Teema: Kas kunagine kõrvalsuhe on tõesti nii hull?

Loen ja imestan, kui väärtusetuks on muutunud inimelu. Vähesed käod, kes siin võõrast naist tolle kunagise 50 aasta taguse kõrvalehüppe pärast mõnitavad, mõtlevad sellele, et tollel on jäänud elada vaid loetud kuud. Seevastu 50 aastat ühist elu, muresid-rõõme, koos üles kasvatatud lapsed – see kõik on tühistatud ega loe mitte midagi, kui on vaja surija ta viimastel elukuudel hüljata.

Perekooli kägudel on lihtne visata, et ähh mis see siis ka ära ei ole, lahutagu ära ja otsigu naine endale uus elamispind, koligu sinna elama ja alustagu uut kena elu! Aga see naine ei saa ju mingit “uut” elu alustada, ta elu on lõppemas hoopis.

Ja lõpuks: tõtt öelda see, et naine üldse kunagisest 18-aastase teismelise enda kõrvalehüppest rääkis, tähendab, et see teema pidi naisel kogu aeg kuklas painama, teda vaevama. Enamikul neist, kes abielu rikuvad, ei ole mitte mingeid süümekaid, nad ei mõtle üldse sellele ega kuku 50 aastat hiljem seda ka pihtima. Endal süda must kui nõgi, aga vahe lihtsalt selles, et enamikku see ei paina, tänu millele sellest ka ei räägita.

#4320305:

Küsimus laiale ringile. Kui suur abikaasa hoolduskohustus on? Ma ei usu, et politsei/kohus sekkuvad verbaalse sõimamise ja alandamise peale ja füüsilist vägivalda, kui jälgi ei jää, on ka raske tõendada. Viimati mees ütles, et kui see **** maha kukub, siis sinna ta jääb ja ta abi ei kutsu. Lisaks on tal mõte, et üürib korteri endale (raha on) ja naine võib seal majas üksi viimased hetked vireleda, aga abistajaid ta naisele ei lubaks. Viha on ikkagi väga suur.

Abikaasa hoolduskohustus saab olla täpselt nii suur, kui nad omavahel kokku lepivad, ja kui kokkuleppele ei saa, siis nii suur, kui kohus otsustab.
Ma arvan, et sel naisel polegi nüüd muud mõistlikku varianti kui leida endale hooldekodukoht, kus turvaliselt olla, ja lasta KOVil oma mehega õiendada selle osa maksmise asjus, mis ta oma pensionist hooldekodu kuutasu maksmiseks puudu jääb. KOVi sotsiaalosakond tuleb niiehknii asjasse pühendada, sest muidu oleks puudujääva summa maksmine KOVi asi, aga kui seaduse järgi hoolduskohustuslik abikaasa elab ja teenib tulu, siis arvatavasti KOV tahab, et ka abikaasa maksmisel osaleks.
Ja mitte ainult. Tegelikult on sel vanapaaril tõenäoliselt abielu jooksul soetatud vara ühisvara, st 50% abielu jooksul soetatust-teenitust on naise vara. Õige oleks lasta kohtus see ühisvara nüüd ära jagada, et oleks selge, millised üldse on naise majanduslikud ressursid. Vbl on perekonna hoiustel nii palju raha, et hooldekodu maksmisega naisel muret polekski. Ka KOV võib seda tahta, et oleks inimese enda võimalustest ülevaade olemas. Nii et mõistlik oleks naisel lahutus sisse anda ja kohe selle jõustumisel kohtusse avaldus ühisvara jagamiseks.
Omaette küsimus on muidugi see, kas see kohtuveski oma jahvatamisega jõuab tema eluaja jooksul lõpule, kui tal nt on elada paar kuud ainult. Aga KOV las siis kätšib tema mehe ja lapsega ise, kes kui palju puudujäävast osast maksma peab hakkama.
Kui nüüd aga naine hakkab imekombel siiski paranema ja perspektiiv on aastate, mitte kuude pikkune, siis oleks täiesti kindlalt tarvis see ühisvara kohtus ära jagada ja sotid ühemõtteliselt selgeks teha. Siis võib ju isegi olla, et naine ei vaja enam mitte hooldekodu kohta, vaid omaette väikest korterit kuskil.
Selle mehe juurde tagasi ta ühelgi juhul minna ei saa, mis elu tal seal oleks. Ja ka meest ei saa sundida koos elama kellegagi, keda ta ei tahaks enam nähagi.

Selge, et Lapsele on ema haigus šokk, siia tulgu Eestisse ja korraldagu ema hooldamine. Teadmata, mis seisus naine on, siis ka saab kodus hakkama, hooldekodu või õendusosakond. Minu jaoks ei oma tähtsust niivõrd see, kuidas mees seda üle elab, vaid see, et haige saaks hooldatud. Välistatud ei ole see, et suhted olid halvad ja see oli viimane piisk mehe karikasse.

#4320261:

Vähesed käod, kes siin võõrast naist tolle kunagise 50 aasta taguse kõrvalehüppe pärast mõnitavad,

Olen kogu teema läbi lugenud, aga ei näinud ühtegi kommentaari, mis naist mõnitaks.

#4320305:

Viimati mees ütles, et kui see **** maha kukub, siis sinna ta jääb ja ta abi ei kutsu. Lisaks on tal mõte, et üürib korteri endale (raha on) ja naine võib seal majas üksi viimased hetked vireleda, aga abistajaid ta naisele ei lubaks.

