Teema: Katsed 1. klassi

#4135301:

#4134873:

Lasteaias ei peagi midagi “selgeks saama”, lapse kooliks ettevalmistuse kohustus ja vastutus ongi seaduse järgi kodul.

Milleks meil siis alushariduse õppekava on?

Lasteaed on praeguse seaduse järgi kodu toetav haridusasutus.
Kui kunagi nüüd uus õppekava vastu võetakse (see protsess venib ja venib ja venib), siis võib-olla midagi muutub, aga hetkel on nii.
Ongi käärid – vanemate ootuste, reaalsete vajaduste ja ajahambale hirmsasti jalgu jäänud riikliku õppekava vahel.

Kas on tõsi, et üks Tartu katsetega kool kipub just domineerivaid lapsi valima? Kuuldavasti olevat mõnes klassis tunni ajal lärm taevani ja õpetaja ei suuda klassi ohjata. Lisaks kiusamised, kaklused nende domineerivate vahel jätkuvad KiVast hoolimata, mõned domineerivad lapsed karjuvad ka sotsiaalpedagoogi peale. Oskab keegi kommenteerida, kas on tõesti niisugune kaos?

#4134658:

#4134453:

#4134387:

#4134113:

Mul tekkis huvi, mida Eestis lapsed eelkoolis õpivad ja teevad mitu korda nädalas. Kas see toimub õhtuti pärast lasteaeda? Mis need Eestis üldhariduskooli astumiseks vajalikud oskused on, mida saab omandada eelkoolis, aga lasteaias mitte? Kas keegi viitsiks kirjeldada nt mõnd tüüpilist harjutust või ülesannet, mida laps eelkoolis teinud on?

VHK ehk siis tegelikult Miikaeli Ühenduse eelkool on välja toonud valdkondade kaupa, millele nad tähelepanu pööravad. Minu arust siin midagi kontimurdvat või igavat ei ole:

Loodusõpetuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• äratada lapses huvi ümbritseva maailma vastu
• tutvustada lapsele tema kodukoha loodust
• õpetada tajuma elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid ja seoseid ning tunnetama ennast osana loodusest
• arendada lastes ökoloogilist mõtteviisi, kujundada säästlikku suhtumist loodusesse ning oskust hinnata inimtegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Sotsiaalse keskkonna õpetamisel on meie eesmärgiks:

• aidata lastel orienteeruda endas ja enda ümber
• väärtustada ja tähistada rahvakalendri tähtpäevi
• tutvustada lastele võimalikult palju töötegevusi, tehes neid paaris ja rühmas koos lastega
• tutvustada lastele erinevaid elukutseid

Tervise ja ohutuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• arendada lastes positiivset suhtumist oma tervisesse
• anda lastele teadmisi tervisest ja õigest tervisekäitumisest
• propageerida tervislikke eluviise

Liikluse ja turvalisuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• õpetada lapsi orienteeruma liikluses
• pöörata tähelepanu liikluses varitsevatele ohtudele

Keele ja kõne õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• tuleks toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega
• suudaks igapäevavestlust nii algatada kui jätkata
• saaks aru kuuldu sisust ja suudaks sellele vastavalt reageerida
• oskaks kasutada kõnes õiget hääldust, tavasõnavara, grammatilisi vorme ja lauseehitust
• saaks aru lugemise ja kirjutamise vajalikkusest ja tunneks huvi lastekirjanduse vastu

Lugema ja kirjutama õpetamisel on meie eesmärkideks:

Täpsustada ja konkretiseerida sõnade häälikstruktuuri tajumist ja teadvustamist, mille toel laps suudaks:

• luua sõnade häälik-tähelise vastavuse
• määratleda vajalikud kohad häälikute erineva pikkuse erinevaks märkimiseks kirjas
• kirjutada või laduda sõnu ja lauseid

Kindlustada tähtede tundmine automatiseerunud tasemel, s-o kujundada alus

• sõna kiireks mõistmiseks lugemisel
• õigete tähtede valikuks kirjutamisel või ladumisel

Matemaatika õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• omaks ettekujutust arvudest, suurustest, mahtudest, kujunditest
• tunneks lihtsamaid ajamõisteid ja oskaks kirjeldada ning järjestada oma igapäevategevusi
• mõtestaks loendamistegevust ja seoseid arvude reas
• oskaks rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrrelda esemete hulki
• oskaks järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal
• mõistaks mõõtmistegevust
• eristaks geomeetrilisi kujundeid
• näeks matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

Käelise tegevuse õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• tunneks rõõmu loovast eneseväljendusest
• arendaks kunstiliste tegevuste läbi oma ilumeelt
• omaks algatusvõimet ja tahet tegutseda
• kasutaks materjale ja vahendeid sihipäraselt
• kujutaks isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma

Kõigil ettevalmistusrühmades osalevatel lastel on nädala tunniplaanis ka muusikatund.

