Teema: Kas gümnaasiumisse või kutsekasse?

Eelmine kommentaar, mis algab sõnadega “See kõlab natuke sedamoodi…” oli mõeldud vastusena ühele eelnevale, kus soovitati juba põhikooli lõpus kooli vahetada. Aga miskipärast mul ei õnnestunud seda tsiteerida. Eraldiseisvana võis minu jutt jääda pisut arusaamatuks, vabandust.

#3990794:

#3989584:

#3988951:

#3988905:

#3988396:

Minul kodus üks stressis laps, käitumine ja hoolsus eeskujulikud, keskmine hinne 4,7 ning täna oleme seisus kus ükski kool pole teda vastu võtnud. KSG-s oleme ootelistis aga kuna see oli kolmas valik siis kahtlane, et sinna saab. Variandid laual on ehituskool ning õhtukool.

Ma siiani arvasin, et mul kodus tubli õpilane aga tuleb välja, et õppida tuleb kuutele kui soovid Tallinna koolidesse sisse saada:)

Kas ta ikka proovis paljudesse. 4,7 tahavad paljud koolid, mingisse päris übereliiti päris võib-olla tõesti ei saa, kui kantsed untsu läksid, aga mujale peaks kenasti sisse pääsema. Võib-olla saad mõne tavakooliga, kus katseid hiljem tehti, ise ühendust võtta, vahel tehakse mingeid lisateste veel neile, kes õige katsetamisaja maha magasid. Tallinnas on nii palju gümnaasiume, lapsi ei ole selles aastakäigus üldse nii hullult, et peaks sedasi rabelema. Mõni Tln kool tegi nt alles enne hiljuti lõppenud vaheaega teste, seega neil pole veel nimekirjad vastuvõetutest selgunudki. Ja paljud nimekirjad liiguvad ka veel augustis, aga sinnamaani on muidugi närvesööv passida.

Kokku tegi katsed 9 kooli. Eliit polnudki eesmärk, need katsed olid pigem enda testimiseks, kuigi ka seal olid katsete tulemused üpris head. Meie eesmärk oli pääseda oma piirkonna kooli aga sinna isegi ei kutsutud vestlusele. Kuna see aasta oli rekordarv lapsi katsetel siis häid õpilasi palju ja konkurents suur. Tegelikult ju positiivne, et eestis on nii palju hästi õppivaid lapsi:) Ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin telefoni kätte ja tegin paari kooli kõne otse õppealajuhatajale ja ütlesin, et selline laps ripalik. Pääseme Artesse vestlusele, väga loodan, et saame sinna sisse.

Lapsed suhtlevad oma vahel ja jagavad oma katsete tulemusi, nii mõnigi kellel keskmine hinne madalam ja katsete tulemused alla keskmise on meie piirkonna koolis sees kuna käisid seal ka põhikoolis – see teeb küll meele natuke mõrudaks, et milleks siis need katsed.. Siit õppetund, et ei ole vaja panna last väiksesse põhikooli vaid kohe ikka kooli kus gümnaasiumi osa ka olemas.

Mis su lapse punktid siis näiteks nelja eliitkooli katsetel olid, oleks parem tunnetus kui pōhikooli hinneteleht.

Norgast koolist tulijal võib keskmine hinne olla ka puhas 5,0, aga objektiivsed teadmised on kaugel maas nt eliitkooli pohikooli 3,9 keskmisega lõpetajast.

Siin peab kuskil mingi error olema. 4,7 on vähegi ok koolis saaduna väga tugev keskmine hinne ju.

Loevad ikka katsete punktid, need on võrreldavad. Nii et mis need teil olid?

EK 84 MAT 91 ING 82

Pole mingit müstilist errorit siin vaid see aasta oli väga palju lapsi katsetel ja sõel korralik. Jäävad ukse taha ka puhta viielised. Nagu mainisin siis meie eesmärk ei olnud eliitkool vaid oma kodu lähedal asuv kool milleks oli JWG – selliste tulemustega sinna sisse ei saanud, ka vestlusele mitte kahjuks – samas sai sisse õpilane kelle katsete tulemused olid alla keskmise ja veerandi hinnetes ka mõned kolmed. Kui kuskil on error siis meie haridussüsteemis.

Ja fyysika? Nelja kooli katsetest oli jutt, seal ka fyysika väga tähtis.

#3992900:

Nelikkatsetel on füüsika oluline ikka ainult reaalsuundades ju.

Ta sihtis eeskätt JWGsse, seal pole füüsikatesti.
Kahjuks pole ta vastanud, et kas hinneteleht sai esitatud korrektselt ja õigeaegselt. Tean vähemalt üht last, kes unustas selle esitamata ja kohe ka vestlustelt välja jäi. Nii kõrgete punktidega peab olema kuskil mingi kala.

#3992348:

l. Aga elatakse ka Käinas, Kiviõlis, Kilingi-Nõmmel ja Räpinas. Jah, kujutage ette, ka lastega peresid elab neis paigus! Rääkimata sellest, et elatakse ka päris maal. Mõistagi ei ole seal võimalik last panna “paremasse põhikooli”, sest asulas lihtsalt ongi üks ja ainuke kool.

Asjaolu, et asulas on üks kool, ei tähenda veel, et initsiatiivikad vanemad või konkreetsest valdkonnast huvitatud või andekad noored peaksid tingimata selles ühes koolis käima. Mina näiteks elan Käina ligidal, lapsed käivad koolis hoopis Suuremõisas, kuna seal on tore armas mõisakool. Ja tuttavate laps läks Kõppu erakooli. Ei maksa arvata, et maal elavad mingid lambad, kes söövad seda, mis ette antakse.