Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 69 )

Teema: Kasvatuspõhimõtted

Postitas:

20.01.2021 20:31

#3656688:

#3656663:

mees ei aita kodus lastega seoses midagi teha

Kui mees ei “aita”, siis järelikult polnud pere loomine ega laste saamine ka mehe idee ja initsiatiiv.

Naine tegi sellisega ups! lapsed valmis ja siis ärgu imestagu, et mees ei “aita”.

Ja üldiselt on see juba enne lapsi ju näha, kas on tegu “aitaja” tüüpi mehega või mehega, kes kõike ise teeb ja naise endale appi võtab. Naised, kel mehe lõhn pea ringi käima paneb, seda muidugi märgata ei oska.

Meie peres olid lapsed mehe initsiatiiv ja see kadus paari esimese titekisa täis ööga. Paljudel on nii.

-2

Please wait...

To report this post you need to login first.

Postitas:

luuleluule

20.01.2021 22:39

#3656897:

Ei maksa sellele ühele sõnale omistada tähendust, mida sellel antud kontekstis ei pruugi üldse olla. Vabas ühiskonnas on ikkagi iga pere valik, kuidas neil tööd on jagatud. Meil näiteks mingil ajal olid tööd jagatud nii, et lastega tegelemine oli peamiselt minu ülesanne ja maja ehitamine tööpäeva õhtul kella 23-ni ka -20 kraadises külmas näiteks oli mehe töö. Ja vahel aitasin mina teda tema töös ja vahel aitas tema mind minu töös. Töid võib jagada nii võrdsuse alusel, oskuste alusel, optimaalsuse alusel või mõnel muul alusel. Perekonnas ikka aidatakse üksteist. Kui üks alustab mingit tööd, saab teine appi tulla ja vastupidi. Mõni pere on näiteks jaganud tööd nii, et üks käib palgatööl ja tagab perele majandusliku heaolu ning teine tagab perele olmelise heaolu sellega, et hoiab maja korras, teeb söögid ja tegeleb lastega. Ma ei arva, et ükski neist variantidest oleks iseenesest halb, peaasi, et mõlemad osapooled sellise tööjaotusega rahul on.

Tööde jagamine on täiesti teine teema. Meie kodus on ka nii, et sageli koristab mees, aga mina teen süüa. Kui teinekord jälle on vastupidi, et mina koristan ja tema teeb süüa, siis ei nimeta me seda teineteise aitamiseks, vaid see ongi tavapärane, rutiinne kodutööde tegemine. Õnneks meie peres ei ole vaja seda verbaalselt väljendadagi mida keegi tegema peab. Kumbki teeb seda, mida parasjagu viitsib või vajalikuks peab ning täiesti enda algatusel.

Parim, mida olen perekoolist “aitamise” teemal juhtunud lugema oli see, kui mees pesi ainult iseenda järelt nõud ära ja nimetas seda naise aitamiseks.

Aga et sinu mees ehitab 20 aastat järjest maja, seda on kuidagi kurb lugeda. Lastega tegelemine ja nende kasvatamine ju umbes nii palju aega võtab.

-3

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 20.01 11:28; 20.01 19:49; 20.01 19:51; 20.01 22:39; 21.01 14:30; 21.01 19:53; 22.01 09:02; 22.01 10:33; 22.01 14:18; 22.01 14:20; 23.01 12:41;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Punkar

21.01.2021 09:22

Aga et sinu mees ehitab 20 aastat järjest maja, seda on kuidagi kurb lugeda. Lastega tegelemine ja nende kasvatamine ju umbes nii palju aega võtab.

Ma ometigi kirjutasin, et meil oli selline “periood”, kestis vaid 2,5 aastat, maja ehitasime laenuta, see tööde jagamine oli vägagi efektiivne. Ei tasu mind haletseda.

Mina lihtsalt leian, et siin perekoolis loetakse sageli sõnast ” aitama” hoopis teisi asju välja, kui kirjutaja on mõelnud selle sõnaga. Teisisõnu õmmeldakse fantaasia abil nööbi külge terve mantel. Sõna “abielu” tuleb ju ka samast sõnatüvest, mis “aitama”.

-2

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:27; 20.01 11:20; 20.01 11:37; 21.01 09:22; 21.01 10:59; 21.01 12:39; 21.01 15:38; 21.01 23:28; 22.01 09:19;

To report this post you need to login first.

Postitas:

marike

21.01.2021 09:42

#3657677:

Mina lihtsalt leian, et siin perekoolis loetakse sageli sõnast ” aitama” hoopis teisi asju välja, kui kirjutaja on mõelnud selle sõnaga. Teisisõnu õmmeldakse fantaasia abil nööbi külge terve mantel. Sõna “abielu” tuleb ju ka samast sõnatüvest, mis “aitama”.

Eks sõnadel on kahepoolne mõju… neid kasutatakse nii mõtete väljendamiseks kui ka mõtete mõjutamiseks. Sõnas “aitama” on ikka see abitus sisse kirjutatud. Justkui ei saaks ise hakkama. Jah, muidugi on üksteie aitamine ka tore tegevus ja annab positiivse tulemuse sageli nii aitajale kui ka abi saajale, selles ei kahtle keegi.

Aga kui keegi räägib naiste töödest kodus ja lisab sellele, et mees “aitab”, siis on ju selge, et kuskil tagaplaanil, võibolla isegi endale adumata ja tunnistamata, väljendab see inimene seisukohti justkui oleks kodus olemas nö naiste ja meeste tööd, mida ka lugejad peaksid võtma iseenesestmõistetavalt. Mitte kaks inimest, kes üheskoos kodu loovad, tegelevad vajalike ja üksteist edasiviivate tegevustega.

-3

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:18; 20.01 11:52; 21.01 09:42; 21.01 12:07; 21.01 12:59; 22.01 12:46; 22.01 13:00; 22.01 13:18; 22.01 13:40;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Punkar

21.01.2021 10:59

#3657705:

Aga kui keegi räägib naiste töödest kodus ja lisab sellele, et mees “aitab”, siis on ju selge, et kuskil tagaplaanil, võibolla isegi endale adumata ja tunnistamata, väljendab see inimene seisukohti justkui oleks kodus olemas nö naiste ja meeste tööd

Minu mees ütleb seepeale, et meie peres on kõigi tööd ja meeste tööd. Sest mina ei lähe iialgi metsa puid tegema, meie noorendikku hooldama või teeservi trimmerdama, et tee talvel nii paksult täis ei tuiskaks. Samuti ei tegele ma autole uute rehvide ostuga, ega murutraktori parandamisega, ega elektrooniliste mänguasjade parandamisega.

-8

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:27; 20.01 11:20; 20.01 11:37; 21.01 09:22; 21.01 10:59; 21.01 12:39; 21.01 15:38; 21.01 23:28; 22.01 09:19;

To report this post you need to login first.

