Esileht Koolilaps Kehaline kasvatus

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: Kehaline kasvatus

Postitas:
Kägu

Mul on 2 last (poega) ja ma tõesti ei tea, hinded on 4 ja 5 olnud mõlemal, kusjuures trennis ei käida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Matemaatikateadmistest sõltub hiljem väga paljude asjade õppimine ja seda on vaja igapäevaelus ka suvalisel matsil. Aga jooksuoskus pole aluseks edasisteks õpinguteks (isegi kehakultuuris on tarvis matemaatikat, vastupidi aga mitte).

Edasiseks õpinguks ei pruugi olla (kuigi saab ju minna õppima kehakultuuri), aga igapäevaelus vajalik on kehalisest saadud oskus küll- tervis säilib kauem, hea jooksu- ja ujumisoskus võib elugi päästa, füüsiline tugevus ja võimekus tuleb ikka kasuks ju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kehalise kasvatuse õpetajad on väga erinevad. Meil on nt ujula sisuliselt kõrvalmajas, aga seal tunde ei tehta. Jooksmise puhul on tähtis, et lõpuni jõuad/normi täidad. Kuidas-pole oluline.
Ma isiklikult arvan, et olulisem oleks kooli kehalisest kaasa saada sporditegemise julgus. Siingi on aeg-ajalt teemasid olnud, et läheks trenni, aga ei tea, mida selga peaks panema ja üldse-kuidas seal käituma peaks. Läheks jõusaali, aga kuidas seal see korraldus on? Liiga palju on endiselt neid, kes otsustavad neljakümneselt üleöö tippsportlaseks hakata ja siis end “lolliks jooksevad”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu poeg on sportlik, käib trennides ning võtab osa kõikvõimalikest võistlustest, alates kohalikest rattarallidest, Tartu maratoni lasteüritustest ja lõpetades rulluisumaratonidega ning lisaks veel jalgpalli- ja kardivõistlused. Suvel sündinud, klassis üks väiksemaid ja nooremaid. Kooli spordipäevalt toob mitu medalit, aga kehalises puhta kolmeline 😉

Meie koolis pole päris hindeid, aga lastele on seletatud, et „5“ on „Tegid oma eelmise tulemuse üle“, „4“ on „Kordasid eelmist tulemust“ ja „3“ on „Eelmisest tulemusest kehvem tulemus“. Minu lapsel on enamus „3“, vaid kaks korda selle õppeaasta jooksul on ta teinud tunnis oma isiklikust rekordist parema tulemuse ja kolmel korral on korranud rekordit. Kui küsin, et mitmes sa 60m jooksus olid, siis vastab esimene. Küsin, mitmes kauguses olid, kolmas. Mitmes 400m jooksus olid, neljas. Kõik need kohad olid „kolme“ väärt, kuna ei tulnud isiklikku rekordit ega korratud vana. Klassis on 17 poissi. Samas teised tagantpoolt saavad „5“, sest teevad oma rekordeid üle. Näiteks kaugus 1.60 asemel 1.70. 😊

Selline „hindamine“ ei ole kuidagi motiveeriv. Pigem lõpetagu siis üldse hindamine ja pangugi kirja, et kaugushüpe oli 3.80 ning pallivise 23m ning aasta lõpuks arvestatud/mittearvestatud (juhul kui kaasa ei tee või on puudunud ja järgi tegemata).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle normid ei meeldi.
SEST see ei pruugi lastele mitte kuidagi motiveeriv olla.

Tüdruku õpetaja vaatab lapse arengut, progressi ning suhtumist ja vastavalt sellele hindab. Poisi õpetaja on pigem selline spordiklubi jõud tüüpi mees, et norm on elus ülioluline. Iga cm, mis normist puudus, toob kaasa hinde languse. AGA poisile ta meeldib, sest ta ise on muhe papi.

