Sa siis kärutad oma ema oma sünnipäeval enda juurde ja ta peab terve õhtu köögis su sõpradele kotlette praadima ja kartuleid koorima, kõrvitsa- ja peedisalatit juurde tassima ning kartulisalatit ja seenesalatit ja rosoljet hakkima?
Ma ei tea, mu külas juba kolhoosi aegadest kutsuti lauda tegema kolhoosisöökla vinge kokk ja tordid telliti koolikokalt. Ei teinud ükski lüpsja ega traktorist oma sünnipäeval ise süüa.
Ah, ära oma “vaimukustega” üle pinguta.
Hakklihakotletid ja peedisalatid on igapäevatoit. Sünnipäevadel pole väga pakutud. Üldiselt on võõrustajatel vähe ideerikkamad lauad.
Mina kolhoosielu lähemalt ei tea. Olen linnainimene, traktoristide ja lüpsjatega pole mujal kui EÜEs kokku puutunud. Aga tore, et said sõnniku kummikutelt maha pestud ja kah pidulauda astutud. Nõukaaja sööklakogemusega kokk-kondiitri tort – no loomulikult, mis saaks veel parem olla?