Postitas:

seliiina

21.01.2021 11:55

#3657766:

Minu mees ütleb seepeale, et meie peres on kõigi tööd ja meeste tööd. Sest mina ei lähe iialgi metsa puid tegema, meie noorendikku hooldama või teeservi trimmerdama, et tee talvel nii paksult täis ei tuiskaks. Samuti ei tegele ma autole uute rehvide ostuga, ega murutraktori parandamisega, ega elektrooniliste mänguasjade parandamisega.

Ja tema tuleb iga kell kooki küpsetama, lastele riideid ostma, pesu peseb, vanaemale kingitused ostab jne?

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.01 07:15; 21.01 11:55;

To report this post you need to login first.

Postitas:

marike

21.01.2021 12:07

#3657766:

#3657705:

Aga kui keegi räägib naiste töödest kodus ja lisab sellele, et mees “aitab”, siis on ju selge, et kuskil tagaplaanil, võibolla isegi endale adumata ja tunnistamata, väljendab see inimene seisukohti justkui oleks kodus olemas nö naiste ja meeste tööd

Minu mees ütleb seepeale, et meie peres on kõigi tööd ja meeste tööd. Sest mina ei lähe iialgi metsa puid tegema, meie noorendikku hooldama või teeservi trimmerdama, et tee talvel nii paksult täis ei tuiskaks. Samuti ei tegele ma autole uute rehvide ostuga, ega murutraktori parandamisega, ega elektrooniliste mänguasjade parandamisega.

No kui ta nii ütleb, siis tundub, et sul on majas mitu meest. Miks ta peaks niimoodi üldsitama, kui need tegelikult on lihtsalt tema tööd? On palju naisi, kes teeksid hea meelega neid asju, mida sa siin nimetad… Võib-olla sa isegi, kui võimalust antaks proovida või kui muud üle ei jääks.

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:18; 20.01 11:52; 21.01 09:42; 21.01 12:07; 21.01 12:59; 22.01 12:46; 22.01 13:00; 22.01 13:18; 22.01 13:40;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Punkar

21.01.2021 12:39

#3657829:

No kui ta nii ütleb, siis tundub, et sul on majas mitu meest. Miks ta peaks niimoodi üldsitama, kui need tegelikult on lihtsalt tema tööd? On palju naisi, kes teeksid hea meelega neid asju, mida sa siin nimetad… Võib-olla sa isegi, kui võimalust antaks proovida või kui muud üle ei jääks.

No aga täpselt samuti võivad söögitegu ja lastega tegelemine olla lihtsalt selle naise töö selles peres. Kui mul muud üle ei jääks teekisn neid “meeste” töid ja saaksin hakkama, aga ma eelistan teisi töid. Ei maksa nii hirmsasti karta neid sõnu “naised” ja “mehed”. Naistel ja meestel ongi keskmiselt veidi erinevad huvid ja tugevused-osavused. Mina ise olen üldse üks mehelikumaid naisi, keda otsida annab, tinutan, panen mööblit kokku ja ei karda küma ja ebamugavust, teenin palju raha ja enda välimusse palju ei panusta. Aga ma ei karda nii hirmsasti seda, et keegi mind surub tegema töid, mida ma ei soovi, keegi ei saa mind sunniviisil panna tegema midagi, mida ma ei soovi. Ma täiesti adun, et minul on lastega tegelemisel teatud eelised (mulle meeldib ka pisikeste lastega mängida, mehe jaoks on see tüütu, mulle meeldib lapsi õpetada, mehele meeldib õpetada neid asju, mille vastu ta ise sügavat huvi tunneb, mina võin vabalt õpetada väga laia spektri teemadel ja mul ei ole raske end lapse saabastesse mõelda). Leian, et tegelikult on see pea liiva alla peitmine, kui keeldutakse uskumast, et naistel ongi näiteks looduse poolt antudki parem soodumus lastega toimetada, kuna meestel lihtsalt ei teki sellist hormonaalset kokteili kehas, mis paneb unustama kõik jonnid, karjumised, unetud ööd. See ei tähenda, et mehed peaksid hoiduma lastega tegelemisest, kaugel sellest, aga ei maksa nüüd ka kvootidena täpselt pooleks aega jagada lihtsalt põhimõtte pärast, kuigi ühel on eelduseid ja soovi rohkem mingi kindla tööga tegelemisel. Mulle tundub et seda tonti kiputakse juba ülemäära igal pool nägema, justkui oleksid kõik mehed mingid naiste õlul parasiteerivad mutukad, kes alatult naised on alistanud “naistetöödele”. Minu tutvusringkonnas on enamik mehi siiski täiesti normaalsed ja töökad, ükskõik kuidas nende peres see töö ka jaotatud pole.

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:27; 20.01 11:20; 20.01 11:37; 21.01 09:22; 21.01 10:59; 21.01 12:39; 21.01 15:38; 21.01 23:28; 22.01 09:19;

To report this post you need to login first.

Postitas:

marike

21.01.2021 12:59

#3657868:

#3657829:

No kui ta nii ütleb, siis tundub, et sul on majas mitu meest. Miks ta peaks niimoodi üldsitama, kui need tegelikult on lihtsalt tema tööd? On palju naisi, kes teeksid hea meelega neid asju, mida sa siin nimetad… Võib-olla sa isegi, kui võimalust antaks proovida või kui muud üle ei jääks.

No aga täpselt samuti võivad söögitegu ja lastega tegelemine olla lihtsalt selle naise töö selles peres. Kui mul muud üle ei jääks teekisn neid “meeste” töid ja saaksin hakkama, aga ma eelistan teisi töid. Ei maksa nii hirmsasti karta neid sõnu “naised” ja “mehed”. Naistel ja meestel ongi keskmiselt veidi erinevad huvid ja tugevused-osavused. Mina ise olen üldse üks mehelikumaid naisi, keda otsida annab, tinutan, panen mööblit kokku ja ei karda küma ja ebamugavust, teenin palju raha ja enda välimusse palju ei panusta. Aga ma ei karda nii hirmsasti seda, et keegi mind surub tegema töid, mida ma ei soovi, keegi ei saa mind sunniviisil panna tegema midagi, mida ma ei soovi. Ma täiesti adun, et minul on lastega tegelemisel teatud eelised (mulle meeldib ka pisikeste lastega mängida, mehe jaoks on see tüütu, mulle meeldib lapsi õpetada, mehele meeldib õpetada neid asju, mille vastu ta ise sügavat huvi tunneb, mina võin vabalt õpetada väga laia spektri teemadel ja mul ei ole raske end lapse saabastesse mõelda). Leian, et tegelikult on see pea liiva alla peitmine, kui keeldutakse uskumast, et naistel ongi näiteks looduse poolt antudki parem soodumus lastega toimetada, kuna meestel lihtsalt ei teki sellist hormonaalset kokteili kehas, mis paneb unustama kõik jonnid, karjumised, unetud ööd. See ei tähenda, et mehed peaksid hoiduma lastega tegelemisest, kaugel sellest, aga ei maksa nüüd ka kvootidena täpselt pooleks aega jagada lihtsalt põhimõtte pärast, kuigi ühel on eelduseid ja soovi rohkem mingi kindla tööga tegelemisel. Mulle tundub et seda tonti kiputakse juba ülemäära igal pool nägema, justkui oleksid kõik mehed mingid naiste õlul parasiteerivad mutukad, kes alatult naised on alistanud “naistetöödele”. Minu tutvusringkonnas on enamik mehi siiski täiesti normaalsed ja töökad, ükskõik kuidas nende peres see töö ka jaotatud pole.