Meil pole kehalises probleemi ja tahavad väga kehalisse minna. Õpetajatelt ootan ja eelistaksin sellist suhtumist, et lapsel tekiks tahtmine liikuda ja tegeleda erinevate lahedate asjadega. Normid ei peaks olema eriti olulised, pigem võiks jälgida lapse individuaalset arengut ja suhtumist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie koolis pole päris hindeid, aga lastele on seletatud, et „5“ on „Tegid oma eelmise tulemuse üle“, „4“ on „Kordasid eelmist tulemust“ ja „3“ on „Eelmisest tulemusest kehvem tulemus“. Minu lapsel on enamus „3“, vaid kaks korda selle õppeaasta jooksul on ta teinud tunnis oma isiklikust rekordist parema tulemuse ja kolmel korral on korranud rekordit. Kui küsin, et mitmes sa 60m jooksus olid, siis vastab esimene. Küsin, mitmes kauguses olid, kolmas. Mitmes 400m jooksus olid, neljas. Kõik need kohad olid „kolme“ väärt, kuna ei tulnud isiklikku rekordit ega korratud vana. Klassis on 17 poissi. Samas teised tagantpoolt saavad „5“, sest teevad oma rekordeid üle. Näiteks kaugus 1.60 asemel 1.70. 😊

kahtlemata jabur. sellise hindamisega haakub minu ühe lapse õpetaja kasutatav keskmise arvestamine – tulemuste keskmine on nö joon, millest parema tulemuse teinud saavad viie ja madalama tulemuse saanud nelja. ja siis need eesotsas olijad on dilemma ees, kas teha oma eelmine tulemus üle ja tõsta keskmist või tulla klassi nõrgematele vastu ja mitte ajada keskmist väga kõrgeks. mul on tüdruk see, kes painduvusharjutustega alati klassi keskmise ära rikub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Matemaatikateadmistest sõltub hiljem väga paljude asjade õppimine ja seda on vaja igapäevaelus ka suvalisel matsil. Aga jooksuoskus pole aluseks edasisteks õpinguteks (isegi kehakultuuris on tarvis matemaatikat, vastupidi aga mitte).

Edasiseks õpinguks ei pruugi olla (kuigi saab ju minna õppima kehakultuuri), aga igapäevaelus vajalik on kehalisest saadud oskus küll- tervis säilib kauem, hea jooksu- ja ujumisoskus võib elugi päästa, füüsiline tugevus ja võimekus tuleb ikka kasuks ju.

Ei vaidle üldse vastu. Ise teen ju ka ilma kehalise kasvatuse tunnitagi trenni, et keha korras püsiks. Just liikumisharjumuse kujundamine ja füüsilise koormuse tagamine on ju kehalise kasvatuse eesmärk, ka siin teemas.

Kehalises siiski ainult ei joosta ega ujuta (ujumisoskust minu lapsed kehalisest ei saanud, ise pidin neid õpetama), on ka täiesti tehnilised alad, kus peab ära õppima mismoodi harjutust sooritada ja soorituse korrektsust hinnataksegi. Iseenesest on see hea, sest vähese võhmaga ja muidu nirumad saavad ka võimaluse korrektse soorituse eest hea hinne saada. Teistpidi aga on just neid harjutusi raske kodus õppida ja kõigil ei pruugi olla võimalik neid õppidagi vahendite puudumise tõttu (meil on lastel igal talvel eakohane suusakomplekt, aga nagu aru olen saanud, enamusel klassikaaslastest pole). Olen lastega selliseid harjutusi kodus õppinud ja kui ise pole osanud juhendada, siis eelnevalt netist teooriat õppinud.

See, kas oskad korrektselt korvpalli vabaviskeid teha või uisusammu, siiski küll edasises elus määrava tähtsusega pole, või kuidas? Seda ma oma laste kooli kehalise puhul hindan, et nad teevad väga erinevaid asju tunnis. Nii on ikka midagi, mis loodrit kõnetab ja teisele lapsele parajalt jõukohane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
nutetudsilmad

Nii ja naa
On asju, kus tuleb norme täita (Cooperi test ja hüpitsaga hüppamine), kuid enamuses siiski individuaalse arengu põhjal.

