Teema: Kehaline kasvatus

#3132367:

Matemaatikateadmistest sõltub hiljem väga paljude asjade õppimine ja seda on vaja igapäevaelus ka suvalisel matsil. Aga jooksuoskus pole aluseks edasisteks õpinguteks (isegi kehakultuuris on tarvis matemaatikat, vastupidi aga mitte).

Edasiseks õpinguks ei pruugi olla (kuigi saab ju minna õppima kehakultuuri), aga igapäevaelus vajalik on kehalisest saadud oskus küll- tervis säilib kauem, hea jooksu- ja ujumisoskus võib elugi päästa, füüsiline tugevus ja võimekus tuleb ikka kasuks ju.

Minu poeg on sportlik, käib trennides ning võtab osa kõikvõimalikest võistlustest, alates kohalikest rattarallidest, Tartu maratoni lasteüritustest ja lõpetades rulluisumaratonidega ning lisaks veel jalgpalli- ja kardivõistlused. Suvel sündinud, klassis üks väiksemaid ja nooremaid. Kooli spordipäevalt toob mitu medalit, aga kehalises puhta kolmeline ????

Meie koolis pole päris hindeid, aga lastele on seletatud, et „5“ on „Tegid oma eelmise tulemuse üle“, „4“ on „Kordasid eelmist tulemust“ ja „3“ on „Eelmisest tulemusest kehvem tulemus“. Minu lapsel on enamus „3“, vaid kaks korda selle õppeaasta jooksul on ta teinud tunnis oma isiklikust rekordist parema tulemuse ja kolmel korral on korranud rekordit. Kui küsin, et mitmes sa 60m jooksus olid, siis vastab esimene. Küsin, mitmes kauguses olid, kolmas. Mitmes 400m jooksus olid, neljas. Kõik need kohad olid „kolme“ väärt, kuna ei tulnud isiklikku rekordit ega korratud vana. Klassis on 17 poissi. Samas teised tagantpoolt saavad „5“, sest teevad oma rekordeid üle. Näiteks kaugus 1.60 asemel 1.70. ????

Selline „hindamine“ ei ole kuidagi motiveeriv. Pigem lõpetagu siis üldse hindamine ja pangugi kirja, et kaugushüpe oli 3.80 ning pallivise 23m ning aasta lõpuks arvestatud/mittearvestatud (juhul kui kaasa ei tee või on puudunud ja järgi tegemata).

#3132720:

Meie koolis pole päris hindeid, aga lastele on seletatud, et „5“ on „Tegid oma eelmise tulemuse üle“, „4“ on „Kordasid eelmist tulemust“ ja „3“ on „Eelmisest tulemusest kehvem tulemus“. Minu lapsel on enamus „3“, vaid kaks korda selle õppeaasta jooksul on ta teinud tunnis oma isiklikust rekordist parema tulemuse ja kolmel korral on korranud rekordit. Kui küsin, et mitmes sa 60m jooksus olid, siis vastab esimene. Küsin, mitmes kauguses olid, kolmas. Mitmes 400m jooksus olid, neljas. Kõik need kohad olid „kolme“ väärt, kuna ei tulnud isiklikku rekordit ega korratud vana. Klassis on 17 poissi. Samas teised tagantpoolt saavad „5“, sest teevad oma rekordeid üle. Näiteks kaugus 1.60 asemel 1.70. ????

kahtlemata jabur. sellise hindamisega haakub minu ühe lapse õpetaja kasutatav keskmise arvestamine – tulemuste keskmine on nö joon, millest parema tulemuse teinud saavad viie ja madalama tulemuse saanud nelja. ja siis need eesotsas olijad on dilemma ees, kas teha oma eelmine tulemus üle ja tõsta keskmist või tulla klassi nõrgematele vastu ja mitte ajada keskmist väga kõrgeks. mul on tüdruk see, kes painduvusharjutustega alati klassi keskmise ära rikub.

Nii ja naa
On asju, kus tuleb norme täita (Cooperi test ja hüpitsaga hüppamine), kuid enamuses siiski individuaalse arengu põhjal.

Meil nt palliviske ei parane üldse kuigi laps väga püüdlik, käib isaga harjutab veel seda. Aga tulemus ei parane aastate lõikes. Nüüd sai nt MA( mitte arvestatud) kuigi käib kohal ja teeb kaasa. Mina leian, et see pole normaalne. Üldse peaks kunst, muusika, kehaline ja käsitöö minu arvates olema kujundava hindamisena.

#3132392:

Miks tublil sportlasel, muusikul, kunstnikul pole õigust ühtegi viit saada, aga matemaatikul on?

