Esileht Koolilaps Kohustuslik kooliujumine – külm vesi, vettehüpped, arg laps

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )

Teema: Kohustuslik kooliujumine – külm vesi, vettehüpped, arg laps

Postitas:
Kägu

Minu laps on üleüldiselt ärevik, uued olukorrad ja kohad tekitavad stressi. Kuna ma seda teadsin, siis hakkasime ise temaga ujulas käima. Tema jaoks oli oluline juba see, et kuidas kapp lukustub ja muud protseduurid:) Selleks ajaks kui nad kooliga ujulasse kõudsid oli laps juba üsna enesekindel seal vees. Positiivne kogu selle harjutamise juures on veel see, et me jäimegi perega ujulas käima, nüüd laps ujub juba nagu vana kala.

Minu soovitus olekski võimalusel ise lapsega ujulas käia.

Siia tahaks kohe mitu plussi panna. See on just see, mida lapsevanem saab ise ära teha, et tema lapsele ujumistund mingi õudus ei oleks. Ise tuleb varakult vundament luua ja las treenerid õpetavad õige tehnikaga ujuma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil eelmisel aastal oli täpselt sama.

Minu tütar oli samuti pisike, kleenuke, arake, klassi kõige lühem laps. Alguses ujumistundidest kuuldes olime väga positiivselt meelestatud, valisime prillid, trikoo, ujumismütsi ja laps läks entusiastlikult tundi. Peale esimest ujumist oli selge, et midagi on korrast ära, sel päeval, kui oli ujumistund, oli laps juba hommikul nutune, samuti nuttis kooli minnes ja ka koolis. Hirm oli nii suur.
Proovisime temaga rääkida, teda rahustada, julgustada, toetada, klassijuhataja saatis meid koolipsühholoogi juurde, jne jne jne.
Suurt abi sellest kõigest polnud, psühholoog soovitas mõelda millelegi meeldivale, mis teda peale ujumist ees ootab, näiteks et pärast saab sokolaadi või kommi.
(Minul endal on näiteks kohutav hirm madude ees, kujutasin seal ette, kuidas psühholoog surub mulle kätte suurt jämedat madu ja hoiab teises käes kommi) Hahahaaa, seega, suurt abi sellest poleks.
Lapse põhiline hirm oli see, et vesi läheb üle pea, kuna ta oli lühike, siis seal kus teistel oli vesi rinnuni, oli temal kaelani. Õnneks oli klassijuhataja toetav, kõndis basseini kõrval ja julgustas teda.
Igatahes sai ta kuidagi selle arvestuse tehtud, aga minu point on pigem see, ära pisenda oma lapse hirmu, kuula ta ära ja vajadusel seisa tema eest! Ujumine on vajalik oskus, aga ma rõhutan, kõik lapsed ei ole ühesugused ja kui tal on vaja aega või individuaalõpet, siis peab ta seda saama. Ära jäta teda tema mures üksi. Räägi klassijuhatajaga, palu klassijuhatajal rääkida klassi lastega, et keegi ei narriks või pilkaks, räägi ujumistreeneriga. Igatahes sundida last ei tohi, see jätab trauma terveks eluks. Vajadusel räägi perearstiga ja võta vabastus.
Ujumine peab olema lõbu, mitte piin. Seda võib õppida ka hiljem ,siis kui laps selleks valmis on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ujumisoskus on elementaarne, loomulikult – aga MIKS peab vette hüppama??? Olen ligi 50, ujuma õppisin lasteaias, aga mitte iialgi pole ma suutnud vette hüpata – täielik tõrge. Ikka trepist, tasa targu vette.
On ikka õpetajad… Ilmselt selline sunnib ka kitse hüppama, köit ronima, suuskadega jäisest nõlvast kiirlaskuma jm õudukaid, mis lapsest kiiresti spordivihkaja teevad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina teeks lapsele vabastuse kooliujumisest ja samas läheks koheselt lapsega ise ujuma. Ma pigem säästaks lapse närvikava. Lõpuks hakkab ta sul haige olema just ujumistundide päevadel – psühhosomaatiliselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ujumisoskus on elementaarne, loomulikult – aga MIKS peab vette hüppama??? Olen ligi 50, ujuma õppisin lasteaias, aga mitte iialgi pole ma suutnud vette hüpata – täielik tõrge. Ikka trepist, tasa targu vette.

