Esileht Pereelu ja suhted Kas teil on peres ühisraha?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )

Teema: Kas teil on peres ühisraha?

Postitas:
Kägu

Kuidas majandate pere ühiskulusid?
Mis on sellisel juhul ühiskulud – kulutused toidule? Meelelahutus ja reisid? Lastele tehtavad kulutused sh riided, trennid? Kulud kodule?

Kas on on mingi ühiskonto pangas? Eraldi pangakaardid, paroolid vm?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ühist kontot pole. Maksame üldjoontes võrdselt arveid, aga kuna mina hetkel olen suurema või pigem stabiilsema sissetulekuga, on põhilised arved ja toidu ostmine minu peal, kaaslane maksab mulle osa eluasemelaenu raha tagasi ja teeb ka toidukulutusi, lisaks muud juhuslikud kulud. Ja kannab mulle raha juurde, kui mul rohkem kulutusi ja tal juhtumisi rohkem sissetulekut. Eks kui peaks mõlemad stabiilselt tööl hakkama käima (ülikool saab läbi), saab uuesti mõelda, aga kuna meil umbes samaväärsed sissetulekud ilmselt ka tulevikus, siis jääb ikka see, et rahaliselt umbes võrdselt maksame arved.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ikka eraldi kaardid ja kontod. Palk mõlemal umbes sama. Suuremaid väljaminekuid arutame, et mida ja kui kallist ja kui palju kumbki saab panustada. Igapäevaelu toimib niigi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on kummalgi oma pangakontod ja lisaks üks selline, kus minul on mehe konto küljes deebet- ja krediitkaart. Minu sissetulek on väiksem ja selle “ühise” konto pealt maksan kõiki suuremaid asju (nt kui vaja kodumasin välja vahetada), lisaks ostan nii mehele kui lastele riideid jne. Meil on niimoodi jagatud, et mina tegelengi kõikide jooksvate asjadega, laste ja koduga, mees pühendub peamiselt tööle. Töötab palju ja teenib hästi. Kinnisvarasid on mitu ja need on kõik ühisvara.

Varasemates suhetes (2 erinevat kaua aega tagasi nooremana) olid rahakotid eraldi ja seda peamiselt seetõttu, et sissetulekud olid väiksemad. Sel juhul oli jagatud, et üks maksis üüri/kommunaalid ja teine ostis süüa, autot mul toona polnudki, sellega seotud kulud olid elukaaslase kanda, sest tema auto ja tema sõidud (vahel muidugi koos ka). Väljas söömas käies on alati pigem mehed maksnud, mul on juhtunud endast edukamad elukaaslased olema, aga kui võrdselt teenitakse, on minu meelest loogiline ka võrdselt maksta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on ühe konto küljes kaks kaarti ja sellel kogu jooksva elu raha. Tuli see kunagi ammu sellest, kui alles alustasime oma elu ja sissetulekud olid väga väikesed. Kummalgi polnud aimu palju veel teise kontol raha on. Saab enne palgapäeva veel poodi minna või ei.

