Ei ole teada, et spordi kontekstis eestikeelsete sõnade tähendused muutuksid. Seega ei soovita oma peast neid tuletada. Mõtlevale inimesele ei ole sinu pakutud kahel käsitusel vahet.
Oot, mida Sa nüüd öelda tahadki?
Ei ole teada, et spordi kontekstis eestikeelsete sõnade tähendused muutuksid. Seega ei soovita oma peast neid tuletada. Mõtlevale inimesele ei ole sinu pakutud kahel käsitusel vahet.
Kas sa omaenda toodud linki suudad lugeda? Sealsamas on toodud nende sõnade erinevad tähendusvarjundid spordis või füüsikas kasutamisel.
Ja seal ongi kirjas, et see tähendab iga variandi puhul kiirust.
Ei ole teada, et spordi kontekstis eestikeelsete sõnade tähendused muutuksid. Seega ei soovita oma peast neid tuletada. Mõtlevale inimesele ei ole sinu pakutud kahel käsitusel vahet.
Oot, mida Sa nüüd öelda tahadki?
Ära pinguta, kui aru ei saa.
Ja seal ongi kirjas, et see tähendab iga variandi puhul kiirust.
Ma saan aru, et on mingi tungiv vajadus suvaliste teemade all sõna võtta, asjast midagi täpsemalt teadmata?
spordis on ikkagi kiirus ja tempo erinevad:
https://www.kalkulaator.ee/et/jooksutempo
spordis on ikkagi kiirus ja tempo erinevad:
Nii on kergem ju “sportlastele” kõikvõimalikke vidinaid müüa – saab rohkem kõikvõimalikke näite kuvada.
Aga tehke loogiliselt ka selgeks, miks on vaja teada seda nn tempot, mitte kiirust km/h.
Nii on kergem ju “sportlastele” kõikvõimalikke vidinaid müüa – saab rohkem kõikvõimalikke näite kuvada.
Aga tehke loogiliselt ka selgeks, miks on vaja teada seda nn tempot, mitte kiirust km/h.
Konteksti huvides: kui mitu korda oled ise jooksmas käinud?
Muidugi kahju, et ka mõistlikematele teemadele valvetrollid koheselt sisse sõidavad.
Nii on kergem ju “sportlastele” kõikvõimalikke vidinaid müüa – saab rohkem kõikvõimalikke näite kuvada.
Milliseid vidinaid? mul on pmst üks ja sama vidin alati olnud, pulsikell (15 aasta jooksul 2 tk) ja vaatan sellelt tempot, mitte kiirust.
kas keegi regulaarsetest jooksjatest üldse kiirust vaatab? lihtsalt huvi pärast küsin
Nii on kergem ju “sportlastele” kõikvõimalikke vidinaid müüa – saab rohkem kõikvõimalikke näite kuvada.
Aga tehke loogiliselt ka selgeks, miks on vaja teada seda nn tempot, mitte kiirust km/h.
Konteksti huvides: kui mitu korda oled ise jooksmas käinud?
Üksjagu ja ilma igasuguste vidinateta. Ja mitte ainult jooksmas, vaid ka hooajaliselt jalgarattaga sõitmas või lume korral suusatamas, basseinis ujumas või spordisaalis sõudeergomeetril. On veel küsimusi?
Aga lollidelt muidugi tulebki taha ära võtta.
kas keegi regulaarsetest jooksjatest üldse kiirust vaatab? lihtsalt huvi pärast küsin
Tempot vaatan. Kiirus tundub mulle selles kontekstis sama sobiv nagu … 100m aega tundides mõõta.
Nii on kergem ju “sportlastele” kõikvõimalikke vidinaid müüa – saab rohkem kõikvõimalikke näite kuvada.
Milliseid vidinaid? mul on pmst üks ja sama vidin alati olnud, pulsikell (15 aasta jooksul 2 tk) ja vaatan sellelt tempot, mitte kiirust.
kas keegi regulaarsetest jooksjatest üldse kiirust vaatab? lihtsalt huvi pärast küsin
Ma huvi pärast küsin, miks sa seda tempot vaatama pead.
Ma jooksen ka tempo järgi, isegi pulssi ei vaata. Võistlustel on tunduvalt lihtsam oma jõuvarusid planeerida, kui tead, kui palju minuteid milliste kilomeetrite peale jätta võid. Kui iga kilomeetri järel on kohe näha, palju sekundeid varus või kui palju olen mõnel lõigul kaotanud, et planeeritud ajaga lõpetada.
