

Minu arvates on kaugel ära olles kallimale sõnumi saatmine just pigem tegu kui sõnad. Ja sõnumi mittesaatmine on just nimelt mitte millegi tegemine, mitte mitte millegi ütlemine.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Põhiline on partnerile teada anda, et sinu jaoks tähendab selline väike žest väga palju. Kui niivõrd vähe on vaja selleks, et kaaslasele head tunnet tekitada, siis milline partner sellest ära ütleks.

On neid, kes ka siis ei saa aru. Nt minu mees. ;a lihtsalt pean iga kord ütlema/ küsima/ paluma neid asju, mille puhul ta väidab, et need pole talle olulised. (Muide, on küll, aga ta ei teadvusta seda.) Niisama rääkimine, et see tähendab mulle palju, ei jõua talle pärale. Aga kui ütlen, et tahan kaisutamist vms, siis ta kunagi ei keeldu. Tüütu, aga tasapisi harjusin.

(Mul mees ka peaaegu kunagi ei küsi, kuidas mul päev läks – ta eeldab, et ma ise räägin.)

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kujutad ette olukorda, kus käid duši all ja tunned äkki sõrme all rinnas väikest tükki. Ehmatad ennast vigaseks. Lähed tuppa ja ütled mehele, et selline lugu nüüd ja et sa paned kohe endale mammograafiasse aja. Nii, möödub ooteaeg ja mammograafia ongi tehtud ja jääb üle oodata tulemust. Avad kodus diivanil värisevate kätega oma digiloo ja näe, vastus ongi juba olemas. Ütled mehele ‘mul on rinnauuringu vastus tulnud’. Mees ei ütle mitte essugi, jõllitab vaikselt oma arvutisse või vaatab telekast korvpalli edasi, sest küsimuste esitamine oleks ju privaatsuse rikkumine.

See on nii jabur, et mul ei jätku selle ette kujutamiseks piisavalt fantaasiatki.

Just käisin mammograafias. Ja muidugi jagasin ka leidudeta tulemust. Mu kallim arvas, et rinnamassaži peab rohkem tegema. Siis mul ei tuleks isegi pähe muretseda.

Teineteisest tuleb hoolida.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees oli teises linnas paar päeva aga ma ei tule talle meeldegi.

Olen natuke solvunud.

Kas see on ok (mõtlen just meeste maailmas, sest mehed mõtlevad ju teisiti kui naised), et mees ei soovinud isegi head ööd ja/või tere hommikust? Minu jaoks on see elementaarne kui ollakse suhtes. Jah kui ise saadan, siis vastab, aga et ise saadaks, seda ei ole.

Kõlab ikka väga jaburalt aga tunnen, et ta oleks ju võinud, nii kui nii istub ju ainult telefonis.

Teine jabur solvumine minu poolt on see, et käisin vaktsineerimas, andsin ka mehele teada, aga küsimust, et kuidas see kord läks, kas oli ka mingeid kõrvalmõjusid (esimese doosiga oli). Mitte midagi, kurb kui oma naine ei tule meelde, kui ma just kõrval ei ole.

Raske on olla naine 😁

Aga sellised asjad ju räägitakse ENNE läbi kui koos elama hakatakse. Vaikimisi sellised asjad ei tule. Suhte kõige olulisem osa on suhtlemine.  Asi pole selles, et sa naine oled, asi on selles, sa millegi pärast sõltud teisest nii, et ei saa öeldud otse ja selgelt, mis sulle sobib ja mis mitte. Raske on olla suhtlemisvõimetu ja see pole naiste omadus. ( teema muide on mehe kirjutatud, isiku poolt, kes ironiseerib naiste käitumist )

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on huvitav, et kuidas siin perekoolis pannakse “diagnoose”, et vot kui mees seda teeb või ei tee, siis see mees ei hooli või hoolib jne. Te ei näe ega saagi ju näha teiste suhetest tervikpilti.

Ma olen rase ja ca pool rasedusest olin täiesti audis, oksendasin, olin tilguti all jne. Parematel päevadel mees sai tööl käia, üldjuhul oli kodukontoris. Ta vist kordagi ei küsinud, et KUIDAS MA ENNAST TUNNEN! Samas, ta koguaeg hoolitses minu eest – tegi süüa, tõi väikeseid kingitusi, lohutas, aitas pesema jne. Lisaks oli lasteaiast kodus vanem laps, kellega ta siis mängis, käis väljas jms kantseldas. Lisaks me ehitame maja, kõik see pool oli tema kaelas + siis veel oma tööd ja asjad. Mul ei olnud absoluutselt kordagi sellist tunnet, et mees minust ei hooli. Võib-olla kui me oleks lühikest aega tuttavad, esimene laps ja ma teda ei tunneks/teaks nii hästi, oleksin teistmoodi tundnud.

Mu mõte on selles, et võib-olla ei tasu asju kontekstist välja rebida ja tuleks vaadata tervikut.

