Teema: Kahetsus

#3874608:

Mina kahetsen, et koroonasse enne jäin, kui vaktsineerima sain. Üritasin vastu kevadet üle kahe kuu saada seda vaktsiini ja kui lõpuks endale aja sain, jäin nädal enne seda koroonasse.

Kuu aega olin rivist väljas.

Septembris sain Jansseni vaktsiini, ainsad kõrvaltoimed olid 1-päevane palavik ja süstekoha punetus/valu.

Iga kell võtan vaktsiini enne kui koroona. Aga see on ainult minu kogemus.

Aga sul on kindlasti võimalik veel koroonasse jääda ja seda nüüd juba vaktsineerituna ning palju paremini põdeda. Ära ole kurb!

#3874947:

Kõik mu sõbrad on nüüdseks koroona nohuna läbi põdenud ja naudivad ka sellest tulenevaid hüvesid. Kõik peale minu. Kahetsen eriti nüüd, kus tuleb riburadapidi uurimusi,  et läbipõdemine võib anda lausa eluaegse kaitse.

No ja mida sa kahetsed? Et sul pole seda eluaegset kaitset veel? Aga milleks see vajalik on, kui see ainult kerge nohu on? Ela oma elu rahulikult ja kui se koroona tuleb, siis tuleb, saad edasiseks oma eluaegse kaitse. Kui saad. Kui ei selgu, et just sina oled see, kes siiski seda raskelt põeb või isegi sureb. Või kui sina ei ole see, kes vaatamata koroona läbipõdemisele sellesse ka teist korda nakatub, ka neid juhuseid on olemas. Kahetsed seda, et seda vene ruletti juba mänginud ei ole, kus selgub, kas koroona on sulle raske või kerge ning kas läbipõdemine ka sinu puhul kaitse annab? Mis vahet seal on, millal seda vene ruletti mängid, siiani ei ei ole mänginud, ükskord ikka mängid.

* parandan oma kirjaveakese: vakTsiinisüst muidugi

#3875759:

Mis eluaegsest kaitsest te räägite? Koroonat võib põdeda ka mitu korda järjest – ntx Ragnar Klavan põdes esimesel korral väga kergelt, aga teisest korrast pole siiani sedavõrd taastunud, et suudaks koondisemängudes kaasa teha.

Ilmselt mida kergemini põed, seda vähem saad antikehi. Kõige tugevam immuunsus pidi tekkima keskmiselt raskelt põdemisel + vaksiinisüst otsa.

Ega see antikehade arv veres pole suurem asi näitaja.

Läbipõdemise erinevus võib tuleneda ka sellest, kui suure sahmaka viraalset kogust ta sai esimene kord ja kui palju teine kord. Kui saad suurema konsentratsiooniga viirusenapalmi peale – on kehal nii või teisiti sellega raskem toime tulla.

Antikehasi hakkab su oma organism ise juurde tootma vastavalt vajadusele. Ja kui haigus läbi põetud, hakkavad need vaikselt kaduma. Rakud, mis suudavad antikehti toota, taanduvad luuüdisse ning on valmis selleks, et järgmise nakkuse korral jälle välja tulla.

Ega see ei pruugi ka hea olla, kui terve elu või mitu aastat järjest lased ringi suure antikehade konsentratsiooniga veres.

#3875689:

#3874947:

Kõik mu sõbrad on nüüdseks koroona nohuna läbi põdenud ja naudivad ka sellest tulenevaid hüvesid. Kõik peale minu. Kahetsen eriti nüüd, kus tuleb riburadapidi uurimusi, et läbipõdemine võib anda lausa eluaegse kaitse.

No ja mida sa kahetsed? Et sul pole seda eluaegset kaitset veel? Aga milleks see vajalik on, kui see ainult kerge nohu on? Ela oma elu rahulikult ja kui se koroona tuleb, siis tuleb, saad edasiseks oma eluaegse kaitse. Kui saad. Kui ei selgu, et just sina oled see, kes siiski seda raskelt põeb või isegi sureb. Või kui sina ei ole see, kes vaatamata koroona läbipõdemisele sellesse ka teist korda nakatub, ka neid juhuseid on olemas. Kahetsed seda, et seda vene ruletti juba mänginud ei ole, kus selgub, kas koroona on sulle raske või kerge ning kas läbipõdemine ka sinu puhul kaitse annab? Mis vahet seal on, millal seda vene ruletti mängid, siiani ei ei ole mänginud, ükskord ikka mängid.

Ära ole selles nii kindel. Esiteks, koroona algusaegadel ilmus meie Tartu Ülikooli teadlaste uurimus, kus selgus, et kolmandik inimesi on koroona suhtes immuunsed varasemate koroonaviiruste läbipõdemise tagajärjel.