Mina jõudsin täpselt sama küsimuseni, kui nende teemade üle omapäi arutanud olen. Kui taibu saab eduelamuse matemaatikas ja füüsikas ainult viite näol, siis jällegi “lollil sportlasel” (iroonia!) on minu arvates sama õigus saada eduelamus kehalise viite näol. Ning taibu võiks oma hädavaevu kolmedega kehalises ka aru saada, et “elus kõike ei saa”. Ning kehalise asemel on täpselt sama muusika ja kunstiga. Ühele pole antud matemaatikas, teisele kunstis, kolmas on üldse düslektik, aga suurepärane muusik jne.
Numbriga hinnatavates ainetes on ka nö tasemevahe ees. Kui kehalises on see võibolla selgemini nähtav, st kidur laps jõuab vähem, kui muskleis punapõskne, siis edu matemaatikas sõltub ju matemaatilistest eeldustest. Võib ju teha IQ testi kõikidele esimese klassi lastele ja siis selle põhjalt ka hinnata?
Kui siin tuuakse veel välja, et kehalisest kasvatusest peaks tekkima “rõõm liikumise vastu”, siis miks unustatakse ära, et ka matemaatikast võiks kõikidele lastele tekkida rõõm. Seda enam, et see on ju nii tähtis ja alus paljudele muudele ainetele ning elus läheb ilgelt vaja (nagu siin välja toodud on). Mina arvan, et kui te nõuate kehalise õpetajalt rõõmu süstimist ja huvi selle aine vastu, siis on äärmiselt ebaõiglane, kui te ei nõua seda matemaatika ja vene keele õpetajalt.

#3134699:

Mitte meie ei arva siin ühte või teist, vaid riik ise on avaldanud tugevat soovi lapsed kogu eluks liikuma saada.

Mina arvan, et lapse vanemad peavad ikka üht-teist ise ka tegema. Ei pea riik liikuma panema. Ikka isiklik eeskuju ja kaasamine. See on ju elementaarne teadmine täiskasvanul, et liikumine – see on kehale hea.
Muidugi….jalutasime mehega sõprade juurde ning mehe eks helistas ning oli väga imestunud, et miks me ometi kuskile jala läheme, et kas auto katki või oleme joogised?

#3134739:

Minu laps oli viimati nö kolmeohus pika vabastuse järel ja alal, mida ta pole enne seda tundi mitte iial varem teinud. Sisuliselt siis-kord proovimiseks ja hüppa “lolliks”. Kuidagiviisi sai ikka nelja kätte.

Ja matemaatikas tehakse nii ja võõrkeeltes ja ajaloos ja kõikides teistes ainetes. Ma ei arva, et see oleks normaalne või õige või mõistlik, aga kõikides teiste ainetes tehakse ju ka nii, et näiteks pärast 2 nädalat haige olemist, pead kohe kontrolltöö järgi tegema asja kohta, millest sa mitte kunagi varem kuulnud polnud. Ja on hästi, kui “kuidagiviisi saad nelja kätte”. Enamasti ei saa.

#3134719:

#3134699:

Mitte meie ei arva siin ühte või teist, vaid riik ise on avaldanud tugevat soovi lapsed kogu eluks liikuma saada.

Mina arvan, et lapse vanemad peavad ikka üht-teist ise ka tegema. Ei pea riik liikuma panema. Ikka isiklik eeskuju ja kaasamine. See on ju elementaarne teadmine täiskasvanul, et liikumine – see on kehale hea.

Siin tekib see probleem, et kehalise tunnis saadud teadmine, et oled saamatu, võtabki rõõmu ära. Ja ükskõik kui aktiivsed lapsevanemad pole (sõidavad rattaga, matkavad, ujuvad, minu pärast kas või käivad kõik koos jooksmas), kobamad lapsed jäävad kobamaks. Heal juhul keskmiseks. Ja siis on hulk täiskasvanuid, kes leiavad, et “sport, see pole minu jaoks”. Kunagi enesekindlamana ehk jõuavad tagasi liikumiseni, aga mitte kõik.

Sellepärast minu meelest ei päde võrdlus teiste ainetega (et igal pool peaks olema õpi- ja tegutsemisrõõm). Ilma matemaatika, füüsika või õigekeeleta saab rahulikult ära elada, aga mõte, et sporti ma ei tee, sest ma olen selles nõrk, on palju ohtlikum, sest mõjutab tervist. Ja eks seepärast ongi praegu ka riiklikult kooliõpilaste liikumisharjumused fookuses.

A mu lapse koolis on nagunii kujundav hindamine. Tulemused küll märgitakse üles ja mõnikord õpetaja lisab tulemusele kiituse “Parandasid 1000 meetri aega 2 minuti võrra”.

Minu laps küll laulab ja joonistab.