See mees on küll haige. See pole armukadedus, see on ikka sadism juba. Kas mees ikka usub, et laps on tema oma? Kindlasti hakkab seda ka vaidlustama. Jube mees.

#4321023:

#4320305:

Viimati mees ütles, et kui see **** maha kukub, siis sinna ta jääb ja ta abi ei kutsu. Lisaks on tal mõte, et üürib korteri endale (raha on) ja naine võib seal majas üksi viimased hetked vireleda, aga abistajaid ta naisele ei lubaks.

See mees on küll haige. See pole armukadedus, see on ikka sadism juba. Kas mees ikka usub, et laps on tema oma? Kindlasti hakkab seda ka vaidlustama. Jube mees.

Mulle ka jäi see silma. Mis mõttes, “abistajaid mees naisele ei luba”? Mismoodi saab mees keelata seda, kui teised ta naist surivoodil põetavad?? Okei, saan aru, et mees ei taha põetajale tasu maksta – aga ei peagi, sest ilmselt on naisel endal või teistel lähedastel selle tarbeks säästud nagunii olemas – aga selle kohta ei saa ju öelda, et lausa “ei luba” või kuidas?

Seaduses peaksid olema pügalad selle jaoks, et oma abikaasat ei tohi jätta abitusse seisundisse. Iseasi muidugi, kas surijast kohtus kaklejat enam on.

#4321719:

Viimati mees ütles, et kui see **** maha kukub, siis sinna ta jääb ja ta abi ei kutsu. Lisaks on tal mõte, et üürib korteri endale (raha on) ja naine võib seal majas üksi viimased hetked vireleda, aga abistajaid ta naisele ei lubaks. See mees on küll haige. See pole armukadedus, see on ikka

Mehe kohus on abikaasat ülal pidada. See kohustus jääb talle ka siis, kui ära lahutab. Eriline ülbik ikka.

#4322169:

LIBA!!!

IDIOOT!

#4322199:

NAisele on vaja leida koht, kus ta rahulikult surra saab, selle mehega ühes elamises seda kindlasti ei saa, seega tuleb leida hooldushaigla, diakooniahaigla, kodupõetus vms kuskil mujal, mitte seal majas. Naisel mingid säästud vms on ikka, mille eest seda korraldada? Sellise mehega koos suremine… koerale tehakse ka tavaliselt parem ja helgem suremine kui talle sel juhul.

Mis krdi säästud, mees peab selle võimaldama. Te seadustest ei tea midagi?

#4322351:

Ära aja lolli juttu, ülapidamis ja ka hoolduskohustus lõpeb abielu lahutamisega. (V.a. juhul, kui ema on alla kolmeaastase lapsega kodune, mida TA juhul ei ole.)

Loll oled ikka sina. Ei lõpe, kui hooldusvajadus tekkis abielu ajal.

#4322284:

Mis krdi säästud, mees peab selle võimaldama.

Mees ei pea midagi “võimaldama” ega 100% kinni maksma, kui naisel on sissetulek olemas. Ülalpidamiskohustus on töövõimetu ja sissetulekuta abikaasa kohta, mida pensionär ei ole. Hoolduskohustus on jah, see käib abivajava abikaasa kohta kindlasti.

Üldse peaks nad lahutama ja siis on igaüks “oma leivas”, aga seda vist enam ei jõua nagunii teha, ennem surm ise lahutab.

#4322367:

Mees ei pea midagi “võimaldama” ega 100% kinni maksma, kui naisel on sissetulek olemas. Ülalpidamiskohustus on töövõimetu ja sissetulekuta abikaasa kohta, mida pensionär ei ole. Hoolduskohustus on jah, see käib abivajava abikaasa kohta kindlasti.

Kui pensionist hooldaja võtmiseks ja elamiseks ei piisa, peab abikaasa maksma puudujääva osa.

#4322374:

§ 79.   Ülalpidamiskohustuse lõppemine õigustatud isiku uuesti abiellumise või surma puhul
  Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul.

Tegelikult alati nii ei ole:
vt Perekonnaseadus
§ 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel
(1) Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014

#4320261:

Seevastu 50 aastat ühist elu, muresid-rõõme, koos üles kasvatatud lapsed – see kõik on tühistatud ega loe mitte midagi, kui on vaja surija ta viimastel elukuudel hüljata.

Perekooli kägudel on lihtne visata, et ähh mis see siis ka ära ei ole, lahutagu ära ja otsigu naine endale uus elamispind, koligu sinna elama ja alustagu uut kena elu! Aga see naine ei saa ju mingit “uut” elu alustada, ta elu on lõppemas hoopis.

Aga keskmisel neljaviiekümbisel ongi selline suhtumine ellu, et kõik tuleb lõhkuda. lahutada ja minevik ei loe sest tema tahab. tulemus midugi on kibe ja okkaline. kaaslaseks ainult perekool. selle taustaks käib laia lõuaga jahvatamine kui õnnelikud nad on

#4322490:

Tegelikult alati nii ei ole: vt Perekonnaseadus § 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel (1) Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. [RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014

Mis pole? On ju, ise kirjutad sama. Saab nõuda. Ja kui on ette nähtud, siis lõpeb nagu kirjutasin.