Psühhopaat oled sa ise. Inimene ütles, et küll tema oleks esimese lapse ajal tugitooli magamistoas igatsenud, aga tal ei olnud. Siis tekkis küsimus, et miks ta siis ei hankinud, kui väga puudust tundis. Saab ju ka vajadusel tasuta mööblit. Siis ta ütles, et oli siis 17 aastane ja elas üksi. Oli siis ju alaealine üksikema, mis on väga kurb lugu tõesti. Siis on arusaadav, miks seda tooli endale ei suutnud organiseerida, kui oleks olnud täiskasvanuga või alaealisega, keda toetavad vanemad või lapse isa, siis oleks see olnud ju võimalik.
Psühhopaat oled sa ise. Inimene ütles, et küll tema oleks esimese lapse ajal tugitooli magamistoas igatsenud, aga tal ei olnud. Siis tekkis küsimus, et miks ta siis ei hankinud, kui väga puudust tundis. Saab ju ka vajadusel tasuta mööblit. Siis ta ütles, et oli siis 17 aastane ja elas üksi. Oli siis ju alaealine üksikema, mis on väga kurb lugu tõesti. Siis on arusaadav, miks seda tooli endale ei suutnud organiseerida, kui oleks olnud täiskasvanuga või alaealisega, keda toetavad vanemad või lapse isa, siis oleks see olnud ju võimalik.
Mina siin. 17. aastaselt olin juba ülikooli astunud ja sisse saanud, laps sündis septembri teises pooles. Mehega oleme senini koos. Mis teha, siis tõesti raha polnud. Tudengite asi.
Mina siin. 17. aastaselt olin juba ülikooli astunud ja sisse saanud, laps sündis septembri teises pooles. Mehega oleme senini koos. Mis teha, siis tõesti raha polnud. Tudengite asi.
See oli ju sinu vastus:
17-aastaselt üksi Eestis elades ja koolis käies seda raha ega mööblitki poes tõesti polnud.
Nüüd ütled, et oli mees ka. Aga no okei, ega sa ei tea ise ka, mida sa räägid.
Mina siin. 17. aastaselt olin juba ülikooli astunud ja sisse saanud, laps sündis septembri teises pooles. Mehega oleme senini koos. Mis teha, siis tõesti raha polnud. Tudengite asi.
See oli ju sinu vastus:
17-aastaselt üksi Eestis elades ja koolis käies seda raha ega mööblitki poes tõesti polnud.
Nüüd ütled, et oli mees ka. Aga no okei, ega sa ei tea ise ka, mida sa räägid.
Mees oli, aga ei elanud igapäevaselt koos, järelikult. Käis teises linnas ülikoolis näiteks (Soomes tööl ei saanud olla, kui mõlemad tudengid).
Mitte et see, et 17-aastaselt juba ülikooli astunud oli, teeks keskkooli ajal alaealisena rasedaksjäämise kuidagi vingemaks…
Jah, mul on magamistuba 30 ruutu. Jube tüütult suur. Plaanin lapsega ära vahetada, sest ei veeda seal ärkveloleku ajast kuigi palju aega ja kuidagi kõle on magada nii suures ruumis.
Meill samuti 30 ruutu. Kõle ei ole, hea soe tunne on sinna alati minna kas siis õhtul magama või päeval korraks omaette olema. Voodi, 2 kummutit, väike raamaturiiul ja üks pisike lastediivan (haakub ühe siinse teise teema ja imelike kingitustega), õnneks võtsid kassid selle omaks. Stange igapäevaste riiete jaoks. Kõige rohkem meeldib suur katuseaken – nii tore on pea padjale panna ja tähistaevast vaadata. Meeldib, kui ümberringi on avar ja palju õhku. Olen elanud ka kordi ja kordi väiksemal pinnal ja ikka rahul olnud.
Jah, mul on magamistuba 30 ruutu. Jube tüütult suur. Plaanin lapsega ära vahetada, sest ei veeda seal ärkveloleku ajast kuigi palju aega ja kuidagi kõle on magada nii suures ruumis.
<br />Kas kõik ruutmeetrid peab ära kasutama? Esik 10 m2, õudukas. Teise korruse rõdu, 20 m2. Issand, miks?
