Teema: Kas kunagine kõrvalsuhe on tõesti nii hull?

Väljamõeldis. No natuke siiski parem on kui meie adrakündja erootilised katsetused.

Väljamõeldis või ei aga vastused on sellised:

kuna sina ei ole olukorra eest vastutav seaduse silmis, siis sa ei pea midagi tegema- ei pea 2 täiskasvanud inimese suhteid seadma, ei pea kedagi enda juurde elama võtma, hooldama jne

aga loomulikult võid, kui soovid aga siis on see sinu vaba tahe ja otsus

Tegelikult kui see naine haiglast välja kirjutatakse ja ta oma seaduslikku elukohta sisse ei pääse, tuleb tal politseisse pöörduda, abiks saab olla ka valla/linna sotstöötaja- tuleb uurida, kellele eluase kuulub (kui on õhisvara, ei saa üks pool kuidagi takistada teisel selle kasutamist, kasutamist võib kohtu kaudu nõuda…või nõuda vara jagamist vms. Samuti peab vald aitama ajutise peatuskoha leidmisel jne.

Kui need vanurid tõesti ise pole võimelised adekvaatseid otsuseid tegema, siis tuleb mängu juba eestkoste seadmine, ilmselt sellele lapsele (elagu ta Austraalias või USA-s, temal on oma vanema(te) abistamise kohustus seaduse ees), kui temas abi pole, siis KOV.

Loomulikult võib iga sugulane või naaber või kes iganes vabatahtlikult aidata aga…kui mõistlik see on, on sul selleks aega, ressursse (ruumi majutamiseks näiteks) ja raha?

#4313300:

Arvan sama .Neljanda astme pankreast nad ei ravi !Tean ,seat abikaasa sai diagnoosi. Saadavad valuarsti juurde ja koju .Kirjutavad ainult kangemaid  vaigusteid välja .Ainult 5% ju elavad sellega kauem kui aasta Abikaasa pidas 8 kuud vastu

Palun lõpeta see tühiku taha punkti panemine, valus on vaadata!

Ma ei tea, mis peaksin teemaalgatajana mingi väljamõeldise siia kirjutama? Ei usu, et ka väga liialdan oma kirjeldustes. Pole küll ise arst, aga keemiaravi pidi eluiga pikendama, kuid mitte mingil juhul terveks tegema. Pärast veremürgitust arvati, et enam keemiaravi ei tee, aga nüüd öeldi, et kui naine kosub, siis võib-olla ikka tehakse mingit viimase võimaluse ravi.

Ega ma väga ei tahagi sekkuda ega enda peale võtta, aga suhted on seal väga sassis. Mees on olnud seal peres jõukam ja varakam, aga vist on ühisvara, igatahes abielus nad on. Kas naisel sinna tagasi minna on ohutu, ei tea… Miinumumprogramm oleks vist ränk psühhoterror ja null abi. Ning sel juhul politsei ka ei aitaks. Eks ma saan aru, et härra pühendus ühele inimesele ja on solvunud, aga no see reaktsioon on liiast.

#4313557:

Ma ei tea, mis peaksin teemaalgatajana mingi väljamõeldise siia kirjutama?

Tahaks ka teada, miks sa seda teed. Ei ole usutav lugu kohe üldsegi mitte.

. Kas paar kõrvalsuhet elus on tõesti hullemad kui eluaegne alkoholism, kasiinosõltuvus, vägivald, narkomaania või miskit muud? Ma tõesti ei tea… Igaljuhul tõelise seebiooperi keskmesse olen sattunud.[/quote]

Oled samasugune. Vähemalt mõtetes. Pole lihtsalt võimalust olnud kuna keegi pole tahtnud tõenäoliselt.Kui ikka inimene arvab nii “Kas paar kõrvalsuhet elus on tõesti hullemad kui …” Siis on tal moraalne kompass katki.

Jah.

Kõrvalsuhe on suurim patt siin ilmas.

Politsei ei tegele varaküsimustega, st kui vanamees naist koju sisse ei lase, ei saa politsei midagi teha.

Ma ei taha ju vägisi olukorra eest vastutust võtta, aga ainus laps on kaugel. Temaga olen ka mina rääkinud, aga ta ei oska muud arvata, et küll olukord laheneb, aga ma ei usu. Laps oli ema haiguse aluguses mitu kuud Eestis, võttis kõik puhkused välja + palgata puhkuse nii et praegu naljalt tulla enam ei saa. Tõsi, alguses see kõrvalsuhte teema polnud üleval. Siis oldi ühtehoidvad.