#3134568:

#3132392:

Miks tublil sportlasel, muusikul, kunstnikul pole õigust ühtegi viit saada, aga matemaatikul on?

Mina jõudsin täpselt sama küsimuseni, kui nende teemade üle omapäi arutanud olen. Kui taibu saab eduelamuse matemaatikas ja füüsikas ainult viite näol, siis jällegi “lollil sportlasel” (iroonia!) on minu arvates sama õigus saada eduelamus kehalise viite näol. Ning taibu võiks oma hädavaevu kolmedega kehalises ka aru saada, et “elus kõike ei saa”. Ning kehalise asemel on täpselt sama muusika ja kunstiga. Ühele pole antud matemaatikas, teisele kunstis, kolmas on üldse düslektik, aga suurepärane muusik jne.

Numbriga hinnatavates ainetes on ka nö tasemevahe ees. Kui kehalises on see võibolla selgemini nähtav, st kidur laps jõuab vähem, kui muskleis punapõskne, siis edu matemaatikas sõltub ju matemaatilistest eeldustest. Võib ju teha IQ testi kõikidele esimese klassi lastele ja siis selle põhjalt ka hinnata?

Kui siin tuuakse veel välja, et kehalisest kasvatusest peaks tekkima “rõõm liikumise vastu”, siis miks unustatakse ära, et ka matemaatikast võiks kõikidele lastele tekkida rõõm. Seda enam, et see on ju nii tähtis ja alus paljudele muudele ainetele ning elus läheb ilgelt vaja (nagu siin välja toodud on). Mina arvan, et kui te nõuate kehalise õpetajalt rõõmu süstimist ja huvi selle aine vastu, siis on äärmiselt ebaõiglane, kui te ei nõua seda matemaatika ja vene keele õpetajalt.

Just, olen siit korduvalt lugenud, et kehalise või muusika hinne “rikub tunnistuse ära”. Aga mõne muu aine hinne võib tunnistust rikkuda? Miks? Hinne pole preemia ega karistus, vaid näitab õpilase taset mingis valdkonnas. Mõnel on kõiges suurepärane tase, mõni on ebasportlik taibu, teine musikaalne ja lahtiste kätega, aga kõva peaga. Miks sede kõike ei või ühtmoodi ja õiglaselt hinnetega kajastada?

Meie koolis on kehaline arvestuslik aine, hindeid ei panda selle eest. Teatud elemendid ja asjad tuleb sooritada (pallivise, kaugushüpe, jooks jne), selle eest saavad arvestuse siis.

Mis asi siin kodust algab? Me mehega täiesti aktiivsed inimesed. Mina võin ju last innustada aga kui tunnis saab ainult neg tagasisidet siis andke andeks aga varsti ta sinna tundi ei lähe ja kes saab seda talle pahaks panna.

Järgmine näide sügisel jooksis 1 korra 300m ja nüüd kevadel oli ta aeg 2 sek halvem( jooksis üksi) õpetaja kommentaar oli et see juba päris halb 😀

Küsimus ei ole 1,2,3,4 ega 5 ! Vaid selles, et lapses säiliks sportimis tahe.

#3136429:

Mis asi siin kodust algab? Me mehega täiesti aktiivsed inimesed. Mina võin ju last innustada aga kui tunnis saab ainult neg tagasisidet siis andke andeks aga varsti ta sinna tundi ei lähe ja kes saab seda talle pahaks panna.

Järgmine näide sügisel jooksis 1 korra 300m ja nüüd kevadel oli ta aeg 2 sek halvem( jooksis üksi) õpetaja kommentaar oli et see juba päris halb ????

Küsimus ei ole 1,2,3,4 ega 5 ! Vaid selles, et lapses säiliks sportimis tahe.

Täpselt sama asi matemaatika, vene keele, füüsika ja muude ainetega. Mina tahaks, et mu lapsel oleks ka õppimise tahe. Et matemaatika teda ei hirmutaks, et ta ei leiaks, et vene keel on nõme jne.
Matemaatikas olen ise päris hea ja vene keele oskus on mul ok. Laps saab mõlemas tunnis negatiivset tagasisidet.
Liikumisharjumise tekitamisel on võimalik koduse elu ja eeskujuga väga palju ära teha. Käige matkamas, rattaga sõitmas, ujumas jne. Uskuge mind, normaalne inimene saab need harjumused ja ei seosta neid traumaatilise kolmega, mille sai palliviskes või kõrgushüppe tehnikas.

Mingid normid on, aga täitmine pole range. St, et kui tunnis osalesid, siis saad arvestuse kirja. Õpetaja on meil tubli ja hindab individuaalset arengut. Kui miskit, siis kirjutab, et katsu arendada palliviset vmt. Suht inimlik tundub.