Apteegis ei käigi, sest maske seal nagunii ei müüda.
Poes käin nii, nagu paljud teised – desovahend ja kindad. Üritan käia sellistel aegadel, kus poleks palju kliente. Alates 14.03 olen tegelt vaid 2x poes käinud. Nüüd peaks minema, olen liiga kaua edasi lükanud ja mitmed asjad on otsas. Lambipirne on ka vaja – tuleb välja, et 2 pirni, mille ma varuks ostsin sügisel, ei töötagi.
Kas nüüdses kriisi olukorras enam elatist lastele maksma ei pea?
no mina võtan üsna tõsiselt. poes käin korra nädalas, sealt saan elementaarsed apteegitarbed ka ostetud (päevakübaratilgad, c vitamiin). kasutan kindaid, respiraatoriga maski, iseteeninduskassat, poes käin väikelinnas hommikul kell 9.00. inimestest hoian eemale ja peale poeskäiku lasen kõik cutaseptiga üle. muul ajal viibin kodus, mis asub lähimast naabrist 7 km kaugusel. lähedastega suhtlen telefoni teel.
kuni kella 11ni paluti ju noorematel poes mitte käia, et sel ajal saaks riskigrupp oma oste teha.
Enne poodi tõmban kätte kindad, teen ostud, panen kotti. Poest väljudes puhastan panga- ja poekraadi, viskan kindad ära ja istun autosse. Kodus lasen kauba kuuma vee alt läbi ja laon kappi, poekott läheb pessu.
Poes käim 1x nädalas.
kuni kella 11ni paluti ju noorematel poes mitte käia, et sel ajal saaks riskigrupp oma oste teha.
Ja millest järeldad, et ta riskigrupp pole?
Apteegis pole vist aasta aega käinud. Mis sinna pidevalt asja on üldse?
Toidupoes käin täpselt nii nagu alati, kord päevas. Koju jõudes pesen käed puhtaks … kui meelde tuleb. Ei desinfitseeri midagi.
Kas nüüdses kriisi olukorras enam elatist lastele maksma ei pea?
Ei pea jah, nüüd võivad kõik lapsed nälga surra.
kasutan ühekordseid kindaid ja riidemaski. Viimane läheb pärast pessu või sügavkülma, kindad peale poest väljumist prügikasti.
Poest ostetud asjad pesen üle sooja veega…Pikivahet hoian ka. Kui kasutan riidekotti, siis läheb see pessu, soovitav on kasutada kilekotti.
Pangakaardi puhastan antibaketriaalse niiske salvrätiga.
Kõik. Kuulun riskirühma.
Viimane läheb pärast pessu või sügavkülma,
Professor Merits just ütles, et sügavkülmas säilib viirus….aastaid.
Viimane läheb pärast pessu või sügavkülma,
Professor Merits just ütles, et sügavkülmas säilib viirus….aastaid.
Täpselt sama tahtsin kirjutada.
Miks haiguse diagnoosi saanud inimene saadetakse koju? Riik peaks nad kohe isoleerima, tagama neile toitlustuse kuni nad on tervenenud. Tühje hosteleid, ühiselamuid jms. on küll – kindlasti on võimalik saada hinnas kokkuleppele – haige pannakse sinna, lahkuda sealt ei tohi enne, kui teistele enam ohtlik ei ole.
Oli see nõukaaeg, mis oli – aga nakkushaige viisi kasvõi miilitsa abil kinnisesse nakkushaiglasse ja sealt enne välja ei saanud, kui oli terve.
Ehe näide oli see Rakvere juhus, kus haige läks poodi shoppama.
Ausalt ise ei kujutaks ette, kui keegi mu perekonnaliige saaks diagnoosi – siis kuidas ma teda kodus põetan ilma et ta mind ja lapsi ei ohustaks.
Pangakaardi puhastan antibaketriaalse niiske salvrätiga.
Antibakteriaalsed puhastusvahendid ei tee viirusele midagi.
Nojah. Aga kui peres on lapsed ja mõlemad vanemad haigestuvad? Kas lapsed tohiks Sinu stsenaariumi järgi kaasa võtta sinna hostelisse vm?
