Teema: Laps väga lühike

Norimine ei ole “Issand, kui pisike sa oled”! Võta rahulikult! Teine äärmus on see, kui sa oled kogu aeg pikka kasvu ja tütarlaps. Ka siis noritakse, alates “Pikk kui latt, loll kui tatt”, “Kas Riia linn juba paistab?” jne. Kui mingid laste ütlused tekitavad su lapsele muret, siis suhtle klassijuhatajaga ja las tema siis arutab teemat koos sotsiaalpedagoogi, inimeseõpetuse õpetaja või kellegi teisega, sest kõik inimesed ei ole ühesugused, alates pikkusest-kaalust kuni näojoonte, juukse- ja nahavärvini. Oluline on siinkohal lihtsalt teavitada, et sel teemal on mingi konkreetne narrimine (mitte imestamine kellegi kasvu üle) ja see tuleks kohe eos ära lõpetada. Mis puudutab aga arsti, siis las ta veel kasvab ja kui tundub, et kasv on ikkagi pidurdunud, siis proovida saada suunamine endokrinoloogi juurde, kes siis juba täpsemalt uurinutele tuginedes vastata oskab. Veelkord, igaüks on erinev!

Kui on normi piires, siis on normi piires. Jälgige hoolega, kui alla normi jääb, saadab arst endokrinoloogile. Aga ennegi neid olnud, kes alles gümnaasiumis kasvuhüppe teevad.

#4060901:

Norimine ei ole “Issand, kui pisike sa oled”! Võta rahulikult! Teine äärmus on see, kui sa oled kogu aeg pikka kasvu ja tütarlaps. Ka siis noritakse, alates “Pikk kui latt, loll kui tatt”, “Kas Riia linn juba paistab?” jne. Kui mingid laste ütlused tekitavad su lapsele muret, siis suhtle klassijuhatajaga ja las tema siis arutab teemat koos sotsiaalpedagoogi, inimeseõpetuse õpetaja või kellegi teisega, sest kõik inimesed ei ole ühesugused, alates pikkusest-kaalust kuni näojoonte, juukse- ja nahavärvini. Oluline on siinkohal lihtsalt teavitada, et sel teemal on mingi konkreetne narrimine (mitte imestamine kellegi kasvu üle) ja see tuleks kohe eos ära lõpetada. Mis puudutab aga arsti, siis las ta veel kasvab ja kui tundub, et kasv on ikkagi pidurdunud, siis proovida saada suunamine endokrinoloogi juurde, kes siis juba täpsemalt uurinutele tuginedes vastata oskab. Veelkord, igaüks on erinev!

Ma ei öelnudki, et SEE lause ” issake kui pisike sa oled ” norimine on. Vaid et isegi täiskasvanud pööravad ta pikkusele tähelepanu ja last see häirib.

Jah, lapsed norivad. Kääbuseks, päkapikuks jne. Ei möödu päevagi kui keegi midagi ei ütleks.

#4060916:

Jah, lapsed norivad. Kääbuseks, päkapikuks jne. Ei möödu päevagi kui keegi midagi ei ütleks.

See on teine teema, et lapsed norivad. Alati norivad. Oled punapea, siis norivad – vene ajal rõõžikuks, tänapäeval gingeriks. Lühikesi norivad, pakse norivad, pikki norivad, kõhnu norivad. Tarku norivad, lolle norivad. Ei jää sellest eriti ükski laps puutumata.

10-aastane on laps ehk selles osas on raske – talle ei saa tuua välja sarnase pikkusega naisi eeskujuks, või sellega, et kui lühike on siis ilmselt on ka hiljem sale ja ilusa kehaeitusega.

Küll aga saad õpetada last ennast “kaitsma” – narrijad narrivad reaktsiooni pärast. Lapsele proovida selgitadagi, et miks teised narrivad, et see pole kuidagi seotud temaga, vaid narrijaga. Kui nad talle ei ütleks miskit ütlevad nad kellelegi teisele. Kõige parem kaitse on rahulikuks jääda, isegi kaasa “naerda”. Kui ütlevad päkapikk, siis ütleb vastu, et jah, sa vist küll see aasta kinke ei saa vmt.

Või kui keegi norib kasvu siis “vähemalt mul pole sitt iseloom” , “vähemalt mul pole komplekse, et teisi narrima pean” vmt. Relvituks võtab veel see kui ise oma pikkusesse õhinaga suhtuks, et “jumal tänatud, et ma lühike olen, mu vanaema on ka ja ma ei tea kenamat naist” vmt.

