Ohoh, lausa liiga tihti saavad surma. Palun viiteid vastavasisulistele uudistele.
IGA selline surm on liiga palju ja võiks olemata olla.
Statistika või uudised leiad ehk ise ka googeldades.
Ma ei tea kui igav teil on, aga arvate tõesti, et vanemad viivad lapsi autoga kooli, sest neil on igav ja muud targemat pole teha? Mitte, et see on konkreetsele perele mõistlik/vajalik?
Mina saaksin tööle ka samamoodi kahe bussiga, koolivaheaegadel käingi enamasti nii või mõistliku ilmaga rattaga (me läheme muidu ju hommikul koos kolmekesi, kool on poolel teel minu töökohta, ma ei sõiduta lapsi ekstra).
Kas lapsed ei oska jalgrattaga sõita?
Oskavad ja autosõiduga võrreldes umbes kilomeetrise ringiga saaksid ka enam-vähem ohtutut teed pidi sõita, aga 1) kool algab kell 8, selleks ajaks ei jõua rattaga, kui praegusest veel varem ei tõuse. Ma ise ei pea kindlaks kellaajaks tööle minema. 2) Mina saan hommikul tööl duši all käia ja riided vahetada, lapsed koolis mitte. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas kaasõpilastel ja õpetajal on esimeses tunnis olla, kui kamp teismelisi on just kiirustades ratastega kooli jõudnud (meil on siin kõrguste erinevused, kool on mäe otsas).
Uskumatu. Eesti lapsed liiguvad vähem väljas kui vangid ja iga neljas laps on ülekaalulime ning siin tädid üritavad õigustada et kõik koos hommikul ummikus passida on “kvaliteetaeg”.
jah võite mu postitust miinustada aga mõte jääb samaks – need lapsevanemad kes oma lapsi igale poole treppi viivad on ise ka peast rasvunud.
Uskumatu. Eesti lapsed liiguvad vähem väljas kui vangid ja iga neljas laps on ülekaalulime ning siin tädid üritavad õigustada et kõik koos hommikul ummikus passida on “kvaliteetaeg”. jah võite mu postitust miinustada aga mõte jääb samaks – need lapsevanemad kes oma lapsi igale poole treppi viivad on ise ka peast rasvunud.
Arvestades, et (laste) rasvumise üks riskitegureid on väiksem majanduslik kindlustatus, siis ma küll vägagi kahtlen, et just need lapsed, keda autodega kooli tuuakse, on see rasvunud kontingent ning ise lähedalt kooli tulijad kõik trimmis ja normaalkaalus. Pigem toovad lapsi kooli jõukamad vanemad, madalamapalgalised on sel ajal juba ammu tööl. Jõukamate perede lapsed käivad trennides, igahommikune bussisõit kooli küll mingi füüsiline koormus ega liikumisharjumuse arendamine ei ole.
Ning selle väidetava iseseisvumise hind on see, et liiga tihti on see, kus lapsed bussi eest/tagant sõiduteele astuvad ja surma saavad.
Ohoh, lausa liiga tihti saavad surma. Palun viiteid vastavasisulistele uudistele.
No ma ei tea, minu meelest on ka üks laps liiga tihti.
https://www.err.ee/1157000/marjamaal-hukkus-autolt-loogi-saanud-laps
Ja see ei ole ainus, see on esimene, millle google välja andis.
Ja otse ukse ette on vaja tuua kindlasti. Et seed, kes jala tulevad ka kooli ees autode vahel seiklema peaks. Õnneks paljud koolid teevad juba nädalaid kus kooliesine tänav kinni autodele. Õpilastele väga meeldib. Autojuhtide seakisale vaatamata.
Ma lapse arengu pärssimise kohta ei oska midagi öelda, aga helikopter-emasid, kes vurinal välja lendavad, kui vähegi laps piuksatab, on viimane 5-10 aastat küll oluliselt rohkem kui varem. Mõistagi rebin ma kergelt kontekstist välja ja toon ehk äärmuslikud näited. Oma sugulaste, sõprade ja töökaaslaste seast.