Sa ei saa vist üldse mu mõttele pihta? Asi ei ole üldse selles, kes mida teeb, vaid kuidas sa seda nimetad. Miks ei või te kodus näiteks kasutada väljendeid: “see on minu mehe töö”, “see on minu naise töö”, mitmuses kõlab juba nagu vastavalt kõik mehed/naised peaksid seda oskama/tegema jne. Ei ole vaja suruda inimesi raamidesse, missiis, et seda on terve ajaloo ja elu tehtud. Näen ka, et sa alahindad kultuuri mõju, mis on märksa valdavam ja ängistavam, kui mingid hormoonid. Kui kõik inimesed oskaksid oma keha järgida ja tegeleda vaid nende asjadega, mis tunduvad (hormoonide ja mitte kultuuri pärast) õiged, siis oleks kogu inimkond märksa õnnelikum. Kuigi jah, viisakust oleks vähem… aga ehk lahkust see-eest rohkem.. või kes teab, mis ühes inimorganismis peitub, kui kõik kultuurinormid ümberringi ära võtta?

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:18; 20.01 11:52; 21.01 09:42; 21.01 12:07; 21.01 12:59; 22.01 12:46; 22.01 13:00; 22.01 13:18; 22.01 13:40;

To report this post you need to login first.

Postitas:

luuleluule

21.01.2021 14:30

Minu peres on küll väga sage vaatepilt, kus mina niidan murutraktoriga, niitjaga või trimmerdan sel ajal, kui mees riputab pesu kuivama.

Kui kodus on remont, siis osaleme mõlemad. Ei ole nii, et remondi tegemine on meeste töö. Naine oskab samamoodi ju pahteldada, lihvida, maalritöid teha (seda mu meelest suudavad naised isegi paremini) ja tapeeti panna.

Mäletan, et kord sarnases teemas ütles keegi perekooli kägu, et lambipirni vahetamine on meestetöö. Kui tema seda tööd teeks, siis tema naiselikkus saaks hoobi, sest see ei ole naisele sobilik töö. Miks, seda ei saanudki aru, sest vana pirni välja keeramine ja uue sisse keeramine ei vaja ju ometi füüsilist jõudu või mingisuguseid spetsteadmisi.

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 20.01 11:28; 20.01 19:49; 20.01 19:51; 20.01 22:39; 21.01 14:30; 21.01 19:53; 22.01 09:02; 22.01 10:33; 22.01 14:18; 22.01 14:20; 23.01 12:41;

To report this post you need to login first.

Postitas:

malle1

21.01.2021 15:21

Meil paneb ka üldiselt mees mööblit kokku, sest seal läheb tihti vaja füüsilist jõudu, aga ma passin ikkagi ise kõrval, sest ta on korduvalt midagi valesti kokku pannud. Näiteks oli kapi kokku panemisel olukord, kus ta vaatas, et millegipärast pole ühel detailil õiges kohas kruvi jaoks auku. Davai, vist on unustatud, puurib ise augu. Jõuab siis kokkupanemisega peaaegu lõpule ja siis tuleb välja samasugune detail nagu eelmine, aga koos auguga ???? ja lõpuks siis jääb see detail kapi esiküljele koos auguga kõige nähtavamas kohas. Kui ta hiljuti lapse voodit kokku pani, siis sain õigel ajal jaole, tahtis jälle hakata auke juurde puurima, sest oli ajanud voodi küljed omavahel sassi.

Aga sellest ma küll aru ei saa, miks rehvide ostmine ja murutraktoriga niitmine on meeste tööd. Mu mees pole rehvide ekspert, oma autole valin ikka ise rehvid, see ei tähenda, et ma neid ise tassin. Murutraktoriga sõitmine pole ka kuidagi füüsiliselt raske või tehniliselt keeruline (mitte et tehniliselt keerukad tööd oleks automaatselt meeste tööd)

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 20.01 00:41; 20.01 12:35; 20.01 12:42; 20.01 12:53; 20.01 14:15; 21.01 15:21; 21.01 23:02;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Punkar

21.01.2021 15:38

#3658020:

Minu peres on küll väga sage vaatepilt, kus mina niidan murutraktoriga, niitjaga või trimmerdan sel ajal

Kas sa ka korralist hooldust neile teed. Mul ei ole ka midagi õue trimmerdamise-niitmise vastu aga hoolduse osa jätan hea meelega alati mehele teha. Kui ise peaksin tegema, viiksin pigem tasulisse hooldusesse. Ja väga massiivseid suurtel aladel (heinamaa, noorendik, km jagu teeserva) tehtavaid trimmerdamistöid ma ka hea meelega ei tee, see ikkagi vajab päris suurel määral jõudu, trimmer kaalub päris palju.

-3

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:27; 20.01 11:20; 20.01 11:37; 21.01 09:22; 21.01 10:59; 21.01 12:39; 21.01 15:38; 21.01 23:28; 22.01 09:19;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Agathe

21.01.2021 17:16

#3656663:

meie ei arutanud enne lapsi selliseid asju. Suuri konflikte sel teemal pole õnneks omavahel olnud, aga erinevusi leidub, näiteks kuidas peaks käituma jonniva lapsega jms. Kuna lastel on mitmeid arenguetappe, siis kujutan ette, et omavahelisi lahkhelisid tuleb laste kasvades pigem juurde, aga samas ma ei näe, kuidas ma oleksin enne laste saamist neid erinevusi kasvatuspõhimõtetes ja -võtetes saanud ette teada? Või on siiski olemas paarid, kes juba lapsi planeerides igasugused teoreetilised stsenaariumid läbi arutavad?

Meil oli see loomulik, et mitte enne lapsi ega mitte enne abielu vaid isegi enne kokkukolimist olime neist teemadest rääkinud.