Kui tahta konkreetseid tulemusi, siis on vaja konkreetseid temposid treenida. Sellepärast tempot jälgimegi.
a huvi pärast küsin, miks sa seda tempot vaatama pead.
Tempotreeningul ja võistlusel on selle järgi hea oma liikumist sättida. Tavatreeningul piirdun trennijärgselt heal juhul saavutatud keskmise kiiruse nentimisega, kui sedagi.
Mina tean, et pace on lõiguaeg. Kas siis 100m,500m, 1km, 1 ring või muu lõik, mida sportlasel parasjagu vaja ajaliselt mõõta on.
Mul on nüüd ka pulsikell ja küsin targematelt, kas see “pace” tähendab keskmist tempot 1 km kohta?
UNUSTA kiiruse järgimine esimesel aastal üleüldse ära, see kasvab sul nii-kui-nii -järgi üksnes pulssi (soovituslikult 60-75% sinu maksimaalsest pulsist) ja trenni aega. Ülemäära “järjekindel” ära ole -algajale on täiesti paras joosta ülepäeviti või üle kahe päeva, ühel nädalal igas kuus ole eriti “laisk” tehes vaid paar trenni.
Lisaks jooksmisele (või mõnel päeval jooksmise asemel) on kasulik tegeleda igasugu jõu ja ilunubritega, või mõne teise alaga.
Mina tean, et pace on lõiguaeg. Kas siis 100m,500m, 1km, 1 ring või muu lõik, mida sportlasel parasjagu vaja ajaliselt mõõta on.
Vaatasin oma pulsoka sätetest järgi- selle järgi on speed ja pace täpselt üks ja see sama, vastavalt omale soovile võid kuvada seda kas min/km(eelistatum joostes) või kmh (eelistatum rattasõidul) .Lõigu aeg on lõigu aeg(lap time).
Guugel : pace- “speed in walking, running, or moving.”
Ma jooksen juba 15 aastat regulaarselt ja kuna mul nüüd ka südameprobleemid, siis täiesti rahulikult 5-6 minutit km kohta. Lihtsalt päriselt naudin ja enesetunde järgi vaatan.
Ma kunagi tegin ka iga päev 11-13 km väga kiires tempos, aga sattusin põlveopile (ja mitte sellele väikesele). Ikka korralikult tegin liiga endale.
Kuidas teil, jooksjatel, põlved on? Mul pole iseenesest jooksmise vastu midagi, aga ei taha põlvedele liiga teha.
Vanust üle poole sajandi ,jooksustaaz pmst sama pikk-mitte ükski liiges ei valuta,
BTW-isiklikud rekordid jätkavad endiselt paranemist 🙂
IMHO võti on selles ,et ma pole kunagi ühekülgselt üksnes jooksnud, talvel lisandub suusatamine, suvel rattasõit jpm , kerge venitamine ja jõuharjutused kuuluvad jooksmise juurde aastaringselt.
Ühekülgselt/igapäevaselt üksnes pikkade jooksude tegemine pole enam ammu see , mida korrektse jooksmistreeningu all silmas peetakse. Liiga palju ühte asja pole kunagi hea.
Pace jooksmise alal on alati olnud ja on ka edaspidi min/km tempo. Ei saa aru, miks on vaja korraldada mingi haige heitlus ÕS-i ja google’iga, kui erialaselt see lihtsalt on nii.
Mina olen jooksnud vahelduva eduga, st on perioodid, mil jooksen ja teised, mil keskendun rohkem rühmatrennile. Põhjused erinevad. Kuid lisaks õigele jalatsile ja kehaasendile loeb liigesele ka pinnas. Minu praegused jooksud toimuvad enamasti mere ääres liival ja see on hoopis mõnusam jooksupind kui nt asfalt või kõvakstambitud maa.
Distantsi puhul loeb mulle maastiku huvitavus ja vaheldusrikkus: metsas ja mere ääres jõuan tunduvalt kauem joosta kui tänaval. Mina teen võimlemis- ja venitusharjutusi vahele, siis on kuidagi kergem. Hea enesetunde saab nii- ehk naa.
Ma joosta ei suuda, liiga igav hakkab.
Kusjuures tegin ka jookus aga eesmärk oli kaal alla saada, mitte näljutamine.
2 x nädalas ei mõjunud-kaal ei tulnud alla. Siis sain vihaseks ja teen nüüd ca 6x nädalas ja kaal hakkas alla tulema.