On ikka õpetajad… Ilmselt selline sunnib ka kitse hüppama, köit ronima, suuskadega jäisest nõlvast kiirlaskuma jm õudukaid, mis lapsest kiiresti spordivihkaja teevad.

Selle pärast, et kui sa kukud vette kuskilt, siis ei ole nii suur šokk? Äkki, ma ei tea? Paljudele lastele tõesti meeldib (iseäranis poisid) vette kargamine, aga KÕIGILE jah ei meeldi ega sobi. Mulle pole ka eluaeg vettehüpped pinget pakkunud. Ujun küll mõnuga, aga rahulikult lähen sisse alati. Jää peal ei tuterda talvel, ülepea vees üldiselt ei uju, purjus peaga ka vette ei lähe 🙂 kui laev upub või ülemaailmne veeuputus tuleb, siis ilmselt ei päästa ujumisoskus kah enam kedagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vette hüppamisest alustama küll ei peaks – pigem just tasapisi veega harjutada kuni tekib piisav julgus. soovitaks ka eratreenerit või ujumise algõpet väikeses rühmas ning ise lapsega ujumas käimist ja tema sihikindlat õpetamist (kasvõi enne treenerilt nõu küsida). ujumisoskus on tõesti hädavajalik ja tegelikult on vist nii, et mida noorem laps, seda lihtsam õpetada – ei ole veel ehk nii suurt hirmu tekkinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tallinnas koolikohustuslikus ujumises suvetööle ei jäeta, õpetajate (2 treenerit peaks kohal olema) tõttu ärajäänud tunde järgi ei tehta. 2 a tagasi oli ette nähtud 24 tundi. Väga kaua õppisid ujumisvestiga. Kel oli varasemast ajast selge, sai arvestuse tehtud. Minu laps sai mittearvestatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

minu poeg oli ka selles vanuses vee suhtes ettevaatlik. tema treeneriks audenteses oli inimene, kes pahandas ja õiendas öeldes, et tema samavana tütar küll oskab, hüppab , ujub, ei karda jnejne. ilmselgelt ei tekitanud selline jutt mu pojas muud kui trotsi. mida saab võrrelda üldse laste puhul, kellest üks on ujumistreeneri lapsena sündinud ja teine vaid sooja madala basseini ja rannaveega piirdunud.
aastate möödudes hakkas laps purjetama ja sellega kaasaskäiv ujumistrenn oli hoopis meeldivama ülesehitusega, seega sai laps ujumise selgeks ja naudib seda nüüd täiega. samuti vee all ujumist, hüppeid ja kõik muud.
soovin teemaalgataja lapsele julgust ja pealehakkamist, küll kõik tuleb omal ajal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ujumiskursustel annab treener tunnistuse, et oskab 25 või 50m ujuda ilma abivahendita. Kas sellest ei aitaks ujumistunni arvestuse täitmiseks, kui teete eratunnid mujal, mõnusamas ujulas, koos teiega või nt individuaaltunnid (või vähemalt väiksem rühm kui terve klassitäis), tema oma tempos ja võimete kohaselt vms. Treeneri ja kooliga tuleb läbi rääkida ja küsida.
Ma saan aru, et last, kes ujuda ei oska üldse või lausa vett kardab, ei lükata ikka basseini sügavamast otsast vette hüppama kohe esimesel korral. Mis mõttes?! Isegi meil “vene ajal” polnud sellist sadistlikku “uju või upu” metoodikat, õpetatakse pead vee alla panema, vee alla puhuma, hingamist jne. Väga vigane metoodika, see sobib neile, kes on niigi veeloomad ja julgevad.
Ma oma lastega ei oska kaasa rääkida, sest me oleme neljakuusest alates ujumas käinud ja lapsed on ujumistrennis ning praeguseks 2.klassi tunnis ujuvad nad 50m ilma vahendita ning teevad lihtsalt lõbu pärast ujumistrenni kaasa. Kuna ujumine on siiski elutähtis oskus, äkki teete talle ise lisatrenne, otsite koha, mõne lasteaia/kooliujula või spa trennid.

