Teema: Kas on väga jube kui naine ise ühendust võtab?

#2969913:

Kuidas tänapäeval on, kas juba loetakse seda normaalseks või on pigem ikka eemaletõukav hoopis?

Sotsiaalmeediat eriti ei kasuta, siis selline ohutu ja mittemidagiütlev lähenemine jääb ära. Ise ta vaevalt et ühendust otsikski, kuna tema teada olen siiani veel hõivatud, seega kas oleks ok ise helistada (nr netis olemas)?

Ka meeste vastused on praegu väga oodatud, kui palju võib naine ise ära teha ja kust maalt on see juba liiga palju?

No mul oli kunagi üks paarikuuline suhe ühe neiuga, mis hakkas nii. Hommikul koputati minu metsatalus uksele ja öeldi, tere mine olen J…… saame tuttavaks.
Tund aega hiljem juba seksisime.
Mina olin siis 25 tema 21. Paraku oli ta lapsega ja minule siis oli kooselu lapsega naisega välistatud. Suhe oleks võinud kauemgi kesta, aga tema vist ikka otsis omale koos lapsega pesapaika.
Nii, et võid julgesti ühendust võtta.

Ma olen võtnud, aga ei soovita. Kummagil juhul ei lahenenud asi minu jaoks sobivalt, lisaks tundsin end liiga pealetükkivana. Tõenäoliselt polnud meespool piisavalt huvitatud ja tulemus oleks ikkagi sama olnud, aga mõtlen, et vähemalt ühe mehe puhul oleksin võinud natuke oodata ja lasta temal esimesena ühendust võtta.

Kas sinu puhul oleks see ühest suhtest kiiresti teise minemine? St et kui ta arvab, et sa oled kellegi teisega koos, siis 1) millal te viimati kohtusite ja 2) mis ajast alates sa enam ei ole “hõivatud”?

Siin vbla polegi kõige olulisem see, et sa võtad ise ühendust või ootad, vaid see kui pikk aeg on möödas su eelmisest suhtest. Kui see võimalik uus suhe mehega, kellest kirjutad, oleks kiirustav asendussuhe, siis ei olekski erilist vahet, kumb esimesena kontakti otsiks, ikkagi võib see asi luhta minna.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.

Perkooli Moderaator

Kui mees on huvitatud, küll ta võtab siis ka ühendust. Ikka on kuulda kurtmist, kuidas krokodillid kirjutavad ja ahistavad. Eks nad on ka siit inspiratsiooni saanud, et muidugi kirjuta ja küsi midagi huvitavat ja ole meeleheitlik.

Viru tänavale peab minema ulguma, siis jutud liiguvad

#2969913:

Sotsiaalmeediat eriti ei kasuta, siis selline ohutu ja mittemidagiütlev lähenemine jääb ära. Ise ta vaevalt et ühendust otsikski, kuna tema teada olen siiani veel hõivatud, seega kas oleks ok ise helistada (nr netis olemas)?

Kui sa kindlalt tead, et ta muidu oleks huvitatud, ainult see sinu senine hõivatud oleks segas, siis mis seal ikka, helista ja ütle, et: “Jaan, kuule, ma olen nüüd vaba. Oled sa veel huvitatud?”
Edasi oleneb juba Jaanist, aga jätame endale kõik meelde, et eitav vastus (näiteks: “Aitäh, aga ma tõesti ei ole huvitatud.”) ei ole küsija solvamine, kui see on viisakalt esitatud ja seda tuleks lihtsalt aktsepteerida, muud midagi. Ja sõpradeks võib ikka jääda.

Lase mehel MEES olla! Vaid väga ebakindla mehe puhul võib juhtuda, et sellest asja saab, kui hakkad ennast talle kaela määrima. Normaalsed mehed tahavad ise jahti pidada.

#2970664:

Lase mehel MEES olla! Vaid väga ebakindla mehe puhul võib juhtuda, et sellest asja saab, kui hakkad ennast talle kaela määrima. Normaalsed mehed tahavad ise jahti pidada.

Aga antud juhul peaks mees teada saama, et naine on vaba. Kas siis peaks lootma sellele, et info ikkagi liigub kuidagi ning lõpuks täditütre poja töökaaslase käest saab mees teada, et naine on vaba? Senikaua keerutama lokikest ja ootama?

Ma arvan, et antud juhul peaks naine ikkagi helistama ja ütlema, et olen vaba ja saaks äkki kokku ja räägiks. Kui mees reageerib sellele ükskõikselt ega ilmuta mingit kokkusaamise soovi, saab naine asja enda jaoks vähemalt lõpetatuks lugeda ja eluga edasi minna.

Parem negatiivne teadasaamine, kui igavene praadimine “mis kõik võibolla oleks võinud olla, kui ma oleks julguse kokku võtnud ja helistanud”. Ma ise olen kunagi ühele mehele e- kirja saatnud, et saaks kokku või nii. Vastus oli äraütlev, aga ma olen ikkagi rahul, et kirjutasin – asi sai selgeks.

Näen ainukese variandina lisada facebooki suhtesaatus single ja küll ta märkab seda kui huvitatud. Facebook annab automaatselt teada kui sõbrad olete 🙂

#2971068:

#2970884:

#2970664:

Lase mehel MEES olla! Vaid väga ebakindla mehe puhul võib juhtuda, et sellest asja saab, kui hakkad ennast talle kaela määrima. Normaalsed mehed tahavad ise jahti pidada.