Ma mõtlen, mis perspektiiv naispoolel seal kodus on? Politsei ju kergelt ei sekku. Olgu, kui vigaseks pekstakse, siis küll, aga ma usun, et asi jääb igapäevast või igatunniste alanduste ja sõimu juurde. Lisaks mees ütles, et tema grammigi ei aita, ei anna ühtegi ravimit, ei too süüa jne kuna talle on ikka nuga selga löödud. Rääkis ka lahutusest.

Sotisaalsüsteem Eestis väga tugev pole. Enda ema hooldamisest mäletan, et sotsiaaltöötajad olid sõbralikud, aga puude jms ajamine nõudis tohutut aega ning bürokraatiat. Haiglal on sotsiaaltöötaja, aga tema ka väga konkreetset lahendust välja ei pakkunud. Lõpuks – mina juriidiliselt ju ei vastuta. Aga enam-vähem inimväärne võiks inimese elu lõpp olla. Jah, naine on teinud vigu, aga lõpuks mingid asjad võiksid aeguda. Mitte et see süüst vabastaks, aga mehe reaktsioon on liiast.

Mul õnneks onkoloogiaga elus kokkupuudet pole varem olnud, aga hetkel on naine nii palju kosunud, et mittearstina mulle tundub, et elab vabalt veel kuid kui mitte rohkem. Isegi nahk pole enam kollane.

#4314300:

Seega soovitus, petke ja tehke asju, aga hoidke saladuses, on väga nõme.

Mitte see pole soovitus, et tehke asju, aga hoidke saladuses, vaid see, et kui kunagi sada aastat tagasi tegid, siis pole mõtet kogu oma suhtele enne surma vett peale tõmmata. Mis sellest enam.

#4314304:

vaid see, et kui kunagi sada aastat tagasi tegid, siis pole mõtet kogu oma suhtele enne surma vett peale tõmmata. Mis sellest enam.

Õpetlik lugu. Ma arvan, et eestis on tuhandeid selliseid inimesi, kes on nooruses sarnaseid tempe teinud. Nendest ei ole vaja rääkida ka sada aastat hiljem ja midagi ei juhtu. Selles loos on veel omaette frukt see vanamees, kes seda ülestunnistust taluda ei suutnud. Milleks sellist skandaali korraldada. Aga võimalik et see oli lihtsalt hea ettekääne vanas eas vanamoorist lahti saamiseks.

#4314532:

#4314304:

vaid see, et kui kunagi sada aastat tagasi tegid, siis pole mõtet kogu oma suhtele enne surma vett peale tõmmata. Mis sellest enam.

Õpetlik lugu. Ma arvan, et eestis on tuhandeid selliseid inimesi, kes on nooruses sarnaseid tempe teinud. Nendest ei ole vaja rääkida ka sada aastat hiljem ja midagi ei juhtu. Selles loos on veel omaette frukt see vanamees, kes seda ülestunnistust taluda ei suutnud. Milleks sellist skandaali korraldada. Aga võimalik et see oli lihtsalt hea ettekääne vanas eas vanamoorist lahti saamiseks.

Küllalt tavaline reaktsioon mehe poolt. Lihtsalt, et nii käituda, peaks ise olma truu olnud. Ja kui ei märatseks, siis minu arust ka kooseluenamei ole õige.

väga väga kunstlik konstruktsioon.

kui saladuse avaldamise teema tuua reaalsusesse, siis toimuvadki ettearvamatud kokkupõrked. teise inimese mõtetesse ei näe.

Paistab, et selle mehe jaoks siis oligi petmine kõige hullem patt, see, et mõni siin teisiti arvab, ei puutu ju temasse. See, et inimesed soovivad enne surma ülestunnistusi teha, on surija enda soov, keegi neid selleks ei sunni ja meie jaoks tühine asi aastate tagant oli järelikult ka sellele naisele siis nii  oluline, et kõikvõimalike asjade hulgast just seda pihtida oli vaja.   Äkki mehel oli omal ajal võibolla ka mõni teine neiuke orbiidil, aga otsustas siiski selle kasuks, kes teda vapralt ootas, eks see ajaks natuke vihale tõesti. Aga teemaalgataja ei pea kindlasti olukorda lahendama hakkama, selle jaoks on nende lapsed. Positiivse külje pealt –  kui memm nüüd siiski sussid püsti viskab, siis pole mehel leina nii raske taluda ja saab kergemini eluga edasi minna. Äkki naine ise mõtles ka nii.

#4314293:

Rääkis ka lahutusest.

See on ju lahendus. Kui ühisvara, siis maja müüakse maha ja saab naisele mingi eluaseme ikkagi hankida või selle raha eest kuskile hooldekodusse panna.