Esileht Pereelu ja suhted Kuidas hakkama saada rõõmutus abielus?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )

Teema: Kuidas hakkama saada rõõmutus abielus?

Postitas:
Kägu

Nalja teete käod. 4aastaga pole mees üle saanud oma lühiajalisest seksuaalsest kireobjektist? Ega mehed pole nagu mingid siniverelised mõisapreilid raamatust, kes “õnnetu armastuse” pärast jõkke viskuvad.

Mees võib vabalt olla üle saanud tundest konkreetse teise isiku ehk “lühiajalise seksuaalse kireobjekti” suhtes, nagu sa ütled. Millest ta pole üle saanud, on mälestus tunnetest, mis teda neil hetkedel (olid need siis pikad või lühikesed, vahet pole) valdasid. Kirg, rõõm, elevus, elutahe, põnevus, adrenaliin – see kõik on nii võimas kompott, et seda naljalt ei unusta. Eriti võimas on see inimese jaoks, kes iseseisvalt rõõmu genereerida ei oska, nagu üks Kägu siin tabavalt kirjutas. Võib-olla see oli ainus kord, kui ta viimaste aastate jooksul ennast tõeliselt elusana tundis? Ma tean mitmeid selliseid nö emotsiooni-narkareid, kes kustuvadki ära ilma nö elu kingitusteta, uute armumisteta (polegi oluline, kellesse), vedamisteta jms väljaspoolt tulevate ja tõelist rõõmu tekitavate impulssideta.

Loomulikult ta selle aja peale juba teab, et sina tema jaoks seda rõõmu luua ega elule eesmärki tekitada ei oska, järelikult ta ka enam ei looda sinu peale ning keskendabki oma kiirelt kahanevad energiavarud üheltpoolt töösse ja teiselt poolt lihtsalt teie ühise elu keskel vastupidamisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult ta selle aja peale juba teab, et sina tema jaoks seda rõõmu luua ega elule eesmärki tekitada ei oska, järelikult ta ka enam ei looda sinu peale ning keskendabki oma kiirelt kahanevad energiavarud üheltpoolt töösse ja teiselt poolt lihtsalt teie ühise elu keskel vastupidamisse.

Seda on küll vale väita, et “tema ei oska”. Oskab küll, lihtsalt tema viis rõõmu tekitada on juba liiga tuttav, ei tekita enam emotsiooni. Selles ongi õnneotsijate probleem, et nad ei taipa aja dimensiooni olulisust – igast huvitavast asjast saab kunagi igav asi ning siis tuleb valida, kas otsid uue ajutise rõõmu või otsustad elada ilma rõõmuta, aga puhta südametunnistusega. See mees on asja olemust taibanud, paistab tark mees olevat. Võimalik, et naine muretseb selles suhtes mehe pärast üle ning mees on küll väsinud, kuid tunneb end ikka normaalselt, on rahul. Terava rõõmu puudumine on lihtsalt tema hingerahu hind ning ta ei põe seda. Mulle täiesti arusaadav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult ta selle aja peale juba teab, et sina tema jaoks seda rõõmu luua ega elule eesmärki tekitada ei oska, järelikult ta ka enam ei looda sinu peale ning keskendabki oma kiirelt kahanevad energiavarud üheltpoolt töösse ja teiselt poolt lihtsalt teie ühise elu keskel vastupidamisse.

Seda on küll vale väita, et “tema ei oska”. Oskab küll, lihtsalt tema viis rõõmu tekitada on juba liiga tuttav, ei tekita enam emotsiooni. Selles ongi õnneotsijate probleem, et nad ei taipa aja dimensiooni olulisust – igast huvitavast asjast saab kunagi igav asi ning siis tuleb valida, kas otsid uue ajutise rõõmu või otsustad elada ilma rõõmuta, aga puhta südametunnistusega. See mees on asja olemust taibanud, paistab tark mees olevat. Võimalik, et naine muretseb selles suhtes mehe pärast üle ning mees on küll väsinud, kuid tunneb end ikka normaalselt, on rahul. Terava rõõmu puudumine on lihtsalt tema hingerahu hind ning ta ei põe seda. Mulle täiesti arusaadav.

Minu jaoks on kah arusaadav, et nii saab, aga ma ise ei tahaks nii (kuigi tegelikkuses just nii kipun elama).

