Esileht Koolilaps Kas lastest üldse rõõmu ka on?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )

Teema: Kas lastest üldse rõõmu ka on?

Postitas:
Kägu

Kui neid koolilaste ja teismeliste teemasid siin lugeda, siis mul tekib hirm, kas üldse julgengi lapsi saada. Tundub, et üks rist ja viletsus, mis ei lähegi kergemaks. Väiksena on tihti haiged ja jonnivad, suurena lisanduvad veel probleemid kooliskäimisega – küll kiusamine, küll soovimatus õppida, küll suutmatus õppida -, erinevad mõnuained, suhtlemisprobleemid, depressioon, ärevus …
Selline tunne, et lastetuna on elu hoopis kergem ja muretum.

+36
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui neid koolilaste ja teismeliste teemasid siin lugeda, siis mul tekib hirm, kas üldse julgengi lapsi saada. Tundub, et üks rist ja viletsus, mis ei lähegi kergemaks. Väiksena on tihti haiged ja jonnivad, suurena lisanduvad veel probleemid kooliskäimisega – küll kiusamine, küll soovimatus õppida, küll suutmatus õppida -, erinevad mõnuained, suhtlemisprobleemid, depressioon, ärevus …

Selline tunne, et lastetuna on elu hoopis kergem ja muretum.

Olen sinuga samas paadis. Lisaks kõigele eelmainitule tekib hirm last sünnitada sellisesse maailma, kus kliimakatastroof ja tuumasõda on iga hetk uksele koputamas. 😓

+22
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks see sõltub olulisel määral ikka sinust endast ka, milliseks oma lapse kasvatad. Minu omadel pole küll häda midagi. Mõlemaga omad teemad, aga ei midagi taolist, kui perekoolist lugeda võib. Eks need teemad ikka kasvatamata jäetud lastest on.

+10
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kasvatus loeb ikka päris pslju, kas diivatseb ja märatseb.

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kolm last, alates kooliminekust on olnud ainult rõõm ja lust. Tänaseks kõik täiskasvanud.

+12
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu
  • Eks see sõltub olulisel määral ikka sinust endast ka, milliseks oma lapse kasvatad. Minu omadel pole küll häda midagi. Mõlemaga omad teemad, aga ei midagi taolist, kui perekoolist lugeda võib. Eks need teemad ikka kasvatamata jäetud lastest on.

    Täiega nôus. Usutavasti on viimased mureteemad ühe inimese ilukirjanduslik katsetus hüpoteetilistest saamatutest emadest ja kasvatamatutest lastest.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen oma lapsed juba üsna suureks kasvatanud. Lugedes neid teemasid siin foorumis, mida need suured lapsed ise kirjutavad, siis on küll kurb. Kasvatad nii nagu oskad, aga nad ise peavad seda valeks või neid kahjustunud kasvatuses. Oled pahandanud, su toon on olnud vale, või oled olnud liiga hoolitsev.  mida teed või ütled on olnud nende arust halvasti. Ja vaatamata sellele et oled laste pärast muretsenud, kasvatanud neid, andud parima mida õigeks või vajalikuks pead,  pole leidnud nende jaoks õiget lähenemist.

+14
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks selle asjaga on nii, et saad nii palju, kui ise oled andnud.

Muidugi on lapsed väiksena haiged, muidugi satub ette probleeme, aga ilma lasteta elu on suhteliselt igav ja tühi.

Meie lapsed käivad rõõmsalt koolis, õpivad normaalselt, on täiesti talutavad teismelised…

Mul on üks sõber, kes otsustas lapsi mitte saada. Nüüd on ta suhteliselt üksik ja tegelikult on ta õnnetu. Jah, tal on vabadus teha kõike ja seda, mida tahab, aga tegelikult on ta väga üksik.

+14
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleemidest kirjutavad erinevad inimesed, kõik need asjad korraga ei pea just sinuga juhtuma. Samamoodi võib küsida, kas suhetest mingit rõõmu ka on, ainult petmine ja tülid. Kas reisimisest mingit rõõmu ka on, ainult kadunud pagas ja jamad kindlustustega. Kas sõpradest mingit rõõmu ka on, ainult arusaamatused ja ärakasutamine.

Väga palju oleneb iseendast ja ellusuhtumisest. Mõni kirjeldab ülidramaatiliselt seiku, mida teine ei pea kõneväärsekski.

+25
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sul oma tutvuskonnas lapsi ei ole? Et millised on tegelikult päris lapsed. Siin tehakse teema, kui on mure majas.  Ei ole kunagi oma kahe lapse pärast pidanud perekooli pöörduma.

