Esileht › Pereelu ja suhted › Kingitused isale ja äiale, mis neile meeldivad
Kas ainult isadepäeval tehakse kinke? TA pole küsinud konkreetse tähtpäeva kohta. Kummaline, kust see isadepäev tuli?
Huvitav tõesti. Isadepäeval tehakse teema, et mida kingite isadele ja äiadele ja siis on väga kummaline, kust see isadepäevakink küll tuli? Ma teen enne jõule teema, et mida kinkida näiteks ämmale, hakatakse midagi soovitama ja siis imestan, et kust see jõulukingi jutt tuli, ma otsin ämmale kinki hoopis ülikooli lõpetamise puhul.
Eee, isadepäeva teema tuli sisse sellest, et isadepäeval tehtud teema PEALKIRJAS on “isad ja äiad” eraldi märgitud 🙂 muidugi jaburalt meelevaldne seostamine, ma tean! 😀
Aga sellistele inimestele, kellel on “kõik olemas” ja kes pealekauba erilist vaimustust kingituste puhul üles ei näita (või on lausa teada, et ta eelistaks ise oma asjad osta) kingiks head-paremat söödavat ja joodavat ja ongi lihtne. Juubeliks kinkekaart (kuigi ma ise ei salli kinkekaarte, kinkige siis juba raha, see on palju likviidsem ja ei aegu- ma olen koroonaajal mitu kinkekaarti nt 200.- väärtuses pidanud korstnasse kirjutama, sest ei pääse Kaubamajja!)
Mina olen alati arvanud, et meelespidamine tekitab meeldiva emotsiooni, aga ju siis enamikes mitte.
Meelespidamine teeb meeldiva emotsiooni ainult juhul, kui sellega ei kaasne kohustusi ja see meelespidamine ei ole seotud mingite nõudmistega. Niipea, kui kaasnevad nõudmised (a la kui energiliselt sa tänad, kas see interjööri mitte sobiv ese ikka on eksponeeritud, kas sa ikka kannad minu kingitud sokke), siis meeldiv emotsioon kaob. Meelespidamine kätkeb ka seda, et sa päriselt huvitud, mis teisele oluline on ja huvitud ka sellest, et ta ei taha asju juurde, sest asjad tekitavad temas stressi ja ta peab leidma koha kuhu neid ära toppida oma niigi üle kuhjatud elamises. Seega meelespidamine peab sel juhul tähendama, et sa tõesti pead meeles ka seda, mis kingi saajale meeldib, mite ei lähtu sellest, mis sulle meeldib. Enamus inimesi mõtleb meeles pidamise all seda, et teine helistab, tuleb kohale, kulutab oma aega, et vestelda. Enamik inimesi ei taha tänapäeval, et neid meeles peetaks asjadega. Vestlus sõbraga on kordades väärtuslikum meelespidamine kui mingi saunalina.
kinkige siis juba raha, see on palju likviidsem ja ei aegu- ma olen koroonaajal mitu kinkekaarti nt 200.- väärtuses pidanud korstnasse kirjutama, sest ei pääse Kaubamajja!)
Eks siin oli ikka sinul ka veidi süüd, sest Partner kinkekaart, millega Kaubamajas saab oste teha, kehtib 3 aastat. Pole ka teised poed üle paari kuu järjest kinni olnud.
A.
Kas ainult isadepäeval tehakse kinke? TA pole küsinud konkreetse tähtpäeva kohta. Kummaline, kust see isadepäev tuli?
Aga mis vahet seal on, mille puhul meestele kinke teha? Sa arvad, et kui isadepäeval ei paku saunalina, reisiraamat ja püksirihm rõõmu, siis sünnipäeval või jõuludeks korraga pakub?
mina olen lahendanud probleemi sellega, et kingin tähtpäevadeks raha – minu vanemad on küllaltki noored ja tegusad inimesed ja nad teavad ise kõige paremini, mis nende elust puudu on.
jõuludeks kinkisin mitu aastat järjest ühistegevus meie perega – teatripiletid, need olid küll väga kümnesse käigud olnud.
kingin tähtpäevadeks raha – minu vanemad on küllaltki noored ja tegusad inimesed ja nad teavad ise kõige paremini, mis nende elust puudu on
Tegusad inimesed vaataksid kingitud raha meie peres kurvalt ja meeltesegaduses nagu soldat täid. Miks arvab kinkija, et meil on seda nagu puudu väga? Nii et peab lausa appi kargama. Kas haiseme või tundub, et sokid katki, et peab lausa materiaalset toetust pakkuma.
