Teema: Kas on väga jube kui naine ise ühendust võtab?

#2983265:

Miks mõni kena mees ei võiks naisel silma särama panna, kui sellega asi piirdub?

Kui oma mees su silasäratamisega hakkama ei saa, siis jah, arusaadav.

#2983288:

#2983265:

Pigem ikka vastupidi – väike flirt annab elule natukene särtsu.

Hahaha, jah, sa ei pane end ise kuidagimoodi olukorda, kus peaks endast võitu saama. ???? Juhtub lihtsalt.

Täitsa tõega on võimalik teiste meestega suhelda nii tööl kui huvialaselt ilma flirtimata – ja kui naine oma mehelt piisavalt tähelepanu saab, pole tal teistega flirtida vajagi. Ma muide ei ütle seda üldse pahaga, aga nii on – kui inimese tähelepanuvajadus on suurem, kui kaaslane seda pakub, siis hakkab inimene väljaspoolt suhet seda tähelepanu otsima. Aga väita, et see “lihtsalt juhtub” – see pole tõene.

Jah, aga mulle meeldivad mõnikord need olukorrad. Sellepärast ma ei peagi vajalikuks neid ilmtingimata vältida. Samas, otseselt ei otsi ka.

Muidugi on võimalik meestega suhelda ka flirtimata. Said valesti aru, kui arvasid, et ma otsin iga mehe tähelepanu. Pigem on ikka sellised üksikud silmarõõmud, kellega kohtudes tahaks kuidagi eriti ilus olla ja kellega suheldes hakkab silm särama.

Ma ei tea, kui kaua sina oled suhtes olnud. Mina olen oma mehega koos olnud 35 aastat, neist 31 aastat abielus. Jah, ma saan oma mehelt tähelepanu. Aga ei ole mõtet arvata, et väga pika suhte jooksul on tunded täpselt samad kui näiteks armumisperioodil. Väga eluvõõras on väita, et heas suhtes püsib kirg ja tunne kuni surmani muutumatuna. See on võimatu, sest suhted kulgevad läbi aja erinevate faasidega. Iga faas erineb teisest. Ma armastan oma meest ja ei kavatse teda petta. Aga see ei tähenda, et ma enam ei tahaks ühelegi teisele mehele meeldida. Eks 48-aastaselt on vananemmisprotsess ka juba täies hoos, ja aegajalt on hea teada, et tegelikult on kõik ikka hästi 🙂

#2983312:

Ma ei tea, kui kaua sina oled suhtes olnud. Mina olen oma mehega koos olnud 35 aastat, neist 31 aastat abielus. Jah, ma saan oma mehelt tähelepanu. Aga ei ole mõtet arvata, et väga pika suhte jooksul on tunded täpselt samad kui näiteks armumisperioodil. Väga eluvõõras on väita, et heas suhtes püsib kirg ja tunne kuni surmani muutumatuna. See on võimatu, sest suhted kulgevad läbi aja erinevate faasidega. Iga faas erineb teisest. Ma armastan oma meest ja ei kavatse teda petta. Aga see ei tähenda, et ma enam ei tahaks ühelegi teisele mehele meeldida. Eks 48-aastaselt on vananemmisprotsess ka juba täies hoos, ja aegajalt on hea teada, et tegelikult on kõik ikka hästi

Hakkan lõpust pihta. Kas “kõik on hästi” siis, kui meestelt tähelepanu saad? Siis küll, ma ise enda hästiolemist selle järgi ei mõõda. Kumbki variant pole vale ega õige, lihtsalt igale oma.

Kui sa oled 48-aastane ja 31 aastat sama mehega abielus olnud (ning 35 aastat temaga juba koos), siis on arusaadav, et tahad teada, kas teistele meestele ka meeldid.

Ma olen enamvähem sama vana, aga abielus alles 22 aastat, seega jäi mul täiskasvanuikka jõudmise ja abiellumise vahele päris mitu aastat ringi vaadata ja valida. Ju ma tegin kahekümnendates siis selle teistele meestele meeldimise juba ära ja enam pole lihtsalt vajadust.