See “tema ei oska” ei olnudki muidu halvustavalt mõeldud – pigem nii, et ta võib küll osata luua igasuguseid rõõme, aga mitte täpselt just seda ühte rõõmu, mis mehe hingega pusletükina kokku klapiks. Aga tõenäoliselt võib ka see sinu pakutud variant õige olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen jõudnud arusaamiseni, et ega vist midagi enam paremaks ei lähe. 15 a abielus olnud, lapsed. 4 aastat tagasi oli kriis, mehel oli armuke. Siiski otsustasime koos edasi minna, käisime teraapias, saime suhte kuidagi toimima. Nüüd on paar aastat olnud olukord, kus mees on ennast peaaegu juba invaliidiks töötanud. Mässab eraettevõtlusega, millest väga tulu ei ole, aga kõvasti probleeme. Kodus on väga väsinud. Natuke midagi teeb, niidab muru, vahest koristab. Muul ajal kas teeb tööd või passib youtubes. Vaimselt täiesti läbi. Kui pakun välja, et lähme kinno v sööma, siis tuleb kaasa, aga ise mitte kunagi ei paku ideesid välja. Seksi enam eriti pole. Lihtsalt ongi mul selline väsinud diivanikaunistus. Midagi hullu ju pole – ei peksa, ei joo, ei käi naistes. Aga rõõmu ja särtsu enam pole. Laste pärast ei soovi lahku ka minna. Mul on oma elu ja hobid ja sõbrannad, aga tahaks ka ju head suhet ja seksi ja muud sellist. Olen mõelnud, et kui lapsed suured, siis lähen eraldi elama. Aga kuidas nii kaua hakkama saada? Armukest ei taha pidada, ei oska ega taha nii.

Kas ma saan aru, et rõõmuks ja särtsuks pead seksi? Mis sind keelab olema rõõmus lihtsalt niisama, et on tore päev, et lähedased on elus, et sa näed neid täna. Kujuta korraks ette elu, et jääd täiesti üksi, ütleme mees sureb, jalapealt (väsimus on väga ohtlik märk, et süda võib juba üsna kehvas seisus olla) ja kuidas sa sealt vaadates vaataks oma praegust elu? Kas sul on praegu rõõmustamiseks põhjust võrreldes olukorraga, kus oled täiesti üksi ja kedagi su elus pole ega tule ka. Hetkel oled mehe peale ladunud enda lõbustamise ja rõõmustamise. Aga kus on elurõõm, mis on lihtsalt rõõm, et elu on. Et saab liikuda ja nägemine on veel olemas, liigesed liiguvad. Tervis on niivõrd kiirelt kaduv väärtus kui ei rõõmusta, et on nägemine ja kuulmine, liikumine ja tundmine. Tahaksid kahetseda praegust aega olukorras, kus enam ise liikuda ei saa, kus nägemine ja kuulmine vilets? MIda sa sellest olukorrast, kus oled vana , oma praegusele minale ütleks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks MAHA peab istuma alati? Püstis seistes ei või rääkida? Kui küsida mis on minu vihatuim väljend nr, siis see on täpselt see. Esiteks sellepärast, et inimene, kes seda soovitab, eeldab, et see lahendab kõik probleemid kui MAHA istud ja kõik mehed tahavad maha istuda ja rääkida. Ma pakun, et 90 % meestest saab sekundiga vihaseks, kui naine tuleb tõsise näoga ja ütleb: istume MAHA ja räägime. Teiseks, ma võin pea anda, et kõik naised, kellele seda soovitust jagatakse on sadu kordi üritanud mehega rääkida. Nii istudes, seistes, peapeal, järgi joostes ja mida iganes veel. Kõik naised üritavad algul rääkida. Kui foorumisse tullakse teema tegema siis järelikult pole see vaatamata püüdlustele õnnestunud. Minu mehega näiteks pole võimalik rääkida probleemidest. Ja oi kuidas ma olen püüdnud. Ta lihtsalt lahkub. Isegi autost on välja läinud ja viis km jala koju kõndinud kui ma üritasin rääkida. Vihkan seda lolli lauset!!!

See on ju lihtsalt selline väljend. Ükskõik kuidas räägitakse, põhiline et üldse räägitakse. See näitab mõlema poole valmisolekut ühiselt probleemid lahendada. Kes lihtsalt põgeneb, see ei soovi endapoolset vastutust võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka mulje, et mees küll valis neli aastat tagasi sinu ja lapsed, aga sisimas on ta õnnetu selle otsuse pärast ja matab ennast töösse…sina plaanid laste suureks saades temast lahku kolida, eks tema loodab et paari aasta jooksul suudab ennast surnuks töötada ja sellest jamast üldse pääseda. Eks nüüd oleneb sinust, et kas istute maha ja räägite asjad selgeks ja sirgeks ja otsustate, kuidas edasi. Ma ei saa aru sellest, et miks lapsed peaksid praegu lahku minemisel isata jääma, aga et kui hiljem lahku lähete, siis ei jää või siis pole enam oluline?

Psûhholoogid ûtlevad, et abielu on nii raske, et tuleb kolmas appi võtta, seda “koormat” kandma. 4 a tagasi oli selleks kolmandaks armuke, nyyd on selleks tööl. Kolmandaks võib olla nii alkohol, sport kui muu kõrvaltegevus, mis võimaldab teineteisega mitte aega veeta, asju koos teha ( kui seda on muidugi ebaloomulikult palju). Inimesed, miks te tahate elada sellist elu, kus ainuke omavaheline suhtlus on ” niida muru”, ” too/vii lapsed kuhugi”, “kas sa poest ikka piima tood”. Masendav. Kohutav. Isegi väikesed lapsed saavad aru, kui vanemate vahel on pinge või puudub hoolimine/lãhedus, suurematest rääkimata. Ja siis aastate pärast imestatakse, miks minu laps sellise jorsi endale valis. Ja naeru taha on kôik vôimalik ära peita. Kurbus, nutt ja viha on selles suhtes konkreetne vãrk, mitte see kui kôige ja kôigi peale on suu kõrvuni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Psûhholoogid ûtlevad, et abielu on nii raske, et tuleb kolmas appi võtta, seda “koormat” kandma. 4 a tagasi oli selleks kolmandaks armuke, nyyd on selleks tööl. Kolmandaks võib olla nii alkohol, sport kui muu kõrvaltegevus, mis võimaldab teineteisega mitte aega veeta, asju koos teha ( kui seda on muidugi ebaloomulikult palju). Inimesed, miks te tahate elada sellist elu, kus ainuke omavaheline suhtlus on ” niida muru”, ” too/vii lapsed kuhugi”, “kas sa poest ikka piima tood”. Masendav. Kohutav. Isegi väikesed lapsed saavad aru, kui vanemate vahel on pinge või puudub hoolimine/lãhedus, suurematest rääkimata. Ja siis aastate pärast imestatakse, miks minu laps sellise jorsi endale valis. Ja naeru taha on kôik vôimalik ära peita. Kurbus, nutt ja viha on selles suhtes konkreetne vãrk, mitte see kui kôige ja kôigi peale on suu kõrvuni.

Sul on ilmselt mingi oma koll, mida sa meile äsja kirjeldasid. See, mida teemaalgataja kirjeldas, ei sarnane sellele kollile küll üldse. Mis suu kõrvuni ja mis kurbus, nutt ja viha?
Siira naeru taha ei saa küll midagi peita. Siiras naer kahe inimese vahel tugevdab sidet, annab teada, et üksteisest peetakse lugu ja likvideerib ka pisemad arusaamatused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Psûhholoogid ûtlevad, et abielu on nii raske, et tuleb kolmas appi võtta, seda “koormat” kandma. 4 a tagasi oli selleks kolmandaks armuke, nyyd on selleks tööl. Kolmandaks võib olla nii alkohol, sport kui muu kõrvaltegevus, mis võimaldab teineteisega mitte aega veeta, asju koos teha ( kui seda on muidugi ebaloomulikult palju). Inimesed, miks te tahate elada sellist elu, kus ainuke omavaheline suhtlus on ” niida muru”, ” too/vii lapsed kuhugi”, “kas sa poest ikka piima tood”. Masendav. Kohutav. Isegi väikesed lapsed saavad aru, kui vanemate vahel on pinge või puudub hoolimine/lãhedus, suurematest rääkimata. Ja siis aastate pärast imestatakse, miks minu laps sellise jorsi endale valis. Ja naeru taha on kôik vôimalik ära peita. Kurbus, nutt ja viha on selles suhtes konkreetne vãrk, mitte see kui kôige ja kôigi peale on suu kõrvuni.

Sul on ilmselt mingi oma koll, mida sa meile äsja kirjeldasid. See, mida teemaalgataja kirjeldas, ei sarnane sellele kollile küll üldse. Mis suu kõrvuni ja mis kurbus, nutt ja viha?

Siira naeru taha ei saa küll midagi peita. Siiras naer kahe inimese vahel tugevdab sidet, annab teada, et üksteisest peetakse lugu ja likvideerib ka pisemad arusaamatused.

Ma ei pidanud silmas seda, kui inimesed siiralt naeravad vaid seda kui toodi näiteks see kuidas lapsed on rõõmsalt rõõsad omas toas. Samuti seda, et tegelikult sa ei tea, kui rõõmus või õnnelik inimene on, kui pidevalt suu kõrvuni. Selles oli minu point.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei pidanud silmas seda, kui inimesed siiralt naeravad vaid seda kui toodi näiteks see kuidas lapsed on rõõmsalt rõõsad omas toas. Samuti seda, et tegelikult sa ei tea, kui rõõmus või õnnelik inimene on, kui pidevalt suu kõrvuni. Selles oli minu point.

Seega siis sinu point on, et lapsevanem ei tohi oma lapsi rõõmsateks hinnata enne kui pole teinud neile psühhiaatri juures vastavat testi? 🙂 Või ehk täpsustad veel, et miks rõõmsate laste puhul tuleb rõõmus kahelda ning kas sinu arvates üldjuhul lapsevanemad ei saa aru, kas laps on õnnelik või mitte?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka mulje, et mees küll valis neli aastat tagasi sinu ja lapsed, aga sisimas on ta õnnetu selle otsuse pärast ja matab ennast töösse…sina plaanid laste suureks saades temast lahku kolida, eks tema loodab et paari aasta jooksul suudab ennast surnuks töötada ja sellest jamast üldse pääseda. Eks nüüd oleneb sinust, et kas istute maha ja räägite asjad selgeks ja sirgeks ja otsustate, kuidas edasi. Ma ei saa aru sellest, et miks lapsed peaksid praegu lahku minemisel isata jääma, aga et kui hiljem lahku lähete, siis ei jää või siis pole enam oluline?

Psûhholoogid ûtlevad, et abielu on nii raske, et tuleb kolmas appi võtta, seda “koormat” kandma. 4 a tagasi oli selleks kolmandaks armuke, nyyd on selleks tööl. Kolmandaks võib olla nii alkohol, sport kui muu kõrvaltegevus, mis võimaldab teineteisega mitte aega veeta, asju koos teha ( kui seda on muidugi ebaloomulikult palju). Inimesed, miks te tahate elada sellist elu, kus ainuke omavaheline suhtlus on ” niida muru”, ” too/vii lapsed kuhugi”, “kas sa poest ikka piima tood”. Masendav. Kohutav. Isegi väikesed lapsed saavad aru, kui vanemate vahel on pinge või puudub hoolimine/lãhedus, suurematest rääkimata. Ja siis aastate pärast imestatakse, miks minu laps sellise jorsi endale valis. Ja naeru taha on kôik vôimalik ära peita. Kurbus, nutt ja viha on selles suhtes konkreetne vãrk, mitte see kui kôige ja kôigi peale on suu kõrvuni.

Tahaks sulle plaksutada. Ma pole nii kunagi mõelnud, aga tõde saab ainult haiget teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks MAHA peab istuma alati? Püstis seistes ei või rääkida? Kui küsida mis on minu vihatuim väljend nr, siis see on täpselt see. Esiteks sellepärast, et inimene, kes seda soovitab, eeldab, et see lahendab kõik probleemid kui MAHA istud ja kõik mehed tahavad maha istuda ja rääkida. Ma pakun, et 90 % meestest saab sekundiga vihaseks, kui naine tuleb tõsise näoga ja ütleb: istume MAHA ja räägime.

Võib. Lihtsalt kui üks seisab ja teine istub, on tegemist erineva võimupositsiooniga. Tavaliselt teine juba istub. Paralleelne näide on juhi koht nõupidamislaua otsas, kus mõlemal pool juhi käehaarde kaugusel istuvad nn liitlased ja vastas nn konkurent. Teineteise sülle ega otse nina alla ei peaks loomulikult istuma.

Kui aga mõlemad seisavad, võib üks osapool hakata toast tuppa käima või muude asjadega tegelema, püsimata teemas. Missugustes olukordades tavaliselt seistakse? Kahekesi koos.
Enamasti on harjutud lõdvestunud olekus istuma, mitte seisma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei pidanud silmas seda, kui inimesed siiralt naeravad vaid seda kui toodi näiteks see kuidas lapsed on rõõmsalt rõõsad omas toas. Samuti seda, et tegelikult sa ei tea, kui rõõmus või õnnelik inimene on, kui pidevalt suu kõrvuni. Selles oli minu point.

Seega siis sinu point on, et lapsevanem ei tohi oma lapsi rõõmsateks hinnata enne kui pole teinud neile psühhiaatri juures vastavat testi? 🙂 Või ehk täpsustad veel, et miks rõõmsate laste puhul tuleb rõõmus kahelda ning kas sinu arvates üldjuhul lapsevanemad ei saa aru, kas laps on õnnelik või mitte?

Teemaalgatajast saan aru, naerab nii, et tilgad pyksis. Kas ta on selle juures rahul, õnnelik. Kahtlustan, et mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks MAHA peab istuma alati? Püstis seistes ei või rääkida? Kui küsida mis on minu vihatuim väljend nr, siis see on täpselt see.

Ära ärritu ja vihka. Kõik mehed ei ole sellised torud nagu sinu oma, et enne käib 5km jalgsi koju, kui mingitest probleemidest hakkab rääkima.
Probleemi lahendamisest rääkimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui õigesti aru saan, pole teie vahel enam romantilist armastust. Aga on ühine elu: lapsed, majapidamine, vastastikkune hoolimine, ehk siiski ka mõned ühised huvid veel, kui hästi otsida?

