Teema: Kooli koroona ajal…

Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

#3642079:

#3641628:

Visiir ei asenda maski.

mis mõttes ei asenda? visiir on ka mask.

Terviseameti vastus (24.04.2020):

Terviseamet ei ole vastu visiiride kasutamisele näo otsese kaitsevahendina köhimisel / aevastamisel tekkivate pritsmete vastu.

Kuid amet ei aktsepteeri nende kasutamist maskide asemel, kuna visiiridel puudub kaitsetoime sisse hingatavas õhus leiduvate viiruste vastu.

#3634744:

#3634707:

#3634449:

Mida teha vôi kuhu pöòrduda, et laps saaks kodust õppida ja ei pea koroona tõttu istuma jääma ja vanem ei pea kogu vastutust ôppimise eest enda peale võtma.

Loomulikult saab laps kodus õppida – tuleb teha avaldus koduõppeks.

1. Paraku need kaks asja välistavad teineteist. Kui teha avaldus koduõppeks, siis just nimelt lapsevanem võtab vastutuse lapse õppimise eest. TA tahab ju, et laps oleks koduõppel, aga tema peseb vastutusest käed puhtaks. On ka variant jätta laps koduõppele ning võtta talle täiskohaga koduõpetaja. Mu meelest on see koroona otsitud põhjus. Muud viirused pole kuhugi kadunud, aga neid ei kardeta, ainult koroonat.

Lihtsalt koroona on neist kindel surm ja seni kôige surmavam. Vaktsiin tuleb aga alles siis, kui tervishoiutòòtajad on saanud selle ja last ei vaktsineerita ikka

kindel surm???? :)))))))

Hetkel on eesti statistika põhjal suremus 0,8… % Tegelikkuses veel oluliselt väiksem, kuna statistikas kajastatakse koroonasurmaks ka kõik muul põhjusel surnud inimesed kui nad juhtusid olema samal ajal koroonapositiivsed. Lisa sinna juurde veel see, et haigestunuid, keda statistika ei kajasta, on palju rohkem sest kõiki ei ole testitud. Seega sinu kindle surm on kuskil seal 0,8 allpool.
Kui sa võtaksid natuke veel ka seda arvesse, et su laps ei kuulu riskirühma (valdav enamus surnud inimesi on vanemad ja krooniliselt raskeid haigusi põdevad inimesed) siis sinu kindel surm on lihtsalt naerukoht.

#3642797:

#3642362:

#3634744:

#3634707:

#3634449:

Mida teha vôi kuhu pöòrduda, et laps saaks kodust õppida ja ei pea koroona tõttu istuma jääma ja vanem ei pea kogu vastutust ôppimise eest enda peale võtma.

Loomulikult saab laps kodus õppida – tuleb teha avaldus koduõppeks.

1. Paraku need kaks asja välistavad teineteist. Kui teha avaldus koduõppeks, siis just nimelt lapsevanem võtab vastutuse lapse õppimise eest. TA tahab ju, et laps oleks koduõppel, aga tema peseb vastutusest käed puhtaks. On ka variant jätta laps koduõppele ning võtta talle täiskohaga koduõpetaja. Mu meelest on see koroona otsitud põhjus. Muud viirused pole kuhugi kadunud, aga neid ei kardeta, ainult koroonat.

Lihtsalt koroona on neist kindel surm ja seni kôige surmavam. Vaktsiin tuleb aga alles siis, kui tervishoiutòòtajad on saanud selle ja last ei vaktsineerita ikka

kindel surm???? :)))))))

Hetkel on eesti statistika põhjal suremus 0,8… % Tegelikkuses veel oluliselt väiksem, kuna statistikas kajastatakse koroonasurmaks ka kõik muul põhjusel surnud inimesed kui nad juhtusid olema samal ajal koroonapositiivsed. Lisa sinna juurde veel see, et haigestunuid, keda statistika ei kajasta, on palju rohkem sest kõiki ei ole testitud. Seega sinu kindle surm on kuskil seal 0,8 allpool.

Kui sa võtaksid natuke veel ka seda arvesse, et su laps ei kuulu riskirühma (valdav enamus surnud inimesi on vanemad ja krooniliselt raskeid haigusi põdevad inimesed) siis sinu kindel surm on lihtsalt naerukoht.

Krooniline raske kopsuhaigus ja lisaks veel raske haigus on naerukoht?

Sa reageerid üle!

#3643013:

Tänased numbrid on küll sellised, et mitte ei tahaks esmaspäeval kooli minna…

võiks tõesti paar nädalat distantsõppel olla ja seejärel vaadata, mis edasi saab.

ma ei julge ise hetkel kooli minna ja ei taha ka oma lapsi saata.

Ärge saatke, kes kahtlevad. Praegu on tõesti kahtlane jama. Lätis-Leedus on koolid kinni igatahes veel pikka aega.