Ja muuhulgas ma pole väitnud, et kirg ja tunne muutmatutena püsivad, seega selle koha pealt pole minuga mõtet väidelda.

#2983341:

Kui sa oled 48-aastane ja 31 aastat sama mehega abielus olnud (ning 35 aastat temaga juba koos), siis on arusaadav, et tahad teada, kas teistele meestele ka meeldid.

See tähendab seda, et see tädi hakkas oma naabripoisiga koos õunaraksus käima 13 aastaselt ja abiellus 17 aastaselt. Ilmselt oli abiellumisega kiire-kiire, kuna keegi kolmas tahtis sündida.
Aga siis on täiesti arusaadav, miks tädile kenade meeste seltskonnas ringi lehvida meeldib – sarved on ju õigel ajal täiesti maha jooksmata.
Ta pole elus ühegi teise mehega ilmselt mitte suudelnudki. Ja eks see hakkabki enne pensionipõlve nüüd kripeldama.
Raiumine teemal “ma ei kavatse” jne kuulub lihtsalt selle tedremängu juurde…

#2983494:

#2983341:

Kui sa oled 48-aastane ja 31 aastat sama mehega abielus olnud (ning 35 aastat temaga juba koos), siis on arusaadav, et tahad teada, kas teistele meestele ka meeldid.

See tähendab seda, et see tädi hakkas oma naabripoisiga koos õunaraksus käima 13 aastaselt ja abiellus 17 aastaselt. Ilmselt oli abiellumisega kiire-kiire, kuna keegi kolmas tahtis sündida.

Aga siis on täiesti arusaadav, miks tädile kenade meeste seltskonnas ringi lehvida meeldib – sarved on ju õigel ajal täiesti maha jooksmata.

Ta pole elus ühegi teise mehega ilmselt mitte suudelnudki. Ja eks see hakkabki enne pensionipõlve nüüd kripeldama.

Raiumine teemal “ma ei kavatse” jne kuulub lihtsalt selle tedremängu juurde…

Nüüd ei teagi! Esimene ja täiesti planeeritud laps sündis siis, kui olin 23-aastane. Tänapäeval vist tõesti imelik, aga 25 aastat tagasi täitsa normaalne.

Olen päris mitmete meestega suudelnud. Kui see peaks nüüd kuidagi tähtis olema. Aga abielu ajal ei ole ühegi teise mehega seksinud. Seda küll. Ei ole mul mingeid sarvi, mida vaja maha joosta. Usun, et oleksin võinud ka hoopis teistsugust elu elada, aga praegu oleksin ikka samasugune.

Kui sa koosellu astusid, siis kukkusid sul silmaklapid pähe?

#2984183:

Millal täpsemalt, kas enne 13. eluaastat või abielu ajal? Mehega oled sa koos ju 13. eluaastast?

Abiellus ta ju 17 aastaselt. (48-31=17).
Ju siis suudles neid “paljusid mehi” oma abielu ajal.
16 aastane vaevalt nüüd paljusid MEHI väga suudleb; vblla mõne poisikesega korra kuuri taga ehk musitab.
Kui oma poisike, kellega iga päev koos, on kalal vms.

……..

Mis silmaklapid, mis kooselu? Ära hakka veel juurde nüüd midagi luuletama, su salmides on nagunii juba vastuolud sees…

#2983351:

Ma ei ole ise selliseid olukordi otsinud. Pigem ikka vältinud, aga aegajalt tuleb ikka ette.

Jah, aga mulle meeldivad mõnikord need olukorrad. Sellepärast ma ei peagi vajalikuks neid ilmtingimata vältida. Samas, otseselt ei otsi ka.

Üks ja sama inimene kirjutas need read? Uskumatu.

Ühe ja sama inimese kirjutatud, jah. Just nii ongi, ma otseselt ei otsi selliseid olukordi, aga elu veeretab neid aegajalt ette. Ja siis ma mõnikord mängin kaasa, teatud piirini.

