Teema: Lapse autoga kooli viimine pärsib lapse arengut

Ma ka ei mõisa miks nii massiliselt lapsi autoga kooli viiakse, kooli esised on autodest ummistunud.

Sest massiliselt kolitakse uusarendustesse, millest paljud asuvad kohtades kust ei saa mugavalt ühistranspordiga kooli ja tööle ning seetõttu on mugavam võtta laps(ed) autole ja viia kooli ning seejärel sõita ise tööle. Lisaks töötavad inimesed üle linna erinevates kohtdes. Mina nt bussiga tööle sõidan 50 minutit ja pean minema 3 erineva bussiga. Autoga saan 30 minutiga. Ja kui ise autoga lähed siis on ju ka loogiline laps ära viia kui see ajaliselt sobib.

#4006654:

Sest massiliselt kolitakse uusarendustesse, millest paljud asuvad kohtades kust ei saa mugavalt ühistranspordiga kooli ja tööle ning seetõttu on mugavam võtta laps(ed) autole ja viia kooli ning seejärel sõita ise tööle.

Minu arvates peaks sellistele inimestele kehtestama täiendavad maksud. See on jätkusuutmatu, kui inimeste elu on üles ehitatud fossiilkütustele.

#4006662:

Need maksud on juba olemas, aktsiisi näol.

Ma ütlesin “täiendavad”, et suunata neid rohelisema eluviisi suunas.

#4006665:

#4006662:

Need maksud on juba olemas, aktsiisi näol.

Ma ütlesin “täiendavad”, et suunata neid rohelisema eluviisi suunas.

Kütuseaktsiis ongi täiendav, need kes autoga ei sõida, ei maksa seda ju.

Või sa arvad, et uusarendustes ja maal elavate inimeste igapäevane autoga töölkäimine peaks olema maksustatud, aga  kui kooli ja töökoha läheduses elavad linnainimesed nädalavahetusel autoga maakodusse või niisama metsa sõidavad, siis see mitte?

Meie elame näit. sellises kohas, kust tegelikult on päris hea ühistransport olemas ja kasutame seda tihti, koolilapsed kojutulemiseks igapäevaselt. Aga hommikul kooliminekuks ei sobi see kahel põhjusel: esiteks algab kool kell 8, mis on niigi ebainimlik ja ühistranspordiga minekuks peaks veel varem tõusma; teiseks tuleb lastel ümber istuda ja just see teine buss on hommikuti nii täis, et sinna ei pruugi pealegi mahtuda, lisaks võib väiksematel lastel tekkida probleeme õiges peatuses maha pääsemisega. Ja kolmandaks on laste koolikotid vähemalt 2.-3. klassis tegelikult raskemad, kui normid lubaksid, pungil täis bussis sellise kotiga trügimine ei tule küll tervisele kuidagi kasuks.

#4006679:

Või sa arvad, et uusarendustes ja maal elavate inimeste igapäevane autoga töölkäimine peaks olema maksustatud, aga kui kooli ja töökoha läheduses elavad linnainimesed nädalavahetusel autoga maakodusse või niisama metsa sõidavad, siis see mitte?

Maal elavad inimesed on teine lugu, neid tuleks säästa kõrgematest maksudest. Aktsiis teeb neile liiga. Kõrgelt tuleb maksustada rikkamaid inimesi, kes elavad uusarendustes ja kärutavad pealinna vahet. Sobilik maks võiks olla automaks. Mida kallim ja kütustõgivam auto, seda suurem maks! Sel juhul vanaproua, kes kasutab tagasihoidlikku pisikest Toyotat, maksaks suurusjärgu võrra vähem automaksu kui rikas, kes sõidab maasturiga. Ainult aktsiisist jääb väheks, et suunata tarbimiskäitumist. Pole vaja miinustamisega tõmmelda, automaks on olemas enamuses normaalselt arenenud riikides.

#4006704:

#4006679:

Või sa arvad, et uusarendustes ja maal elavate inimeste igapäevane autoga töölkäimine peaks olema maksustatud, aga kui kooli ja töökoha läheduses elavad linnainimesed nädalavahetusel autoga maakodusse või niisama metsa sõidavad, siis see mitte?

sobilik maks võiks olla automaks. Mida kallim ja kütustõgivam auto, seda suurem maks! Sel juhul vanaproua, kes kasutab tagasihoidlikku pisikest Toyotat, maksaks suurusjärgu võrra vähem automaksu kui rikas, kes sõidab maasturiga. Ainult aktsiisist jääb väheks, et suunata tarbimiskäitumist. Pole vaja miinustamisega tõmmelda, automaks on olemas enamuses normaalselt arenenud riikides.