* naine, kes viib igal hommikul 11-12 aastase poja kooli, kilomeeter vastassuunda töölesõidust. Päeva jooksul käib ta tööajast üks või kaks korda veel töölt poega koolist koju toomas ja/või uuesti kodust koolimajja mõnda huviringi viimas. Ju siis töölt saab. Selleks üheks kilomeetriks linnas sõidab ta 8 km sinna ja 8 tagasi.
* perekond, kus 13 ja 14 aastased tüdrukud ei ole mitte kunagi üksi poes käinud, kuigi elavad poest üle õue. Vanem laps hakkas lausa nutma, kui mainisin, et ta võiks poodi lipata ja kohvikoort tuua. Ema vihastas minu peale, sest lapsukestele on see suure poe külastamine ikka liiga ohtlik.
* naine, kes meil maal oma 12 aastase ja 15 aastase lapsega külas olles esitas mind kõrvale kutsudes kaks pretensiooni. Miks ei ole meil köögis elektripliidil lapselukku, sest äkki tema laps läheb pliidiga mängima (!). Teiseks, et miks meil on torusiili pudel kraanikausialuses kapis prügikasti kõrval. Miks see on tema lapsele kättesaadavas kohas (meil ei elanud siis lapsed enam kodus). Jutt on 12 ja 15 aastastest lastest.
Ning selle väidetava iseseisvumise hind on see, et liiga tihti on see, kus lapsed bussi eest/tagant sõiduteele astuvad ja surma saavad.
Ainus kord, kui pika elu jooksul olen näinud, kuidas laps autolt löögi sai, väljus see laps sõiduautost ja põrutas ümberringi vaatamata risti üle Vabaduse puiestee kooli suunas. Lugenud-kuulnud olen mõneti rohkematest kordadest, ehkkki enamasti neil juhtudel kirjeldatakse õnnetust meedias sõnadega “jooksis ootamatult sõiduteele laps” täpsustamata, kust ta just tuli. Ei maksa unustada, et ka seda juhtub.
Mõtteviis, et lapsega rääkimine ja tema õpetamine kodus niikuinii ei aita ja on liigne vaev. Ja kui laps üksi tänavale läheb, tuleb üsna kindlalt kohe surm, on muidugi omaette tase.
* perekond, kus 13 ja 14 aastased tüdrukud ei ole mitte kunagi üksi poes käinud, kuigi elavad poest üle õue. Vanem laps hakkas lausa nutma, kui mainisin, et ta võiks poodi lipata ja kohvikoort tuua. Ema vihastas minu peale, sest lapsukestele on see suure poe külastamine ikka liiga ohtlik.
Oioi, paha lugu. Proual ei õnnestunudki last enda eest jooksupoisiks teha. Võõraste laste kamandamise asemel tatsa ikka ise oma toiduainete järele, see mõjub su arengut soodustavalt. Laps ei ole sinu teenija, kes iga su tahtmise peale kuhugi lippama peaks.
Sa jutustad siin seda poeskäigu lugu juba mitmendat korda. Saa üle juba ja lõpeta oma ohkimine, kui valesti kõik teised lapsi kasvatavad.
Teemasse: maailmas on hulgaliselt riike, kus lapsed ei astu jala sammukestki kodumaja hoovist kaugemale. Üksi kooli minema saab hakata siis, kui autojuhiload käes. Koolibussi lükkab vanem lapse sisse ja kätte saab ta ka koolist ainult kindlatel kellaaegadel + jälgitakse karmilt, kes üldse tohib lapsele järgi tulla. Kool ei luba ka nt 2-minutilist kooliteed lapsel üksi läbida. Kui õigel ajal autoga vastas ei ole ja laps üksi kooli territooriumil ootama peab, läheb personal väga ärevaks ja kahtlustavaks, et kas peaks lastekaitset informeerima, et vanem on vastutustundetu ja ei saa oma ülesannetega hakkama.