Minu pisike laps on nüüdseks täiskasvanu. Noor mees, pikkust 164.

Kui ta oli 10 või 11 käisime igaks juhuks ka arstide juures. Tookord tehti kätest pilt ja vaadati kas kasvab veel. Tunnistati terveks.

Seda ei mäleta kui pikk ta 10-aastasena oli, kooli minnes oli 120 cm.

Ma ka sama pikk, koolis olin ka rivi lõpus, lapse isa 175. Teine laps meil muide 182 cm pikk.

#4060889:

Mure on seoses oma 10.a tütrega.

Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.

Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????

Mul jäi silma “Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides”. Kas sa ise oled siis pikk? Lapse isast palju pikem?

#4060889:

Mure on seoses oma 10.a tütrega.

Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.

Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????

Kas perearst pole kordagi endokrinoloogile soovitanud pöörduda?
https://www.infomaterjalid.ee/content/dam/web/healthcare/biopharma/estonia/pdfs/Laste%20kasvuprobleemid_EST.pdf

Peaasi, et meestele meeldib? Lühike võrdub ilus ja sale?
Et siis naise roll on olla m..nnivurr ja lühikesed naised ei võta kaalus juurde? Isegi kui täiskasvanud naistel on nii väärastunud arusaamad, siis 10 a tüdrukule ei maksa küll neid väljendada.

Minu tütar saab kohe 16-aastaseks ja on 155cm pikk.

Ta sündis enneaegsena ja oli kohe alguses lühem. Samas perearst ega ükski teinegi arst ei ole probleemi näinud. Geneetik ütles kohe ära, et ega ta teil rohkem enam ei kasva, see on kindel.

Laps ise kahjuks põeb. Kurdab kodus pea iga päev, et koolis nimetatavat teda päkapikuks ja kääbuseks. Ütleb, et kasvu tõttu kiputakse teda “titena” kohtlema, patsutatakse pähe, muditakse, no umbes nagu suured nunnutavad esimese klassi juntsusid. Ja mõned täiskasvanud tuttavad kohtumisel ikka võtavad selle teema jutuks.

Mind ennast mu lapse kasv üldse ei häiri ja olen talle seda alati öelnud. Kuid teiste käitumine on selline, et tõmbab lapse tähelepanu ja mõtted pidevalt ta väikesele kasvule ja talle ei meeldi see. Egas enamus inimesi meelega ei narri, aga laps tajub pidevat oma kasvule tähelepanu juhtimist sellisena. Olen aru saanud, et ega siin miskit teha pole ja sel juhul tasub lapsele esitleda olukorda ikka positiivsena, mitte kaasa aidata komplekside tekkimisele.

No kui teie laps tunneb end kehvasti, siis tehke midagi lapse aitamiseks. Mine endokrinoloogia juurde ja arutage, et kas tulebki sellega leppida või siiski ei. 

Kaasake psühholoogid. Miskipärast vanemad ei taha, et lapsed psühholoogide räägiks.

#4061186:

No kui teie laps tunneb end kehvasti, siis tehke midagi lapse aitamiseks. Mine endokrinoloogia juurde ja arutage, et kas tulebki sellega leppida või siiski ei.

Kaasake psühholoogid. Miskipärast vanemad ei taha, et lapsed psühholoogide räägiks.

Oh sind naiivitari. Küsimus ei ole ju mingis “mittetahtmises”. Vaid selles, et psühholoogid ei aita. Nad suudavad inimese parimal juhul lihtsalt ära kuulata. Võivad ka omalt poolt juttu rääkida, teoretiseerida. Kuid ei midagi sellist, millega ei tuleks toime ka lähedane või tuttav või sõbranna.

Hetkel on psühholoogid tohutult üleshaibitud eriala, nende hinnad inimesele ühe kohaletuleku eest on sageli kolmekohalised. Sageli lükatakse nende kaela paljude teiste ametkondade tegematajäetud töö. Aga mitte mingit vastutust psühholoogidel, erinevalt teiste elualade esindajatest, küll ei ole ja mitte mingit töötulemust neilt ei oodata. Kui inimene pärast psühholoogil käiku abi ei ole saanud, siis öeldakse, et ju siis inimene ise ei tahtnud/ei osanud abi vastu võtta, st alati on inimene süüdi. Fakt on kahjuks see, et tolle üleshaibitud ameti tegelik kasutegur on praktiliselt olematu ja seega on lapsevanemate skeptilisus põhjendatud.