Selline abielu võib olla väga hea abielu – eeldusel, et mõlemad osalised teadvustavad ja aktsepteerivad kokku lepitud põhimõtteid.

Proovi mehega läbi arutada, kuidas te mõlemad teie ühist elu näete.

Millega on rahul üks, millega teine? Näiteks näib, et sina oled rahul: lastel on stabiilne kodu kahe hooliva vanemaga; rõõmu teevad hetked, kui saate koos naerda jne… Kas mees on ühel nõul või näeb asju teisiti?

Millega üks ja teine ei ole rahul? Sinul muuhulgas: pole rõõmu ega romantikat; mees panustab kodusesse ellu liiga vähe; … Küsi mehelt ka.

Siis mõelge, milliseid puudujääke saate oma ühise elu paremaks muutmiseks parandada. Kas oleks võimalik ja tore kord kuus teha üks lasteta n-vahetus – see ei pea tingimata olema selline romantiline ettevõtmine, võib olla ka teie aeg koos parimate sõpradena? Kas mees oleks valmis siiski rohkem koduseid kohustusi täitma või kasvõi lastele eeskuju näidates teatud tunnid õhtuti arvutivabalt veetma? Mida sina oleksid valmis teisiti tegema? Siin peab arvestama, et kõiki teineteise vajadusi te tõenäoliselt ei suuda ega taha rahuldada.

Ja siin tuleb niisuguse sõprus-abielu väga oluline osa: mida hakkate edaspidi teineteise teadmisel ja nõusolekul väljaspoolt otsima? Alates labastest asjadest nagu võimalusel koduabilise palkamine, kui mees rohkem panustada ei soovi; ja lõpetades romantika ja/või seksiga väljaspool abielu.

Sellised kokkulepped võivad väga kenasti toimida ja kui leiate ühise keele, võib teie abielu olla vähemalt sama rõõmus kui monogaamne suhe, mille osapooled naiivselt usuvad, et nad suudavad olla teineteisele “kogu maailm” – tegelikult ei suuda keegi pakkuda absoluutselt kõike, mida teine vajab. Eelisteks lahkumineku ees võib olla kindel, usaldusväärne vastastikkune toetus, koostöö laste kasvatuses, jagatud mured ja rõõmud jne…

Aga kui te ei suuda leida kokkuleppeid, mis mõlemale vastuvõetavad on, ega nendest üldjoontes kinni pidada, siis on vast targem minna lahku täna sõpradena kui homme vaenlastena.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks asi veel: 15a on naine liiga tuttavaks saanud, ta ei tekita enam adrenaliinilaksu, kui teda näed, ei ole uudne, isegi kui uue soengu lõikab ja juuksed ära värvib või paksuks läheb või kõhnaks jääb. Kõik on liiga tuttav, liigutused, olemus, põhimõtted, kõik-kõik. Ükskõik mida naine välja pakub või suudan välja mõelda, ta ISE on ju endine. Ja mina ise kah. Aga tahaks midagi (ehk siis kedagi) UUT, teistmoodi. Aga see on ühiskonnanormide järgi amoraalne, pealehgi on pere ja lapsed ja majapidamine ja n+1 asja veel, mis koos hoiab, isegi kui suurt tunnet enam pole. Niisiis tiksubki inime taspisi jõulude ja surma poole. Otse ja suurt häda pole ju ka midagi sel elukesel…
/meeleolupildike omaenda 15aastasest abielust/
Aga asi pole lootusetu, suhetel on omased tõusud ja mõõnad.
Ja lisaks võib asi olla hoopis lihtsam, alates võimalikest põhjustest: vitamiinipuudusest ja deprekast muude muredeni (tervis jms).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loomulikult ta selle aja peale juba teab, et sina tema jaoks seda rõõmu luua ega elule eesmärki tekitada ei oska, järelikult ta ka enam ei looda sinu peale ning keskendabki oma kiirelt kahanevad energiavarud üheltpoolt töösse ja teiselt poolt lihtsalt teie ühise elu keskel vastupidamisse.

Väga karmid sõnad! Samas, karta võib, et õiged sõnad. Teemaalgatajal on ilmselt seda väga raske lugeda. Aga arvan, et see on enamike pikkade suhtete paratamatus. Asi pole selles, et teemaalgataja on suhte nimel vähe pingutanud või et ta on mingil moel süüdi, et ta enda mehes enam seda suhte armumisfaasis toimuvad kirge ei suuda tekitada. Pigem selles, et käes on hall argipäev, ja seda ei muuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga karmid sõnad! Samas, karta võib, et õiged sõnad. Teemaalgatajal on ilmselt seda väga raske lugeda. Aga arvan, et see on enamike pikkade suhtete paratamatus. Asi pole selles, et teemaalgataja on suhte nimel vähe pingutanud või et ta on mingil moel süüdi, et ta enda mehes enam seda suhte armumisfaasis toimuvad kirge ei suuda tekitada. Pigem selles, et käes on hall argipäev, ja seda ei muuda.