Sa maksustaks sel juhul pigem lasterikast peret, kellel polegi väikese autoga midagi peale hakata. Rikka auto on uus ja tarbib vähem kütust, lasterikas pere reeglina uut autot ei osta ja peab leppima suurema kütusekuluga, mille sina veel omakorda täiendavalt maksustaks.

#4006709:

Otse loomulikult saaksid need lapsed ise kooli, kui oleks vaja.

Ise kooli nad saaks, aga mingit arendavat kogemust see hommikune bussireis neile ei anna. Laps saab vähem magada ja kui juba hommik algab stressirohkelt, siis muutub selliseks kogu päev. Kui vanemad lähevad nagunii autoga samas suunas tööle, siis pole siin ka mingit lisareostust.

#4006659:

#4006654:

Sest massiliselt kolitakse uusarendustesse, millest paljud asuvad kohtades kust ei saa mugavalt ühistranspordiga kooli ja tööle ning seetõttu on mugavam võtta laps(ed) autole ja viia kooli ning seejärel sõita ise tööle.

Minu arvates peaks sellistele inimestele kehtestama täiendavad maksud. See on jätkusuutmatu, kui inimeste elu on üles ehitatud fossiilkütustele.

Mis maksu kehtestaksid?

Kusjuures meie piirkonna kooliteel kuhu jala/rattaga oleks küll vaid ca 5km läheb suur osa maast lihtsalt sõidutee kõrval peenike kruusariba st pole kergliiklusteed, laia jalakäiate riba, eraldust ega midagi. Suvel ehk veel kui valge on (talvel peaks siis vallide otsas kõndima ja enamus ajast pime ka). Aga oma piirkonna vanematelt tean, et kõigil süda tilgub verd, kel lapsed seda mööda üksi liikuma peavad. Ei tahaks nõustuda, et mööda (eluohtlikku) maanteeäärt kooli minek nüüd erilise iseseisvumise annaks – jah, siis tuleb ka jutt, et vanasti kõnniti ka 10-20km seal selle -25 kraadiga kooli ja muu jutt, aga autode kiirused, liiklustihedus jmt oli ka teine.

Ning selle väidetava iseseisvumise hind on see, et liiga tihti on see, kus lapsed bussi eest/tagant sõiduteele astuvad ja surma saavad. Ning see just tihti linnavälistes kohtades, kus kiirused suuremad. Iga asi omal ajal, liiga vara last “iseseisvuma” sundides võib sel olla elu hind – vanem peab suutma siiski kasu ja riske hinnata.

Ning tegelikult suures osas äärelinnades on olemas piirkonnakoolid, kus lapsed käivad – ei veeta linna.

Aga mis te neist lastest kiusate ja sunnite neid oma raskete kottidega kooli ja tagasi minema – nende koolipäev on tihti neile intensiivsem kui enda tööpäev – lisaks on nad ca 6-8h koolis ja seejärel veel peavad kodus õppima. Ehk selleks, et laps saaks jala/ratta/bussiga kooli võib tähendada 1.5h varem ärkamist, siis koolipäev, pool tundi kuni tunnike koju, siis tunnike kuni kolm õppimist. Mõndadel veel trennid/hobid jne. Te lihtsalt “piinate” need väikesed inimesed ära ja mille nimel.  Ma usun, et teema ei olegi sellest, et keegi oma lapsi 200m kaugusele kooli veaks.

#4006709:

Selle nimi on õpitud abitus. Otse loomulikult saaksid need lapsed ise kooli, kui oleks vaja. Sina oled hea näide planeedi reostajast.

Ikka saaks, kui vaja, jah. Mina saaksin tööle ka samamoodi kahe bussiga, koolivaheaegadel käingi enamasti nii või mõistliku ilmaga rattaga (me läheme muidu ju hommikul koos kolmekesi, kool on poolel teel minu töökohta, ma ei sõiduta lapsi ekstra).  Kuna planeet on minu jaoks ka oluline, siis on meil lähitulevikus plaanis soetada päikesepaneelid ja praeguse peaaegu 20a vana auto asemele võimalikult väike ja lihtne elektriauto, nii et loodetavasti saan hakata varsti vähemalt päikesepaistelisematel kuudel süsinikuneutraalsemalt liiklema. Aga hommikust ühistransporti praegusel kujul ma lapsi kasutama ei sunni, kuni vähegi teisi lahendusi võimalik leida on.

Kas siin väikelinnas on hommikuti kooli ees ummikuid – enamus lapsi tuuakse autoga kooli. Pole siin mingeid rikkaid ja vähesed käivad kooli kuskilt kaugelt. Jalgsi või rattaga kooli tulemiseks on ideaalsed tingimused, aga ikkagi topitakse laps autosse. Põhjus on lihtne – laisad vanemad tahavad kauem magada. Jalgsi tulev laps tuleks ca 45 mintsi varem äratada, et jõuaks süüa ja kooli kõndida.