Põhimõtteliselt on meil alati ühine rahakott olnud ja kõik otsused langetame koos. Kuigi on olnud aegu kui ühel on oluliselt suurem sissetulek. Minu jaoks oleks nõme, kui üks peab ennast halvasti tundma selle pärast, et tal väikse sissetulek. Vaatame pere numbrit kokku ja sellest lähtuvalt teeme valikud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on nii, et me peame oma raha ühiseks rahaks aga ühist kontot ei ole ja arvet ka ei pea, kes mille eest maksab, sest lõpuks pole vahet kummal raha rohkem või vähem kulub. Lihtsalt kogu raha, mis mõlemal üle jääb, läheb niikuinii ühise kinnisvara ostmise fondi.
Tuleb aga tõdeda, et see nö süsteem toimib ainult tänu sellele, et meil on raha kulutamise osas väga sarnased põhimõtted ja arvamused. Kui üks meist oleks laristaja ja teine kooner, siis kindlasti nii ei saaks. Samas ma ilmselt ka ei elaks ühegi laristaja või liigse kooneriga koos, sest elu on õpetanud, et raha on üks neid teemasid, mille osas on oluline kaaslasega ühel meelel olla. See hoiab kohe ära väga palju potentsiaalseid tülisid ja probleeme.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kogu meie raha on ühine, kuigi on eraldi kontodel ja eraldi kaartidega. Näiteks on meil plaan teha maamajale juurdeehitus, siis mobiliseerime kõik meie rahalised vahendid sinna, mina kannan vajadusel mehe arvele või siis otse kui on vaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kontod on eraldi, enamasti ostan mina süüa, lapsele asju, ka mehele ostan riideid, kui nt endale tellimust teen ja märkan, et tal on sokid/alukad/t-särgid otsas. Proovimist vajavaid asju ostab ta ise. Mees siis maksab ühise laenu ja kõik arved. Vajadusel küsin mehelt juurde (olen lapsega kodus, VH sai just läbi), annab vastuvaidlemata 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil teenin mina veidi rohem, mehel pole organisaatori soont, aga pole pretensioone ka olnud raha kulutamise osas, vormistas mulle ligipääsu enda kontole ka, mis üle jääb, lihtsalt koguneb.
Seda küll, et eluaseme laenu ta pole tahtnud võtta, ma üksi ka pole hakanud võtma ja eks selle pärast on veidi ebakindel tunne ja mõningad ülejäägid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on ühisraha. Ühist pangakontot pole. Ajaga on välja kujunenud nii, et kõik arved (va mu mingid e-poe ja taludest ostud, ajakirjatellimused jms minu initsiatiivil tehtud e-ostud) maksab mees. Mina kannan talle juurde, kui vaja. Tema kannab mulle juurde, kui vaja. Lihtsalt ütleme, et ole hea, kanna mulle 50 eur vms. Sageli küsime, kui tundub, et teine on palju maksnud asju, et kas tahad, saadan sulle raha. Füüsilises toidupoes käime väga harva, ehk kord kuus. Siis maksab see, kes rahakoti kiiremini kätte saab.

Lapsed on küll suured, aga enne maksis see, kellel oli mugavam. Mees töötas näiteks lasteriiete poe kõrvalhoones. Kui ma ütlesin, et too palun pisikesele kombekas suuruses seejasee talveks ja ära roosat võta, siis ta ostis kombeka.

Minu kontori kõrval on aga kinnitustarvikute pood. Kui mehel on mingeid jubinaid vaja, ta saadab mulle nimekirja ja ma prindin, lähen ning ulatan selle teenindajale, toon vastavad metallikolakad-asjad koju.

Säästukonto on minul, sinna kannan 40-80 eur kuus. Aktsiakonto vms selle nimi on, on mehel, midagi ta sinna aegajalt ostab.

Mina teenin umbes kolmandiku mehest rohkem, kuigi ega ma olen unustanud, palju ta saab. Umbes nii peaks olema, aga vahet pole, meil on ühine majapidamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et meil on eraldi rahakotid, aga samas ühine majandamine.

Meil ei ole ühist pangakontot ega rahakarpi pesukapis, kuhu mõlemad iga kuu teatud summa lisada saaksid.

Aastate jooksul on välja kujunenud see, mille eest kumbki maksab (nt mees tasub kõik korteriga ja mina enamus lastega seotud kuludest jms), toitu ostame mõlemad, selles osas arvet ei pea ja võrdsust taga ei aja. Suuremad ostud oleme läbi arutanud ja vajadusel teineteisele raha juude kandnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ühisrahast ja mehe kaartide kasutamisest olulisem on minu jaoks see, kes on vara tegelik omanik. Jube raske oleks kogu oma raha panna ühisesse kasutusse ja igapäevast elu jagada, kui kinnisvara on mehe oma ja naise enda tagatis null.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kontod ja pangakaardid on meil eraldi aga majandame ühiselt. Mehe kontolt läheb maha kodulaen, minu omalt kõik arved ning käin enamasti toidupoes. Mees kannab mulle kuu alguses raha ning jooksvalt küsib, kas on juurde vaja. Keegi kellelegi midagi võlgu ei jää ning arvet ei pea, et kes mille eest maksis. Suuremad ostud arutame läbi ja maksab see, kellel kas rahakott lähemal või lihtsalt mugavam.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ühist raha ei ole, aga see, millele ja kes kuidas panustab, on kuidagi iseenesest välja kujunenud. Kuna sissetulekud on mõlemal sellised, et senti otseselt poolitama ei pea ning suhtumine rahasse sarnane, ei olegi sellel teemal mingeid ütlemisi või planeerimist kunagi tekkinud.