Ilmselge ka, et nohuga last ujuma ei saa viia (oleneb ka, kui terviseärevik sin aoled, mõni ema arvab, et nohu pole haigus, teise ema laps on “puruhaige” peale esimest aevastust), aga kui selleks on arstitõendit vms vaja, pead jälle treeneri/õpetajaga rääkima.
Ja ära memmeta last liialt, kui sul on vähegi tunne, et laps saab sellega hakkama, las ta pingutab. Eluaeg ei jää keegi talle kõik ette-taha ära tegema ja nunnutama. Aga ilmselgelt tuleb oma lapse eest ka seista, kui sul emana on tunne, et tal on see tõesti liiga raske.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sellest rahulikult vette minemist või hüppamisest – kas tõesti on veel teise klassi lapsi, kes ei ole veega harjunud? Et enne last jooksma ei õpeta, kui koolis see õppekavva tuleb või varem suuski alla ei pane, kui seda alles koolis nõutakse?
Vanemad peaksid kõige sellega varem tegelema, lapsi õpetaja ja harjutama. Ei ole mingi eriline spordifänn, aga suusad said alla ikka 5-6-aastaselt ja ujumaks hakkasime käima 3-kuuselt

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellest rahulikult vette minemist või hüppamisest – kas tõesti on veel teise klassi lapsi, kes ei ole veega harjunud? Et enne last jooksma ei õpeta, kui koolis see õppekavva tuleb või varem suuski alla ei pane, kui seda alles koolis nõutakse?

Vanemad peaksid kõige sellega varem tegelema, lapsi õpetaja ja harjutama. Ei ole mingi eriline spordifänn, aga suusad said alla ikka 5-6-aastaselt ja ujumaks hakkasime käima 3-kuuselt

Selle peale ütleks, et mis viga on rahustada rahulikku last …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma prooviks mitut variant. Räägiks õpetajaga, et äkki saab selle ujumise veidi vaiksemas tempos ja kasvõi kahe aasta peale jagada. Otsiks lapsele mõne algajate madala basseini kursuse, äkki kuhugi veel kohti saab, kus ta saab vähehaaval ja tõesti algajatega koos harjuda. Algajate kursustel alustataksegi tõesti nullist, näo vette panemistest jne.

