Teema: Kas jääb armukestele mingi kahtlus sisse mehe suhtes?

Ei ole mul sellist kahtlust. Muidugi pole ma ka päris tüüpiline perelõhkuja, see pere oli tõesti juba enne katki, seda ma tean – armuke oli mõlemal, nii mehel kui naisel. Siiski mees enda teada pettis naist, seega oli petja.
Aga tõtt-öelda on tegu väga truud tüüpi mehega. Petma viibki teda vist ainult seksipuudus, sest selles osas on ta väga kõrgete vajadustega. Kuni seda vajadust ohjes hoian, seni pole truumat meest. Mingeid seiklusi ei paista ta küll otsivat.

Huvitav, miks selleks peab justolema olnud armuke, et naine enda tulevikku kindlustaks. Mehega võib ju igasugu asju juhtuda – äkksurm, invaliidistub, keerab hulluks on ehk veel hullemgi kui teise juurde minek. Elu peaks ikka kindlustatud olema igal indiviidil, et saaks paarilise lahkumise korral (misiganes põhjusel) ka ise hakkama.

#3041435:

Väga palju naisi on ju sellised et nad täielikult ei soovi seksi enam kui lapsed on sündinud. Mis see mees peab siis tegema?

tegelema käsikiimlusega, kuni naine sünnitusest toibub. või sa mõtlesid varianti, kus naine enam üldse ei taha seksi, kui on nt kaks last saanud ja suuremat peret ei ihka? Selliseid naisi küll palju ei ole, kui just ei ole tegu juhuga, kus lapsed ja kodutööd on täielikult naise teema, naine käib ka tööl ja on lihtsalt sellest kõigest liiga kurnatud, et seksi vastu huvi ilmutada.

jah, olen selle võimalusega arvestanud ning usun, et koos oldud 20+ aasta jooksul on seda juhtunud ka. draamat ei näe, eks pika aja jooksul võib ikka juhtuda, et tunded kellegi uue vastu tekivad, aga seni on lapsed ja pere tähtsamaks osutunud. ikka viib elu kokku inimestega, kelle nägemine silma särama ja liblikad kõhus lendama paneb.
draamat ei näe tõenäoliselt seetõttu, et olen nooruses olnud rohkem kui vaid oma abikaasa armuke ning need suhted piirdusidki aeg-ajalt seksiga, mingit soovi nonde meestega püsisuhet luua polnud, kuigi ettepanekuid enamakski tehti. ka olen töötanud koos paljude meestega ning lähedalt näinud nende käitumist, mis paneb uskuma ütlusesse truudus on juhuse puudus, st juhusuhteid ning ettepanekuid (=valmisolekut) nendeks teevad väga ontlikud ning pealtnäha korralikud pereisad, kellest poleks seda iialgi uskunud.
see, et ma enda ise hakkama saamist kindlustan, pole seotud mehe truudusega või kartusega temast ilma jääda, vaid see on minu jaoks elementaarne. lapsi sain nii palju, kui suudaks üksi üles kasvatada, samuti oman isiklikku kinnisvara, üritan töiselt edasi liikuda jne. mehest on muidugi abi, aga see on pigem boonus, mitte ainuvõimalus elus hakkama saada.
tõsise kõrvalsuhte tekkides läheks mees teise juurde, aga majanduslik tugi elatise näol oleks lastele ikka, aga alati peab arvestama ka võimalusega, et mees haigestub või juhtub õnnetus ning saab surma vms, siis peab päris üksi kõigega hakkama saama. samuti üritan oma tagalat kindlustada olukorraks, kus minuga võib midagi juhtuda, et siis oleks lastel vähemalt kodu olemas.
ei mõista naisi, kelle jaoks on mees äraelamise vahend ning kes ühest suhtest teise tormavad, et vaid mees majas oleks, sest üksi ei saaks hakkama

#3041692:

#3041435:

Väga palju naisi on ju sellised et nad täielikult ei soovi seksi enam kui lapsed on sündinud. Mis see mees peab siis tegema?

tegelema käsikiimlusega, kuni naine sünnitusest toibub. või sa mõtlesid varianti, kus naine enam üldse ei taha seksi, kui on nt kaks last saanud ja suuremat peret ei ihka? Selliseid naisi küll palju ei ole, kui just ei ole tegu juhuga, kus lapsed ja kodutööd on täielikult naise teema, naine käib ka tööl ja on lihtsalt sellest kõigest liiga kurnatud, et seksi vastu huvi ilmutada.

Jah see väsimuse jutt pn alati varuks.

Ei , mulleks? Kui petab siis petab – milleks oma pead selliste asjadega vaevata. Saan aru, et kribavad siia õhinaga ja lootusrikkalt need naised, kelles mees on nad maha jätnud – et peteti mind, küll petavad ka uut naist. Saate sellisest asjades kergendust, siis on vaid hea meel selle üle.

#3041857:

Et selle loogika järgi jäävad potentsiaalselt petma kõik mehed, kes kunagi minevikus on kedagi kellegagi (mitte minuga) petnud. Siis ei saakski ju kellegagi abielluda või kooselluda.

Päris kahju sinust. Arvad vist tõsimeeli, et kõik mehed on petjad ja teistsuguseid polegi võimalik saada. Uudiseks siis sulle, et ei ole kõik mehed petjad ja sa ei pea sellistega leppima.

Selline teema ja selle arutlus on tegelikult enesele vasturääkimine, kahepalgelisus, milles teod ja sõnad kokku ei käi. Kui mõelda.