Kui lapsed on kontrollitud ja terved – siis ei tohiks nad olla ka koos haigete vanematega? Tegu on ülinakkava haigusega, seega oleks tulnud kohe iga haigusekandja ühiskonnast kuni tema täieliku tervemiseni isoleerida nagu tehakse Hiinas ja seal hakkab asi kontrolli alla saama.
Meil on selleks vaid “vestlus”, millest ei piisa ja me keegi ei tea, kui palju tegelikult meie hulgas on viiruselevitajaid.
Teiseks peaks olema ka avalik, et inimesed teaksid, kus ja kes võib seda viirust levitada, Rakveres isegi varjatakse seda poodi, kus nakkushaige käis.
Kui tahetakse, et koroonahaige istub kodus (terve perega), siis peaks korraldama vähemalt toidu toomise või toitlustamise kodus, et haige, kellel ehk pole kedagi paluda, et toitu tooks poest, ei peaks näljas olema või ikkagi poodi minema, sest kodus pole midagi süüa! Ei ole paljudel haigestumise hetkeks 14 päeva toiduvarusid perele ja wcpaberist süüa ikka ei tee, või kuidas. E-poest saad toidu väga heal juhul 10+päeva pärast.
Praegusel hetkel on nagunii haigus kontrolli alt väljunud ja igaüks võib olla nakatunud või selle juba teadmata läbi põdenud. Alguses oleks seda pidanud kohe tegema ja positiivse testi andnud isoleerima ning samuti reisilt tulnud inimesed (vähemalt esialgu itaaliast ja riskipiirkondadest). Need positiivse proovi omajad on ju terviseametile jne nimeliselt teada! Või rangemalt kontrollima, mitte jätma kõike inimese enda terve mõistuse ja vastutustunde hooleks, mis üllatavalt paljudel ikka longab… ja no ega iga tavainimene ei saagi olla mingi nakkushaiguste spetsialist, et temalt täiuslikke isolatsiooni oskusi nõuda paugupealt, tema teeb ikka nii nagu tunneb ja parema äranägemise järgi, haigena ei tunne, järelikult pole ju häda midagi jne.
Koroonahaige peaksid olema riigi poolt korraldatud isolatsioonis.
Selle üle arutlevad praegu enamus maailma riike.
Ja enamus riike EI OLE seda otsust teinud, isegi suur ja võimas USA mitte.
Erandiks on vaid Singapur, kus tõepoolest nii toimitakse.
Eesti ei pooltki nii rikas ja pandeemiakogemusega riik, kui Singapur, ehk see jõuab teemaalgatajale vast ikka kohale?
Ehk siis vastus on, et muidugi peaksid, aga maksa see kinni.
Enne kobisemist.
Kui lapsed on kontrollitud ja terved – siis ei tohiks nad olla ka koos haigete vanematega? Tegu on ülinakkava haigusega, seega oleks tulnud kohe iga haigusekandja ühiskonnast kuni tema täieliku tervemiseni isoleerida nagu tehakse Hiinas ja seal hakkab asi kontrolli alla saama.
Meil on selleks vaid “vestlus”, millest ei piisa ja me keegi ei tea, kui palju tegelikult meie hulgas on viiruselevitajaid.
Teiseks peaks olema ka avalik, et inimesed teaksid, kus ja kes võib seda viirust levitada, Rakveres isegi varjatakse seda poodi, kus nakkushaige käis.
Aga kuhu need lapsed siis lähevad? See “kontrollitud” ei anna ju mingit garantiid, et test pole valenegatiivne — valenegatiivseid teste võib eriti kergesti saada nakatumise algfaasis, kui viiruse eksponeeritus hingamisteedes on veel madal. Samas on haigeks jäänud vanemate lastel siiski väga suur tõenäosus, et nad tõesti on vanematelt viiruse saanud, ja just lapsed on väga sageli asümptoomsed viiruse levitajad — seega tervete sugulaste juurde saata oleks neid igal juhul ohtlik ja vastutustundetu. Aga kuhu siis?
Minu jaoks muide vägagi aktuaalne ja praktiline küsimus. Ma olen kahe väikelapsega meditsiinitöötajast üksikvanem ja olen juba mõnda aega murdnud pead, mis mu lastest peaks küll saama, kui juhtuks, et ma ise haigestuksin ja vajaksin näiteks haiglaravi.