Et me ei hakanud koos elama päris esimeses nooruses, st mõlemal olid oma kodud-kohustused juba olemas, siis on jäänudki nii, et mehe elamispinnale elades kannab kõik koduga seonduvad kulud tema. Minu korter on välja üüritud.
Süüa ja esmatabekaupu ostan peamiselt mina, ehkki mees käib ka poes, kui vaja on. Meelelahutusea on kuidas kunagi – nt kui mul tekib mõte teatrisse minna, ostan mina piletid, kui tal tekib plaan, siis tema.
Oma isiklikud kulud (nt telefoniarve, tankimine) maksab kumbki ise, samas riideid ostan vahel ka mina talle, kui endale midagi tellin.

Reisimiste puhul on nii olnud, et kui üks tuleb mõttega kuskile minna ning otsustame seda teha, siis on teine küsinud, kas ja palju raha juurde vaja on. Olenevalt olukorrast kas pole kummalgi poolel vaja või siis see, kes maksab, ütleb, mis tal puudu jääb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Maksan kõik arved, naine maksab laste trennid, huviringid, juuksurid jne + oma kulutused. Kui perega reisime, siis naine ostab lennu-majutuse.
Toidupoest pole naine peale leiva-piima 10 aastat midagi tasunud. Samuti auto ja kütus minu.

Lisaks on ühine “põssa”. 1-52 süsteem, kuhu igal nädalal kantakse kalendrinädala numbri jagu eurosid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimastel aastatel teisiti, kui varem. On kaks kontot ja üks ühe nimel, teine teise nimel, aga oleme ise teinud ehk lisanud oma kaaslase õiguslikuks kasutajaks seal. Me pole ka palgatöölised, pigem perefirma ja töötame seal mõlemad. Muidugi tähendab see seda, et mõlemal oleks mõistlik tarbimiskäitumine ja sarnane majanduslik mõtlemine. Mina olen siis algusest peale olnud see, kes on natuke pidurdajalikum ja täpsem , kes meest maa peale toob.
Pikaajalise abielu jooksul on olnud igasuguseid aegu. Kinnisvara on ühine, teame täpselt, kes kui palju on panustanud.
Enne ühise elu alustamist ei olnud meil kumbalgi mingit vara.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on nii, et metallraha on ühisraha ja paberraha on igaühe eralõbu. Väga mugav lahendus, kaasa viib kogu aeg taarat ära, ju siis saab selle eest ühisraha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu jaoks tähendab ühisraha seda, et isiklikud kulutused arutatakse ka läbi. Isegi näiteks riiete ost. Kui rahakotid oleks eraldi, siis on täpselt ära jaotatud kulutused ja isikliku ülejääva rahaga teeb igaüks seda mida tahab. Ehk siis kui mehe palk on suur, siis mees võibki endale kalleid asju lubada, aga naine oma väikse palga eest saab endale lubada just seda, mida palk võimaldab.
Meil on ühine rahakott, aga kontod on eraldi. Mina olen põhiline rahaga majandaja. Olin ka siis, kui endal sissetulek oli 0. Minu arvelt lähevad kõik maksud, mees internetipangaga üldse ei tegele. Ta pole arvutiinimene. Mina kannan tema arvelt endale raha, mis mul on vaja igapäevaseks elamiseks, lastele asjade ostmiseks jne. Temale jääb raha millegi suurema asja ostmiseks näiteks, maja ehituseks vajamineva materjali ostuks jne. Toidupoes käime võrdselt. Lastele riideid ostab nii mees kui ka mina. Kui ühel parajasti kaardil vähe raha, siis annan näiteks mina oma pangakaardi mehe kätte või vastupidi.
Hetkel mees välismaal tööl ja kuna pole kindel, kas lähiajal üldse Eestisse tagasi pääseb, siis on minu käes tema id kaart, et ma vajadusel pääseksin tema rahadele ligi. Kõik see muidugi põhineb täielikul usaldusel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks tähendab ühisraha seda, et isiklikud kulutused arutatakse ka läbi. Isegi näiteks riiete ost.