Natuke hiljem ilmus meie meedias uurimus, kus selgus, et kolmandik inimesi on koroona suhtes immuunsed geneetilistel põhjustel. Samal põhimõttel, mis HIVigi suhtes, et ogavalk ei suuda rakkude külge kinnituda, lihtsalt HIVi puhul pidavat immuunsus olema kõigest 3% inimestest.

Ja nagu kinnitatud, siis haiglasse sattunutel on siiski 94% ka kaasuvad probleemid. Igatahes parem, kui vaktsiiniga vene ruletti mängida.

Tänases postimehes on intervjuu viroloogiaprofessor Meritsaga. Siin Perekoolis on pidevalt näha, kuidas inimesed kiitlevad oma tugeva immuunsusega ja sellepärast ei vaktsineeri. Lugege, mida ütleb selle ala professor asja kohta. Või peate ennast temast targemaks?

Paljud usuvad, et nende immuunsüsteem on tugev ja vaktsiin ainult nõrgestab seda. Mis ütlete?

Ma ei tea, millel põhineb inimeste veendumus, et neil on tugev immuunsüsteem. Võib-olla Actimeli jogurti joomisel? Enamikul pole õrna aimugi sellest, mida immuunsüsteem endast kujutab ja kuidas see töötab. Pealegi, tugev immuunsüsteem ei pruugi olla mingi pluss. Tugev immuunsüsteem võib viia ülereageerimisele ja olla otseselt raske haiguse põhjustaja. Immuunsüsteem peab olema efektiivne.

Mulle ei ole teada juhtumeid, et immuunsüsteemi oleks võimalik ülekoormata liigse vaktsineerimisega. Muidugi, kui leidub loll, kes saab iga nädal uue doosi koroonavaktsiini, siis see ei saa jääda halbade tagajärgedeta. Aga kui näiteks gripiviiruse vaktsiini saada üks süst aastas või puukentsefaliidi vaktsiini üks süst viie aasta kohta, siis mingit probleemi näha ei ole.

​Põhjamaade eakad on tõenäoliselt saanud viimase 30–40 aasta jooksul iga aasta vähemalt ühe gripisüsti, ja on saanud nüüd ka koroonasüsti, ja midagi halba ei ole sellest juhtunud.

#3876233:

Aga täiesti mõistan, miks te nii endast väljas olete, kui kujutate ette, et inimeste, kes oma tervise kohta uurivad ja sellega vaeva näevad, nii labaselt seda võtavad kui telereklaami põhjal vms

Kuid palun selgita siis meile (ja Meritsale), millel põhineb sinu veendumus, et sul on tugev ja efektiivne immuunsüsteem? Jood chagat või tegeled reikiga? Või saad Toomaselt kolmapäeviti energiseeritud vett? Või käid jõusaalid paaritutel kuupäevadel ning järgid rangelt päevarežiimi ja dieet? Selgita, palun.

#3876264:

Aga tavai, siin on pisut, et sa saaksid selle kõik samas vaimus solgikraanist alla lasta, nagu kõik viited siiani.

Solgikraan? Kas kui sulle vastu vaielda, siis on tegu solgikraanist alla laskmisega?

Sinu toodud punktid on väga harilikud tervise eest hoolitsemise punktid, arvan, et neid järgib rohkem või vähem teadlikult vähemalt 50% inimestest. Kuidasmoodi see kõik aga sulle kindluse annab, et su immuunsus ilma vaktsiinisüstitagi piisavalt tugev on koroonale vastu hakkamiseks, ma küll aru ei saa. Köhib mõni nakatunu sulle näkku, saad sellise viiruskoormuse, et põlved nõtkuvad ja oled kõpsti haiglas vaatamata kogu oma aastatepikkusele teadlikule tervisesäästmisele. Minu loogika ütleb, et tuleb kasutada kõiki vahendeid enda kaitsmiseks – tervislik eluviis pluss vaktsineerimine. Kui oled teinud maksimaalselt võimaliku enda kaitsmiseks, alles siis võid olla rahul.

No näete, jõudiski Perekooli oma viroloogiaprofessor kohale ja kukkus Meritsale vastu vaidlema 🙂

#3876273:

Sinu toodud punktid on väga harilikud tervise eest hoolitsemise punktid, arvan, et neid järgib rohkem või vähem teadlikult vähemalt 50% inimestest. Kuidasmoodi see kõik aga sulle kindluse annab, et su immuunsus ilma vaktsiinisüstitagi piisavalt tugev on koroonale vastu hakkamiseks, ma küll aru ei saa.