Please wait...
Postitas:
elyse

Mul kaks poega, käivad ühes koolis, aga kehalise õpetajad erinevad. Mõlemad õpetajad noored mehed üks on täielik jalgpalli usku. Seega üks lastest ongi saanud 90% kooliaastast kehalise tunnis jalgpalli mängida. Hindeid saab vastupidavuse eest. Teise tunnis tehakse kõike ja õpetaja on väga mõistev. Kõik ei ole füüsiliselt normide järgi mõõdetav. Isiklikult tunnen ühte õnneks endist kehalise õpetajat, kes ainult norme taga ajas ja ühtesid ladus, kui lõuga tõmmata ei jõudnud. Seega kõik vist ikka oleneb õpetajast.

Please wait...
Postitas:
Millu9

Meil nt palliviske ei parane üldse kuigi laps väga püüdlik, käib isaga harjutab veel seda. Aga tulemus ei parane aastate lõikes. Nüüd sai nt MA( mitte arvestatud) kuigi käib kohal ja teeb kaasa. Mina leian, et see pole normaalne. Üldse peaks kunst, muusika, kehaline ja käsitöö minu arvates olema kujundava hindamisena.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil nt palliviske ei parane üldse kuigi laps väga püüdlik

Klassika! Selle MA peaks õpetaja endale panema, sest pallivise on 100% tehnikaküsimus.
Laps võiks proovida ka palli jõuga (mitte kaarega) vastu seina visata, nii tajub paremini ära selle impulsi, millest viske pikkus palju oleneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks tublil sportlasel, muusikul, kunstnikul pole õigust ühtegi viit saada, aga matemaatikul on?

Mina jõudsin täpselt sama küsimuseni, kui nende teemade üle omapäi arutanud olen. Kui taibu saab eduelamuse matemaatikas ja füüsikas ainult viite näol, siis jällegi “lollil sportlasel” (iroonia!) on minu arvates sama õigus saada eduelamus kehalise viite näol. Ning taibu võiks oma hädavaevu kolmedega kehalises ka aru saada, et “elus kõike ei saa”. Ning kehalise asemel on täpselt sama muusika ja kunstiga. Ühele pole antud matemaatikas, teisele kunstis, kolmas on üldse düslektik, aga suurepärane muusik jne.
Numbriga hinnatavates ainetes on ka nö tasemevahe ees. Kui kehalises on see võibolla selgemini nähtav, st kidur laps jõuab vähem, kui muskleis punapõskne, siis edu matemaatikas sõltub ju matemaatilistest eeldustest. Võib ju teha IQ testi kõikidele esimese klassi lastele ja siis selle põhjalt ka hinnata?
Kui siin tuuakse veel välja, et kehalisest kasvatusest peaks tekkima “rõõm liikumise vastu”, siis miks unustatakse ära, et ka matemaatikast võiks kõikidele lastele tekkida rõõm. Seda enam, et see on ju nii tähtis ja alus paljudele muudele ainetele ning elus läheb ilgelt vaja (nagu siin välja toodud on). Mina arvan, et kui te nõuate kehalise õpetajalt rõõmu süstimist ja huvi selle aine vastu, siis on äärmiselt ebaõiglane, kui te ei nõua seda matemaatika ja vene keele õpetajalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte meie ei arva siin ühte või teist, vaid riik ise on avaldanud tugevat soovi lapsed kogu eluks liikuma saada. Riigile on see kahjulik, kui on mõned nn staarsportlased ja ülejäänud eimillegitegijad. Liikuma panna saab mitmel moel. Mingi väiksema koha õpetajad suunasid nt suurema osa lastest tasapisi kohalikule rahvajooksule. Meil on kooli ümbruses ujula, terviserajad, rahvajooksud -õpetaja jaoks pole ühtegi neist olemaski. On ainult ja ainult selle norm ja tolle norm.
Kas “lolli sportlase” eduelamuse jaoks peab teine laps tingimata kolme saama? Kui nt nelja saaks, siis poleks eduelamus piisavalt suur? Mina küll matemaatikas nii ei tunne, et lapsel kuidagi parem enesetunne oleks, kui teistel ühes töös palju kahtesid peaks matemaatikas klassi peale tulema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte meie ei arva siin ühte või teist, vaid riik ise on avaldanud tugevat soovi lapsed kogu eluks liikuma saada.