Need on kõik rikkad lääneühiskonna heaoluriigid, kus on kõrgel tasemel haridus, teadus, meditsiin, sotsiaalteenused jne. Mujalt riikidest on alati soovijaid, kes sinna haridust omandama või töötama tulla soovivad. Kas teie arvates kasvab neis riikides massiliselt pärsitud arenguga lapsi või on ehk nad koguni täiskasvanuks saades arengupeetusega?
Mina saaksin tööle ka samamoodi kahe bussiga, koolivaheaegadel käingi enamasti nii või mõistliku ilmaga rattaga (me läheme muidu ju hommikul koos kolmekesi, kool on poolel teel minu töökohta, ma ei sõiduta lapsi ekstra).
Kas lapsed ei oska jalgrattaga sõita?
Vau ütleks selle peale kohe.
Mul näiteks lapsed sõidavad jalgrattaga (ka rulaga ja rulluiskudega) meelsasti pea iga päev ja päris pikalt. Aga sundida näiteks 4. klassi last koolikotiga jalgrattaga kooli minema – see on ka natuke sadismi moodi juba. Laps alla 140 cm pikk ja koolikott enamikel päevadel ligi 6 kg. Ise tahaksid nii tööle sõita?
Meie kooli tulevad igast suunast kergliiklusteed, enamik lapsi elab mõnesaja meetri kuni mõne kilomeetri kaugusel. Ometi on igal hommikul autod kooli juurde suunduvad teed ummistanud. Minu naabrilapsed tulevad minu omadest varem kodust välja, et bussile minna, minu omad sõidavad rattaga….
* perekond, kus 13 ja 14 aastased tüdrukud ei ole mitte kunagi üksi poes käinud, kuigi elavad poest üle õue. Vanem laps hakkas lausa nutma, kui mainisin, et ta võiks poodi lipata ja kohvikoort tuua. Ema vihastas minu peale, sest lapsukestele on see suure poe külastamine ikka liiga ohtlik.
Oioi, paha lugu. Proual ei õnnestunudki last enda eest jooksupoisiks teha. Võõraste laste kamandamise asemel tatsa ikka ise oma toiduainete järele, see mõjub su arengut soodustavalt. Laps ei ole sinu teenija, kes iga su tahtmise peale kuhugi lippama peaks.
Ossa kui tige 🙂
Esiteks soovis kohvikoort laste vanavanaema. Teiseks, ma ei käsutanud, vaid mainisin. Olles vanainimesele külla tulnud, tundus loogilisem, et ma jään tema ja laste emaga jutustama ja küsin teismeliselt, kas ta saaks oma memmele väikese teene teha.
* perekond, kus 13 ja 14 aastased tüdrukud ei ole mitte kunagi üksi poes käinud, kuigi elavad poest üle õue. Vanem laps hakkas lausa nutma, kui mainisin, et ta võiks poodi lipata ja kohvikoort tuua. Ema vihastas minu peale, sest lapsukestele on see suure poe külastamine ikka liiga ohtlik.
Oioi, paha lugu. Proual ei õnnestunudki last enda eest jooksupoisiks teha. Võõraste laste kamandamise asemel tatsa ikka ise oma toiduainete järele, see mõjub su arengut soodustavalt. Laps ei ole sinu teenija, kes iga su tahtmise peale kuhugi lippama peaks.
Ossa kui tige ????
Esiteks soovis kohvikoort laste vanavanaema. Teiseks, ma ei käsutanud, vaid mainisin. Olles vanainimesele külla tulnud, tundus loogilisem, et ma jään tema ja laste emaga jutustama ja küsin teismeliselt, kas ta saaks oma memmele väikese teene teha.
Ossa kui abivalmis! Võõrale perele külla minnes asud nende lapsi käsutama ja ise usud, et korraldad neile sellega veel teene.
Ossa kui abivalmis! Võõrale perele külla minnes asud nende lapsi käsutama ja ise usud, et korraldad neile sellega veel teene.