Mina ei tea, mis on sinu jaoks normaalne, aga sarnases olukorras minu mees palus mind notarisse, et maja 1/2 minu nimele vormistada. Et ma tunneks tõeliselt, et see on ka võrdselt minu kodu, mis siis, et tema ostis. Ongi härrasmees. Tänaseks 30 aastat abielu. Pole keegi kuhugi lahku kolinud ega teineteist ära kasutanud, aga selline härrasmehelik žest suhte alguses, kui hakkasime abielluma, oli minu jaoks väga suure tähendusega. Sain teada, kui palju ta mind armastab ja usaldab. Ja sellist usaldust ei peta kunagi.
See on erand. Ja kui ei paluta sinna notarisse, siis enamus juhtudel ilmselt ei hakata jalgu trampima ning kinnisvara enda nimele nõudma. Ilmselt on ka suue vahe, et kas tegemist on esivanemae poolt kingitud taluga (maad ja metsad juures) või värskelt laenuga ostetud majaga. Viimase puhul kirjutaks palju parema meelega pool vara kellegi teise nimele 🙂
Mina siin. 17. aastaselt olin juba ülikooli astunud ja sisse saanud, laps sündis septembri teises pooles. Mehega oleme senini koos. Mis teha, siis tõesti raha polnud. Tudengite asi.
See oli ju sinu vastus:
17-aastaselt üksi Eestis elades ja koolis käies seda raha ega mööblitki poes tõesti polnud.
Nüüd ütled, et oli mees ka. Aga no okei, ega sa ei tea ise ka, mida sa räägid.
Mees oli, aga ei elanud igapäevaselt koos, järelikult. Käis teises linnas ülikoolis näiteks (Soomes tööl ei saanud olla, kui mõlemad tudengid).
Mitte et see, et 17-aastaselt juba ülikooli astunud oli, teeks keskkooli ajal alaealisena rasedaksjäämise kuidagi vingemaks…
17-aastaselt ülikooli astumine polnud mõni aeg tagasi mingi ime. Kool kestis 11 aastat ja kui olid sügisel sündinud, siis olidki 17 kui ülikooli jõudsid. Mina nt. olin ka 17.
Jah, mul on magamistuba 30 ruutu. Jube tüütult suur. Plaanin lapsega ära vahetada, sest ei veeda seal ärkveloleku ajast kuigi palju aega ja kuidagi kõle on magada nii suures ruumis.
Mul pole kõle. Nagu ütlesin, on maast laeni pea terve seina ulatuses meeter sügav kapp, voodi, salongimööbel (laud, 2 tugitooli, 2 väiksemat tooli). Kolmes seinas kolmepoolne aken. Ülimugav ja hubane.
Milleks tänapäeval kapid? Miks sa ei ehita/telli garderoobituba?
Garderoob on ju eraldi tuba, kuhu ma kõnnin sisse! Mis tilludest sa räägid? Mõistad, mul on walk-in garderoob eraldi magamistoast.
Jaa, mõistan. Seetõttu magamistoaosa saab väike olla. Või on sul magamistuba 30 m2 ja sealt läheb walk-in veel 10 m2 lisaks? Kuigi mulle meeldiks just taoline.
Magamistuba on 29 m2. Garderoobituba on 16 m2. Meil on palju riideid, jalatseid ja kotte ka, väiksem oleks keeruline.
Jaa, mõistan. Seetõttu magamistoaosa saab väike olla. Või on sul magamistuba 30 m2 ja sealt läheb walk-in veel 10 m2 lisaks? Kuigi mulle meeldiks just taoline.
Magamistuba on 29 m2. Garderoobituba on 16 m2. Meil on palju riideid, jalatseid ja kotte ka, väiksem oleks keeruline.
Meil magamistuba samuti ca 30 m2, garderoob ka lisaks, aga väiksem siiski. Ei teagi täpselt, kui suur, aga meie vajadusi rahuldab. Kui jääb väikseks, on ilmselt aeg paljud riided taaskasutuse punktidesse viia. Seda oleme üle 4-5 aasta ka teinud.
Ma nagu ei mõista miks vanalinnas elamist maha tehakse. Ise otsustan kus elan. Kui sinna kinnisvara ostma hakkan, siis vaatan mida pakutakse. Elan hetkel suures majas. Olen kolmekümnendates ja pensionini on sama palju jäänud kui hetkel eluaastaid. Aiatööd..pffff..vihkan neid. Mul pole ühtki peenart ja ei tule ka. Kõik klumbid, peenrad hävitasin esimesel päeval. Robot niidab muru ja paar elupuud on hekiks. Ei tunne vajadust mullas sonkimise järele.
Jaa, mõistan. Seetõttu magamistoaosa saab väike olla. Või on sul magamistuba 30 m2 ja sealt läheb walk-in veel 10 m2 lisaks? Kuigi mulle meeldiks just taoline.
Magamistuba on 29 m2. Garderoobituba on 16 m2. Meil on palju riideid, jalatseid ja kotte ka, väiksem oleks keeruline.
Meil magamistuba samuti ca 30 m2, garderoob ka lisaks, aga väiksem siiski. Ei teagi täpselt, kui suur, aga meie vajadusi rahuldab. Kui jääb väikseks, on ilmselt aeg paljud riided taaskasutuse punktidesse viia. Seda oleme üle 4-5 aasta ka teinud.
Siin mitmetel kägudel suured garderoobid, aga normaalse magadistoa kõrvale on ka muid luksusi vaja. Näiteks mina projekteeriksin penthausi magamistoa idapoolsele küljele como järve vaate poole 4×5 rõdu. Lääne poole prijekteeriks vannitoa vannist vaatega mägedele. Shveitsi poole laseks ehitada kaks garderoobi. Ühe kingade jaoks 3×2 ja teise kübaratele. Lõuna pool katusel kuivataks pesu ja loeksin kaputšino kohvi lürpides kroonikat
Kui ei taha garderoobituba, siis ei taha ja ei olegi. Kui aga tahta garderoobituba, siis on võimalik valida selline eluase, mille suurus seda võimaldab. Ehk natuke kehvemas kohas, ehk kilomeeter kaugemal. Prioriteetide küsimus. Elada pisemas eluasemes ja siis rääkida, et “linnalapsed magavad kõik naridel” ja “garderoobi jaoks ei ole enamusel ruumi” on imelik, kui tegelikult kirjutaja tahab lastele tavavoodeid või tahab garderoobi. Ei tea, minu lähedaste garderoobide seis on enamasti mulle teadmata, kuna ei käi nende magamistubades. Küll aga on narilapsi null, vanasti küll oli.
Jääb raha taha, arusaadav. Kolida pole võimalik, raskemini arusaadav, aga ikka on. Miks aga sellega isegi uhkustada, on arusaamatu.
Kui ei taha garderoobituba, siis ei taha ja ei olegi. Kui aga tahta garderoobituba, siis on võimalik valida selline eluase, mille suurus seda võimaldab. Ehk natuke kehvemas kohas, ehk kilomeeter kaugemal. Prioriteetide küsimus. Elada pisemas eluasemes ja siis rääkida, et “linnalapsed magavad kõik naridel” ja “garderoobi jaoks ei ole enamusel ruumi” on imelik, kui tegelikult kirjutaja tahab lastele tavavoodeid või tahab garderoobi. Ei tea, minu lähedaste garderoobide seis on enamasti mulle teadmata, kuna ei käi nende magamistubades. Küll aga on narilapsi null, vanasti küll oli. Jääb raha taha, arusaadav. Kolida pole võimalik, raskemini arusaadav, aga ikka on. Miks aga sellega isegi uhkustada, on arusaamatu.
Küsisid minu käest, miks mul on maast laeni garderoobikapp terve seina ulatuses, aga mitte garderoob? Ma ei tulnud selle pealegi, et ma sellist asja vajaks. Mul on kapis 12 m3 riietele, jalanõudele ja kohvritele, ruumi piisavalt. Õnneks on magamistoa vastas üks 15m2 tuba, mida ma ei kasuta rohkem kui triikimiseks, vajadusel saaks selle sinna ehitada. Suure aknaga garderoobi 😀
Kui ei taha garderoobituba, siis ei taha ja ei olegi. Kui aga tahta garderoobituba, siis on võimalik valida selline eluase, mille suurus seda võimaldab. Ehk natuke kehvemas kohas, ehk kilomeeter kaugemal. Prioriteetide küsimus. Elada pisemas eluasemes ja siis rääkida, et “linnalapsed magavad kõik naridel” ja “garderoobi jaoks ei ole enamusel ruumi” on imelik, kui tegelikult kirjutaja tahab lastele tavavoodeid või tahab garderoobi. Ei tea, minu lähedaste garderoobide seis on enamasti mulle teadmata, kuna ei käi nende magamistubades. Küll aga on narilapsi null, vanasti küll oli. Jääb raha taha, arusaadav. Kolida pole võimalik, raskemini arusaadav, aga ikka on. Miks aga sellega isegi uhkustada, on arusaamatu.
Küsisid minu käest, miks mul on maast laeni garderoobikapp terve seina ulatuses, aga mitte garderoob? Ma ei tulnud selle pealegi, et ma sellist asja vajaks. Mul on kapis 12 m3 riietele, jalanõudele ja kohvritele, ruumi piisavalt. Õnneks on magamistoa vastas üks 15m2 tuba, mida ma ei kasuta rohkem kui triikimiseks, vajadusel saaks selle sinna ehitada. Suure aknaga garderoobi
Mina pole sinult seda küsimud (olen see, keda sa tsiteerid) ega kelleltki teiselt ka mitte.
Minu meelest on naljakas, kui inimene vastab teemasse, mis arutleb istumiskoha vajalikkuse üle esikus, et tema küll mingil juhul seda endal kunagi ei taha, sest ei mahu.
Saab olla, kas ei taha, aga mahuks. Kas ei taha ja ei mahu. Kas tahab ja ei mahu. Kas tahab ja mahub.
60m2 ja 4 inimest. Lapsed samast soost ja jagavad tuba.
Elaksin suuremas aga ei soovi laenu juurde võtta ning oluline on ka korteri asukoht. Lapsed saavad igale poole ise liikuda. Koolid trennid on lähedal.
Maakodu on meil ka kus suvel oleme, sinna ei liigu üldse ühistransport, oleksime mehega taksoteenuse osutajad lastele. Läheduses pole ka sobivat kooli.
Kui oleks korter, siis kindlasti suur ja iga ühe jaoks piisavalt ruumi. Hetkel on maja, mis on paras. Ei ole liiga suur ega väike. Ruumiga üleliia priisata pole, aga samas kõigil hea võimalus põgeneda oma “koopasse”.
tema küll mingil juhul seda endal kunagi ei taha, sest ei mahu.
Saab olla, kas ei taha, aga mahuks. Kas ei taha ja ei mahu. Kas tahab ja ei mahu. Kas tahab ja mahub.
Su loogikaharjutus ei päde. Kuna ta seda ei taha, siis polegi oluline, kas mahuks või mitte. Võib-olla mahutaks, kui tahaks, aga ta ei taha ja ongi nii planeerinud esiku, et sellele pole ruumi, sest pole vaja.
tema küll mingil juhul seda endal kunagi ei taha, sest ei mahu.
Saab olla, kas ei taha, aga mahuks. Kas ei taha ja ei mahu. Kas tahab ja ei mahu. Kas tahab ja mahub.
Su loogikaharjutus ei päde. Kuna ta seda ei taha, siis polegi oluline, kas mahuks või mitte. Võib-olla mahutaks, kui tahaks, aga ta ei taha ja ongi nii planeerinud esiku, et sellele pole ruumi, sest pole vaja.
Siis ta ütleks, et tal kas kama, kui ka mahuks, sest ta niikuinii ei taha. Või ütleks, et kuna ta ei taha, siis on ka selline esik planeeritud, et ei mahu. Mõlemal juhul on algpõhjus see, et ta ei taha.
See on hoopis midagi muud, kui öelda, et ta ei taha seda elusees kindlasti, sest ei mahu. Selles väites on mahtumatus algpõhjus ja veendunud, kategooriline mittetahtmine pinki elus omada tuleneb sellest. Sõna “sest” annab sulle teada, mis on juurpõhjus.