Olukord toob välja ikkagi selle, et inimeste mõistusele loota ei ole. Reisilt tulnuid oleks tulnuid oleks tulnud pannna riigi poolt 2-nädalasele karantiinile, mitte – et loeme sõnad peale ja enda asi, kuidas hakkama saate ning kes söögi koju toob. Lennujaama ja sadama lähedal on tühje hotelle küll. Fakt see, et see osa said haiguse külge välismaal.
Juba haigeid ei oleks tohtinud kodusele ravile saata, kohe oleks tulnud saata kuskile, kus on nende üle järelvalve. Ja kogu saavad siis, kui on arst terveks tunnistanud.
Ärge hakake rääkima mingitest inimõigustest – praegu on eriolukord ja see vajab karme
meetmeid.
Loomulikult suurem osa haigeid ja reisilt tulnuid istuvad kodus – aga piisab mõnest, kes seda nõuet rikub, viirus levib ja tänu sellele istume kõik terve suve kodus.
Kui lapsed on kontrollitud ja terved – siis ei tohiks nad olla ka koos haigete vanematega? Tegu on ülinakkava haigusega, seega oleks tulnud kohe iga haigusekandja ühiskonnast kuni tema täieliku tervemiseni isoleerida nagu tehakse Hiinas ja seal hakkab asi kontrolli alla saama.
Meil on selleks vaid “vestlus”, millest ei piisa ja me keegi ei tea, kui palju tegelikult meie hulgas on viiruselevitajaid.
Teiseks peaks olema ka avalik, et inimesed teaksid, kus ja kes võib seda viirust levitada, Rakveres isegi varjatakse seda poodi, kus nakkushaige käis.
Aga kuhu need lapsed siis lähevad? See “kontrollitud” ei anna ju mingit garantiid, et test pole valenegatiivne — valenegatiivseid teste võib eriti kergesti saada nakatumise algfaasis, kui viiruse eksponeeritus hingamisteedes on veel madal. Samas on haigeks jäänud vanemate lastel siiski väga suur tõenäosus, et nad tõesti on vanematelt viiruse saanud, ja just lapsed on väga sageli asümptoomsed viiruse levitajad — seega tervete sugulaste juurde saata oleks neid igal juhul ohtlik ja vastutustundetu. Aga kuhu siis?
Minu jaoks muide vägagi aktuaalne ja praktiline küsimus. Ma olen kahe väikelapsega meditsiinitöötajast üksikvanem ja olen juba mõnda aega murdnud pead, mis mu lastest peaks küll saama, kui juhtuks, et ma ise haigestuksin ja vajaksin näiteks haiglaravi.
Kas sa meditsiinitöötajana pead õigeks nakkushaigete kodust ravi?
Kui lapsed on kontrollitud ja terved – siis ei tohiks nad olla ka koos haigete vanematega? Tegu on ülinakkava haigusega, seega oleks tulnud kohe iga haigusekandja ühiskonnast kuni tema täieliku tervemiseni isoleerida nagu tehakse Hiinas ja seal hakkab asi kontrolli alla saama.
Meil on selleks vaid “vestlus”, millest ei piisa ja me keegi ei tea, kui palju tegelikult meie hulgas on viiruselevitajaid.
Teiseks peaks olema ka avalik, et inimesed teaksid, kus ja kes võib seda viirust levitada, Rakveres isegi varjatakse seda poodi, kus nakkushaige käis.
Aga kuhu need lapsed siis lähevad? See “kontrollitud” ei anna ju mingit garantiid, et test pole valenegatiivne — valenegatiivseid teste võib eriti kergesti saada nakatumise algfaasis, kui viiruse eksponeeritus hingamisteedes on veel madal. Samas on haigeks jäänud vanemate lastel siiski väga suur tõenäosus, et nad tõesti on vanematelt viiruse saanud, ja just lapsed on väga sageli asümptoomsed viiruse levitajad — seega tervete sugulaste juurde saata oleks neid igal juhul ohtlik ja vastutustundetu. Aga kuhu siis?
Minu jaoks muide vägagi aktuaalne ja praktiline küsimus. Ma olen kahe väikelapsega meditsiinitöötajast üksikvanem ja olen juba mõnda aega murdnud pead, mis mu lastest peaks küll saama, kui juhtuks, et ma ise haigestuksin ja vajaksin näiteks haiglaravi.