Võiksin sulle ilmselt ülistuslaulu laulda, sa ikkagi räuskaksid mu peale. Ma ilmselt lihtsalt ei meeldi sulle kohe äärmuslikult mingitest teistest teemadest. Püüa siiski vähemalt mingi vähegi pädev põhjus ja mõjuv vorm leida, et mind “paika panna”. Praegu see ei tööta. Ma, muide, võõrastel inimestel külas ei käi 🙂 Püsiks nüüd teemas, eks?
Ainus kord, kui pika elu jooksul olen näinud, kuidas laps autolt löögi sai, väljus see laps sõiduautost ja põrutas ümberringi vaatamata risti üle Vabaduse puiestee kooli suunas. Lugenud-kuulnud olen mõneti rohkematest kordadest, ehkkki enamasti neil juhtudel kirjeldatakse õnnetust meedias sõnadega “jooksis ootamatult sõiduteele laps” täpsustamata, kust ta just tuli. Ei maksa unustada, et ka seda juhtub.
Mõte ongi selles, et mitte iga hinna eest sundida last kohe jala/rattaga/bussiga kooli käima, sest muidu kellegi arust on lapse arengut pärssiv. Vanem siiski tunneb ja peab otsustama millal tema! laps on küps liikluses iseseisvalt osalema ja hindama tema kooliteed. Mõni kord võib ka 1km lõik olla ohtlikum kui teise 5km kooliteed.
Need on kõik rikkad lääneühiskonna heaoluriigid, kus on kõrgel tasemel haridus, teadus, meditsiin, sotsiaalteenused jne. Mujalt riikidest on alati soovijaid, kes sinna haridust omandama või töötama tulla soovivad. Kas teie arvates kasvab neis riikides massiliselt pärsitud arenguga lapsi või on ehk nad koguni täiskasvanuks saades arengupeetusega?
USA näitel on nad jah veidi probleemse arenguga või sinu arvates on okei, et koolitulistamine on nii tavaline asi, et ei kipu enam isegi uudisekünnist ületama?
Eramajade rajoon ühes suuremas Eesti linnas, seega lähim elukohajärgne kool on 1,5km kaugusel. Jah, viin hommikuti tööle minnes lapse kooli (jääb tööle mineku trajektoorile), koju läheb ise koos sõpradega. Usun, et see matk, mis tal hommikuti kooli sõidutades tegemata jääb, tehakse peale kooli ja vabal ajal kordades järele, sest lapsed (ka teismelised) viibivad palju väljas: aedades, rattamatkadel, spordiplatsidel. Meie elukandis ei ole tõesti seda probleemi, et lapsed ei ole väljas ja istuksid virtuaalmaailmas. Ka muruniidukiga niitmise osas pole kemplemisi: laste hõiked on soojal perioodil 8-24, asi see niiduk siis pühapäeva pärastlõunal siis ole 😀
Mõte ongi selles, et mitte iga hinna eest sundida last kohe jala/rattaga/bussiga kooli käima, sest muidu kellegi arust on lapse arengut pärssiv. Vanem siiski tunneb ja peab otsustama millal tema! laps on küps liikluses iseseisvalt osalema ja hindama tema kooliteed. Mõni kord võib ka 1km lõik olla ohtlikum kui teise 5km kooliteed.
Nõus, et kui ise peab niikuinii samasse suuunda minema, siis miks mitte laps (vähemalt mõnikord) ka ära viia. Nõus, et kooliteed on ohtlikkuselt erinevad ja väga nõus, et vanem peab otsustama ja hindama, millal konkreetne laps on küps üksi kooli või poodi minema. Küsin aga, kuidas näiteks seda oma lapse puhul teistes peredes hinnatakse? Ei saa ju hinnata lapse oskust üksi linnaliikluses hakkama saada juhul, kui laps pole kunagi üksi linnaliikluses olnud ega üksi bussiga sõitnud.
Igaks juhuks siis võimalikult kaua teda autoga uksest ukseni viia, kuigi oma tee pole sama? Kui kaua? