Kusjuures meie piirkonna kooliteel kuhu jala/rattaga oleks küll vaid ca 5km läheb suur osa maast lihtsalt sõidutee kõrval peenike kruusariba st pole kergliiklusteed, laia jalakäiate riba, eraldust ega midagi. Suvel ehk veel kui valge on (talvel peaks siis vallide otsas kõndima ja enamus ajast pime ka). Aga oma piirkonna vanematelt tean, et kõigil süda tilgub verd, kel lapsed seda mööda üksi liikuma peavad. Ei tahaks nõustuda, et mööda (eluohtlikku) maanteeäärt kooli minek nüüd erilise iseseisvumise annaks – jah, siis tuleb ka jutt, et vanasti kõnniti ka 10-20km seal selle -25 kraadiga kooli ja muu jutt, aga autode kiirused, liiklustihedus jmt oli ka teine.
Ning selle väidetava iseseisvumise hind on see, et liiga tihti on see, kus lapsed bussi eest/tagant sõiduteele astuvad ja surma saavad. Ning see just tihti linnavälistes kohtades, kus kiirused suuremad. Iga asi omal ajal, liiga vara last “iseseisvuma” sundides võib sel olla elu hind – vanem peab suutma siiski kasu ja riske hinnata.
Ning tegelikult suures osas äärelinnades on olemas piirkonnakoolid, kus lapsed käivad – ei veeta linna.
Aga mis te neist lastest kiusate ja sunnite neid oma raskete kottidega kooli ja tagasi minema – nende koolipäev on tihti neile intensiivsem kui enda tööpäev – lisaks on nad ca 6-8h koolis ja seejärel veel peavad kodus õppima. Ehk selleks, et laps saaks jala/ratta/bussiga kooli võib tähendada 1.5h varem ärkamist, siis koolipäev, pool tundi kuni tunnike koju, siis tunnike kuni kolm õppimist. Mõndadel veel trennid/hobid jne. Te lihtsalt “piinate” need väikesed inimesed ära ja mille nimel. Ma usun, et teema ei olegi sellest, et keegi oma lapsi 200m kaugusele kooli veaks.