Meil on lastel olnud veega mitu erinevat perioodi. Titena käisin nendega beebiujumises, vesi väga meeldis, kõik oli korras. Aga vanemal lapsel tuli u 2-3-aastaselt peale täielik veehirm, röökis nagu ratta peal, ei saanud ei basseini, ei järve või merre. Mingi rahustamine ega harjutamine ei aidanud. Viieselt läks õnneks üle, aga nägu vette ikka mingi hinna eest ei pannud ja basseinis sai ta vette tõesti ainult väga madalas ja soojas vees. Aga siis läks vähehaaval üle ja 7-aastaselt sai algajate kursusele pandud ja paari kuu pärast demonstreeris juba sukeldumis- ja ujumisoskust. Nooremal olid ka oma veehirmu perioodid, nii et ei aidanud teda ka see, et juba beebina basseinis käis. Aga tema sai ujumiskursustele kuueselt, praegu on seitse saamas ja väike ujumisoskus on olemas. Nii et see, et laps praegu kardab, ega ole esimesest korrast nagu hüljes vees, ei tähenda, et temast asja ei saa. See võib aega võtta, aga ilmselt teise metoodikaga ja mitte liiga kiirustades, saab temagi kindlasti ujumise selgeks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on kolmanda klassi poiss, kes on samuti ujumises hädine. Kusjuures muidu väga tubli ja sportlik laps, oma spordialal lausa tegija ja heade eeldustega, aga vot ujumises on viimane hädapätakas. Tal ka see teema, et on ülikõhn ja tal on külm, lisaks siis see veehirm sinna juurde. Vabastusi meie ei tee, käib korralikult tunnis ja eks teebki siis nii palju kui oskab. Midagi teha ei ole. Temast 2 aastat noorem õde on hoopis teisest puust ja oskab juba ammu ujuda. Lapsed on erinevad, aga seda ma küll ei poolda, et siis muudkui vabastusi kirjutada. On nagu on seal tunnis, ega keegi tal ära uppuda ikka ei lase.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas pika vabastuse kirjutamine üldse on nii lihtne? Viimased aastad koolitatakse kehalise õpetajaid selles stiilis, et isegi kipsjalad võiks ümber koolimaja jalutada jms. Ja et ühest küljest peaks arstide meelest lapsevanem tõendi kirjutama, aga teisest küljest tahetakse arstitõendit.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas teemaalgataja ujulas ütles, et vesi on külm?
Meil oli ka kord ujulas külm. Kurtsime seda ära minnes ja järgmine kord oli vesi ja õhk soojad. Ilmselt on olemas ka mingid normid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps oli samasugune, 3.klassis. Tegu küll poisiga, aga vees oli krampis ja värises. Oli nagu täiesti lukus ja teda ei õnnestunud kuidagi midagi tegema saada. Ujumisõpetaja kutsus mu ükskord tundi kaasa.
Minu laps sai abi kodusest harjutusest, mida õpetaja soovitas. Hakkasime iga päev näo vette panemist harjutama. Esialgu lihtsalt pesukaussi. Laps istus laua ääres ja pani näo vette, mina hoidsin oma kätt tema seljal ja lugesin sekundeid. Aja jooksul hakkas ta ka vee all välja hingama ja lõpuks vannis pani ka pea üleni vee alla. See kõik võttis mitu kuud igapäevast tööd. Ujumistundides käis samal ajal edasi. Arvestust ta ära ei teinudki, aga tohutu arengu saavutas selle ajaga küll.
Nüüdseks, 2 aastat hiljem eelistab ta endiselt pigem madalat vett ja niisama hulpimist, kuigi oskab mingil määral ka ujuda juba.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina jäin aga praegu mõtlema, et kas tõesti on realistlik ühe trimestriga ujumine nii selgeks saada, et see test ära teha? Kui laps alustabki täiesti nullist, näiteks näo vette panemise õppimisest?
Minu 8a laps käib ujumistrennis 3-4x nädalas ja seda kolmandat aastat ja ma poleks päris kindel selles, et ta 200m järjest ujuda jõuab. Sealjuures 25m ujumises on ta omavanuste hulgas väga hea. Trimestriga ma pakuks, et ongi võimalik ära õppida vee peal püsimine, et läbida 25-50m ja vee alla sukeldumine. Aga ehk ma alahindan lapsi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jäin aga praegu mõtlema, et kas tõesti on realistlik ühe trimestriga ujumine nii selgeks saada, et see test ära teha? Kui laps alustabki täiesti nullist, näiteks näo vette panemise õppimisest?

Minu 8a laps käib ujumistrennis 3-4x nädalas ja seda kolmandat aastat ja ma poleks päris kindel selles, et ta 200m järjest ujuda jõuab. Sealjuures 25m ujumises on ta omavanuste hulgas väga hea. Trimestriga ma pakuks, et ongi võimalik ära õppida vee peal püsimine, et läbida 25-50m ja vee alla sukeldumine. Aga ehk ma alahindan lapsi.