Mina arvan, et lapse vanemad peavad ikka üht-teist ise ka tegema. Ei pea riik liikuma panema. Ikka isiklik eeskuju ja kaasamine. See on ju elementaarne teadmine täiskasvanul, et liikumine – see on kehale hea.
Muidugi….jalutasime mehega sõprade juurde ning mehe eks helistas ning oli väga imestunud, et miks me ometi kuskile jala läheme, et kas auto katki või oleme joogised?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Taas – see pole mitte meie arvamus, vaid riigi seisukoht. Või arvad sa, et need nö kolmelised on ilmtingimata need mitteliikujad? Ei ole nii. Minu laps oli viimati nö kolmeohus pika vabastuse järel ja alal, mida ta pole enne seda tundi mitte iial varem teinud. Sisuliselt siis-kord proovimiseks ja hüppa “lolliks”. Kuidagiviisi sai ikka nelja kätte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu laps oli viimati nö kolmeohus pika vabastuse järel ja alal, mida ta pole enne seda tundi mitte iial varem teinud. Sisuliselt siis-kord proovimiseks ja hüppa “lolliks”. Kuidagiviisi sai ikka nelja kätte.

Ja matemaatikas tehakse nii ja võõrkeeltes ja ajaloos ja kõikides teistes ainetes. Ma ei arva, et see oleks normaalne või õige või mõistlik, aga kõikides teiste ainetes tehakse ju ka nii, et näiteks pärast 2 nädalat haige olemist, pead kohe kontrolltöö järgi tegema asja kohta, millest sa mitte kunagi varem kuulnud polnud. Ja on hästi, kui “kuidagiviisi saad nelja kätte”. Enamasti ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Matemaatikat ja võõrkeelt ja ajalugu on põhimõtteliselt võimalik kodus õppida, aga nt kõrgushüppe tingimusi suuremal osal lapsevanematest kodus pakkuda ei ole. Lisaks see, et kehalise võrdlus ajalooga oleks kohane ainult siis, kui ajaloos peaks igaks juhuks lakkamatult kõik võimalikud osad pähe õppima. Kuna iial ei teaks, mille peale parasjagu töö võib tulla. *täpsustavalt peaks vist ütlema, et kõrgust ei hüpanud vabastuse ajal. Oligi nii, et esimene kord oli kohe hindele hüppamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte meie ei arva siin ühte või teist, vaid riik ise on avaldanud tugevat soovi lapsed kogu eluks liikuma saada.

Mina arvan, et lapse vanemad peavad ikka üht-teist ise ka tegema. Ei pea riik liikuma panema. Ikka isiklik eeskuju ja kaasamine. See on ju elementaarne teadmine täiskasvanul, et liikumine – see on kehale hea.

Siin tekib see probleem, et kehalise tunnis saadud teadmine, et oled saamatu, võtabki rõõmu ära. Ja ükskõik kui aktiivsed lapsevanemad pole (sõidavad rattaga, matkavad, ujuvad, minu pärast kas või käivad kõik koos jooksmas), kobamad lapsed jäävad kobamaks. Heal juhul keskmiseks. Ja siis on hulk täiskasvanuid, kes leiavad, et “sport, see pole minu jaoks”. Kunagi enesekindlamana ehk jõuavad tagasi liikumiseni, aga mitte kõik.

Sellepärast minu meelest ei päde võrdlus teiste ainetega (et igal pool peaks olema õpi- ja tegutsemisrõõm). Ilma matemaatika, füüsika või õigekeeleta saab rahulikult ära elada, aga mõte, et sporti ma ei tee, sest ma olen selles nõrk, on palju ohtlikum, sest mõjutab tervist. Ja eks seepärast ongi praegu ka riiklikult kooliõpilaste liikumisharjumused fookuses.

A mu lapse koolis on nagunii kujundav hindamine. Tulemused küll märgitakse üles ja mõnikord õpetaja lisab tulemusele kiituse “Parandasid 1000 meetri aega 2 minuti võrra”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üldse peaks kunst, muusika, kehaline ja käsitöö minu arvates olema kujundava hindamisena.