Jah tõesti, on ette tulnud, et olen ka vältinud neid olukordi. Näiteks siis, kui mulle hakkas tähelepanu pöörama mees, kes minu silmis oli täiesti ebaatraktiivne. Vaatamata sellele, et ma ei võtnud üldse vedu, oskas ta siiski niimoodi vaikselt ja märkamatult hinge pugeda, et ma ei saanud arugi. Sellest suhtlemisest kasvas välja hea ja siiras pikaajaline sõprus.

Nats keeruline seletada, aga nii on. Kui sa ei ole selliste situatsioonidega kokku puutunud, siis ehk on tõesti raske mõista.

Ma ise olen oma elu ja valikutega rahul, vähemalt siiani. Perekooli lugedes jääb mulle isegi mulje, et olen rohkem rahul paljudest nendest, kes on nö. õigel ajal pere loonud ja sarved maha jooksnud. Ma ei ole sugugi kindel, et ma oleksin täna palju õnnelikum, kui oleksin pere loonud 10 aastat hiljem.

Ma arvan, et väike saba keerutamine ja mõningane edevus on pigem loomuses kinni, kui et kompenseerib minu elus mingit tohutut puudujääki. Minu jaoks ei ole elu ja suhted must-valged, vaid värvilised, kus on ka väga palju pooltoone.

#2984251:

Enne abiellumist… kui see peaks kuidagi tähtis olema.

13-aastasest saati oled oma mehega koos, 18-aastaselt abiellusid ja sinna vahele jäi mitmete meestega suudlemine. OK siis.

#2984768:

#2984251:

Enne abiellumist… kui see peaks kuidagi tähtis olema.

13-aastasest saati oled oma mehega koos, 18-aastaselt abiellusid ja sinna vahele jäi mitmete meestega suudlemine. OK siis.

Jah!

#2984289:

Mulle meeldib Sinu hoiak ja ellusuhtumine. Jätka samas vaimus – olen kindel, et Sinu seltskonnas on hea olla.

Ma ei ole kindel. Kui on mingi koosviibimine naised oma meestega, siis mingit sabakeerutajat naist sinna ei kutsutagi.
Igaks juhuks.

#2985167:

Kui on mingi koosviibimine naised oma meestega, siis mingit sabakeerutajat naist sinna ei kutsutagi. Igaks juhuks.

Hmm, miks peaks mind häirima “mingi sabakeerutaja” minu ja mu mehe seltskonnas? Eriti veel kuikoosviibimistel on ka teisi naisi oma meestega?

#2985181:

#2984917:

Soovid, et sind näeks ja peaks ilusaks ainult sinu enda mees. Ja oled sellega rahul.

Sellega on nii ja naa. Ma arvan, et teised inimesed ikka näevad mind ka, nii mehed kui naised – ma pole läbipaistev. See, kas mu oma meeski mind just ilusaks peab, pole absoluutselt oluline. Et ta mind toredaks, heaks ja huvitavaks kaaslaseks, seksikaks peab – see on küll tähtis, jah, ja tõepoolest piisab mulle sellest, kui vaid oma mees mind seksikaks peab. Mõned teised mehed ehk peavad ka, aga ma ei tea seda – ma lihtsalt ei suhtle nendega sel moel, et see teemaks tuleks. Mida nad oma peas mõtlevad, seda ma ei tea. Ja meessoost sõpru on mul kah, abielueelsest ajast jäänuid, mu mees tunneb neid ja puha.

Appike! See ei pea kuidagi ERALDI teemaks tulema! Sa lihtsalt TAJUD seda. Nii ka mina. Ja just sellest ma räägingi. Ma ei pea silmas mingit labast flirti!

#2985229:

#2985222:

Hmm, miks peaks mind häirima “mingi sabakeerutaja” minu ja mu mehe seltskonnas? Eriti veel kuikoosviibimistel on ka teisi naisi oma meestega?

Sest ta pressib end koos meestega sauna ja sina ei saa rahulikult naistejuttu ajada.

Saan ikka. Ma olen segasaunadega täiesti harjunud. Pealegi on saun, eriti meestesaun, kus on üks naine, üsna ebamugav koht milleksi muuks kui leilitamiseks.