+10
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kui neid koolilaste ja teismeliste teemasid siin lugeda, siis mul tekib hirm, kas üldse julgengi lapsi saada. Tundub, et üks rist ja viletsus, mis ei lähegi kergemaks. Väiksena on tihti haiged ja jonnivad, suurena lisanduvad veel probleemid kooliskäimisega – küll kiusamine, küll soovimatus õppida, küll suutmatus õppida -, erinevad mõnuained, suhtlemisprobleemid, depressioon, ärevus …

Selline tunne, et lastetuna on elu hoopis kergem ja muretum.

Ega keegi ei käsi sigida ja lapsi sünnitada.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui neid koolilaste ja teismeliste teemasid siin lugeda, siis mul tekib hirm, kas üldse julgengi lapsi saada. Tundub, et üks rist ja viletsus, mis ei lähegi kergemaks. Väiksena on tihti haiged ja jonnivad, suurena lisanduvad veel probleemid kooliskäimisega – küll kiusamine, küll soovimatus õppida, küll suutmatus õppida -, erinevad mõnuained, suhtlemisprobleemid, depressioon, ärevus …

Selline tunne, et lastetuna on elu hoopis kergem ja muretum.

Ega keegi ei käsi sigida ja lapsi sünnitada.

Keegi ei käsi siin ka ilukirjandust aretada, vähemalt rubriik kuhu teema püstitad ei ole päris ôige.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks lastega käivadki mured ja rõõmud ikka koos, aga rõõmud panevad unustama kõik vaevad 🙂

Meil kaks last ja mõlemaga on olnud muresid (üks kaasasündinud terviseprobleemiga ja teine oli väga enneaegne), aga sa annad endast kõik, et nendega oleks hästi ja kahetse küll midagi. Mured lähevad meelest.

Tore on vaadata nende suureks kasvamist, mis valikuid nad elus teevad jne, jne. Meil nüüdseks üks laps 21-aastane teises linnas ülikoolis ja nii vahva, kuidas ta ikka küsib nõu. Ei ole meist n-ö kaugenenud vms. Teine põhikoolis ja eks tema puhul ikka veel muretsen, kuidas edasi, mis koolivaliku teeb jms.

Ja oi, kui uhke saab teinekord laste üle olla.. 🙂 Kas läheb õppimises hästi või võistlustel või on kunstivaldkonnas andekas.

Meie pere ei ole küll suur armastust otse väljendav pere, aga oleme lastele palju aega pühendanud, peaaegu kõike koos teinud. Ehk on see ka põhjus, et nad väga väärtustavad perekonda ja traditsioone. Saame kõigest rääkida. Aga võib-olla on meil ka lihtsalt vedanud 🙂

Kokkuvõttes ilma lasteta oleks meie elu kindlasti palju vaesem olnud.

+14
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kaks last, üks on hetkel kaitseväes, teine on teismeline ja nad on mu suurim rõõm.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samamoodi võib küsida, kas suhetest mingit rõõmu ka on, ainult petmine ja tülid. Kas reisimisest mingit rõõmu ka on, ainult kadunud pagas ja jamad kindlustustega. Kas sõpradest mingit rõõmu ka on, ainult arusaamatused ja ärakasutamine.

No ei ole ju! Aga laste puhul on rohkem või vähem kõiki neid teemaalgatuses nimetatud hädasid.

+3
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelt on ka niimoodi, et kui Perekooli kõik laste poolt rõõmu pakkuvad asjad siia kirja panna, arvavad palju perekoolikad, et “mis sa kekkad!?”

Sellep käiaksegi siin probleemide korral nõu küsimas.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin tehakse teema, kui on mure majas.

Täpselt nii.  Samamoodi võiks peale auto- või ehitusfoorumi lugemist küsida, et kas auto või kinnisvara omamisel on mõtet. Lagunevad romud ja majad ja õnnetud inimesed uurimas, kuidas olukordi lahendada.

 

+24
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin tehakse teema, kui on mure majas.

Täpselt nii. Samamoodi võiks peale auto- või ehitusfoorumi lugemist küsida, et kas auto või kinnisvara omamisel on mõtet. Lagunevad romud ja majad ja õnnetud inimesed uurimas, kuidas olukordi lahendada.