Kas sa meditsiinitöötajana pead õigeks nakkushaigete kodust ravi?
See polegi ju tegelikult küsimus, lahendusi võib olla erinevaid, igal omad plussid ja miinused. Tavalise arstina (erinevalt pooltest Perekooli kägudest) ei pea ma end üldsegi pädevaks selliseid suuri tervishoiukorralduslikke otsuseid õigeks või valeks hindama. Esialgu oleks minu arust hea seegi, kui saaks oluliselt tõhustada kontrolli juba olemasolevate meetmete järgimise üle.
Tegelikult ma lihtsalt küsin, mida sellise stsenaariumi korral lähikontaktsete väikelastega teha plaaniksite? Äkki saaksin mingi hea mõtte, kuidas mul omal olukord võiks laheneda, kui peaks juhtuma kõige halvem ja ma ise haiglasse satuksin, ja süda oleks sellvõrra kergem. Sest praegu tõesti ei kujuta ette, mis mu lastest sel juhul saaks.
Erandiks on vaid Singapur, kus tõepoolest nii toimitakse.
Teadaolevalt on ju üks riik veel, kes haiged väevõimuga isoleeris: Hiina.
Pilt Hiina variandist, kuidas isoleerida.
Ega siis muud ei jää üle – nendele lastele tuleb kaheks nädalaks leida riigi poolt ööpäevaringne hoid, kasvõi samasse hostelisse, et vanematel oleks võimalik lastega kohtuda. Oleks tagatud ka med. järelvalve. Kui ema/isa on terveks tunnistatud – saab oma lapsega koju minna.
Minu küsimus ongi selles, et tegu on nii kergelt leviva nakkushaiguega – siin peaks olema välistatud üldse muu võimalus, kui olla haiglas.
miks nii leebelt? seina äärde ja hädatapp – siis on ikka päris kindel, et midagi ei levi enam.
Eriti imelik teemaalgatus. Kuhu need hirmunud väikelapsed sinu meelest kokku lükatakse, kes järsku avastavad, et ema-isa viidi mingite valgetes hõlstides maskidega kogude poolt ei tea kuhu? Sugulaste juurde ei tohi ju saata, levitavad viirust. Õigupoolest ei tohi ju lapsi omavahel kambas kokku lasta, selleks ongi haridusasutused kinni.
Ja siis, kujuta ette, on veel ka erivajadusega inimesed, nii lapsed kui täiskasvanud, kelle lähedased neid kodus hooldavad. Mäletate küll seda uudist ratastoolis hiina poisist, kes suri, sest jäi üksi koju, kui perekond haiglasse pisteti. Tahad, et meil ka hakkaks nii olema? Või KES konkreetselt sinu arvates hooldab neid ühiskonnagruppe, kes ise hakkama ei saa, vanuse või tervise tõttu, kui teovõimeline elanikkond köha ja palavikuga luku taha pannakse? Sa ise äkki?
Muidugi, võib järgida ka Hiina mudelit, nt tirida inimesi jõuga kodust välja, keevitada neid majja kinni, jätta nõrgem ühiskonnakiht lihtsalt surema jms. Hiina on üksikisikutega nii käitunud juba pikka aega. Millegipärast pole nende meetodid maailmas populaasust kogunud, teised riigid sugugi ei kipu neid eeskujuks võtma. Hiinlased ise panevad ka lääne poole plagama, kui võimalus
avaneb.
Muuseas, selline olukord on Saksamaal juba olnud. Jaanuari lõpus, kui tekkisid esimesed juhtumid Münchenis, neid oli vist 8, pisteti alguses kõik haiglasse isolatsiooni, kuigi seisund polnud raske. Nende hulgas oli ka lastega perekond, kus mõlemad vanemad olid positiivsed. Pärast konsulteerimist pediaatritega jõuti järeldusele, et õigem on lapsi mitte perest eraldada ja nad kõik olid haiglas koos.
Kumba meetodit sa eelistaksid, et sinu oma pere peal praktiseeritaks? Las ma arvan, sul polegi perekonda…
Äkki saaksin mingi hea mõtte, kuidas mul omal olukord võiks laheneda, kui peaks juhtuma kõige halvem ja ma ise haiglasse satuksin, ja süda oleks sellvõrra kergem. Sest praegu tõesti ei kujuta ette, mis mu lastest sel juhul saaks.