Esiteks hoolib päriselt oma tervisest ehk 15% inimestest mitte 50. Vaata palun ringi enda ümber, milliseks on muutunud meie inimeste kehad. Ka väga noorte ja isegi laste. Enesest hoolides seda ei juhtuks.
Kuidas keegi saab kindel olla, et tema immuunsüsteem on efektiivne? Äkki on mõnel väike elukogemus? Kui sina oled iga sügis tati- ja sitatõbedes, siis palun ära laienda seda kogu rahvale. Kõik ei ole. Mõni ei ole kunagi.
Ning jah, mõni käib tõesti igal paaritul kuupäeval trennis ja jälgib oma toidulauda lisaks ka paaris kuupäevadel. Kõik ei söö seda mis ette satub või kätte juhtub. Siit perekoolist saab aga kena ülevaate, kuidas enamusel on jumala savi, mida näost sisse ajada. Üks õigustas hiljuti, et kiirnuudlid on lapsele kuivalt närimiseks täiesti ok snäkk. Grupp perenaisi võrdlevad kodunurgas, milline pitsapõhjapulber on parem või kuidas valmistada viinereid. Edasi mõtle ise.

#3876273:

Solgikraan? Kas kui sulle vastu vaielda, siis on tegu solgikraanist alla laskmisega?

Maestro on mind koolitanud, et kui haaratakse kõige asjassepuutumatust argumendist, pole nagu mõtet edasi rääkida. Asjassepuutuvate argumentide tegemine on aga igati teretulnud, ehk õpin isegi midagi uut. Siiani on neid foorumites siiski nähtud üliharva, võtma hakatakse asjade kallal, mis ei puutu üldse teemassegi.

#3876273:

Sinu toodud punktid on väga harilikud tervise eest hoolitsemise punktid, arvan, et neid järgib rohkem või vähem teadlikult vähemalt 50% inimestest.

*Naerupaus*

Sellised õhust võetud numbrid on mulle alati meeldinud. Tee väikest kohalikku uuringut, vaata kuidas 30+ inimesed välja näevad, luura, mis neil toidukorvis on (kommenteerima ei pea, see oleks ääretult ebaviisakas ja nosy).
Seda kahjuks näha ei ole võimalik, mis sorti ravimite peal nad on, aga ignoreerida ei saa ka seda. Lähemale jõuab võibolla hetkeseisus 30+ inimestes niipidi, et 50% on juba mingite ravimite peal – südame, vererõhu, seede, migreeni, psühiiatriliste jne jne.

Aga toetume siis sellele teoreetilisele 50% rahvastikule, kes harilikke tervisepunkte igapäevaselt järgivad.

Ja läheme siit edasi selle 1-5% peale (või siis K. Fischeri andmete ja tulemuste põhjal 6%), kes covodisse haigestunutest ka haiglasse jõuavad. Kas, käsi südamel, ka covidiga haiglavoodeid hõivanud patsiendid on 50% ulatuses neid harilikke tervisepunkte igapäevaselt järginud, ning kindlasti ei ole juba eelnevalt mingite ravimite peal?

Kontrollida ei saa, ümber lükata ei saa… Aga mis tunne sul endal on? Kas see on sinu meelest realistlik?

#3876284:

No näete, jõudiski Perekooli oma viroloogiaprofessor kohale ja kukkus Meritsale vastu vaidlema ????

Mida see viroloogia siia puutub? Sa ise ei huvitu oma tervisest üldse? Või on suur patt lugeda keelatud materjale?

#3876275:

Pslyn selgita nüüd, et kuidas see immuunsüsteem peab vastu koroonale, aga ei pea vastu ei vaktsiinile, testimisele ega maskile?

Soovitan teilegi – kui lähete süsti saama, olge hea tervise juures, C, D ja tsink sisse, vajadusel ka aspiriin, lihtsalt seks puhuks, kui midagi peaks nihu minema.

Aga huvitavam oleks teada saada, mis sa ise ette kujutad, et see selgitus seal taga on?

Äkki ei ole süstist keeldumise põhjuseks kellegi arvamus tema immuunsusest (ega ka mitte mugavuse või viitsimise küsimis). Kasuta oma empaatiavõimet ja proovi mõelda – mis erinevaid põhjuseid võib veel erinevatel inimestel olla?

Võimalus demonstreerida, et tegemist on siiski südamega anoniga, mitte ääremusliku küünikuga. Jääme ootama.

#3876337:

Kontrollida ei saa, ümber lükata ei saa… Aga mis tunne sul endal on? Kas see on sinu meelest realistlik?

Arvan, et on, arvestades, et 75% on vanurid. Nende haiglas oleku peamine tegur on ikkagi vanus.

#3876337:

Sellised õhust võetud numbrid on mulle alati meeldinud. Tee väikest kohalikku uuringut, vaata kuidas 30+ inimesed välja näevad, luura, mis neil toidukorvis on (kommenteerima ei pea, see oleks ääretult ebaviisakas ja nosy).

Just kohalikul uuringul mu arvamus põhinebki ning ma ei eita, et see on lihtsalt tunde pealt öeldud number. Minu laste tuttavad ja sõbrad söövad vägagi mõistlikult, ülekaalulisi pole, teevad trenni, ei liialda mõnuainetega; sama võib öelda minu tutvuskonnaga (50 vanuseklass), korralikult ülekaalulisi on paar tükki, needki üritavad ja käivad trennis. Mina arvan, et koroona on olnud (vähemalt mingis rahvahulgas) äratus – on hakatud tervise peale mõtlema rohkem. Mis aga minu arust ei võta ära vajadust vaktsineerida.

#3876349:

#3876337:

Kontrollida ei saa, ümber lükata ei saa… Aga mis tunne sul endal on? Kas see on sinu meelest realistlik?

Arvan, et on, arvestades, et 75% on vanurid. Nende haiglas oleku peamine tegur on ikkagi vanus.

#3876337:

Sellised õhust võetud numbrid on mulle alati meeldinud. Tee väikest kohalikku uuringut, vaata kuidas 30+ inimesed välja näevad, luura, mis neil toidukorvis on (kommenteerima ei pea, see oleks ääretult ebaviisakas ja nosy).

Just kohalikul uuringul mu arvamus põhinebki ning ma ei eita, et see on lihtsalt tunde pealt öeldud number. Minu laste tuttavad ja sõbrad söövad vägagi mõistlikult, ülekaalulisi pole, teevad trenni, ei liialda mõnuainetega; sama võib öelda minu tutvuskonnaga (50 vanuseklass), korralikult ülekaalulisi on paar tükki, needki üritavad ja käivad trennis. Mina arvan, et koroona on olnud (vähemalt mingis rahvahulgas) äratus – on hakatud tervise peale mõtlema rohkem. Mis aga minu arust ei võta ära vajadust vaktsineerida.

Selge. Paistab hea naabruskond olevat. Näite illustreerimisel kukub läbi.

Tulin kodupoest, kõik 3 mulle järgnenud ostsid kõige suuremad bockid 🙂

Muudes kaubanduskeskustes, kus käib ka rahvast rohkem koos, on pilt juba natuke kirjum. Kaudses tutvusringkonnas aga oma tervisest sellel tasemel hoolivaid inimesi on väga väike protsent; haridustaseme ja vaktsineerimisstaatusega see ei paista korreleeruvat.

Paraku… Reaalsus on see, et üks naabruskond ei ole kõik naabruskonnad, aga see, mis toimub meie vahetus ümbruses, võib vägagi tugevasti mõjutada seda, kuidas maailma oma ümber tajume (aka, mis % inimesi järgib tervislikke eluviise jne).

#3876354:

Reaalsus on see, et üks naabruskond ei ole kõik naabruskonnad, aga see, mis toimub meie vahetus ümbruses, võib vägagi tugevasti mõjutada seda, kuidas maailma oma ümber tajume (aka, mis % inimesi järgib tervislikke eluviise jne).

Nõus, ei vaidle. Rääkisingi oma arvamust.

Mis kõige suuremasse Bocki puutub, siis ka see pole eraldiseisvana mingi põhjus inimesele halva tervisekäitumise silti külge panna. Ok, kangust võiks vähem olla, aga minugi mees ostab saunapäevaks omale suure plastpudeli õlut, ütleb, et ei viitsi nende purkide ja pudelitega majandada. Joob selle 4-5 saunaskäigu vahel ära ja see on tema ainus alkoholi nädalas ning tervislikkusele ei ole tema eluviisis küll midagi ette heita. Ma ei väida, et sul selja taga kolm saunalist oli, aga sedasorti sildid võivad valed olla.

#3876364:

#3876354:

Paraku… Reaalsus on see, et üks naabruskond ei ole kõik naabruskonnad, aga see, mis toimub meie vahetus ümbruses, võib vägagi tugevasti mõjutada seda, kuidas maailma oma ümber tajume (aka, mis % inimesi järgib tervislikke eluviise jne).

täiesti nõus. muuhulgas kehtib see muidugi ka sinu enda tehtud vaatluste kohta. ????

Jah, ega vast tõesti 75% eesti rahvusest ei ole bockijoojad 😉