#3643816:

meie majas elab näiteks laste 94-aastane vanavanaema. ei tahaks tõesti lapsi kooli saata.

ise te ei käi mitte kuskil.

#3643853:

Ma olen hetkel ikka väga rahul et lapsed veel üheks nädalaks distantsõppele jäävad, vanuse ja koolide asukoha tõttu.

Kui peaks kooli saatma, siis vist ei julgeks, leiaks põhjuse koju jätmiseks. Selle ühe nädala peaks ikka kogu Eestile andma. Sest nüüd ju alles tulevad aastavahetusepidude ja pika koolivaheaja järgsed tõelised numbrid. Ei saa aru miks neid ära ei oodatud.

Ja peamine, kuidas nüüd meie eesrindlikus e-riigis ei suudeta distantsõpet järje peale saada. Me osad ju teame kuidas tugevad koolid saavad super hästi hakkama. Äkki annaks siis teisi koole/õpetajaid ka koolitada?

kus kuskil koolis peale Harjumaa ja Ida-Virumaa  (v.a 1.-4. klass, 9. ja 12. klass) jätkub uuel nädalal distantsõpe?

eile Aktuaalses Kaameras öeldi, et teistes maakondades jätkub kontaktõpe, kui koolipidaja ei otsusta teisiti.

saan aru, et lapsed võin ju koju jätta. aga õpetajad ei saa lihtsalt koju jääda, sest ei julge võibolla tööle minna. ma ei usu, et hetkeolukorras enamus õpetajaid hea tundega esmaspäeval tööle lähevad… mulle tundub, et õpetajaid ei kaitse hetkel mitte keegi.

#3641393:

Inglismaal leviv uus koroonaviirus on lastele ohtlik ????

https://timesofindia.indiatimes.com/life-style/health-fitness/health-news/coronavirus-uks-new-coronavirus-strain-poses-serious-risks-to-children-too-as-per-scientists/photostory/79854397.cms?fbclid=IwAR3EuU40zJl4D_MT9S1YJAzAtB9eztgf89dbYyT-ezaQDvCSdHB_XO0SYxo

https://www.rcpch.ac.uk/news-events/news/rcpch-responds-media-reports-increased-admissions-children-young-people-covid-19?fbclid=IwAR0XiZMyTBX6e9U6OGq04z-rrdyQRkvgGocCwxyxkQ-idaYj-DjP5KmLFEo

https://www.reuters.com/article/us-health-coronavirus-variant-children-idUKKBN28V2F5?fbclid=IwAR0iy4wKPvdBzaWrFtKsJlBS0GXhD4lPlS7uoIYqeGWn7qaZ_VsJyHA3ZsU

Ilmselt ikka mitte ohtlikum kui praegune leviv tüvi. Uus tüvi lihtsalt nakatab lapsi kergemini. Aga pole tõestatud, et see uus tüvi on ohtlikuma kuluga kuidagi.

https://www.err.ee/1232386/alar-aab-lastevanematele-koroonaviirus-voib-olla-lastele-eluohtlik

Koroonaviirus võib lastel esile kutsuda eluohtliku seisundi paar kuud pärast esmast nakatumist, kirjutab Alar Aab.

Väga segane on hetkel igal juhul see infovoog, mis kontaktõppe taastamist puudutab. Valitsuse otsuse järgi Tartus koolid justnagu avataks, kuid linn ajab hoopis oma rida ja enamus lapsi siiski kontaktõppele ei pääse, vaid jätkavad täielikul distantsõppel. Nii läheb meie 3. klassi laps järgmine nädal täielikule kontaktõppele, kuid 7. ja 10. klassi omad jäävad täielikule distantsõppele. Samas taastub järgmine nädal Tartus enamus huvitegevusest. 10 inimest grupis + treener või õpeataja on kõikjal huvitegevuses ja spordis siseruumides lubatud.

#3644513:

Väga segane on hetkel igal juhul see infovoog, mis kontaktõppe taastamist puudutab. Valitsuse otsuse järgi Tartus koolid justnagu avataks, kuid linn ajab hoopis oma rida

Ei ole ju nii segane. Tartu ei aja mingit “oma rida”, see ongi antud koolipidaja otsustada.

#3644283:

Mina oleksin nõus koduõppega, kui kõik tunnid toimuvad vastavalt tunniplaanile Zoom keskkonnas.

Kõigepealt, Zoom on minevik, vähemalt koolitundide jaoks. On TEAMS ja Google Meet .

Aga kujutage nüüd ette et minu lapsel tunnid toimuvadki Google Meetis ja enamus tunnid ja õpetajad õpetavadki uusi teemasid ja toimuvad kontrolltööd ja konsultatsiooid ja kõik see toimub distantsilt.

Ja ei ela üldse arusaamas et nii on kõikides koolides, tean täpselt, halvustamata,  kui teisel tasemel osades koolides distantsõpe toimub.