Aga antud juhul peaks mees teada saama, et naine on vaba. Kas siis peaks lootma sellele, et info ikkagi liigub kuidagi ning lõpuks täditütre poja töökaaslase käest saab mees teada, et naine on vaba? Senikaua keerutama lokikest ja ootama?

Ma arvan, et antud juhul peaks naine ikkagi helistama ja ütlema, et olen vaba ja saaks äkki kokku ja räägiks. Kui mees reageerib sellele ükskõikselt ega ilmuta mingit kokkusaamise soovi, saab naine asja enda jaoks vähemalt lõpetatuks lugeda ja eluga edasi minna.

Parem negatiivne teadasaamine, kui igavene praadimine “mis kõik võibolla oleks võinud olla, kui ma oleks julguse kokku võtnud ja helistanud”. Ma ise olen kunagi ühele mehele e- kirja saatnud, et saaks kokku või nii. Vastus oli äraütlev, aga ma olen ikkagi rahul, et kirjutasin – asi sai selgeks.

Ma mõtlen ka. Muidu ma ise kontakti ei otsikski, aga praegu on just see nõme olukord, et ta ei ole teadlik sellest, et ma vaba olen. Seega ma peaks talle seda kuidagi ütlema, aga nüüd on vaja välja mõelda kuidas seda teha nii, et see läbinähtav ei ole. Välja ma teda kindlasti ei kutsu, see oleks liig. Lihtsalt annan edasi vajaliku info ja kui ta on huvitatud, siis teab juba ise mida edasi teha. Kui ei tee midagi, siis järelikult on ka huvi kadunud.

Saada miski postkaart või e-kiri, mis jõulusegaduses kindlasti kaduma läheb. Siis vanuri eas saate juhuslikult kokku ja selgub, et ta on sind alati elu armastuseks pidanud aga elanud asendusnaisega. Igaüks on oma õnne sepp. Perekooli teemat saab teha ja praadida aga helistada ja küsida, et kas ta oskab meheta naisele soovitada torujüri, seda ei saa. Kindla huvi korral oleks juba lähiajal torud läbi puhastatud 😀

#2969913:

se ta vaevalt et ühendust otsikski, kuna tema teada olen siiani veel hõivatud

Vaevalt, et mõni mees oleks huvitatud “nüüd olen vaba” naisest. Meestel teatavasti eneseuhkust piisavalt, et sellise “nüüd kõlbad” (aga enne ei kõlvanud) asjaga kaasa minna.

lauslollus oma jahimehe jutuga. Keegi ei taha olla nr2. Tegi valiku, siis ei mingit ümbermõtlemist. Mingit tuulelippu mehed ei salli. Naine peab olema väärikas, enesekindel, otsustusvõimeline. Kui on suhtes ja see mees on tema mees, siis jätab päeva pealt maha ja läheb oma mehe juurde. Kui ei ole kindel endas, kardab moraalijüngreid, otsib kõikidelt umbtänavatelt heakskiitu, siis on tavaline ühiskonna tallaalune tuulelipp kullakaevaja. Vaatab kuidas uue olukorraga kohaneda. Enne ei kõlvanud aga nüüd asenduseks, nr2 meheks kõlbab? Naine, sa ei tea ise ka mida sa tahad. Sa võib-olla tead, mida sul vaja oleks aga see on lohutussuhe, enda väärtuse tõestamine jne. Sa ju ei hoolinud sellest mehest enne ega nüüd. Ole omaette ja puhka.

Jahimehest rägite nagu mingist oss-joobarist, kellele vaikne hiireke ennast kätte mängib. No ei lähe läbi. Jahimees näeb kohe ära kui lõvil pool karva läinud või kala hulbib pinnal kõht taeva poole. Jahimees võtabki sellise teadlikult möödaminnes kasutamiseks, nö koerale andmiseks. See ei ole trofee, mille üle uhkust tunda. Saak peaks mitte mängima pöösa taga lonkamist, et kerge kätte saada vaid peaks lõvina põõsast välja hüppama ja ründama jahimeest. Siis viiakse see trofee elutuppa aukohale ja räägitakse jutte

#2971376:

Saak peaks mitte mängima pöösa taga lonkamist, et kerge kätte saada vaid peaks lõvina põõsast välja hüppama ja ründama jahimeest. Siis viiakse see trofee elutuppa aukohale ja räägitakse jutte

Oh, taevas küll! Kõik inimesed pole draama-kärtsu-mürtsu-inimesed ning seega ei alga nende suhted ka selliste suurejooneliste šõude mahamängimisega, vaid palju lihtsamalt.

#2971435:

#2971376:

Saak peaks mitte mängima pöösa taga lonkamist, et kerge kätte saada vaid peaks lõvina põõsast välja hüppama ja ründama jahimeest. Siis viiakse see trofee elutuppa aukohale ja räägitakse jutte

Oh, taevas küll! Kõik inimesed pole draama-kärtsu-mürtsu-inimesed ning seega ei alga nende suhted ka selliste suurejooneliste šõude mahamängimisega, vaid palju lihtsamalt.

Asi pole draamas ega seebi korraldamises. Sa saad ju ise ka aru, mis on passiivsuse põhjus. Mitte inimtüübis ole asi vaid tunnetes. Kui on tunded, siis on apaatne nohik ka äksi täis. Teemaalgataja aga mõtleb varuvariantide peale ja siis arutatakse, kuidas ennast mitte lolliks teha. Jätku parem vahele ja oodaku seda õiget.