Täpselt nii headest ja viisakatest lastest ei teekeegi teemat, nagu ei tehta teemat korras autost vôi kinnisvarast vôi suhetest. Teiseks kui keegi kurdab oma muret ja teine hakkab seletama, et kui hästi ja tore tal antud valdkonnas on, no siis ka ju tôesti koomiline, keegi ju ei ole küsinud sellist küsimust.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kaks last, üks hakkab ülikooli lõpetama, teine gümnaasiumis. Just veetsin nädalavahetuse oma lastega ja mul on nende üle ääretult hea meel. Nad on toredad, targad, hoolivad, mõistliku maailmavaatega noored inimesed.  Mida aeg edasi, seda rohkem ma tunnen, et ma võin neile küll vahel oma elukogemusele tuginedes nõu anda, aga samal ajal õpin mina ise ka väga palju neilt. Ja kui mõelda ka sellele ajale, kui nad veel väikesed olid, ka siis olid nad armsad ja toredad, ning nendega koos oli äge maailma avastada.

Saan küll omal moel aru inimestest, kes on teinud teadliku valiku mitte lapsi saada, aga siiski tunduks lastetuna vananemine mulle üsna nukra perspektiivina.

Loomulikult on mu lapsed ka titena jonninud, teismelisena tujukad olnud, on olnud ja on vahel siiani ka laisad ja lohakad (aga ega ma ise ka koguaeg ülimalt virk ja tubli pole) ja on olnud hetki, kus olen ennast nende pärast segaseks muretsenud. Paraku oleks ka igav, kui kõik kulgeks ilma igasuguste murede ja probleemideta – siis ei oskaks vist ka headest asjadest rõõmu tunda, kui elu olekski ainult üks roosamanna ja lilleaed.

 

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on perefoorum, kust küsitakse nõu ikka siis, kui asjad on kehvasti. Kui kõik hästi on, pole ju millegi kohta nõu ja abi küsida. Sama loogika, kui öelda, et ma loen pereelu ja suhteid, seal on ainult probleemid, ja nüüd ei tea, kas julgengi kellegagi suhet alustada.

Teiseks loodan, et päris maailmas keegi ei tee nii olulisi otsuseid, nagu pereplaneerimine, mingi foorumi põhjal.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui neid koolilaste ja teismeliste teemasid siin lugeda, siis mul tekib hirm, kas üldse julgengi lapsi saada. Tundub, et üks rist ja viletsus, mis ei lähegi kergemaks. Väiksena on tihti haiged ja jonnivad, suurena lisanduvad veel probleemid kooliskäimisega – küll kiusamine, küll soovimatus õppida, küll suutmatus õppida -, erinevad mõnuained, suhtlemisprobleemid, depressioon, ärevus …

Selline tunne, et lastetuna on elu hoopis kergem ja muretum.

Küll sa siis muud mured leiad. Aga ega jah, õnn on omada terveid lapsi.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin oluline juba öeldud.

Teemasid tehakse probleemidest. Isegi kui teed teema, et laps on läbinisti viieline, sõnakuulelik ja aitab kodutöödes, saad sada miinust, sest peetakse uhkeldamiseks.

Kas naudid lapsevanemaks olemist, sõltub palju sinust endast, milline vanem oled. Kas oskad ennast kehtestada või mitte. Oma tutvusringkonna põhjal julgen väita, et õnnelikumad lapsevanemad on ranged lapsevanemad. Kus on nö vabakasvatus ehk kasvatamatus, vanemal puudub autoriteet ja lapsed teevad üldjuhul, mida tahavad, seal on ka lapsevanemaks olemine piin. Mul on üks sõbranna, kes ei jaksa ära oodata, et tal ometi puhkus lõppeks, saaks ise tööle ja lapse lasteaeda/kooli. Tema on selline “moodne” lapsevanem, kes räägib lapsega kõik läbi, kunagi ei käsi teha vastumeelseid asju ja räägib, et lapsed on peres võrdsed partnerid.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin oluline juba öeldud.

Teemasid tehakse probleemidest. Isegi kui teed teema, et laps on läbinisti viieline, sõnakuulelik ja aitab kodutöödes, saad sada miinust, sest peetakse uhkeldamiseks.

Kas naudid lapsevanemaks olemist, sõltub palju sinust endast, milline vanem oled. Kas oskad ennast kehtestada või mitte. Oma tutvusringkonna põhjal julgen väita, et õnnelikumad lapsevanemad on ranged lapsevanemad. Kus on nö vabakasvatus ehk kasvatamatus, vanemal puudub autoriteet ja lapsed teevad üldjuhul, mida tahavad, seal on ka lapsevanemaks olemine piin. Mul on üks sõbranna, kes ei jaksa ära oodata, et tal ometi puhkus lõppeks, saaks ise tööle ja lapse lasteaeda/kooli. Tema on selline “moodne” lapsevanem, kes räägib lapsega kõik läbi, kunagi ei käsi teha vastumeelseid asju ja räägib, et lapsed on peres võrdsed partnerid.