Distantsõpe toob lihtsalt eriti teravalt esile koolide ebaühtlase taseme.

#3644567:

Just – Alar Aabi artiklis oli eelkõige jutt sellest, et me EI TEA, mis tagajärjed sellel viirusel üldse on. Ja et põhjust muretsemiseks on ka siis kui laps on selle korra väga kergelt läbi põdenud.

Soovitan link avada ja tema artikkel mõttega läbi lugeda. Üksikute lausete väljatoomine ei anna edasi selle artikli mõtet.

Otsustasin, et enda 3. klassi last ma jrgm ndl veel kooli ei saada.

Kahjuks ei leia tema toodud artiklist, kus on kirjeldatud, et laps põeb teist korda covid-infektsiooni. Kirjas, et leitakse kas PCR või antikehad, agaet neil lastel oleks uus infektsioon ma ei leia.

Jah ta on arstiteaduskonna lõpetanud, aga siiski eluaeg laboris töötanud. Selliseid sündroome on teistegi viiruste korral ja esineb väga harva. Eestis on nt Kawasaki haigusega ( mis on sarnane) keskmiselt 1 laps aastas.

ausalt öeldes ei tohiks selliseid artikleid üldse tavaajakirjanduses ilmuda, nende eesmärk on hirmutada ja inimene, kes sellest artiklist aru ei saa, võib saada sellest psühhotrauma ja hirmu.

Nt antud sündroomile on ravi olemas, samamoodi peatatakse autoimmuunne sündroom. Jah inimene võib ka surra, aga see on ikka väga harv.

#3644532:

#3644421:

Alla 15-aastaste laste seas on Covidi tagajärjel surma tõenäosus väiksem kui üks 100000-st. Ka ülaltsiteeritud artiklis mainitud sündroom on siiski väga harv. Eestis elab kokku veidi üle 200000 alla 15-aastase lapse. Kui nad kõik viirusesse nakatuksid (reaalselt pole see võimalik, kõik ei nakatu isegi siis kui on pikalt lähikontaktis haigega), siis see tähendaks, et ei sureks üle 2 lapse. Kui neid oleks 2, siis oleks need tõenäoliselt raskete kaasuvate haigustega lapsed (vähk, immuunsuspuudulikkus vms).

Nii et kui TA laps on nii terve, et ta normaalsel ajal saab koolis käia, mitte ei veeda ta oma elu haiglas, siis isegi kopsuhaigusest hoolimata ei ole ta eriti koroonaviiruse poolt ohustatud. Koolide pärast tuleb muretseda ainult sellepärast, et koolis on võimalik suurte kollete teke – üks nakatunu annab viiruse edasi 10-20 inimesele, ja sealt levib see viirus omakorda edasi peredesse ja töökohtadesse jms. Laste enda pärast ei ole vaja eriti muretseda.

Alar Aab ei ole niisama soolapuhuja vaid meditsiiniharidusega teadusdoktor. Ka mina näen probleemi pigem selles, et haigus on uus ja tugevalt organismi laastav. Keegi ei tea, kuidas ta lapse organismile tegelikult mõjub ja miliised võivad olla hilisemad komplikatsioonid; kuidas esialgu haiguse näiliselt kerge läbipõdemine võib mõjutada järglasi jne. Mõte on siiski see, et sellesse haigusesse ei tohi suhtude kergekäeliselt ja mõelda, et lapsed põevad kergelt läbi ja probleemi pole.

Mina ka ei ole niisama soolapuhuja.

Aga – maailmas on miljonid lapsed praeguseks koroona läbi põdenud. Kui oleks tõsiseid põhjuseid laste pärast muretsemiseks, siis oleks see ikkagi ammu teada. Alar Aabi kirjeldatud sündroom on siiski üliharv ja seda on esinenud seal, kus haigestunud laste arv on sadades tuhandetes (ja siis ka on olnud üksikud juhud). Tõepoolest, koroonaviirus on üldiselt märksa hullem asi kui gripp ja selles pole kahtlustki, kuid laste puhul see päris nii ei ole. Enamus lapsi põeb kas ilma sümptomiteta või väga kergelt, haiglasse ei satu peaaegu mitte keegi (Eestis ka vast paar juhtu kus laps on paar päeva haiglas olnud). Ka nn “pikka covidit” (ehk kauakestvaid tüsistusi), mida täiskasvanutest tuleb ette vähemalt 10% põdenutest, esineb lastel väga vähe. Laste kooliskäimine on sellepärast risk, et lastel on palju kontakte ja nakkuse sattumine koolidesse võib olulisel määral kiirendada nakkuse levikut  – kuid laste enese jaoks ei ole see reeglina suur probleem. Mõistlikult ettevaatlik tasub ikkagi olla, aga ärge ka üle muretsege.