Näiteks mu mees ei too üldjuhul lilli, aga toob maiustusi vms kingitusi. Kui mul oli eriti raske periood elus, ta ise organiseeris mulle reise ja asju, et mu mõtteid eemale viia.

Mu mees tavaliselt ei küsi, kus ma käisin vms, aga ta alati tangib mu autot ise, käib sellega ise pesulas, hoolduses jne.

Mu mees tavaliselt ei ütle, et ma olen ilus vms, aga ta oskab kuidagi sõnadetagi mulle selgeks teha, et tal on silmi ainult minu jaoks. Ta kunagi ei vaata teisi naisi või ei pane mind ebamugavalt tundma vms ja tihti ütleb, et ta armastab mind ülekõige.

jne, jne, jne

Samas suhte alguses olin ma vist ka selline, kes iga asja peale solvus, sest vajasin pidevalt kinnitust, et ta ikka armastab mind  vms. Õnneks ajaga see on mööda läinud.

 

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen kunagi kogenud sellist suhtumist. Pidin üle aastate üheks ööks Tallinna minema ja õhtul oli üritus ja hommikul koosolek. Mees mitu päeva enne vaikselt nö virises, et ära mine ja mida mina siin üksi tegema hakkan, istun nagu hunt. Nii kuini minekuni välja. Hommikul läksin siis ja tema veel, ja jätadki mind üksi või jne.
Õhtul, poole kümne ajal ma hotellist helistasin talle. Vastas ja oli imelik. Üldse rääkida ei tahtnud, ütles, et tahab telekat vaadata, ei soovinud mind kuulata ja ei kuulanud ka, muudkui tahtis kõne lõpetada. Täielik vastand eelnevale. Kuna ta on varane tõusja, siis ütlesin, et äkki ta saaks mulle pool kaheksa helistada, et äkki magan sisse oleks kindlam olla. Lõpuks sai nii, et ta ei helistanudki. Alles õhtul, kui bussi peale hakkasin minema, saatis sõnumi, et kus oled. Kodus küsisin, et mis oli siis. Vastas, et ei tulnud meelde.
Naisena oli minu soovmõtlemine, et ta tõesti ei taha minust eemal olla. Reaalsus oli aga see, et oli just vastupidi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen kunagi kogenud sellist suhtumist. Pidin üle aastate üheks ööks Tallinna minema ja õhtul oli üritus ja hommikul koosolek. Mees mitu päeva enne vaikselt nö virises, et ära mine ja mida mina siin üksi tegema hakkan, istun nagu hunt. Nii kuini minekuni välja. Hommikul läksin siis ja tema veel, ja jätadki mind üksi või jne. Õhtul, poole kümne ajal ma hotellist helistasin talle. Vastas ja oli imelik. Üldse rääkida ei tahtnud, ütles, et tahab telekat vaadata, ei soovinud mind kuulata ja ei kuulanud ka, muudkui tahtis kõne lõpetada. Täielik vastand eelnevale.

Ilmselgelt oli koos teise naisega ju 😀

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen kunagi kogenud sellist suhtumist. Pidin üle aastate üheks ööks Tallinna minema ja õhtul oli üritus ja hommikul koosolek. Mees mitu päeva enne vaikselt nö virises, et ära mine ja mida mina siin üksi tegema hakkan, istun nagu hunt. Nii kuini minekuni välja. Hommikul läksin siis ja tema veel, ja jätadki mind üksi või jne. Õhtul, poole kümne ajal ma hotellist helistasin talle. Vastas ja oli imelik. Üldse rääkida ei tahtnud, ütles, et tahab telekat vaadata, ei soovinud mind kuulata ja ei kuulanud ka, muudkui tahtis kõne lõpetada. Täielik vastand eelnevale.

Ilmselgelt oli koos teise naisega ju 😀

Ei pidanud just see olema. Mõtlesin sellele. Siis oleks pidanud selle koju tooma, sest ta oli kodus. Tõenäolisem on, et võttis napsi üksi( üliharva võtab ja siis püüab varjata üliharva on mitme a takka). Istus arvutis või teleka ees ja nautis üksiolemist. Selle joogi pärast magas kauem ja siis oli paha olla, pärast hakkas kiire ja tegi nagu oleks poleks midagi.
Minu arust pole midagi imelikku selles, kui teine soovib üksiolemist nautida, eriti, kui see on harva. Aga tsirkust teha ja üle panna on nõme.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just käisin mammograafias. Ja muidugi jagasin ka leidudeta tulemust. Mu kallim arvas, et rinnamassaži peab rohkem tegema. Siis mul ei tuleks isegi pähe muretseda.

Ma käisin ka mammograafias ja ma ei helistanud/kirjutanud kohe mehele, et “ei olnud midagi”. Õhtul rääkisime.

Minu jaoks oleks ka surve, kui ma peaks mehele koguaeg “tere hommikust” ja “head ööd” saatma. Ja jeerum – kui mees seda iga päev teeks, kui ta on ära või ma olen ära – ma peaks seda ahistamiseks!