#4006754:

Kusjuures meie piirkonna kooliteel kuhu jala/rattaga oleks küll vaid ca 5km läheb suur osa maast lihtsalt sõidutee kõrval peenike kruusariba st pole kergliiklusteed, laia jalakäiate riba, eraldust ega midagi. Suvel ehk veel kui valge on (talvel peaks siis vallide otsas kõndima ja enamus ajast pime ka). Aga oma piirkonna vanematelt tean, et kõigil süda tilgub verd, kel lapsed seda mööda üksi liikuma peavad. Ei tahaks nõustuda, et mööda (eluohtlikku) maanteeäärt kooli minek nüüd erilise iseseisvumise annaks – jah, siis tuleb ka jutt, et vanasti kõnniti ka 10-20km seal selle -25 kraadiga kooli ja muu jutt, aga autode kiirused, liiklustihedus jmt oli ka teine.

Ning selle väidetava iseseisvumise hind on see, et liiga tihti on see, kus lapsed bussi eest/tagant sõiduteele astuvad ja surma saavad. Ning see just tihti linnavälistes kohtades, kus kiirused suuremad. Iga asi omal ajal, liiga vara last “iseseisvuma” sundides võib sel olla elu hind – vanem peab suutma siiski kasu ja riske hinnata.

Ning tegelikult suures osas äärelinnades on olemas piirkonnakoolid, kus lapsed käivad – ei veeta linna.

Aga mis te neist lastest kiusate ja sunnite neid oma raskete kottidega kooli ja tagasi minema – nende koolipäev on tihti neile intensiivsem kui enda tööpäev – lisaks on nad ca 6-8h koolis ja seejärel veel peavad kodus õppima. Ehk selleks, et laps saaks jala/ratta/bussiga kooli võib tähendada 1.5h varem ärkamist, siis koolipäev, pool tundi kuni tunnike koju, siis tunnike kuni kolm õppimist. Mõndadel veel trennid/hobid jne. Te lihtsalt “piinate” need väikesed inimesed ära ja mille nimel. Ma usun, et teema ei olegi sellest, et keegi oma lapsi 200m kaugusele kooli veaks.

Jah Tallinnas on tõesti jube liiklus, liiga suured kiirused ja lapsele ohtlik. Linnavalitsus ilmselgelt auto paradiisi arendaja. Aga autoga laste kooli viimine pole puht Tallinna probleem.

Minu jaoks oli jalgsi kooli minek teraapiline ja oluline aeg päevaks häälestumisel. Mulle pigem ei meeldinud kui isa vahel autoga kohale “viskas”.  Jõudsin liiga ruttu kooli – ma polnud oma mõtetes algavat päeva läbi mõelnud ega keha värskes õhus virgutanud.

#4006794:

Sa vist pole kunagi rattaga tallinnas sõitnud.

See on kulunud stampväljend. Olen sõitnud ja sõidan aastas mitutuhat kilomeetrit. Rattaga liiklemise võimalus on arenenud viimase kümnendiga päris palju. Loomulikult võiks olukord olla veelgi parem. Probleem on selles, et inimesed ei soovigi, et rattateed areneksid. Kuula seda kisa, mida tekitavad autojuhid, kui kuskil renoveeritakse tänav ja soovitakse parandada rattaga liiklemise võimalusi. Küll on häda, et parkimiskohti jääb vähemaks, piiratakse sõidukiirust või vähendatakse sõiduridade arvu.

#4006754:

Ning selle väidetava iseseisvumise hind on see, et liiga tihti on see, kus lapsed bussi eest/tagant sõiduteele astuvad ja surma saavad.

Ohoh, lausa liiga tihti saavad surma. Palun viiteid vastavasisulistele uudistele.

Veider, miks kõikidest ühiskonnarühmadest just nimelt koolilapsed kogu aeg kõigile ette jäävad. Miks just koolilapsed on need, kes ei tohi autoga sõita, samas kui vanemad võivad? Ema-isa istuvad oma autos ja kohe auto kõrval ühissõidukirajal veereb buss, mille sees nende vanemate lapsed, seljas 6 kilo kaaluvad kooliranitsad ja käeotsas kastid muusikakooli viiuli ja saksofoniga. Mis suur “kokkuhoid” ja “arendamine” see täpsemalt on?

Meil stardib hommikuti üheskoos ühe autoga terve pere – ema, isa, koolilapsed. Kõik töötavad-õpivad kesklinnas samas kandis. Hommikul autos sõites arutatakse läbi järgneva päeva sündmused, visatakse nalja, loetakse vajadusel sõnad peale, korratakse kontrolltööks. Ühistranspordis omavahel lobiseda ei  saa, see häirib ju teisi sõitjaid.

Nelja inimesega auto ongi juba nagu ühistransport tegelikult.