No mingi plaan lastega peab sul ju olema juhuks, kui haigestud nii, et enam terveks ei saagi. Või juhtib sinuga mõni muu õnnetus. Kuhu siis lapsed lähevad? Sama plaani kasuta ka haiglaravi puhul.
miks nii leebelt? seina äärde ja hädatapp – siis on ikka päris kindel, et midagi ei levi enam.
Sarkastiline küll, aga oleks esimesed haigestunud maailmas hädatapetud, poleks meil mingit probleemi praegu ja elaksime edasi nagu enne.
Äkki saaksin mingi hea mõtte, kuidas mul omal olukord võiks laheneda, kui peaks juhtuma kõige halvem ja ma ise haiglasse satuksin, ja süda oleks sellvõrra kergem. Sest praegu tõesti ei kujuta ette, mis mu lastest sel juhul saaks.
No mingi plaan lastega peab sul ju olema juhuks, kui haigestud nii, et enam terveks ei saagi. Või juhtib sinuga mõni muu õnnetus. Kuhu siis lapsed lähevad? Sama plaani kasuta ka haiglaravi puhul.
Just, plaan B peab ju olema ka ilma koroonata. Jääda auto alla näiteks?
Mul on perekond ja seepärast olengi haiguse kiire leviku üle mures, on ilmselge, et enne sügist ma sellest viirusest jagu ei saa. See tähendaks 5 kuud kodus istumist, inimeste ja ettevõtete majandusliku olukorra halvenemist, majanduskriisi.
Kui oleks alternatiiv – kõik haiged ühte kohta ja saame selle haiguse kiiremini kontrolli alla – siis tuleks valida see, mis on haiguse tõrjeks vajalikum.
Kui peaksin jääma haigeks – oleksin ise nõus olema arstide hoole all, mitte n.ö. kodusel ravil koos oma perega. Kui vaja – läheks koos perega, lapsele suudaks asja ära selgitada.
Kui tahetakse, et koroonahaige istub kodus (terve perega), siis peaks korraldama vähemalt toidu toomise või toitlustamise kodus, et haige, kellel ehk pole kedagi paluda, et toitu tooks poest, ei peaks näljas olema või ikkagi poodi minema, sest kodus pole midagi süüa! Ei ole paljudel haigestumise hetkeks 14 päeva toiduvarusid perele ja wcpaberist süüa ikka ei tee, või kuidas. E-poest saad toidu väga heal juhul 10+päeva pärast.
Praegusel hetkel on nagunii haigus kontrolli alt väljunud ja igaüks võib olla nakatunud või selle juba teadmata läbi põdenud. Alguses oleks seda pidanud kohe tegema ja positiivse testi andnud isoleerima ning samuti reisilt tulnud inimesed (vähemalt esialgu itaaliast ja riskipiirkondadest). Need positiivse proovi omajad on ju terviseametile jne nimeliselt teada! Või rangemalt kontrollima, mitte jätma kõike inimese enda terve mõistuse ja vastutustunde hooleks, mis üllatavalt paljudel ikka longab… ja no ega iga tavainimene ei saagi olla mingi nakkushaiguste spetsialist, et temalt täiuslikke isolatsiooni oskusi nõuda paugupealt, tema teeb ikka nii nagu tunneb ja parema äranägemise järgi, haigena ei tunne, järelikult pole ju häda midagi jne.
No see toidu toomine ei ole küll mingi probleem, kannad ükskõik millisele sõbrale raha üle ja lased tal toidu ukse taha tuua. Koju saab toitu tellida Eestis ainult kolmes linnas, enamik Eestit toidukaupa tellida ei saa.
Kuulge, aga vajaliku distantsi saavutamine poes olekski ju lihtne siis, kui kuidagi hästi rämedalt haiseda? End väga kaua aega mitte pesta, näiteks. Võib end ka enne pooedi minemist täis lasta. Ausõna, keegi ei taha lähedale tulla.
Inspireeritud kunagi kogetud seigast, kuidas Tallinnas nr. 2 trammis üks bomž nii kohutavalt haises, et pilgeni täis tuubitud trammis püsis tema ümbruses sulaselge tahtejõuga vähemalt meetrine tühjus.
krinoliinseelik oleks ka abiks
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