Muidugi ei rääkinud me suhte alguses “meie laste” kohta 🙂 , aga rääkisime ju elust üldisemalt – kõik paarid loodetavasti räägivad ju oma lapsepõlvest. Kuidas kasvatati. Kuuled häälest ja toonist, mida ta teeks teisiti või mis on tema meelest normaalne.
Juttu tuleb ka tuttavatest või sugulastest. Ikka on ju näha ja aru saada, kuidas suhtub partner mingi tuttava laste kasvatamise meetoditesse. Kas üldse meeldivad lapsed? Kas talub mingi aeg ka nutvat last? KUSKIL te ju enne oma laste saamist ka röökiva lapse peale sattusite (poes, rannas, lennukis, bussis) ja sa oma tulevase abikaasa reaktsiooni sellele nägid. Kui ta ropendama hakkas ja “kuradi värdjas, ilge tatikas” pobises, siis sa vast temaga ka lapsi tegema ei hakanud.

Kahjuks mulle tundub, et naised ei märka neid ohupunkte. Ei taha märgata. Miks muidu nii palju juhtub, et ootamatult selgub, et vanaemaga sageli suhtleva kassisõbrast naise mees jälestab kasse ja vanainimesi. Või ootamatult selgub, et mees tahab iga nädalavahetuse veeta trennis. Räägitakse omavahel liiga vähe. Tavalise argivestluse käigus kooruvad need oulised asjad välja, suhtumised ja soovid.

Ilmtingimata on enne enda sidumist mõne mehega minul küll teada, kas meie arusaamad lastekasvatuse, aususe, viisakuse, nõrgematesse suhtumise, vanematesse suhtumise, loomadesse suhtumise jt alal üldse ühtivad. Rääkimise ja/või jälgimise teel. Ei hakka ju peret looma inimesega, kelle elukohaeelistus, laste arvu umbkaudnegi eelistus ja nii edasi üldse ei klapi. Näiteks ise tahaksid 4 last ja linnalähedast maja, aga meesõber tahab elada vanalinnas korteris ja lapsi ei soovi üldse või kui siis ühe ja väga palju hiljem. Kuidas sellised paarid tekivad. Lihtsalt ei räägita ega ammugi ei kuulata.

PKs ka teatavad naised uhkelt, et nemad mehega ei räägi kunagi. Õigemini mehed nendega. Ega kuula hoopiski. Ometi lausa pere loodud ja kui siis selgub, et väärtushinnangud on nagu siga ja kägu 🙂 , siis on jama majas.

-3

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 17:16; 22.01 09:55; 22.01 12:13; 22.01 12:55; 22.01 13:04; 22.01 13:29; 23.01 12:04; 23.01 13:01;

To report this post you need to login first.

Postitas:

luuleluule

21.01.2021 19:53

#3658116:

#3658020:

Minu peres on küll väga sage vaatepilt, kus mina niidan murutraktoriga, niitjaga või trimmerdan sel ajal

Kas sa ka korralist hooldust neile teed. Mul ei ole ka midagi õue trimmerdamise-niitmise vastu aga hoolduse osa jätan hea meelega alati mehele teha. Kui ise peaksin tegema, viiksin pigem tasulisse hooldusesse. Ja väga massiivseid suurtel aladel (heinamaa, noorendik, km jagu teeserva) tehtavaid trimmerdamistöid ma ka hea meelega ei tee, see ikkagi vajab päris suurel määral jõudu, trimmer kaalub päris palju.

Mees teeb neile korralist hooldust ja parandab, kui vaja. Minul nimelt puudub absoluutselt igasugune tehniline taip. Temal on see kuidagi loomulikult kaasa antud.

Ometigi ma ei arva, et see selekteerib selle töö meestetööks. Paljud naised mõistavad ka selliseid asju teha. Samuti ma ei arva, et kui mina niidan, siis aitan meest. Või et kui tema riputab pesu kuivama, siis tema aitab mind. Ei aita! See on normaalne, tavapärane tööde tegemine – kumbki teeb seda, mida viitsib, oskab, tahab või näeb suuremat vajadust mingi töö ära teha.

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 20.01 11:28; 20.01 19:49; 20.01 19:51; 20.01 22:39; 21.01 14:30; 21.01 19:53; 22.01 09:02; 22.01 10:33; 22.01 14:18; 22.01 14:20; 23.01 12:41;

To report this post you need to login first.

Postitas:

malle1

21.01.2021 23:02

#3658203:

#3656663:

meie ei arutanud enne lapsi selliseid asju. Suuri konflikte sel teemal pole õnneks omavahel olnud, aga erinevusi leidub, näiteks kuidas peaks käituma jonniva lapsega jms. Kuna lastel on mitmeid arenguetappe, siis kujutan ette, et omavahelisi lahkhelisid tuleb laste kasvades pigem juurde, aga samas ma ei näe, kuidas ma oleksin enne laste saamist neid erinevusi kasvatuspõhimõtetes ja -võtetes saanud ette teada? Või on siiski olemas paarid, kes juba lapsi planeerides igasugused teoreetilised stsenaariumid läbi arutavad?

Meil oli see loomulik, et mitte enne lapsi ega mitte enne abielu vaid isegi enne kokkukolimist olime neist teemadest rääkinud.

Muidugi ei rääkinud me suhte alguses “meie laste” kohta ???? , aga rääkisime ju elust üldisemalt – kõik paarid loodetavasti räägivad ju oma lapsepõlvest. Kuidas kasvatati. Kuuled häälest ja toonist, mida ta teeks teisiti või mis on tema meelest normaalne.

Juttu tuleb ka tuttavatest või sugulastest. Ikka on ju näha ja aru saada, kuidas suhtub partner mingi tuttava laste kasvatamise meetoditesse. Kas üldse meeldivad lapsed? Kas talub mingi aeg ka nutvat last? KUSKIL te ju enne oma laste saamist ka röökiva lapse peale sattusite (poes, rannas, lennukis, bussis) ja sa oma tulevase abikaasa reaktsiooni sellele nägid. Kui ta ropendama hakkas ja “kuradi värdjas, ilge tatikas” pobises, siis sa vast temaga ka lapsi tegema ei hakanud.

Kahjuks mulle tundub, et naised ei märka neid ohupunkte. Ei taha märgata. Miks muidu nii palju juhtub, et ootamatult selgub, et vanaemaga sageli suhtleva kassisõbrast naise mees jälestab kasse ja vanainimesi. Või ootamatult selgub, et mees tahab iga nädalavahetuse veeta trennis. Räägitakse omavahel liiga vähe. Tavalise argivestluse käigus kooruvad need oulised asjad välja, suhtumised ja soovid.

Ilmtingimata on enne enda sidumist mõne mehega minul küll teada, kas meie arusaamad lastekasvatuse, aususe, viisakuse, nõrgematesse suhtumise, vanematesse suhtumise, loomadesse suhtumise jt alal üldse ühtivad. Rääkimise ja/või jälgimise teel. Ei hakka ju peret looma inimesega, kelle elukohaeelistus, laste arvu umbkaudnegi eelistus ja nii edasi üldse ei klapi. Näiteks ise tahaksid 4 last ja linnalähedast maja, aga meesõber tahab elada vanalinnas korteris ja lapsi ei soovi üldse või kui siis ühe ja väga palju hiljem. Kuidas sellised paarid tekivad. Lihtsalt ei räägita ega ammugi ei kuulata.