200 m on 3. kooliastmel ehk 7.-9. klass. Need on juba teismelised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelen regulaarselt spordiga (jooksmine, jõusaal), aga 200 m (8 otsa edasi-tagasi) ma küll järjest ära ei ujuks. Pausidega ehk. Kuus mõned korrad juhtun basseini ka, seepärast tean.
40 olen.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jäin aga praegu mõtlema, et kas tõesti on realistlik ühe trimestriga ujumine nii selgeks saada, et see test ära teha? Kui laps alustabki täiesti nullist, näiteks näo vette panemise õppimisest?

Minu 8a laps käib ujumistrennis 3-4x nädalas ja seda kolmandat aastat ja ma poleks päris kindel selles, et ta 200m järjest ujuda jõuab. Sealjuures 25m ujumises on ta omavanuste hulgas väga hea. Trimestriga ma pakuks, et ongi võimalik ära õppida vee peal püsimine, et läbida 25-50m ja vee alla sukeldumine. Aga ehk ma alahindan lapsi.

200 m on 3. kooliastmel ehk 7.-9. klass. Need on juba teismelised.

ilmselt võivad õpetajati samuti normid erineda?
minu 3.klassi laps tegi just arvestuse: vettehüpe- 100m krooli- 100m selili – hõljumine vees 100sek. kõik järjest ilma pausideta. tallinnas, koolikohustuslik ujumine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelen regulaarselt spordiga (jooksmine, jõusaal), aga 200 m (8 otsa edasi-tagasi) ma küll järjest ära ei ujuks. Pausidega ehk. Kuus mõned korrad juhtun basseini ka, seepärast tean.

40 olen.

Oled ikka kindel? Mina olen ülekaaluline, erilist trenni ei tee, kuid käin paar korda kuus hommikuti ujumas ja ujun tavaliselt 1,2 km. Ilma igasuguse pingutuseta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu laps käib hetkel 1.klassis. Eelmisel aastal võtsime paar eratrenni Audenteses ja kuna lapsel oli nii suur hirm, siis ei tulnud ujumistrennist midagi välja.
Plaanin arstitõendi kooli viia, kui ujumiseks läheb.
Iga asi omal ajal. Sundimisega ujumist selgeks ei saa. Lapsel peab ka huvi olema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelen regulaarselt spordiga (jooksmine, jõusaal), aga 200 m (8 otsa edasi-tagasi) ma küll järjest ära ei ujuks. Pausidega ehk. Kuus mõned korrad juhtun basseini ka, seepärast tean.

40 olen.

Oled ikka kindel? Mina olen ülekaaluline, erilist trenni ei tee, kuid käin paar korda kuus hommikuti ujumas ja ujun tavaliselt 1,2 km. Ilma igasuguse pingutuseta.

Täiesti kindel. Abikaasa tegeleb samuti jooksmisega. Maraton ja poolmaraton pole talle mingi probleem – jookseb hästi ja kiiresti, kuid ujuda ei jaksa üldse (üks ots maksimaalselt). Mõlemad oleme normaalkaalu alumises otsas.
Väga huvitav… Mida me siis ujudes erinevalt teeme? Miks üks jaksab ja teine mitte? Vale tehnika?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on peamine probleem hoopis see, et vesi on külm. Käisin ise lapsena ujumistrennis (mitte kohustuslikus) ja bassinivesi oli ikka täiesti jäine minu jaoks. Ujuda oskava täiskasvanuna oleks okei olnud, esialgu külm, aga peale mõnda aega ujumist hakkaks soe. Lapsena seisime seal vees, hambad plagisesid, treener rääkis, mida teha tuleb, algusevärk, need vees libistamised sirge kehaga nägu vees jne, aga sellist rapsimist, et soojemaks läheks, üldse ei olnud. Ainult järjest rohkem ja rohkem külm hakkas. Mäletan, et ei suutnud ülesannetele normaalselt keskendudagi, sest lihtsalt nii külm oli. Ujuma ei õppinudki, pärast viit-kuut korda lihtsalt enam ei läinud ja olen vanematele tänulik, et nad ei sundinud.