Üldarendav tund seab põhieesmärkideks lapse laulmisoskuse ja rütmitunde arendamise, tähelepanuvõime ja mälu treenimise. Olulisel kohal on kujutlusvõime ja fantaasia avardamine ning eneseväljendusoskuse rikastamine.

Tundides sisalduvad mitmesugused rütmi-, laulu- ja liikumismängud, programmilise muusika kuulamine ning musitseerimine rütmipillidel. Läbitav rohke laulurepertuaar järgib aastaringi ja tähtpäevi.

https://miikael.ee/yksused/eelkool/

Võrdluseks koolieelse asutuse riiklik õppekava:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

On siin siis midagi puudu?

Puudu on see, et 24 lapsega rühmas ei ole ühel õpetajal sageli võimalik head ettevalmistust anda, kuna probleemsed lapsed segavad tundi jms. Mul laps käib eelkoolis ja tegelen temaga ise ka ja ta ütleb, et lasteaias ei õpi ta midagi. Mõned lapsed ei õpi lasteaias isegi soravalt lugema ja kirjutama, aga just seda ju katsetel eeldatakse. Ärgem unustagem, et teema oli sellest, kas katsetega kooli jaoks panna laps eliitkooli või mitte.

Ja sellised lapsed polegi eliitkooli materjal. Eliitkooli materjal läheb katsetelt maksimumiga läbi lasteaia baasil.

Soravalt lugemine on veel kõige väiksem mure:) Nõutakse ikka muul tasemel taiplikkust.

#4137663:

#4132303:

#4131974:

#4131949:

#4131905:

Küsin vahele. Kas laps saab kooli minna, kui on sotsiaalselt nõrgem? Õpetaja jutt on, et laps on andekate seas ja kooliküps.

Miks ei peaks saama? Kui kooliküps, siis ka sotsiaalselt (õpetaja arvates).

Kellega võrreldes sotsiaalne pool nõrgem on? Või iseenda tugevate külgedega võrreldes? Andekad võivadki asünkroonselt areneda: suure inimese jutt, väikese emotsioonid.

1. Võrreldes vist teiste sama vanade lastega. Selle tõi välja õpetaja, et laps on sotsiaalselt nõrgem. Enda eest eriti ei seisa, pigem hakkab nutma, kui liiga tehakse. Mõjutatav teiste poolt natuke rohkem, kui peaks. Vahel ei tee kuulmagi õpetaja juttu. Lapsel vaja paksem nahk kasvatada kooli mineku ajaks, õpetaja sõnad. Muidu andekate hulgas.

Minu poiss oli samadugune, môtlesin juba et kirjeldad minu poega. Nägin seda kôike ise, mulle polnud vaja seda rääkida. Kujutasin ette et kui koolis on koolikiusamine, siis esimeseks ohvriks on minu poja. Koolikiusamine on igas suuremas koolis. Minu otsus oli et minu lapse eest ei seisa mitte keegi, peale minu enda ja lôvikoopasse ma igal hommikul oma last ei saada. Alternatiiviks oli vôike armas ôpikallakuga erakool. Nüüd hakkab kooli lôpetama juba. Oma aastaid tagasi tehtud otusega super rahul.

Kuna mul on sotsiaalselt nõrgem, kuid andekas laps, siis küsin veel. Kas sotsiaalne kohmakus, mida ma oma lapse puhul olen teada saanud lasteaia õpetajalt, ja mis järgi mõeldes tundub nii olema, kaob veidigi koolis või jääbki laps teiste sama vanadega võrreldes sotsiaalselt nõrgaks ka edaspidi? Kujutan ette, et koolis jääb hätta just enesekehtestamisega, ei oska seda hästi praegugi ja minu arvates ei olene ka, kui suures seltskonnas on vaja end kehtestada, minu laps jääb ka üks-ühele mängides veidi hätta, kui teine laps juhtub domineerivam olema. Mida koolis selliste lastega ette võetakse, kes õppida justkui suudavad, aga enda eest kiusaja vastu seista ei oska?