Oled sa teinud headest lastest teemadid. Mina pole näinud, ikka probleemid ja kui sa hakkad kiitma oma head last, siis ikka teemast tôesti mööda. Tee ise teema oma heast lapsest, siis ju teine asi, kiidame kôik vôidu oma häid lapsi.
Ei poolda kôvakäelist ja ranget kasvatust. See rangus ei vii kuhugi, headusega saab palju paremini. Päris vabakasvatus samuti ei ole hea. Ükski äärmus ei ole mu meelest hea.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui neid koolilaste ja teismeliste teemasid siin lugeda, siis mul tekib hirm, kas üldse julgengi lapsi saada. Tundub, et üks rist ja viletsus, mis ei lähegi kergemaks. Väiksena on tihti haiged ja jonnivad, suurena lisanduvad veel probleemid kooliskäimisega – küll kiusamine, küll soovimatus õppida, küll suutmatus õppida -, erinevad mõnuained, suhtlemisprobleemid, depressioon, ärevus …

Selline tunne, et lastetuna on elu hoopis kergem ja muretum.

Ja kogu sellele hädale ja vaevale vaatamata otsustasid nii sinu, minu kui kõikide teiste Kägude vanemad siiski lapsi saada 🙂

Lapsesaamine muidugi kohustuslik ei ole. Mina unistasin terve elu emaks saamisest, loomulik oli see kõik keerulisem, kui ette oskasin kujutada, samas ei oskaks seda oma elus millegagi muuga asendada ka. Kogu see areng koos, teise inimese kujundamine ja samas ka tema tundma õppimine… Vägev 🙂

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene lihtsalt ei tee foorumisse teemat, et issand kui äge, mu laps sai täna kooli 5 ja võitis laulmiskonkursil esimese koha ning lõpuks ütles, et ma olen kõige parem ema. Ikka on need foorumid murede arutlemiseks.

Kuigi jah, mingis vanuses – nii umb 5-15, võivad nad olla kohutavalt tüütud ka 😀

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõber, kes otsustas lapsi mitte saada. Nüüd on ta suhteliselt üksik ja tegelikult on ta õnnetu. Jah, tal on vabadus teha kõike ja seda, mida tahab, aga tegelikult on ta väga üksik.

Mul on üks sõbranna, kes otsustas lapsed saada. Nüüd ta on suhteliselt stressis ja tegelikult depressioonis. Jah, tal on pere ja lapsed, aga tegelikult on ta väga stressis.

+8
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes otsustas lapsed saada. Nüüd ta on suhteliselt stressis ja tegelikult depressioonis. Jah, tal on pere ja lapsed, aga tegelikult on ta väga stressis.

Lapse isa ei tegele? Siis küll.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul ka  2  teismelist kodus. Lapsed on minu arvates parim osa elust. Huvitaval kombel pole ma kunagi nii õnnelik olnud kui pärast laste sündi. Lapsed on niipalju juurde andnud meie elule ja ka abielule.Aga see on tänu sellele nii, et me mehega mõlemad soovisime lapsi ja enne seda elasime 10 aastat ilma lasteta.Elu oli täiesti paikka loksunud,elamispaik oli olemas ja lõputud peod ja reisid muutusid juba rutiiniks.Süda ihkas midagi enamat.Isegi kui tuleb ette probleeme ( seda ikka enamjaolt kõigis peredes) siis mina küll ei kahetse!

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA – kui sul ei ole mingit sisemist soovi lapsi saada, siis ega ei peagi. Mul on laps. Ma armastan teda väga ja mul on väga hea meel, et ta mul on. Üksjagu muret on temaga olnud ja asi ei ole olnud kasvatamises või kasvatamata jätmises. No mõni on ATH ja autistlike joontega – no kuidas sa seda ikka kasvatad, et tal neid ei oleks? Aga mul on temaga ka jube palju toredaid momente ja aegu. Ta on väga vahva kaaslane ja inimene. Ma olen talle väga tänulik, et ta mul on ja ta on andnud mulle oma olemasoluga väga palju värve elule juurde.

Küll aga olen jõudnud tõdemuseni, et jube hea, et ainult üks laps on. Minu närvikava teist samasugust (või veel hullemat!) üle ei elaks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes otsustas lapsed saada. Nüüd ta on suhteliselt stressis ja tegelikult depressioonis. Jah, tal on pere ja lapsed, aga tegelikult on ta väga stressis.

Lapse isa ei tegele? Siis küll.

Ära seda trolli küll tähele pane.

+2
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )


Esileht Koolilaps Kas lastest üldse rõõmu ka on?