#3041692:

#3041435:

Väga palju naisi on ju sellised et nad täielikult ei soovi seksi enam kui lapsed on sündinud. Mis see mees peab siis tegema?

tegelema käsikiimlusega, kuni naine sünnitusest toibub. või sa mõtlesid varianti, kus naine enam üldse ei taha seksi, kui on nt kaks last saanud ja suuremat peret ei ihka? Selliseid naisi küll palju ei ole, kui just ei ole tegu juhuga, kus lapsed ja kodutööd on täielikult naise teema, naine käib ka tööl ja on lihtsalt sellest kõigest liiga kurnatud, et seksi vastu huvi ilmutada.

Sellised naisi on oi kui palju kes arvavadki et mees peksku pihku. Ja siis imestavad kui mees uue leiab.

Kui inimese loomuses on petmise võimalus, siis ta jääb seda kasutama kuni elab. Nii et vastus on, et pigem kindlasti petab kui et ei peta. ja asi pole selles, et pereelu poleks korras, lihtsalt osadel inimestel ei teki isegimitte erutust kui tegemist pole keelatud seksiga. Kui mees kuulub sellisesse liiki, kes rahulikus suhtes ei koge “midagi”, siis ta jääb salajasi suhteid otsima. talle ei sobi ka vallalise põlise, sest see pole ka erutav kui kõik on lubatud.

#3041863:

#3041857:

Et selle loogika järgi jäävad potentsiaalselt petma kõik mehed, kes kunagi minevikus on kedagi kellegagi (mitte minuga) petnud. Siis ei saakski ju kellegagi abielluda või kooselluda.

Päris kahju sinust. Arvad vist tõsimeeli, et kõik mehed on petjad ja teistsuguseid polegi võimalik saada. Uudiseks siis sulle, et ei ole kõik mehed petjad ja sa ei pea sellistega leppima.

No mina ei arva siin midagi, ma vastasin teemaalgatusele.

#3042065:

#3042044:

Väga lihtsustatud maailmanägemus. Ehk on tõesti neid, kes petavad petmise pärast, kuid enamik petavad siiski seepärast, et miski on puudu – kas suhtes või iseendas. Kui leitakse õige suhe või kui leitakse iseennast, siis enam ei ole kiusatust petta ja ei peteta

Roosamanna jutt. Enamasti on inimestel midagi elust puudu. See on inimloomus. Sa petad ennast, kui loodad, et on võimalik leida unelmate prints või printsess, kellega elu on nagu paradiisis, kes täidab su isiksuse elurõõmu ja hingerahuga ja pole enam midagi kunagi puudu.

Loe uuesti. Ma ei rääkinud ju, et see, mis puudu on, peaks tingimata teise inimese käest tulema. Sul võib endal midagi puudu olla, midagi on lõpuni mõtlemata, väärtused selgitamata, oma puudused üles tunnistamata, mis iganes. Mis printsist või printsessist sa räägid? Petjast saab truu inimene, kui ta on mõistnud, et tema probleemid ei tulene mitte teisest inimesest, vaid iseendast. Sa väidad, et selle arusaama saabumine on välistatud? Loomulikult ei ole. Ka petjate hulgas on arukamaid ja rumalamaid, on neid, kes petavad harjumusest, neid, kes petavad, sest said lapsena kodust selle mustri kaasa (täitsamehel on palju naisi!), on neid, kes petavad, sest ei oska iseenda väärtusetust kuidagi teisiti maandada. Inimene on siiski arenguvõimeline olevus ning kõigil neil on šanss elu jooksul oma vigu mõista ning vigade parandust teha.
Ja loomulikult on ka see võimalik, et petetakse, sest polnud õige partner. Pole ka see võimatu.

#3042118:

#3042106:

Ja loomulikult on ka see võimalik, et petetakse, sest polnud õige partner. Pole ka see võimatu.

Ei, normaalsel inimesel sellist võimalust pole. Kui pole õige partner, minnakse lahku, mitte ei peteta. On küll võimalus, et partner ongi frigiidne, aga ka siis pole vaja ju petta, vaid saab kokku leppida, et teine pool saab väljaspool kodu oma vajadused rahuldatud. Aga petma ei pea.

Maailm on mõnel ikka lihtne ja selgepiiriline. Kõigil ei ole. Arusaam, et tegu on vale inimesega ei joonistu alati (või kunagi) nii selgelt kui sa seda siin räägid. Kannatatakse, talutakse laste või pere nimel, oodatakse, et küll läheb üle, arvatakse, et kõigil on ju nii – ja ühel hetkel on see rahuldamata vajadus või millegi puudus kasvanud nii suureks, et kohtudes õige inimesega (või siis sellega, kellest arvatakse, et on õige) kaob igasugune mõistus ja enesekontroll. Kahtlemata oleks tore, kui inimesed suudaks oma suhteid nii selgelt ja kainelt analüüsida, kui sina seda ette kujutad, kuid nad ei suuda. 99% ei suuda.

Lõin pere inimesega, kellega suhe algas minu kõrvalsuhtena. Olen täiesti kindel, et paralleelsuhet enam elus ei loo. Mitte seepärast, et oleksin 100% kindel, et elu lõpuni kokku jääme, aga see moraalne konflikt oli väga raske üle elada ja palju läks aega endale andestamiseks. Ma ei teeks enam nii, eeskätt just enda pärast.