Meil on ühine raha, mõlemad panevad sisse ja mõlemad võtavad vajadusel sealt. Täiesti kindlasti ei helista ma mehele ja ei raporteeri, et ostan nüüd endale teksased. Mees tuli ja tõi paar päeva tagasi endale kampsuni. Mingit 50-eurost ostu pole vajadust küll läbi rääkida. Kui mu mees hakkaks minuga arutama iga riidetüki ostu, oleks see maru tüütu. Kui tal on vaja saapaid või pintsakut, ostku. Minu jaoks oleks see vaid infomüra. 500-euroseid kingi ta ju ei osta. Ta teab meie selle kuu edasisi väljaminekuid ja selle info baasil teeb ka otsuseid. Kumbki ei ole riiete asjus raiskaja, aga kvaliteetsele toidule armastame küll panustada.

Meie jaoks ühisraha just seda tähendabki, et mõlemad panevad sisse, palju saavad. Ja mõlemad võtavad sealt, palju vaja. Usalduse küsimus. Kui aga enam pole, siis lihtsalt pole. On see siis usaldus või raha, mida pole 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuigi ametlikult oleme abielus ja meil on ühisvara, siis reaalsuses on meil: sinu, minu ja meie raha ehk mõlemale jääb mingi osa enda käsutada (hobid nt), kuid ühised kulud katame ühiselt. Selleks, et üldiselt kuludel silma peal hoida on mul juurdepääs ühele tema kontole, kuhu me mõlemad kanname raha (mitte alati võrdselt vaid pigem ühistest vajadustest ja isiklikest võimalustest lähtuvalt). Igasugu arvemajandamisega ja jooksvate kuludega (toit, koduseks majapidamiseks vajalik) tegelen mina, sest mul on selle peale soont ja mul tuleb see lihtsamalt välja. Eelnevalt oleme muidugi kõik läbi arutanud ja meil toimib see süsteem juba aastaid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma imestan neid, kellel on kõik ühine. Te pole elus vastu näppe saanud. Vahel võib välk selgest taevast tulla (lahutus). Endal peab ka mingi tagala olema. Teist inimest ei saa kunagi 100% usaldada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma imestan neid, kellel on kõik ühine. Te pole elus vastu näppe saanud. Vahel võib välk selgest taevast tulla (lahutus). Endal peab ka mingi tagala olema. Teist inimest ei saa kunagi 100% usaldada.

Mõned inimesed ei saa isegi ennast kunagi usaldada.

Kuigi meil on rahakott ühine, see ei tähenda, et eraldi mingeid võimalusi äraelamiseks poleks. Minul näiteks on mingis koguses kulda ja pool ühisvarast oleks lahutuse puhul ju ka minu. Ma ei tahagi tervet, pool on ok ja poole ma ju ka saaksin.

Selline väga kitsi ja kahtlustav elu mulle ei sobi. Ja sellised inimesed ei meeldi. Nad ei oska sooja südamega anda ja siis ei anna keegi ka neile, mistõttu nad kibestuvad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma imestan neid, kellel on kõik ühine. Te pole elus vastu näppe saanud. Vahel võib välk selgest taevast tulla (lahutus). Endal peab ka mingi tagala olema. Teist inimest ei saa kunagi 100% usaldada.