Kunst ja muusika on küll ained, kus päriselt laulmise või joonistamise eest saab hindeid vast ainult esimeses klassis. Hiljem on suur osa juba teooriat ja ajalugu, keegi ei saa hinnet laulmise eest või pildi ilu eest. Miks seda kujundavalt hindama peaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Millu9

Minu laps küll laulab ja joonistab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte meie ei arva siin ühte või teist, vaid riik ise on avaldanud tugevat soovi lapsed kogu eluks liikuma saada.

Mina arvan, et lapse vanemad peavad ikka üht-teist ise ka tegema. Ei pea riik liikuma panema. Ikka isiklik eeskuju ja kaasamine. See on ju elementaarne teadmine täiskasvanul, et liikumine – see on kehale hea.

Siin tekib see probleem, et kehalise tunnis saadud teadmine, et oled saamatu, võtabki rõõmu ära. Ja ükskõik kui aktiivsed lapsevanemad pole (sõidavad rattaga, matkavad, ujuvad, minu pärast kas või käivad kõik koos jooksmas), kobamad lapsed jäävad kobamaks. Heal juhul keskmiseks. Ja siis on hulk täiskasvanuid, kes leiavad, et “sport, see pole minu jaoks”. Kunagi enesekindlamana ehk jõuavad tagasi liikumiseni, aga mitte kõik.

Sellepärast minu meelest ei päde võrdlus teiste ainetega (et igal pool peaks olema õpi- ja tegutsemisrõõm). Ilma matemaatika, füüsika või õigekeeleta saab rahulikult ära elada, aga mõte, et sporti ma ei tee, sest ma olen selles nõrk, on palju ohtlikum, sest mõjutab tervist. Ja eks seepärast ongi praegu ka riiklikult kooliõpilaste liikumisharjumused fookuses.

A mu lapse koolis on nagunii kujundav hindamine. Tulemused küll märgitakse üles ja mõnikord õpetaja lisab tulemusele kiituse “Parandasid 1000 meetri aega 2 minuti võrra”.

Mismoodi saab ilma matemaatika või õigekeeleta ära elada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks tublil sportlasel, muusikul, kunstnikul pole õigust ühtegi viit saada, aga matemaatikul on?

Mina jõudsin täpselt sama küsimuseni, kui nende teemade üle omapäi arutanud olen. Kui taibu saab eduelamuse matemaatikas ja füüsikas ainult viite näol, siis jällegi “lollil sportlasel” (iroonia!) on minu arvates sama õigus saada eduelamus kehalise viite näol. Ning taibu võiks oma hädavaevu kolmedega kehalises ka aru saada, et “elus kõike ei saa”. Ning kehalise asemel on täpselt sama muusika ja kunstiga. Ühele pole antud matemaatikas, teisele kunstis, kolmas on üldse düslektik, aga suurepärane muusik jne.

Numbriga hinnatavates ainetes on ka nö tasemevahe ees. Kui kehalises on see võibolla selgemini nähtav, st kidur laps jõuab vähem, kui muskleis punapõskne, siis edu matemaatikas sõltub ju matemaatilistest eeldustest. Võib ju teha IQ testi kõikidele esimese klassi lastele ja siis selle põhjalt ka hinnata?

Kui siin tuuakse veel välja, et kehalisest kasvatusest peaks tekkima “rõõm liikumise vastu”, siis miks unustatakse ära, et ka matemaatikast võiks kõikidele lastele tekkida rõõm. Seda enam, et see on ju nii tähtis ja alus paljudele muudele ainetele ning elus läheb ilgelt vaja (nagu siin välja toodud on). Mina arvan, et kui te nõuate kehalise õpetajalt rõõmu süstimist ja huvi selle aine vastu, siis on äärmiselt ebaõiglane, kui te ei nõua seda matemaatika ja vene keele õpetajalt.