Kõvas koolis läheb su pehmol raskeks, kui ka koba peale sisse peaks saama (sotsiaalse võimekuse test on katsetel sees).

Mis nendega sinu hinnangul ette peaks võtma siis? Sinu tegemata töö peab lahendama kool?

Sotsiaalsed oskused on täiesti treenitavad ja peale selle ei maksa segi ajada sotsiaalsust ja sotsiaalseid oskusi (neil domineerivatel lastel ei pruugi selle pärast paremad oskused olla, et nad ainsad on, keda kuuleb). Heade sotsiaalsete oskuste laste keskel ei olegi vaja ennast kaitsta kogu aeg, et see probleem oleks, kui enda eest seista ei oska.

#4138191:

Kuidas neid treenida saab?

Täpselt nagu teisigi oskusi, vt oskuste õpe. Olukordi läbi arutades ja mängides ja luues võimalusi õpitut päriselus rakendada.

Mis selles väites valet on? Tänapäeva koolis on kahjuks elu karmim kui eales varem. Klassid on täis häiretega lapsi, tavaline viisakas ja vaiksem laps on piirkonnakoolis juba peagi haruldus ja kaitsetu.

#4138188:

Sotsiaalsed oskused on täiesti treenitavad ja peale selle ei maksa segi ajada sotsiaalsust ja sotsiaalseid oskusi (neil domineerivatel lastel ei pruugi selle pärast paremad oskused olla, et nad ainsad on, keda kuuleb). Heade sotsiaalsete oskuste laste keskel ei olegi vaja ennast kaitsta kogu aeg, et see probleem oleks, kui enda eest seista ei oska.

Domineeriva isiksuse all ei pea ma kindlasti silmas seda, et kes kõige kõvemini lōugab. Enamasti lõugavad kõige kõvemini just nõrgad isiksused.

Isiksuseomadused on ikka paljuski kaasa sündinud, kaasa arvatud sotsiaalsus.

Fakt, et introvertsel lapsel on eliitkooli minnes väga raske, kui ta ka sisse saab. Enamik on dominantsed tugevad isiksused, kes tahavad konkureerida ja tahavad võita.

#4139754:

Fakt, et introvertsel lapsel on eliitkooli minnes väga raske, kui ta ka sisse saab. Enamik on dominantsed tugevad isiksused, kes tahavad konkureerida ja tahavad võita.

Mõni seltskond on päris keeruline. Tartu katsetega koolis pidavat olema üks väga raske 4.klass, kus omavahelised suhted väga käest ära, tunnis vaikust pole, pedagoog nõutu, teised õpetajad käivad abiks… Võimalik, et külajutt.

Laps käis kokku kolme aasta jooksul võib-olla kokku ühe kuu lasteaias. Sai sisse kõiki eliitkoolidesse, kus katsetel käis. Käis küll ka eelkoolis(2 korda nädalas). Aga temaga on kodus tegeletud. Laps on sotsiaalne ja väga õpihimuline. Kui peaks pakkuma, siis tuleb ikka ise kodus tegeleda lapsega, see on kõige tähtsam.

#4140548:

tugevad isiksused õpetaja ja sotsiaalpedagoogi üle domineerima hakkavad

Siin oli kunagi tõesti draama, et kellegi geenius ei saanud sisse, aga tema (väidetavalt) käitumishäirega rühmakaaslane sai. Kurb, et see siiamaani nii tugevalt torkab.

#4140043:

Mõni seltskond on päris keeruline. Tartu katsetega koolis pidavat olema üks väga raske 4.klass, kus omavahelised suhted väga käest ära, tunnis vaikust pole, pedagoog nõutu, teised õpetajad käivad abiks.

Vist see kool, kus mu laps sügisel alustab. Oskab keegi midagi öelda klassijuhatajate kohta, kes sügisel 1.klassid võtavad? Oleks kindlam tunne.

#4147657:

#4147136:

Oskab keegi midagi öelda klassijuhatajate kohta, kes sügisel 1.klassid võtavad?

Kas on teada, kes võtavad (nimetähedki, kui ei taha siia kirja panna)?

Vaata kodukalt