Ma näiteks rääkisin, et jooksev raha on ühisel kontol. Mõlemad mehega ka investeerime. Praegu jh teeme neid otsuseid ühiselt aga mõlemal on oma nimel investeeringud olemas. Kinnisvara on 50/50. Puhvri konto on küll ainult minu nimel (Vaene mees). Ma küll ei kujuta ette, et see mõni tuhat jooksva konto raha mind lahutuse puhul jubedalt päästaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks tähendab ühisraha seda, et isiklikud kulutused arutatakse ka läbi. Isegi näiteks riiete ost.

Meil on ühine raha, mõlemad panevad sisse ja mõlemad võtavad vajadusel sealt. Täiesti kindlasti ei helista ma mehele ja ei raporteeri, et ostan nüüd endale teksased. Mees tuli ja tõi paar päeva tagasi endale kampsuni. Mingit 50-eurost ostu pole vajadust küll läbi rääkida. Kui mu mees hakkaks minuga arutama iga riidetüki ostu, oleks see maru tüütu. Kui tal on vaja saapaid või pintsakut, ostku. Minu jaoks oleks see vaid infomüra. 500-euroseid kingi ta ju ei osta. Ta teab meie selle kuu edasisi väljaminekuid ja selle info baasil teeb ka otsuseid. Kumbki ei ole riiete asjus raiskaja, aga kvaliteetsele toidule armastame küll panustada.

Meie jaoks ühisraha just seda tähendabki, et mõlemad panevad sisse, palju saavad. Ja mõlemad võtavad sealt, palju vaja. Usalduse küsimus. Kui aga enam pole, siis lihtsalt pole. On see siis usaldus või raha, mida pole 🙂

Meil veidi teisiti see riiete ostmine. Me ei osta iga kuu riideid, vaid näiteks üks kord aastas. Siis on näiteks kokku lepitud, et riiete ja muu vajaliku kraami peale paneb kumbki 500-1000euri. Me lähme poodi ja mees ostab näiteks allahindluste ajal 5 paari teksapükse. Siis mitmeks aastaks rahu majas. Šoppamine pole tema jaoks mingi mõnus tegevus, vaid pigem hambad ristis tehakse see ära ja mina olen abiks riiete valimisel ja kabiini toomisel. Me eelistame pigem vähe riideid, aga samas peavad need kvaliteetsed olema.
Me tavaliselt paneme paika, mis järgmise palga eest on tarvis osta. Kuna näiteks ootab meid ees 4-5tuhandene ost ja selleks on vaja raha kõrvale panna, siis isegi 50eurine asjatu ost ei tuleks hetkel kõne allagi, mis siis, et meie pere sissetulek on üle 3000 euri. Mees ei kuluta iseenda peale sentigi. Küll aga on laste taskuraha 50euri kuu ja seda ka 4-aastasel, kes siis selle raha vääringus saab endale mänguasju. Nii et jah, mina 50eurist kampsunit poodi ostma ei lähe ilma mehe teadmata. Isegi mitte oma isikliku palga eest, sest hetkel pole mul lihtsalt sellisteks asjadeks raha. Raha läheb mujale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Me ei osta iga kuu riideid, vaid näiteks üks kord aastas.

Meil umbes sama, vast 2 korda aastas. Ülikonnad kestavad kauem ja viit paari teksapükse kulutaks mu mees vist 15 aastat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ühine rahakott. Raha on kontol, mille juures on mõlemal pangakaart kui ka internetipank.

Mitte keegi, mitte kunagi ei pea aru andma oma ostudest. Kumbki ostab seda, mida tahab ja vajab. Mõlemad oleme võimelised arvestama, kas ost on vajalik ja jõukohane. Kummalgi teineteise ees mingeid salaoste ei ole.

Süsteem toimib ülihästi ja säästud kogunevad sel moel ka kaks korda kiiremini.

Teenime mõlemad samas suurusjärgus palka.