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on selline suhe, kus kahekesi koos olla on ka vaikides hea ning hoolimist näidatakse pigem tegudega. Ei pea kõik alati läbi sõnade käima.

Aga minu meelest sealt ei saagi kohe vastust.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teadagi juhtub rindadega nii kui kaalu kaotad. Näoga ka juhtub. Ma olen kaalu kaotanud ja korstud on. Nagu loppis on nägu. Mõtlen et peaks kohendama end. Mees ütleb et tema arust on ikka jlus. Aga ma ju ise näen et pole. Mul oleks küll hea meel kui mees pakuks võimaluse et maksab kinni. Aga ta ei paku sellist võimalust. Oma rahaga ma seda ka ei saa.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saaks kustudada…
Vale teema alla läks

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsed on näiteks vanaema pool, siis helista neile tavaliselt ülepäeviti, mingeid terehommikust-headööd kõnesid ei tee. Kui kumbki on tööreisil, helistab see, kes on eemal, siis kui tal on aega. Kui ei helistaj, siis kodus olija teab, et ei olnud aega. Keegi vimma seetõttu ei pea.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on selline suhe, kus kahekesi koos olla on ka vaikides hea ning hoolimist näidatakse pigem tegudega. Ei pea kõik alati läbi sõnade käima.

Minu arvates on kaugel ära olles kallimale sõnumi saatmine just pigem tegu kui sõnad. Ja sõnumi mittesaatmine on just nimelt mitte millegi tegemine, mitte mitte millegi ütlemine.

Jah, kui võtta seda nii, et rääkides pead suud liigutama ja sõnumit saates näppudega telefoni näppima. Tegelikult mõtlesin nende tegude all siiski midagi enamat.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, kui võtta seda nii, et rääkides pead suud liigutama ja sõnumit saates näppudega telefoni näppima. Tegelikult mõtlesin nende tegude all siiski midagi enamat.

Sõnumi saatmine on kättevõtmise asi. See on tegu, mitte sõnad.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust näitab  selline solvumine seda, et suhe on ebakindel. Ma olen  üle 20 aasta abielus ning ei tuleks sellepealegi, et solvuks, kui mees ei saadaks lähetuses olles sõnumeid vms. Viimati olin ise 3 päeva kodust ära (asutuse sügispäevadel), siis helistasin alles, kui hakkasime tagasi sõitma.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See tundub küll imelik. Elad inimesega koos ja ei julge/taha oma tervisemuredest rääkida.

No minu mehel ei ole probleemi oma terviusemuredest rääkida minule, aga ta kunagi ei uuri ise näiteks oma vähihaigelt onupojalt tervise kohta, kui see ise ei räägi. Sest see on tema meelest privaatsuse rikkumine. Samuti ta kuulab, kui mina räägin enda tervisemuredest, aga jätab mulle ruumi rääkida just nii palju kui soovin. Tema ilmselt lähtub sellest, et mõne jaoks on ebameeldiv keskenduda haigusele, kogu aeg halada, mis viga jne. Mina ise olen täiesti teistsuguse suhtumisega ja küsin kõigilt nende tervise kohta, räägin enese tervisest vabalt. Aga ma täiesti aktsepteerin, et on ka teistsuguseid nägemusi terviseteemal ja ei peagi kõik sarnaselt sellesse kommunikeerimisse suhtuma.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselt see solvumine ongi tingitud sellest, kui tunned end suhtes veel natuke ebakindlalt, suhe on alles uus näiteks ja sa ei saa päriselt veel aru, kas teisele meeldib ikka sinuga koos olla.

Mina tänan saatust, et sattusin kokku teise samasuguse introverdiga, meil mõlemal on vaja jube palju iseenese omaette aega ja ruumi ja seetõttu sobime väga hästi.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olin ka eelmise kaaslasega suhtes olles solvunud- näiteks, ta kunagi ei küsinud minu käest, kuidas mul läks arsti juures, olgugi et teadis et käisin. Pidin hakkama ise rääkima ja siis ei öelnud ta ka midagi, ei küsinud täpsustavaid küsimusi. Tegelikult ma sain aru, et see on mingit laadi suhtlemispuudulikkus:)

<p style=”text-align: center;”>Minu mehe mõtteviisis on see lihtsalt delikaatsus, tema meelest on privaatsuse rikkumine selliseid küsimusi küsida, kui teine ise vabatahtlikult teemat ei tõsta ja oma tervise detailidest rääkida ei soovi, olgu kui lähedane inimene tahes.

See tundub küll imelik. Elad inimesega koos ja ei julge/taha oma tervisemuredest rääkida. Huvitav mis on selline terviseprobleem mida häbenetakse? Meie jaoks oleks totaalne hoolimatus kui ei tunneks huvi ja ei küsiks.

Alati on nii, et kui emb kumb meist arstil käib, siis kohe pärast visiidi lôppu helistad teisele ja annad teada, kuidas läks. Me hoolime teineteisest.</p>

Sul on loetud tekstist arusaamisega probleeme.

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Pereelu ja suhted Jabur solvumine naise poolt