Just, olen siit korduvalt lugenud, et kehalise või muusika hinne “rikub tunnistuse ära”. Aga mõne muu aine hinne võib tunnistust rikkuda? Miks? Hinne pole preemia ega karistus, vaid näitab õpilase taset mingis valdkonnas. Mõnel on kõiges suurepärane tase, mõni on ebasportlik taibu, teine musikaalne ja lahtiste kätega, aga kõva peaga. Miks sede kõike ei või ühtmoodi ja õiglaselt hinnetega kajastada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hinne kunstis-kehalises-muusikas ei näita hetkel küll Eestis ilmtingimata mingit taset. Pigem seda, millist tüüpi õpetaja on juhtunud. Ehk siis põhimõtteliselt puhas juhus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie koolis on kehaline arvestuslik aine, hindeid ei panda selle eest. Teatud elemendid ja asjad tuleb sooritada (pallivise, kaugushüpe, jooks jne), selle eest saavad arvestuse siis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Spordipisiku saab laps ikka kodust, 2-3 korda nädalas kekat ei seda ei asenda, pole vahet kas normidega või mitte.
Mõelge palun natuke kaugemale, kas sirge rüht ei ole oluline, kas pingutus ei ole oluline ja lõpeks kui teie laps on 35 aastane ja elu paneb näkku, kas olete siis rahul, kui ta võtab õlle või viinapudeli või läheb teeb sporti oma stressi maandamiseks.

Selle, mille ta valib, see otustatakse praegu.

Please wait...
Postitas:
Millu9

Mis asi siin kodust algab? Me mehega täiesti aktiivsed inimesed. Mina võin ju last innustada aga kui tunnis saab ainult neg tagasisidet siis andke andeks aga varsti ta sinna tundi ei lähe ja kes saab seda talle pahaks panna.

Järgmine näide sügisel jooksis 1 korra 300m ja nüüd kevadel oli ta aeg 2 sek halvem( jooksis üksi) õpetaja kommentaar oli et see juba päris halb 😀

Küsimus ei ole 1,2,3,4 ega 5 ! Vaid selles, et lapses säiliks sportimis tahe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ilmselt traumat ei saanud keegi.

No ilmselt on osal ühiskonnast ikka ühel või teisel põhjusel suured traumad. Seda on tihti ka perekooli foorumis näha ja tunnetada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis asi siin kodust algab? Me mehega täiesti aktiivsed inimesed. Mina võin ju last innustada aga kui tunnis saab ainult neg tagasisidet siis andke andeks aga varsti ta sinna tundi ei lähe ja kes saab seda talle pahaks panna.

Järgmine näide sügisel jooksis 1 korra 300m ja nüüd kevadel oli ta aeg 2 sek halvem( jooksis üksi) õpetaja kommentaar oli et see juba päris halb 😀

Küsimus ei ole 1,2,3,4 ega 5 ! Vaid selles, et lapses säiliks sportimis tahe.

Täpselt sama asi matemaatika, vene keele, füüsika ja muude ainetega. Mina tahaks, et mu lapsel oleks ka õppimise tahe. Et matemaatika teda ei hirmutaks, et ta ei leiaks, et vene keel on nõme jne.
Matemaatikas olen ise päris hea ja vene keele oskus on mul ok. Laps saab mõlemas tunnis negatiivset tagasisidet.
Liikumisharjumise tekitamisel on võimalik koduse elu ja eeskujuga väga palju ära teha. Käige matkamas, rattaga sõitmas, ujumas jne. Uskuge mind, normaalne inimene saab need harjumused ja ei seosta neid traumaatilise kolmega, mille sai palliviskes või kõrgushüppe tehnikas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu endise kooli kehalise “õpetajad” on seal igatahes niisama targalt alles.

Ma ei võitleks normidega, küll aga sellega, kui kehaline on just kui aine, mida üldse õpetama ei pea. Lihtsalt ütled tunni alguses, et täna peavad lapsed tegema mingit asja korra soojenduseks ja siis hinde peale. Katsugu matemaatikaõpetaja midagi sellist teha 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mingid normid on, aga täitmine pole range. St, et kui tunnis osalesid, siis saad arvestuse kirja. Õpetaja on meil tubli ja hindab individuaalset arengut. Kui miskit, siis kirjutab, et katsu arendada palliviset vmt. Suht inimlik tundub.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Koolilaps Kehaline kasvatus