Keegi siin ütles, et ujumisoskus peaks olema esimene asi, mida vanemad lapsele õpetavad. Mina veetsin kõik suved maal vanavanemate juures, ühtki veekogu, kus ujumas saaks käia, lähedal ei olnud ja autot polnud ka. Basseinid olid vanasti kõik külmad, talvine harjutamine jäi seega ära. Eesti suvi on lühike ja vahel jahedavõitu, siis ei soojene ka järvedes vesi nii ruttu üles. Ja selleks, et ujuma õppida, peaks ikka mitmeid päevi veekogu juures veetma, rahus solberdama ja harjutama. Ei piisa sellest kui kaks korda käia ja siis järgmisel aastal jälle kaks korda.

Ujuma õppisin varateismelisena kui sai sõpradega nädalate kaupa rannas “hängitud”. Ja kuigi ujun nüüd hästi, pole mul endiselt erilist veesoolikat ja veekogudes-basseinides käin harva. Ka vannis käin ainult paar korda aastas, kuigi see on kodus olemas.

Minu lapsed õppisid seevasti juba lasteaiaealistena ujuma, sest elame Eestist väljas ja siin on basseinides väga mõnus soe vesi. Lastebasseinid on ujulates veel eraldi, seal ekstra soe. Panin nad ujumistrenni, neile endale väga meeldis ja tulemused tulid kiiresti. Mingit lõdisemist üldse ei olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ujumine oli ka minu jaoks õudukas. Ma polnud ennem kunagi basseinis ujunud, koera vist plädistada oskasin – muud mitte.
Meil pandi lapsed nagu mina madalasse otsa ja teised sügavasse vette. Kui ma pidin lõpuks hinde peale selile ujuma – seal sügavas vees kahjuks – siis käis treener mul suure luuavarrega vms järgi ja pani mulle selle selja alla kui hakkasin vee alla vajuma.
Täiesti haige. Igasuguse ujumistahte võttis see kogemus ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu meelest on peamine probleem hoopis see, et vesi on külm. Käisin ise lapsena ujumistrennis (mitte kohustuslikus) ja bassinivesi oli ikka täiesti jäine minu jaoks. Ujuda oskava täiskasvanuna oleks okei olnud, esialgu külm, aga peale mõnda aega ujumist hakkaks soe. Lapsena seisime seal vees, hambad plagisesid, treener rääkis, mida teha tuleb, algusevärk, need vees libistamised sirge kehaga nägu vees jne, aga sellist rapsimist, et soojemaks läheks, üldse ei olnud. Ainult järjest rohkem ja rohkem külm hakkas. Mäletan, et ei suutnud ülesannetele normaalselt keskendudagi, sest lihtsalt nii külm oli. Ujuma ei õppinudki, pärast viit-kuut korda lihtsalt enam ei läinud ja olen vanematele tänulik, et nad ei sundinud.

Keegi siin ütles, et ujumisoskus peaks olema esimene asi, mida vanemad lapsele õpetavad. Mina veetsin kõik suved maal vanavanemate juures, ühtki veekogu, kus ujumas saaks käia, lähedal ei olnud ja autot polnud ka. Basseinid olid vanasti kõik külmad, talvine harjutamine jäi seega ära. Eesti suvi on lühike ja vahel jahedavõitu, siis ei soojene ka järvedes vesi nii ruttu üles. Ja selleks, et ujuma õppida, peaks ikka mitmeid päevi veekogu juures veetma, rahus solberdama ja harjutama. Ei piisa sellest kui kaks korda käia ja siis järgmisel aastal jälle kaks korda.

.

TÄIESTI NÕUS. Vihkasin ka koolis seda kohustuslikku ujumist (kuigi tunnistan, et tänu sellele õppisin seliliujumise ära, ehkki tugevat ujujat minust ei saanud ja mina samuti ei jõua rohkem kui ühe basseiniotsa korraga ära ujuda, siis on juba vaja hinge tõmmata) just eelkõige külma vee ja sügavusekartuse pärast.