PKs ka teatavad naised uhkelt, et nemad mehega ei räägi kunagi. Õigemini mehed nendega. Ega kuula hoopiski. Ometi lausa pere loodud ja kui siis selgub, et väärtushinnangud on nagu siga ja kägu ???? , siis on jama majas.

No minu mees oli oma sõprade seltskonnas üks esimesi, kes lapse sai ja suguvõsa on neil väga väike, seal polegi teisi väikeseid lapsi peale meie omade.

Minu sõpradel oli enne mind lapsi ja mu vennal oli 2 last enne minu esimese lapse sündi ja muidugi mul olid oma arvamused nende lastekasvatamise meetodite suhtes, aga need olid ignorantse lastetu arvamused ???? lastetuna on hea arvata ja targutada, kuidas mina ise teeks või ei teeks, aga reaalsus selgub ikkagi siis, kui omal lõpuks lapsed on.

Ning muidugi midagi näitab see ka, kuidas teine pool suhtub võõrastesse lastesse ja üldse teistesse inimestesse, aga mulle endale ka ei meeldi võõraste laste kisa ???? enda laste osas oled mõnes mõttes kannatlikum, samas oled oma lapsega rohkem koos ja seega saad tema kisa ka oluliselt rohkem kuulda. Tunde kestva röökimise peale võib ka kõige tasakaalukamal inimesel katus ära sõita, aga sa ei tea seda ette, sest võõraste laste röökimist ei pea keegi üldiselt tundide viisi taluma.

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 20.01 00:41; 20.01 12:35; 20.01 12:42; 20.01 12:53; 20.01 14:15; 21.01 15:21; 21.01 23:02;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Punkar

21.01.2021 23:28

#3658375:

Ometigi ma ei arva, et see selekteerib selle töö meestetööks. Paljud naised mõistavad ka selliseid asju teha. Samuti ma ei arva, et kui mina niidan, siis aitan meest. Või et kui tema riputab pesu kuivama, siis tema aitab mind.

Minu meelest kui sina trimmerdad aga mees hooldab masinat, siis mees aitab sind. Sest tegelkkult töös kasutatavate riistade hooldamine kuulub töö juurde ja võiks olla sinu kohustus. Nii nagu söögi tegemise juurde kuulub ka söögitegemisel tekkinud läbu koristamine ja padade pesemine. Õigupoolest võtan mina enda trimmerdamist kui hobi ja lõbustust, sest ebameeldiva osa – tööriista hooldamise – jätan heaga mehele. Pesu kuivama riputamisel ilmselgelt mees aitab mind, sest tema kahe T- särgi kõrval ripub minu 8 pluusi ja seitse seelikut.

-3

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:27; 20.01 11:20; 20.01 11:37; 21.01 09:22; 21.01 10:59; 21.01 12:39; 21.01 15:38; 21.01 23:28; 22.01 09:19;

To report this post you need to login first.

Postitas:

luuleluule

22.01.2021 09:02

#3658639:

Minu meelest kui sina trimmerdad aga mees hooldab masinat, siis mees aitab sind. Sest tegelkkult töös kasutatavate riistade hooldamine kuulub töö juurde ja võiks olla sinu kohustus. Nii nagu söögi tegemise juurde kuulub ka söögitegemisel tekkinud läbu koristamine ja padade pesemine. Õigupoolest võtan mina enda trimmerdamist kui hobi ja lõbustust, sest ebameeldiva osa – tööriista hooldamise – jätan heaga mehele. Pesu kuivama riputamisel ilmselgelt mees aitab mind, sest tema kahe T- särgi kõrval ripub minu 8 pluusi ja seitse seelikut.

On see vast loogika! Et kui naine näiteks peseb kogu aeg pesu, ja mitte ainult enda pesu, vaid ka mehe oma, aga ühel päeval läheb pesumasin katki, siis peaks ta ise masina ära parandama, sest tema on ju masina kasutaja? Aga, kui mees parandab masina ära, siis ta aitab naist? Mis sest, et tema pesu keerleb ka koguaeg seal masinas. Mis siis, et naine on tema pesu sinna masinasse pannud, välja võtnud, kuivama pannud, triikinud, kokku pannud, kappi asetanud… Ei, mees teeb naisele teene, kui vahetab masinal veepumba ära.

Kui naine teeb süüa, siis on tema kohustus pärast sööki ka kõik nõud ära pesta. See on naise töö, sest tema ju teeb süüa – määrib nõusid. Ja, kui mees peseb need nõud pärast sööki ära, siis ta aitab naist? Sest tema määris ära ju ainult ühe taldriku, aga naine oli määrinud lisaks veel poti, panni, kausi, pudrunuia jmt nõud, mida ta söögi tegemisel tarvitas.

Kui teie peres on lapsi, siis kuidas kindlaks teha, kelle kohustus on lapsega seoses üht või teist asja teha? Kui lapsel on vaja peput pesta, siis kes seda teeb? Kui mees peseb lapse pepu ära, siis ta aitab sind? Ok, sellele küsimusele ei ole vaja vastata, sests ma tean juba vastust. Sellise perekorraldusega peredes ei ole pepupesemine nagunii mitte kunagi meeste teema.

Küll on hea, et minu peres sellist suhtumist ei ole nagu, et “ma tulen sulle vastu ja aitan sind”. Kui ma näen, et mingi asi vajab tegemist, siis ma teen selle ära. Ilma seejuures juurdlemata, et tegelikult on see ju meestetöö, aga ma nüüd siis “aitan” teda ja teen selle ise ära.

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 20.01 11:28; 20.01 19:49; 20.01 19:51; 20.01 22:39; 21.01 14:30; 21.01 19:53; 22.01 09:02; 22.01 10:33; 22.01 14:18; 22.01 14:20; 23.01 12:41;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Punkar

22.01.2021 09:19

Point on lihtsalt selles, et mina ei näe sõnas “aitama” mingit kolli. Minu meelest see hirmus ahistav tähendus on sellele sõnale siin perekoolis külge poogitud. Üksteise aitamine töödes ja tegemistes on täiesti normaalne tegevus ja ei tähenda aprioori allaheitlikust ega ebavõrdset tööjaotust.

-2

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:27; 20.01 11:20; 20.01 11:37; 21.01 09:22; 21.01 10:59; 21.01 12:39; 21.01 15:38; 21.01 23:28; 22.01 09:19;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Agathe

22.01.2021 09:55

#3658767:

Point on lihtsalt selles, et mina ei näe sõnas “aitama” mingit kolli. Minu meelest see hirmus ahistav tähendus on sellele sõnale siin perekoolis külge poogitud. Üksteise aitamine töödes ja tegemistes on täiesti normaalne tegevus ja ei tähenda aprioori allaheitlikust ega ebavõrdset tööjaotust.