Ühist rahakotti ei saa omada vastutustundetu laristajaga, sellisega, kes raiskab kogu raha järgmiseks palgapäevaks ära, joodikuga, narkomaaniga, kasiino või mingi muu sõltlasega. Samuti ei saa ühist rahakotti pidada sellisega, keda ei ole võimalik usaldada – kes valetab või halvas olukorras sult vaiba alt ära tõmbab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jaa, ühine. Mu abikaasa on alati seda rõhutanud, kuigi kui kokku saime, siis olin mina tema kõrval nagu kirikurott, taskud tühjad.
Mingi periood oli nii, et mees tegi mulle oma pangaarve jaoks lisakaardi, no minu sissetulekud olid siis üliväikesed, enda pangaarvet ma temaga ei jaganud. Siis veel teisel perioodil ta lihtsalt saatis mulle raha, kui mul oli otsas ja ma küsisin. Nüüd tuleb mul endal ka lõpuks raha sisse ojadena (võrreldes varasemaga) ja päris kummaline on oma isiklikul pangaarvel nii suurt summat näha. Hea meeelega annaks talle ära :).
Aga oma investeeringutest ja aktsiatest räägib ta alati nagu “meie” investeeringud, maja on tema nimel, aga siiski meie maja. Ja eks selles mõttes ongi ju, et oleme abielus ja pool tema varast ongi minu vara ning pool minu varast ongi tema vara, kui temaga peaks midagi juhtuma, siis pärin mina. Lahku ei lähe me ealeski, seda tean sügaval südames, kuigi olen ka kindel, et kui see peaks juhutma, siis on ta piisav aumees ja ei saadaks mind kuuse alla. Kuigi ka kuuse all saaksin ma omadega väga hästi hakkama. Armastan metsa.

Aga mis puutub igapäevaostusid. Ostab see, kel aega ja/või viitsimist on. Ma ise vihkan poeskäike, kõik mis võimalik ostan internetist, aga noh, riideid ja toitu tahaks enne ostmist ikka kontrollida ja katsuda. Päris poes käimata ikka elada ei saa. Kui raha pole, siis ei lähe poodi (hurraa!) või palun abikaasalt ülekannet.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma alati imestan, kui on sellised teemad, siis taovad kõik ühtäkki rinnale, kui ühine kõik on. Ja kui on lahkuminek, siis selgub alles, millise kuuse alla ennast naine oma “võrdsete ühiskuludega” (söögi ja laste kulude maksmisega) tegelikult mänginud on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma alati imestan, kui on sellised teemad, siis taovad kõik ühtäkki rinnale, kui ühine kõik on. Ja kui on lahkuminek, siis selgub alles, millise kuuse alla ennast naine oma “võrdsete ühiskuludega” (söögi ja laste kulude maksmisega) tegelikult mänginud on.

Minul seda ohtu ei ole.

Ja miks peaks abielunaine kuuse alla jääma, eriti kui tal lapsed juba on. Siis on ta ka ilmselt abielus ja on mingi ühisvara.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma alati imestan, kui on sellised teemad, siis taovad kõik ühtäkki rinnale, kui ühine kõik on. Ja kui on lahkuminek, siis selgub alles, millise kuuse alla ennast naine oma “võrdsete ühiskuludega” (söögi ja laste kulude maksmisega) tegelikult mänginud on.

Minul seda ohtu ei ole.

Ja miks peaks abielunaine kuuse alla jääma, eriti kui tal lapsed juba on. Siis on ta ka ilmselt abielus ja on mingi ühisvara.

Abielu ei ole mingi näitaja. Enne abielu soetatud vara võib vabalt mehe oma olla. Lapsed muidugi on kaitstud, aga naine ise abielustaatuse tõttu ei tarvitse olla, kui ta ise selleks eraldi vaeva ei näe või ennast ekstra ei kehtesta. Igapäevaelu siin foorumis näitab kahjuks muud, kui naiste tegelikku kindlustatust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas teil on peres ühisraha?