Mina tõttöelda ei mõista, miks peaks seda eriti raske lugeda olema? Ma arvan, et kõik pikaajalise suhte osalised on teadlikud, et peale 20 aastat ei saa suhe olla sama värske, kui oli kunagi (kuigi Perekoolis muidugi mõned väidavad, et ikka on) ning selles teadmises pole midagi traumeerivat. Hoopis olulisem on, et sa tajud, et mees, kes lubas olla su kõrval, seda ongi – ja ka sina ei lippa mitte lihtsama vastupanu teed ja uut suhet otsima, vaid toetad oma väsinud, kulunud meest. Ka see võib pakkuda rahuldust, kuigi see rahuldus ehk ei realiseeru rõõmuna silmades.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

rõõmutus abielus? – aga see on ju sinu abielu – miks ta on rõõmutu? kas sa ise teed mehele väikeseid üllatusi nt kaunis õhtusöök või reisipiletid ühiseks lõõgastumiseks?
eelpool juba mainiti, et kui mehel on firmaga raske, tuleks proovida teda aidata. leida toodetele uusi väljundeid, laieneda välismaale, teha tootearendust, palgata mõni töötaja, et mehe koormust kergendada (täpsemalt ei oska soovitada, ma ei tea ju, mis valdkonnas firma tegutseb).
võimalik, et mehel on ka selle armukeseteemaga okas hinge jäänud. olete selle ikka korralikult ära klaarinud? mitte näägutades vaid koos arutledes ja analüüsides. ise. mitte mingi psühholoogi või terapeudi tarka juttu kuulates. aga jah, nagu juba mainiti, kui midagi ei muudeta, olete mõlemad veel õnnetumad ja saate juurde tevisehädad, sest õnnetu inimese organism annab alla.
ise olen 25 aastat abielus ja mul on unelmate perekond. see ei ole tulnud iseenesest. ikka üksteisega arvestamise ja armastuse ja hoolimisega.
nii et võta asi käsile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iseenesest tasub mehega maha istuda ja rääkida.

Miks MAHA peab istuma alati? Püstis seistes ei või rääkida? Kui küsida mis on minu vihatuim väljend nr, siis see on täpselt see. Esiteks sellepärast, et inimene, kes seda soovitab, eeldab, et see lahendab kõik probleemid kui MAHA istud ja kõik mehed tahavad maha istuda ja rääkida. Ma pakun, et 90 % meestest saab sekundiga vihaseks, kui naine tuleb tõsise näoga ja ütleb: istume MAHA ja räägime. Teiseks, ma võin pea anda, et kõik naised, kellele seda soovitust jagatakse on sadu kordi üritanud mehega rääkida. Nii istudes, seistes, peapeal, järgi joostes ja mida iganes veel. Kõik naised üritavad algul rääkida. Kui foorumisse tullakse teema tegema siis järelikult pole see vaatamata püüdlustele õnnestunud. Minu mehega näiteks pole võimalik rääkida probleemidest. Ja oi kuidas ma olen püüdnud. Ta lihtsalt lahkub. Isegi autost on välja läinud ja viis km jala koju kõndinud kui ma üritasin rääkida. Vihkan seda lolli lauset!!!!

Oh jeerum, inimene võiks ikka väljendi abstraktsusest aru saada. See on umbes sama, kui keegi väidab, et ma vihkan seda lolli lauset: “Ta läheb endast välja”, sest siis ta ju sureb ära, kuna endast on võimatu välja minna või et teise kõrvale istumine tähendabki, et keegi su kõrva peale ronima hakkab.
“Istume maha ja räägime” ei tähenda üldse, et peaks maas istuma (või toolile või diivanile) vaid üritatakse aru saada, mida keegi mõtleb ja kuidas olukorda näeb. Ollakse koos ühises ruumis ja vähemalt selles ühisel seisukohal, et tuleb arutleda ja lahendus leida. Võetakse “aeg maha” ja üritatakse vaadata tekkinud olukorrale erinevatest perspektiividest ning jõuda lahendini või kompromissini, mis enamvähem kõigile sobib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teema kontekstis tahaks meelde tuletada, et lapsed on üsna egoistlikud tegelased ja see on täiega soovmõtlemine, et lapsed võtavad kuidagi isiklikult, et emme tunneb romantikast ning kirglikust seksist puudust ning on jube kurb või et issi tunneb, et ta elu seisab ja ta väärib muud – väärib muud.

