Teema: Kas teid segaks, kui partner on (formaalselt) abielus

Sul on väga selged põhjused, miks sulle sobib olla abielus. Kui oled ise kindel, ei loe, kas võõrad naised peavad neid põhjuseid headeks või halbadeks. Sinu uut partnerit häirib see. Ei loe, kas see on teiste meelest õigustatud või mitte.

Sa oled olnud oma partneriga aus ja nüüd jääb veel üle kinnitada, et see nii ka jääb: sa oled abielus naine, aga vaba looma muid suhteid, ka väga tõsiseid suhteid. Tema on sinu jaoks tähtis ja sa tahad teda oma ellu, aga Sa ei kavatse lahutada. Siis on juba tema otsustada, kas suhe lõpetada või leppida tingimustega, mida sina saad pakkuda.

Sa oled pesuehtne kullakaevaja. Maja ja raha eest oled nõus ennast laskma paar korda aastas käperdada ja abielus olema. Narts naine oled – null austust sinusuguste suhtes. Uus mees jätab su niikuinii maha, pole mõtet isegi pingutada.

Kas sa oma uuele ka neid asju niimoodi seletad, nagu siia kirja paned? Suhtleb veel sinuga?

#3205337:

Minu mehest oleme vaid mõned korrad rääkinud.

Oma mehega nr. 2 oled oma mehest rääkinud?

Nüüd leidsin endale partneri ja teda väga häirib, et olen abielus. Ma ei teagi, miks, sest ühiseid lapsi pole plaanis ja ka abielluda pole plaanis. Ma ei saagi aru, miks see nüüd nii suur probleem on.

Ikka suhtleb, kõik on põhimõtteliselt hästi meie vahel. Minu mehest oleme vaid mõned korrad rääkinud.

Sel juhul pole üldse teemat ju? Kuigi teemaalgatuses kirjutasid, et see on nii suur probleem mehe jaoks, siis tegelikult probleemi ei olegi ja tegu on pelgalt tühise asjaga. Kuid kui pole uuega plaanis ei abielu ega last, säilitad kindlameelselt abielusuhte oma sõbraga, kes sulle ühtlasi turvatunnet pakub ja vajadusel aitab, siis tekib küsimus, milleks sulle uus suhe? Või kui sa partneri all pead silmas seksisõpra, siis see on veel mõistetav.

Aga selles ma küll nii kindel ei oleks, et uuele mehele sobib, et hakkad oma abikaasal külas käima, isegi, kui see on paar korda aastas. Küsimus on jätkuvalt see, et kuidas laste isa su abielu ei häirinud ja kas tema ei tahtnud sinuga abielluda?

#3206147:

#3206144:

Aga selles ma küll nii kindel ei oles, et uuele mehele sobib, et hakkad oma abikaasal külas käima, isegi, kui see on paar korda aastas. Küsimus on jätkuvalt see, et kuidas laste isa su abielu ei häirinud ja kas tema ei tahtnud sinuga abielluda?

Abielu võis ju olla siis, kui teemaalgatajal juba lapsed käes olid.

Aga kui “formaalne” abikaasa suhtuks halvasti lahutusse, siis kuidas ta suhtub sellesse, et sa armukesi pead?

Sel puhul lapsed vast ikka teaks, et nende ema on abielus. Ma arvan, et kui teda ühiskonnasurve häiris, siis ta oleks oma laste isaga abiellunud. Aga võib-olla on sul õigus.

Keegi ei teagi, et olen abielus. Varad ka kõik lahus, lapsi koos ei ole jne. Ei teagi, miks temaga abiellusin, juba siis ta elas teises maailma otsas. Mingi surve vist, et kõik peavad ikka abielluma, muidu pole õige naine.

Mind segaks küll selline asi. Heal juhul, kui oleks mingi jube loogiline põhjendus, võibolla siis veel kuidagi saaksin aru, aga pigem siiski mitte. Teemaalgatajat siis ei segaks, kui see mees ka mingi neiukesega välismaalt abielus oleks? Aga eks inimesed ole ka erinevad. Lihtsalt tuleb leida partner, keda see nii väga ei häiri. Neid ikka leidub, paljusid ei häiri ju ka mitteformaalne, vaid täitsa reaalne abielu teisega sugugi, sest ei takista vallid, ei takista kraav…

#3204925:

Kui kokku kolime, siis minu pinnale. Seega väga selles mõttes õiendamist pole.

Siis on just hullem ju. Pind pole ju sinu, vaid ikka abikaasaga kahasse. Kuidas uus mees seal end üldse kodus tunda saaks?
*Keegi polegi veel liba öelnud? 🙂

#3206380:

#3206374:

Pind pole ju sinu, vaid ikka abikaasaga kahasse.

Meil pole abikaasaga vara nii jagatud. Pind on minu oma, mitte abikaasaga kahasse. Temal on oma vara, millega pole minul pistmist.