Kuidas aga aidata oma last, kui ta kardab? Usun, et ainus võimalus ongi leida mingi hea ujumistrenn või võtta eratreener ja käia ise lapsega palju-palju vees.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps käib hetkel 1.klassis. Eelmisel aastal võtsime paar eratrenni Audenteses ja kuna lapsel oli nii suur hirm, siis ei tulnud ujumistrennist midagi välja.

Plaanin arstitõendi kooli viia, kui ujumiseks läheb.

Iga asi omal ajal. Sundimisega ujumist selgeks ei saa. Lapsel peab ka huvi olema.

Mida täpsemalt see arst sinna tõendile peaks kirjutama?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tüdruk 2. klassis. Algas kohustuslik kooliujumine… laps ei ole olnud kunagi selline, kes hea meelega kohe vee alla hüppaks, ühesõnaga – kala vees ei ole. Pigem alalhoidlik, ettevaatlik. Ujuda ei oska üldse. Hästi haprakese kehaehitusega… esimesel korral kohe oli vaja neil suures basseinis hüpata vette, vee alla siis ka. Püüti vist küll kinni jne, aga ikkagi, teda selles olukorras on imelik ette kujutada. Tundub, et tal võis väga raske olla. Proovisime ise ka perega koos samasse basseini minna nädalavahetusel proovima, et positiivsust tekitada ja tõesti ongi suht külm vesi seal (äkki laste ujumise ajal oli soojem, ma ei tea ka). Laps värises terve selle aja, ujumise proovimisest ei tulnud miskit välja. Ise proovisin positiivsust säilitada, näitasin ette jne… aga jah, vesi oli ka minu jaoks ka seekord üsna külm, liigutades ja ujudes polnud minul hullu. Aga laps ju ujuda ei oska ju ja oli krampis seal külmas vees… Oleme ikka alati koos käinud spaades jne, seal nende täispuhutavate kätistega liugleb hea meelega, vesi on nendes kohtades enamasti soe ka. Aga vee alla ei ole ta sellegipoolest vabatahtlikult kunagi läinud.

Ta on ka palju haige. Praegu ka, üsna tavaline nohuviirus pole juba üle nädala üle läinud, pigem kipub hullemaks minema. Teised pereliikmed kõik ammu terved sellest juba.

Eks mu küsimus ongi nüüd, et mulle tundub küll, et tema puhul sellest ujumisest nõndaviisi asja ei saa? Midagi meeldivat ta selles ei leidnud, kardab juba uuesti minna, kartis kogu aeg seal olles ja see vägisi vettehüppamine kohe esimesel korral jättis ka vist jälje juba.

Ei teagi mida teha? Mulle tundub, et tema õpiks võib-olla ujuma rahulikus keskkonnas, enda tempos. Praegusel viisil saab äkki psühholoogilisi traumasid ja jääb elu aeg vett kartma?

Oeh, miks peab nii keeruline olema…

Keegi oskab nõu anda?

Kui laps on selline poolhaige kogu aeg (nohu ei lähe korralikult üle, hääl tihti kähe), siis ei ole vist nagunii mõtet saata sellisesse suht külma veega basseini teda?

Päriselt ka ujumisoskuseta lapsed pannakse kohe suurde basseini vettehüppeid tegema?
Minu lapsel on ka ujumistunde olnud aga enne küll kedagi suurde basseini ei lasta kui laps oskab 25m ujuda. Need kes oskavad, on suures basseinis ja need kes ei oska, väikeses basseinis harjutamas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps käib hetkel 1.klassis. Eelmisel aastal võtsime paar eratrenni Audenteses ja kuna lapsel oli nii suur hirm, siis ei tulnud ujumistrennist midagi välja.

Plaanin arstitõendi kooli viia, kui ujumiseks läheb.

Iga asi omal ajal. Sundimisega ujumist selgeks ei saa. Lapsel peab ka huvi olema.