Kui ikka ema lakkamatult ei lahista ulguda ja muidu ei kuku närvivapustuse äärele ning isa ei lõuga ega peksa koera ja köögikapiust, siis laste jaoks on kõik kõige paremas korras või peaaegu, kui vanemad koos nende vajaduste jaoks eksisteerivad. Lapse jaoks ei ole oluline, et vanemad teineteise jaoks eksisteerivad, vaid tema, lapse jaoks. Koos. Igapäevaselt mugavalt kättesaadavalt nagu kaisukaru või juustusai. Mingi vanemate vaheline kirg või klapp või kuidas kommunaale tasutakse, ei lähe lapsele korda. Rahulikult ühe katuse all tiksuvad vanemad pühapäevase omletiga on täiesti kena pereidüll. Enne tekitab psühhilisi probleeme vanemate vaheline kirg, kus ühel hetkel tülitsetakse ja siis häälekalt keppides lepitakse, ühel hetkel lendavad noad ja teisel hetkel tantsitakse tangot. Mehhiko seriaalides võib see emotsionide sving tohutult romantiline olla, aga päriselus ja laste vaatevinklist on see suht ebastabiilne, ennustamatu ja ebameeldiv.

Nii et ärge tõmmake lapsi siia arutellu, kuidas lapsed pigem leiavad, et vanemad mingu lahku, peaasi, et emme või issi ei oleks oma rahuldamatuses õnnetu. Ja nii toredaks läheb, kui emme või issi silm läheb särama uue mehe või naise ilmumisega nende ellu. Pullikaka, ma ütlen.

Please wait...
Postitas:
rosinakypsis

Mina olen samuti nõus nendega, kes ütlevad, et proovi mehele rohkem toeks olla. Kirjutad, et sina tunned rõõmu aias toimetamisest ja lastest, aga meest ei huvita muu kui Youtube ja diivanil vedelemine. Proovi siis meest diivanilt püsti saada, ära jää ootama, et tema ideid genereeriks ja proovi ta passiivsust mitte südamessse võtta. Kui vaatab videosid, siis mine vaata ka natuke, ole lihtsalt ta lähedal, naera kaasa ning mingi hetk ütle, et aitab küll, nüüd lähme jalutama/rattaga sõitma/bowlingut mängima, mida iganes. Konkreetselt. Paljudele meestele ei meeldi niisama väljas käia, à la kinos või kohvikus – see ei paku neile midagi. Minge pigem seiklusparki (koos lastega), rentige mootorpaat, minge kasvõi kõik koos tuulelohet lennutama, ühesõnaga tehke midagi füüsilist – see aitab mehel stressi maandada, sest hetkel on ta ju pigem vaimselt väsinud, mitte füüsiliselt, on nii? Füüsiline tegevus on parim ravim läbipõlemise vastu, mitte see, et lased mehel rahulikult olla ja Youtube’is surfata. Tundub võibolla suur töö ja ebaõiglane, et sina pead muudkui pingutama ja tegevusi välja pakkuma, aga küll see end ära tasub. Saate koos olla ja ehk tasapisi ka probleemidest rääkida. Loodan, et saate sellest raskest ajast üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pullikaka, ma ütlen.

Hästi öeldud. Nii ta on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iseenesest tasub mehega maha istuda ja rääkida.

Miks MAHA peab istuma alati? Püstis seistes ei või rääkida? Kui küsida mis on minu vihatuim väljend nr, siis see on täpselt see. Esiteks sellepärast, et inimene, kes seda soovitab, eeldab, et see lahendab kõik probleemid kui MAHA istud ja kõik mehed tahavad maha istuda ja rääkida. Ma pakun, et 90 % meestest saab sekundiga vihaseks, kui naine tuleb tõsise näoga ja ütleb: istume MAHA ja räägime. Teiseks, ma võin pea anda, et kõik naised, kellele seda soovitust jagatakse on sadu kordi üritanud mehega rääkida. Nii istudes, seistes, peapeal, järgi joostes ja mida iganes veel. Kõik naised üritavad algul rääkida. Kui foorumisse tullakse teema tegema siis järelikult pole see vaatamata püüdlustele õnnestunud. Minu mehega näiteks pole võimalik rääkida probleemidest. Ja oi kuidas ma olen püüdnud. Ta lihtsalt lahkub. Isegi autost on välja läinud ja viis km jala koju kõndinud kui ma üritasin rääkida. Vihkan seda lolli lauset!!!!

Oh jeerum, inimene võiks ikka väljendi abstraktsusest aru saada. See on umbes sama, kui keegi väidab, et ma vihkan seda lolli lauset: “Ta läheb endast välja”, sest siis ta ju sureb ära, kuna endast on võimatu välja minna või et teise kõrvale istumine tähendabki, et keegi su kõrva peale ronima hakkab.