Siin on üks Kägu, kes läbi aegade juba seda aitamise sõna vihkab. Seekord on ta veel päris viisakas.

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 17:16; 22.01 09:55; 22.01 12:13; 22.01 12:55; 22.01 13:04; 22.01 13:29; 23.01 12:04; 23.01 13:01;

To report this post you need to login first.

Postitas:

alma

22.01.2021 09:58

#3658767:

Point on lihtsalt selles, et mina ei näe sõnas “aitama” mingit kolli. Minu meelest see hirmus ahistav tähendus on sellele sõnale siin perekoolis külge poogitud. Üksteise aitamine töödes ja tegemistes on täiesti normaalne tegevus ja ei tähenda aprioori allaheitlikust ega ebavõrdset tööjaotust.

Täiesti nõus. Pole mõtet ühele sõnale ülemäära tähendust omistada. See tähenärimine on vist tulnud sellest, et tegelikult on kodutöid paljudel ikka väheks jäänud. Ei jätkugi enam kõigile. 😀

-1

Please wait...

To report this post you need to login first.

Postitas:

luuleluule

22.01.2021 10:33

#3658767:

Point on lihtsalt selles, et mina ei näe sõnas “aitama” mingit kolli.

Teatud kontekstis mina näen küll. Ok, ehk mitte nii väga selles teemaalgatuses, aga oi, kui palju on just siin samas Pereelu all teemasid, milles naine kurdab, et mees ei aita kodutöödes. No mis mõttes? Naised on kohe võtnudki selle hoiaku, et kui mees koristab, siis ta aitab. Kui mees teeb süüa, siis ta aitab. Kui mees peseb nõusid, siis ta aitab naist jne.

See aitamise jutt võib jääda vast aastasadade taha, kus inimeste elukorraldus oligi tõesti selline, et sugudevahelised tööd võis jagada meestele sobivaks ja naistele sobivaks. Aga tänapäeval, kus suur osa elanikkonnast elab korteris ja kus reaalselt puuduvadki nn “meestetööd”, vaid ongi sellised lihtsad olmelised kohustused – koristamine, pesu pesemine, söögi tegemine, on lihtsalt hale rääkida sugudevahelisest tööjaotusest.

Mul on üks meessoost tuttav, kes on just see nõukaaegne mees (vanus 54 aastat), kes on ka ülirangelt jälginud alati soorolle. Mõistagi on tema raudne seisukoht, et kõik kodutööd on naistetööd ja punkt. Kord sattusime temaga sel teemal diskuteerima. Ja tema seisukoht oli siis see, et juba vanal ajal oli nii, et mees käis küttimas ja tõi mammuti koju. Naine oli kodus ja hoidis koopas tuld. Et juba hallidest aegadest on soorollid ja sugude järgi tööde eristamine. Diskussioon temaga tekkiski sellest, et miks ta oma kodus kunagi lillegi ei liiguta ja lastega ei tegele. Kui ma siis küsisin, et näita mulle, kus sinu lastud mammut on, siis oli tal suu kinni. Konkreetselt tema näitel ongi tegemist korteris elava inimesega. Ei käi ta jahil, ei ehita maja, ei ole vaja puid laduda ega sauna akent parandada. Tavaline korteri elu, millega seotud toimetused on sujuvalt naise teha. Ometigi, naine käib ka täiskohaga tööl ja teenib kaks korda sama palju kui ta mees. Mis siis konkreetse mehe roll on? Kui töölt koju tuleb, siis korgib õlle lahti ning siirdub arvutimänge mängima. Sel ajal, kui naine saabub töölt ja tal algab teine tööpäev. Kui selline mees kord taldriku enda järelt ära peseb, siis on ta ka enda arust naist aidanud – talle teene teinud. See on vaid üks näide, kuid usun, et paljudes peredes kulge elu sedamoodi.

-2

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 20.01 11:28; 20.01 19:49; 20.01 19:51; 20.01 22:39; 21.01 14:30; 21.01 19:53; 22.01 09:02; 22.01 10:33; 22.01 14:18; 22.01 14:20; 23.01 12:41;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Madleen651

22.01.2021 11:49

#3657028:

#3656795:

Kui on päris õige perekond ja tegu vaid meie lastega, siis on lihtne. Asjad saab omavahel alati selgeks rääkida.

Meie peres on paraku lood sellised, et abikaasal laps varasemast. Pole ta emaga kunagi suhelnud ega soovi tuttavaks saadagi, aga näha on ja ka mees rääkinud, et sel inimesel polegi mingeid kasvatuspõhimõtteid. Laps on võinud teha kõike, mida tahab ja kuidas külas olles käituda, pole kodus ilmselt kunagi räägitudki. Mulle polnud vastuvõetav iga kord taas nullist alustada, lisaks mööda korterit tuustimine (mida silm vähegi nägema ulatas, kõike oli vaja kiskuda), sahtlites sorimine, voodil hüppamine, iga suunamise või keelamise peale silmade krillitamine.

Hakake nüüd kõik tulistama, et mees on ju selle lapse isa ka kasvatagu ja suunaku ja bla-bla-bla. Tühi loos. Kui laps on kodus ema poolt nii üles ässitatud ja kõik on talle lubatud… Meie jaoks lahenes asi nii, et meie koju ta enam ei tule, mees kohtub temaga oma vanematekodus. Nii saan ka kindel olla, et ühisele lapsele lollusi ei õpetata. Ei puutu enam kokku, ei ole ka probleeme.

Täpselt nii ongi – mees on ka lapsevanem ja tema asi on oma last õigesti kasvatada. Mingi aja elas ju mees oma lapsega koos?

Just nimelt- mingi aja. Laps on naise omavoliline projekt, tema tahtis seda last ja otsustas salaja ka nii toimetada. Mees kui niisugune teda ei huvitanud, meest oli vaja lapse saamiseks ja lapsele isanime hankimiseks. Natuke aega kannatas vassida küll, ja kui laps olemas, nägemist. Nii et sinu tähelepanek “mingi aja” vastabki sõnasõnalt tõele.

Selle ema kasvatuspõhimõtteid (kui sellised asjad tal üldse olemas olema peaks) ma ei tea. Küll aga ei osanud seitsme aasta vanune laps lugeda, ei tundnud osasid tähtigi… Minu jaoks ütleb see palju.

-4

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 20.01 09:56; 22.01 11:49; 23.01 11:38;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Agathe

22.01.2021 12:13

#3657705:

Sõnas “aitama” on ikka see abitus sisse kirjutatud

Esmalt. Miks ei või olla abitu?

Teiseks – sinu viha aitamise suhtes on üle piiride. Ära klammerdu 🙂 Või kuidas ma saaksin sind aidata keskenduda mingitele olulisematele asjadele kui sõna “aitama” vihkamisele?