Mõnus 5km tuli ca ühe suvega vist, ajaks 20minutit. Nüüd jooksen vabalt poolmaratoni, teen ühe sellise jooksu nädalavahetusel, nädala sees on distantsid 10-15km. Jõudsin selleni kahe aastaga. Umbes vist, täpselt ei mäleta. Pace on 4:30-5 minutit
Ära lase ennast sellest vastusest häirida. Tegu on iseseisvalt treeniva hobisörkija jaoks ebareaalsete tulemustega. Alustasin jooksmist 10 aastat tagasi, siis oli mul sihiks seatud 10km. Tuli vist kuu või kahega, aga jooksin väga-väga rahulikus tempos. Kilomeeter äkki 6:50-7:00 minutit. Distants ei ole see, mis tapab või raske on, tempo teeb asja raskeks. Nüüd on jooksustaaži mul niivõrd-kuivõrd 10 aastat. Käin 1-3 korda nädalas sörkimas. Enamasti umbes 4km otsad. Vahel on kuu-kaks pausi ka olnud. Selle aja sees olen teinud ka 4 poolmaratoni, maraton jääb ilma spetsiaalse treeningkavata liiga pikaks mulle. Olen aeglane jooksja, alla poole tunni 5km jooksen vaid parematel päevadel.
Täpselt sama. Vanus 37, alustasin 9 aastat tagasi. Sörgin paar korda nädalas 4-5 km 6:30-7:00 min/km tempos. Talvel ei jookse väga, vahel ka suvel pikad pausid. Vahel teen ka teisi kestvusalasid juurde. Teinud vist 5 poolmaratoni. Kava järgi ei treeni, jooksen siis, kui tuju on. Kaal on normis. Maratoni jaoks peaks jah ikka korralikult kava järgi ja suurema koormusega treenina, aga ma ei taha, et mingi sund peal oleks, kuigi maratoni tahaks teha läbi korra elus. Nüüd koroonaga pikem paus jäänud, aga sügisel võiks üle mitme aasta ehk jälle poolmaratoni ette võtta.
Aga kus te jooksete? Asfalti peal v6i pehmel pinnasel? Kas asfalt on p6lvedele kahjulik?
Mis inimesed need on, kes miinustavad? Et jooksen liiga vähe või milles probleem on?
Siin ongi lihtsalt mõned sarimiinustajad, kes miinustavad ilma igasuguse nähtava põhjuseta. Perekool võiks selle rumala rate-süsteemi täiesti ära kaotada.
Teemasse ka – ma saan juba väga vähese peale ilge südamekloppimise ja pulsikell näitab 167. Uskuda või mitte…
Mulle jooksmine ei istu, aga võin öelda rattasõidu pealt, et mida rohkem teha, seda allapoole pulss tulema hakkab. Mõni aasta tagasi ei olnud võimeline isegi bussi peale jooksma nii, et süda polnud kurgus ????nüüd pole probleemi.
Ma joosta ei suuda, liiga igav hakkab.
Kaevasid kaks aastat vana teema üles, et seda öelda?
Äkki teinekord katsuks kiiremini vastuse välja mõelda?
Väga tubli! Oluline ongi vaikselt ja mõistlikult alustada ning olla järjepidev ka siis, kui esimene hurraa on mööda läinud. Mõistlik oleks treenida vähemalt 3-4 korda nädalas (3 on absoluutne miinimum, millest veel kasu on). Üks trennikord peaks olema vähemalt 40 minutit, soovitatavalt tund; ning eriti hea, kui kord nädalas ka üks pikem tiir teha. Ning alguses peaks trenn olema aeroobses tsoonis, lühidalt öeldes peaks tekkima kerge hingeldamine ning selle juures saad veel rääkida. Kui hakkad tugevalt hingeldama, siis pingutad üle.
Jajah… Muidu pigem lösutada teleri ees, teeb sama välja eksole.
Vaatan imetlusega neid, kes jooksmas käivad. Ma ise ei suuda, olen korduvalt alustanud ja lihtsalt ei meeldi. Sõidan rattaga pigem.
Vaatan imetlusega neid, kes jooksmas käivad. Ma ise ei suuda, olen korduvalt alustanud ja lihtsalt ei meeldi. Sõidan rattaga pigem.
Iga algus on raske-kui see periood üle elada läheb varsti kergemaks ja kui siis veel natuke kannatada hakkab jooksmine sõltuvust tekitavalt meeldima.