Ikkagi, miks peaks mees üldse naise pinnale kolima? Ühine kodu luuakse ikka koos.

#3205238:

Kui see täpselt nii oleks, siis ma arvan, et enamus naisi oleks valmis seda tegema 🙂

Ma ei saa sellest aru, MIKS sellel välismaa mehel seda abielu vaja on? Sõber sõbraks, selle pärast ei pea abielus olema.
Ja kas varakal mehel seal maailma otsas siis pole kellegagi mingeid tõsisemaid plaane? Et peab ühist paberit mingi hulluga kuskil eiteakus?
Milline normaalne mees käituks nii?

Ja see jutt, et “ise ka ei tea, miks abiellusin” ei ole pädev. Mingi väljastpoolt EU-d pärit sahkerdaja, kes tänu sellele sai kodakondsuse? Ja uues kohas pole kohalikku veel saanud; selle pärast polegi lahutanud?

Uuele mehele soovitaks tõesti joosta; naine teda ei armasta, lihtsalt soovib …teadagi mida. Lapsed hoopis kellegi kolmandaga…
Uus mees abielu “ei paku”?
Mismoodi ta seda pakkuda saab, kui 1. sa oled abielus ja 2. ei armasta vastu?

#3206688:

#3206380:

Meil pole abikaasaga vara nii jagatud. Pind on minu oma, mitte abikaasaga kahasse. Temal on oma vara, millega pole minul pistmist.

Varalahususe leping olemas?

Jääb küll mulje, et teemaalgataja ei teagi, mis on varalahususe leping. Et isegi kui mees on kirjutanud maja aiuüksi sinu nimele, siis on see ikkagi 50-50 omandis, kui pole selget varalahussuslepingut. See tähendab, et kui lahutuseks läheb, siis on ikkagi pool sellest majast tema oma nagu ka pool sinu abielu ajal kogunenud varandusest/säästudest tema oma ja vastupidi tema abielu ajal kogunenud varandus/säästud sinu omad.
Muidugi olek mehel ka lihtne tõestada, et maja on ostetud tema vara eest ja see üldse tagasi võtta, kui ta seda tahaks.

#3207144:

#3207139:

Jääb küll mulje, et teemaalgataja ei teagi, mis on varalahususe leping. Et isegi kui mees on kirjutanud maja aiuüksi sinu nimele, siis on see ikkagi 50-50 omandis, kui pole selget varalahussuslepingut. See tähendab, et kui lahutuseks läheb, siis on ikkagi pool sellest majast tema oma nagu ka pool sinu abielu ajal kogunenud varandusest/säästudest tema oma ja vastupidi tema abielu ajal kogunenud varandus/säästud sinu omad.

Muidugi olek mehel ka lihtne tõestada, et maja on ostetud tema vara eest ja see üldse tagasi võtta, kui ta seda tahaks.

Tean väga hästi, mis on varalahususe leping ja see on meil sõlmitud. Nagu öeldud, on see mehe vara kaitseks, mitte minu. Teil kõigil on tõesti abielu osas ainult mingi varaline arusaam, mitte midagi muud. Kui see tõesti nii oleks, ei peaks minu abielu üldse kellelgi korda minema, sest varalises mõttes pole meil kummalgi midagi võita ega kaotada. Kõigil on ainult maja hambus, mis ei olnud küsimuse mõte ja ei puutu üldse asjasse.

Aga sul ei olnudki ju probleemi/küsimust, nagu välja tuli. Paljudele küsimustele sa ei vasta ka, sest teema on ilmselt liba, nagu siin üks juba mainis.

#3206435:

Ikkagi, miks peaks mees üldse naise pinnale kolima? Ühine kodu luuakse ikka koos.

Elus ei hakkaks kellegagi koos vara ostma. Mis iganes elus juhtub, on palju mugavam, kui vara on ühe poole oma.

#3204741:

Nüüd leidsin endale partneri ja teda väga häirib, et olen abielus. Ma ei teagi, miks, sest ühiseid lapsi pole plaanis ja ka abielluda pole plaanis. Ma ei saagi aru, miks see nüüd nii suur probleem on.

Seda rääkisid sa eile, kuidas siis õigupoolest on? Kaks lehekülge ka ei suuda oma libaga järje peal püsida, või ei saa sa ise ka aru, mida sa räägid. Maja jms tõid sa ise sisse kui põhipõhjuse, MIKS sa abielus oled.

Mehe eksi õde ei saa aga kuidagi lahutatud, kuna mees (eestlane) läks siit mingite probleemidega seoses 10-15 aastat tagasi välismaale ning naine ei teagi, kus ta on. Tahaks korteri maha müüa – ei saa, ühisvara, aga korter on suur, lapsed ei ela seal ning kommunaalid kõrged. Uut korteri ka osta ei saa – jälle ühisvara. Oli väga hea pakkumine, oleks saanud hea laenuga osta korteri kesklinna, kõik käe-jala juures – aga mis teha -ei saa vana müüa ega uut osta.