Nii et ega siin mingit muud imenippi ei olegi, kui üritada lapse tutvuskonnas delikaatselt selgitustööd teha, et pole vaja lapse väikest kasvu talle pidevalt meelde tuletada, ja pigem tuua ka ise esile positiivsema poole.

#4061152:

Peaasi, et meestele meeldib? Lühike võrdub ilus ja sale?

Et siis naise roll on olla m..nnivurr ja lühikesed naised ei võta kaalus juurde? Isegi kui täiskasvanud naistel on nii väärastunud arusaamad, siis 10 a tüdrukule ei maksa küll neid väljendada.

Noh, kena, et siis pikemad nii ilusa suuvärgiga on ja materdavad lühikesi lisaks. Et kindlasti peab olema “m……..” ja nagunii läheb veel paksuks ka? Ei ole sa sugugi parem nendest kiusajatest…..

Lisaks võin sulle saladusekatte all öelda, et absoluutselt kõigile noortele on paratamatult mingis vanuses välimus väga oluline. Näed ju ise, et kiusaja just seda kohta ründab, sest ta teab, et see mõjub! Ja antud hetkel käib jutt just sellest, et VÄLIMUS on see, mis on kiusajatele jalgu jäänud. Ja see on ka koht, kus tuleb kinnitada noorele inimesele, et tema välimusel ei ole mitte midagi viga. Ja lause, et väikesed naised on armsad, kindlasti seda kinnitab, aitab kaasa. Loomulikult tuleb ka muus osas enesekindlust kasvatada, aga hetkel on välimus see, mis on tõsise paugu saanud tänu kiusajatele ja lollidele täiskasvanutele, kes teda samuti väikseks tembeldavad. Midagi pole teha, neid inimesi jääb elu aeg olema, ka täiskasvanuna, aga siis ongi oluline, et tüdruk mõistaks, et selles ei ole mitte midagi halba, kui sa oledki lühike vaid sellel võib olla koguni positiivseid külgi ka. Hetkel arvab noor neiu, et tal on oma välimuse tõttu midagi viga. Aga tegelikult ei ole. Tean, millest räägin, sest olin temaga samas paadis umbes 12-aastasena. Aga siis ei öelnud mulle keegi, et ma olen täitsa armas ja väike olemine ei sega minu ülejäänud elu ja ei tee mind pikematega võrreldes alaväärseks. Aga sa ilmselt ei saagi sellest aru, kuna sul pole kunagi sellist muret olnud.

Ja pole mõtet hakata jahuma siin midagi, et oi, aga sa oled ju tark tüdruk või mängid hästi viiulit vms. See vastupidi kinnitab lapsele, et lühike olemine ongi midagi, mida ei peaks kiitma ja mis on nii halb, et sellelt tuleb igal juhul tähelepanu kõrvale juhtida mingite muude asjadega nagu tark olemine või tubli viiulimäng! Probleem on konkreetselt selles, et laps tunneb ennast pikkuse (ehk välimuse) tõttu alaväärsena. Tal ongi vaja tuge ja kinnitust, et ta ei ole kole vaid on ilus. Et ta meeldib kõigile ka lühikesena jne. Minule ei öelnud seda keegi lapsena,kuigi just seda oleksin kuulda tahtnud. Kõik ainult kiitsid, kui tore, et mul tunnistusel viied ja muusikakoolis läheb hästi. Vahva, aga selles polnud probleem.

Väike, armas, seksikas, meestele meeldivad lapsekasvu naised… mingi pedofiilide kokkutulek?

#4061488:

#4060903:

Kas tõesti tänapäeval noritakse kedagi pikkuse pärast?

Vaata perekooli teemat: Pere ja suhted: “Ilus rase”. Täiskasvanud inimestel on peas midagi viltu, tahavad hirmasti teise naise keha kallal norida. Peame hakkama neid vingatseid kõik koos kasvatama. Norivad lapsed ongi nende norivate emade lapsed. Hirmus.

Kasvata oma lapsed kôigepealt normaalseteks vôi mis on üldse normaalsus, aga vôôrad jäta kindlasti rahule.