Kui aga keegi on tõesti tegus, aga hoolimata nooruslikkusest ja tegususest maru puudustkannatav, siis anname niisama rahalist tuge, ei oota selleks võimalust see pidulikult ja OHOOO!de saatel üle anda.
Tegusad inimesed vaataksid kingitud raha meie peres kurvalt ja meeltesegaduses nagu soldat täid. Miks arvab kinkija, et meil on seda nagu puudu väga? Nii et peab lausa appi kargama. Kas haiseme või tundub, et sokid katki, et peab lausa materiaalset toetust pakkuma.
Äkki ise oled imelik. Minule meeldib väga raha, leian sellele alati hea kasutuse. Pole seda kunagi võtnud abina või arvamusena, et mul on sellest puudu.
Tegusad inimesed vaataksid kingitud raha meie peres kurvalt ja meeltesegaduses nagu soldat täid. Miks arvab kinkija, et meil on seda nagu puudu väga? Nii et peab lausa appi kargama. Kas haiseme või tundub, et sokid katki, et peab lausa materiaalset toetust pakkuma.
Äkki ise oled imelik. Minule meeldib väga raha, leian sellele alati hea kasutuse. Pole seda kunagi võtnud abina või arvamusena, et mul on sellest puudu.
Raha kinkimisel tuleb jah mõelda, kellele kingid. Kui mina näiteks, kellel on keskmine palk, kingiksin 100 euri, mis on minu jaoks suur summa, oma vanematele, kes on mõlemad tippspetsialistide palgal, oleks see väga veider ja mõttetu žest – nemad ei saa rikkamaks, mina jään vaesemaks. Raha kinkimine on mõistlik ilmselt siis kui kingi saaja on miinimumpalgaline või elab pensionist. Muidu hakkab see lõputu raha ringiratast kinkimine – mina kingin 50 euri, järgmisel sünnipäeval saan 50 euri tagasi, siis jälle kingin mina selle 50 euri tagasi ja nii see ring lõputuna läheb, komme on justkui täidetud, ilma mingite väljaminekuteta, aga kas sellisel kinkimisel on üldse mõtet? Miks mitte lihtsalt külla minna ja juttu ajada?
Raha andmine on mõistlik vaeste puhul, aga siis ei peaks seda tegema jõuludeks ja pühadeks, vaid niisama.
Muidu on see tõesti alandav.
Raha andmine on mõistlik vaeste puhul, aga siis ei peaks seda tegema jõuludeks ja pühadeks, vaid niisama. Muidu on see tõesti alandav.
Ja kuidas sinu küünlad või pann parem kink on?
Raha andmine on mõistlik vaeste puhul, aga siis ei peaks seda tegema jõuludeks ja pühadeks, vaid niisama. Muidu on see tõesti alandav.
Ja kuidas sinu küünlad või pann parem kink on?
Küünlad? Pole elus kellegi küünlaid kinkinud.
Pann. Oh sa ei kujuta ette, kui rõõmus ma olin, kui sain soovitud 200-eurose kõrge panni. Ise soovisin ja saingi. Oleks ta mulle 200 eur pihku pistnud, et “kle mine osta see pann ise, ma’i viitsi mõelda ega valida”, oleksin muidugi imestunud. Aga ma selliseid ei tunne.
vaesematele sugulastele anname tuge muidugi, aga mitte vastavalt pühadegraafikule. Siis, kui vaja on.
Kas keegi tõeasti teeb teistele peale oma laste üle 200 euroseid kingitusi? Miks? Sest kui ma ise ei raatsi enesele 200 eurost panni osta, miks keegi teine peab raatsima seda mulle osta?
Kas keegi tõeasti teeb teistele peale oma laste üle 200 euroseid kingitusi? Miks? Sest kui ma ise ei raatsi enesele 200 eurost panni osta, miks keegi teine peab raatsima seda mulle osta?
Sest muidu teeks see pere 1300 eurose kingituse.
minu isale meeldisid kindlalt likööritäidisega kommid ja kõikvõimalikud reisid. raha sobis ka (kasutas reisimiseks).
mingi suva nänni viis uuskasutuskeskusse või jagas laiali.
äiast jäi peale tema surma kappide viisi kasutuselevõtmata kingitusi (pardlid, sussid, püksirihmad, traksid jne), kuigi ise käis viimastel eluaastatel narmendavate traksidega, lääbakates sussides, varvas august väljas.
Ainsad kingid, mille tõesti ära kasutas, olid šokolaadikommide karbid, need söödi ikka tühjaks.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kingitused isale ja äiale, mis neile meeldivad