-2

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 17:16; 22.01 09:55; 22.01 12:13; 22.01 12:55; 22.01 13:04; 22.01 13:29; 23.01 12:04; 23.01 13:01;

To report this post you need to login first.

Postitas:

marike

22.01.2021 12:46

#3658960:

#3657705:

Sõnas “aitama” on ikka see abitus sisse kirjutatud

Esmalt. Miks ei või olla abitu?

Teiseks – sinu viha aitamise suhtes on üle piiride. Ära klammerdu ???? Või kuidas ma saaksin sind aidata keskenduda mingitele olulisematele asjadele kui sõna “aitama” vihkamisele?

Nii huvitav tõlgendus: üle piiride viha. Ausalt öeldes ma isegi ei tea, mida see tähendab, pole kunagi midagi ega kedagi üle piiride vihanud. Nii põnev, kuidas inimene loeb teise iniese kirjutatud teksti ja kuidas ta siis seda oma tundemaailma kaudu tõlgendab. Väga põnev, tõepoolest.

Aitäh ka, et proovid aidata. Aitad mind sellega, kui aitad iseennast.

Abitusega on jällegi nii, et see on küll tunne, mida võib üle piiride tunda. Ja kui see läheb üle piiride, siis on ikka väga hale, lootusetu ja manduv olla. Sellel võivad olla sama katastroofilised tagajärjed nagu, ma kujutan ette, üle piiride vihal. Virelemine ja surm… Võibolla sa pole jällegi seda kunagi tundnud ja ma loodan, et enamus suhetes see nii ei olegi. Kuigi paljudes suhetes jällegi on. Kahjuks. Ja ma arvan, et üks asi, mis aitab on hea sõnakasutus. Sõnal on suur võim, mis annab edasi empaatiat ja muid turgutavaid, aga kahjuks ka alandavaid tundeid. Ja nagu siinkohal hea näide oli – mõistetakse siiski sageli valesti, enda mätta otsast.

-2

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:18; 20.01 11:52; 21.01 09:42; 21.01 12:07; 21.01 12:59; 22.01 12:46; 22.01 13:00; 22.01 13:18; 22.01 13:40;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Agathe

22.01.2021 12:55

#3658996:

Ja ma arvan, et üks asi, mis aitab on hea sõnakasutus. Sõnal on suur võim

Nõus. Seega hea meelega aitan teisi inimesi, ka pereliikmeid ja nemad aitavad mind. Üle piiri võib minna abitusega, aga võib ka minna ühe sõna liigse tähtsustamisega. Aidakem ka edaspidi teineteist. Mina hea meelega aitaksin sul sellest kapslist välja tulla, aga see pole ju päris esimene tema, mille sa keerad selle aitamise ja koostegemise võtmesse. Ilmselgelt on sul sellega probleem. Tahad, tegeled sellega. Tahad – rakendadki oma elu võitlemaks selle eest, et abielupaarid üksteisega koostegemist aitamiseks ei nimetaks. Kah elu mõte.

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 17:16; 22.01 09:55; 22.01 12:13; 22.01 12:55; 22.01 13:04; 22.01 13:29; 23.01 12:04; 23.01 13:01;

To report this post you need to login first.

Postitas:

marike

22.01.2021 13:00

#3659007:

#3658996:

Ja ma arvan, et üks asi, mis aitab on hea sõnakasutus. Sõnal on suur võim

Nõus. Seega hea meelega aitan teisi inimesi, ka pereliikmeid ja nemad aitavad mind. Üle piiri võib minna abitusega, aga võib ka minna ühe sõna liigse tähtsustamisega. Aidakem ka edaspidi teineteist. Mina hea meelega aitaksin sul sellest kapslist välja tulla, aga see pole ju päris esimene tema, mille sa keerad selle aitamise ja koostegemise võtmesse. Ilmselgelt on sul sellega probleem. Tahad, tegeled sellega. Tahad – rakendadki oma elu võitlemaks selle eest, et abielupaarid üksteisega koostegemist aitamiseks ei nimetaks. Kah elu mõte.

Koostöö on väga tore tõesti, aga kas sellepärast on vaja sõna “aitama” tähendust muuta? Olemas selleks juba oma sõna. Sõnade tähenduste hägustamine viib ka arusaamatusteni.

-2

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:18; 20.01 11:52; 21.01 09:42; 21.01 12:07; 21.01 12:59; 22.01 12:46; 22.01 13:00; 22.01 13:18; 22.01 13:40;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Agathe

22.01.2021 13:04

#3659015:

#3659007:

#3658996:

Ja ma arvan, et üks asi, mis aitab on hea sõnakasutus. Sõnal on suur võim

Nõus. Seega hea meelega aitan teisi inimesi, ka pereliikmeid ja nemad aitavad mind. Üle piiri võib minna abitusega, aga võib ka minna ühe sõna liigse tähtsustamisega. Aidakem ka edaspidi teineteist. Mina hea meelega aitaksin sul sellest kapslist välja tulla, aga see pole ju päris esimene tema, mille sa keerad selle aitamise ja koostegemise võtmesse. Ilmselgelt on sul sellega probleem. Tahad, tegeled sellega. Tahad – rakendadki oma elu võitlemaks selle eest, et abielupaarid üksteisega koostegemist aitamiseks ei nimetaks. Kah elu mõte.

Koostöö on väga tore tõesti, aga kas sellepärast on vaja sõna “aitama” tähendust muuta? Olemas selleks juba oma sõna. Sõnade tähenduste hägustamine viib ka arusaamatusteni.

Kes muutis aitama tähendust? Mina aitan mehel lauda tõsta. Mitte, et ta abituna üksi selle ümber peksleks. Kindlasti saaks hakkama. Ma soovin, et tal oleks pigem kergem ja kargan appi. Tal on sellest abi – saab kiiremini ja lihtsamini.

Tema näeb, et mul kukkus paber maha ja ta tuleb ja aitab mind kui ma ütleme samal ajal parajasti saapaid jalga sikutan – võtab selle üles ja annab mulle. Mul on sellest abi. Saan kiiremini.

Ma ei tea, kas see on kellegi arvates koostööprotsessi sooritamine laua kandmisel ja koostöö paberitüki ülesvõtmisel 🙂 Lihtsalt inimesed aitavad teineteist.

Mees aitab mulle mantli selga. Kui keegi soovib selle kohta öelda, et “tegime abikaasaga koostööd mulle mantli selga panemisel”, siis olgu taevas temaga.

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 17:16; 22.01 09:55; 22.01 12:13; 22.01 12:55; 22.01 13:04; 22.01 13:29; 23.01 12:04; 23.01 13:01;

To report this post you need to login first.

Postitas:

marike

22.01.2021 13:18

#3659022:

Kes muutis aitama tähendust? Mina aitan mehel lauda tõsta. Mitte, et ta abituna üksi selle ümber peksleks. Kindlasti saaks hakkama. Ma soovin, et tal oleks pigem kergem ja kargan appi. Tal on sellest abi – saab kiiremini ja lihtsamini. Tema näeb, et mul kukkus paber maha ja ta tuleb ja aitab mind kui ma ütleme samal ajal parajasti saapaid jalga sikutan – võtab selle üles ja annab mulle. Mul on sellest abi. Saan kiiremini. Ma ei tea, kas see on kellegi arvates koostööprotsessi sooritamine laua kandmisel ja koostöö paberitüki ülesvõtmisel ???? Lihtsalt inimesed aitavad teineteist. Mees aitab mulle mantli selga. Kui keegi soovib selle kohta öelda, et “tegime abikaasaga koostööd mulle mantli selga panemisel”, siis olgu taevas temaga.

Oh, olukorras kus aidatakse on muidugi õige kasutada sõna “aitama”. Aga jutt oli ju sellest, et seda kasutatakse ka seal, kus üksteist ei aidata vaid tehakse koostööd või lihtsalt tehakse vajalikke koduseid asju. Kui mees peseb potte, siis ta ei aita naist vaid lihtsalt peseb potte. Kui naine niidab muru, siis ta ei aita meest vaid niidab muru. Kui mees ütleb lapsele, et nina nokkida ei tohi, siis ta kasvatab oma last, mitte ei aita naist lapse kasvatamisel. Jne.

-1

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 20.01 10:18; 20.01 11:52; 21.01 09:42; 21.01 12:07; 21.01 12:59; 22.01 12:46; 22.01 13:00; 22.01 13:18; 22.01 13:40;

To report this post you need to login first.

Postitas:

moorike

22.01.2021 13:18

Meil just hiljuti lapsed lahterdasid ka mingeid ajsu meeste ja naistetöödeks – no selle järgi, kuidas need kodus jagunenud on. ma siis selgitasin , et ei ole meeste ja naistetööd, vaid meie peres issile meeldib tohutult maad kaevata ja mulle meeldib pesu kuivama panna ja põrandaid pesta 😀

Kusjuures huvitaval kombel lapsed ei märka, kui isa teeb nö stereotüüpseid naiste töid, Nt üks päev laps teatas, et meie kodus teeb emme alati süüa…eee – issi saabub ju tavaliselt töölt varem koju ja kui mina jõuan, on toit juba valmis :O Aga vb seetõttu, et mina toon ka lapsed ja siis nad tõesti väga ei näegi, et isa teeb süüa, toit on lihtsalt “imeväel” valmis 😀 Ja väidetavatalt on lillede kastmine ja maasikate korjamine ka minu töö, kuigi ma olen ikka päris palju suviti palunud mehel ka lilli kasta, kui endal miskit muud käsil parasjagu 😀

Nad nagu ei näe ise stereotüübiväliseid asju, mis on väga huvitav tegelikult. Ja kuna mul ka tütar, siis ma väga teadlikult üritan kasvatada teda ikka nii, et naised tohivad ka kõike teha, kuigi lasteaiast ikka tulevad need “positemängud” ja “tüdrukutemängud” sisse

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 20.01 11:21; 20.01 13:30; 20.01 13:36; 22.01 13:18;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Agathe

22.01.2021 13:29

#3659045:

#3659022:

Kes muutis aitama tähendust? Mina aitan mehel lauda tõsta. Mitte, et ta abituna üksi selle ümber peksleks. Kindlasti saaks hakkama. Ma soovin, et tal oleks pigem kergem ja kargan appi. Tal on sellest abi – saab kiiremini ja lihtsamini. Tema näeb, et mul kukkus paber maha ja ta tuleb ja aitab mind kui ma ütleme samal ajal parajasti saapaid jalga sikutan – võtab selle üles ja annab mulle. Mul on sellest abi. Saan kiiremini. Ma ei tea, kas see on kellegi arvates koostööprotsessi sooritamine laua kandmisel ja koostöö paberitüki ülesvõtmisel ???? Lihtsalt inimesed aitavad teineteist. Mees aitab mulle mantli selga. Kui keegi soovib selle kohta öelda, et “tegime abikaasaga koostööd mulle mantli selga panemisel”, siis olgu taevas temaga.

Oh, olukorras kus aidatakse on muidugi õige kasutada sõna “aitama”. Aga jutt oli ju sellest, et seda kasutatakse ka seal, kus üksteist ei aidata vaid tehakse koostööd või lihtsalt tehakse vajalikke koduseid asju. Kui mees peseb potte, siis ta ei aita naist vaid lihtsalt peseb potte. Kui naine niidab muru, siis ta ei aita meest vaid niidab muru. Kui mees ütleb lapsele, et nina nokkida ei tohi, siis ta kasvatab oma last, mitte ei aita naist lapse kasvatamisel. Jne.

Kui me oleme kokku leppinud, et meie tänased tööd on need- mina saen tund aega puid ja mees peseb 21 purdupotti. Mees saab varem valmis, siis ta ei viska lehega pikali. Kui ta tuleb ja tõmbab ka paar puud pooleks, siis ta aitab mind. Mitte me ei tee koostööd puude saagimisel (mis oli minu vabatahtlikult võetud ja jõukohane ülesanne).

Mis puudutab lastekasvatamist, siis kui mina pidin lapsega täna füüsikat õppima ja mees teise lapse lasteaeda viima, siis kui ma jään jänni, siis ta aitab mind selles ülesandes.

Kui meil suvaline pereliige niidab muru, olles selle võtnud oma ülesandeks aga näiteks tahab lõunat süüa. Mina lähen ja teen temale määratud ja/või tema poolt endale võetud töölõigu lõpuni, siis ma aitan teda ja kogu meie perekonda. Mitte me ei tee koostööd muruniitmisel.

Laste kasvatamine kui üldine protsess on loomulikult koostöö, mille igapäevalõikudes ikka aidatakse teineteist. See, et maja laenu soppa täis poleks, on loomulikult terve pere koostöö küsimus, aga selles koostöös on operatsioonid või lõigud, mis on jaotatud-jaotunud erinevate inimeste vahel. Ja siis me aitame teineteist, kui saame 🙂 , et teisel tema töölõiku oleks lihtsam teha. Seega jah, laste mähkmete vahetamisel me ei teinud koostööd, vaid kuigi see oli meie majas üldiselt mu mehe töö (minul on raskusi üle 5-kiloste asjade tõstmisega), siis ma aegajalt aitasin. Ei, meie lapse mähkmevahetused ei sündinud koostöös. Mees vahetas ja mina aitasin.

Aga ega sind veena. Neid aitamise-vaenamise teemasid on enne ka paar tükki loetud,sul on see kindel suhtumine.

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 17:16; 22.01 09:55; 22.01 12:13; 22.01 12:55; 22.01 13:04; 22.01 13:29; 23.01 12:04; 23.01 13:01;

To report this post you need to login first.

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 69 )

Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.