Mida täpsemalt see arst sinna tõendile peaks kirjutama?

Vabastatud ujumistundidest tervislikel põhjustel. (vaimne tervis on ka tervis ja väga oluline)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tüdruk 2. klassis. Algas kohustuslik kooliujumine… laps ei ole olnud kunagi selline, kes hea meelega kohe vee alla hüppaks, ühesõnaga – kala vees ei ole. Pigem alalhoidlik, ettevaatlik. Ujuda ei oska üldse. Hästi haprakese kehaehitusega… esimesel korral kohe oli vaja neil suures basseinis hüpata vette, vee alla siis ka. Püüti vist küll kinni jne, aga ikkagi, teda selles olukorras on imelik ette kujutada. Tundub, et tal võis väga raske olla. Proovisime ise ka perega koos samasse basseini minna nädalavahetusel proovima, et positiivsust tekitada ja tõesti ongi suht külm vesi seal (äkki laste ujumise ajal oli soojem, ma ei tea ka). Laps värises terve selle aja, ujumise proovimisest ei tulnud miskit välja. Ise proovisin positiivsust säilitada, näitasin ette jne… aga jah, vesi oli ka minu jaoks ka seekord üsna külm, liigutades ja ujudes polnud minul hullu. Aga laps ju ujuda ei oska ju ja oli krampis seal külmas vees… Oleme ikka alati koos käinud spaades jne, seal nende täispuhutavate kätistega liugleb hea meelega, vesi on nendes kohtades enamasti soe ka. Aga vee alla ei ole ta sellegipoolest vabatahtlikult kunagi läinud.

Ta on ka palju haige. Praegu ka, üsna tavaline nohuviirus pole juba üle nädala üle läinud, pigem kipub hullemaks minema. Teised pereliikmed kõik ammu terved sellest juba.

Eks mu küsimus ongi nüüd, et mulle tundub küll, et tema puhul sellest ujumisest nõndaviisi asja ei saa? Midagi meeldivat ta selles ei leidnud, kardab juba uuesti minna, kartis kogu aeg seal olles ja see vägisi vettehüppamine kohe esimesel korral jättis ka vist jälje juba.

Ei teagi mida teha? Mulle tundub, et tema õpiks võib-olla ujuma rahulikus keskkonnas, enda tempos. Praegusel viisil saab äkki psühholoogilisi traumasid ja jääb elu aeg vett kartma?

Oeh, miks peab nii keeruline olema…

Keegi oskab nõu anda?

Kui laps on selline poolhaige kogu aeg (nohu ei lähe korralikult üle, hääl tihti kähe), siis ei ole vist nagunii mõtet saata sellisesse suht külma veega basseini teda?

Päriselt ka ujumisoskuseta lapsed pannakse kohe suurde basseini vettehüppeid tegema?

Minu lapsel on ka ujumistunde olnud aga enne küll kedagi suurde basseini ei lasta kui laps oskab 25m ujuda. Need kes oskavad, on suures basseinis ja need kes ei oska, väikeses basseinis harjutamas.

Jah, päriselt. 🙁

Igal pool ei ole nii häid tingimusi. Maakoolides ei ole suurt valikut, ongi ainult nt 50 km kaugusel asuv suur bassein (mingit lastebasseini eraldi ei ole), kuhu bussiga praktiliselt terve koolipäeva arvelt sõidetakse. Linnas kõik kohad juba linnakoolide laste kurustega täidetud.

Riigil on ju tore mõte, et õpetame kõik ujuma, elutähtis asi jne. Aga reaalselt selle kõige elluviimine logiseb nii individuaalsel kui ka ühiskondlikul tasemel.

Mina paningi lapse nüüd trenni oma raha eest. Varsti algab kursus. Kooli ujumisse enam ei lähe. Tegid mõned teisedki lapsevanemad nii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )


Esileht Koolilaps Kohustuslik kooliujumine – külm vesi, vettehüpped, arg laps