“Istume maha ja räägime” ei tähenda üldse, et peaks maas istuma (või toolile või diivanile) vaid üritatakse aru saada, mida keegi mõtleb ja kuidas olukorda näeb. Ollakse koos ühises ruumis ja vähemalt selles ühisel seisukohal, et tuleb arutleda ja lahendus leida. Võetakse “aeg maha” ja üritatakse vaadata tekkinud olukorrale erinevatest perspektiividest ning jõuda lahendini või kompromissini, mis enamvähem kõigile sobib.

Ilmselt on ta seesama perekooli kägu, kes ühes teises teemas ei saanud aru väljendist “mati peal magama”.

Keegi ütles, et ta on lihtne inimene, et teda võib külla minnes majutada kas või arvutilaua alla või esikusse mati peale.
Selle peale teine kägu (arvan, et sama, kes siin) imestas siiralt, et kas tõesti ollakse nõus esikumatil magama. Et tema küll ei tea, mis ekstreemne eriolukord see olema peab, et tuleb matil magada.

Mõni inimene lihtsalt ei suuda mõista kujundlikku väljendumist.

Imestasin ka siinset kommentaari “miks peab mehega maha istuma?”. Mu meelest on selline reaktsioon nii jabur, et kohe ei oskagi midagi öelda. Esialgu mõtlesin, et keegi mängib lihtsalt sõnamängu ja ütleb kohe midagi teravmeelset. Aga, kui kommentaar läbi loetud, sain aru, et inimene rääkis päriselt ka maha istumisest, imestades siiralt, miks seda peab tegema.

Aga ärme pane talle seda pahaks. Ta esineb perekoolis päris tihti sääraste avaldustega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõnekäänud ja piltlik kõne on algklasside emakeele osa. Kui tegu pole välismaalasega, siis areng jäi seal pidama.
Eesti keel 3. klass:
https://www.taskutark.ee/m/konekaand/

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõnekäänud ja piltlik kõne on algklasside emakeele osa. Kui tegu pole välismaalasega, siis areng jäi seal pidama.

Eesti keel 3. klass:

https://www.taskutark.ee/m/konekaand/

Seal teise teema all oli ka jutuks, et ühe sündroomiga inimestel on sama joon. Nii, et alati ei pruugi olla asi puudulikus koolihariduses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

avameelne vestlus mehega, ei muud. teineteise vajadustest rääkimine, teise kuulamine. või siis uuesti teraapias rääkimine teineteisega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selline elu on võimalik, aga raske. Elan samuti laste isaga koos ainult laste pärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen jõudnud arusaamiseni, et ega vist midagi enam paremaks ei lähe. 15 a abielus olnud, lapsed. 4 aastat tagasi oli kriis, mehel oli armuke. Siiski otsustasime koos edasi minna, käisime teraapias, saime suhte kuidagi toimima. Nüüd on paar aastat olnud olukord, kus mees on ennast peaaegu juba invaliidiks töötanud. Mässab eraettevõtlusega, millest väga tulu ei ole, aga kõvasti probleeme. Kodus on väga väsinud. Natuke midagi teeb, niidab muru, vahest koristab. Muul ajal kas teeb tööd või passib youtubes. Vaimselt täiesti läbi. Kui pakun välja, et lähme kinno v sööma, siis tuleb kaasa, aga ise mitte kunagi ei paku ideesid välja. Seksi enam eriti pole. Lihtsalt ongi mul selline väsinud diivanikaunistus. Midagi hullu ju pole – ei peksa, ei joo, ei käi naistes. Aga rõõmu ja särtsu enam pole. Laste pärast ei soovi lahku ka minna. Mul on oma elu ja hobid ja sõbrannad, aga tahaks ka ju head suhet ja seksi ja muud sellist. Olen mõelnud, et kui lapsed suured, siis lähen eraldi elama. Aga kuidas nii kaua hakkama saada? Armukest ei taha pidada, ei oska ega taha nii.

Mina isiklikult olen kohanud vähe mehi, kes ise mingeid koostegemise üritusi algataks. Ja kes ei oleks kodus ohtul tööpäevast väsinud ja ei ole viimse piirini tööle pühendunud. Isegi kui sa oma mehest lahku kolid, on tõenäosus, et leiad enda vanusekaaslase, kes on spontaanne, mänguline ja ei pea armukesi nullilähedane. Kas mees on koormaks, et üksi ilma meheta oleks kergem, kui üksi mehe kõrval? Mina ei arva, et rõõm peab mehest tulema, rõõm peab iseendast tulema ja siis kandub see ka loodetavasti mehele üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

😔

Please wait...
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas hakkama saada rõõmutus abielus?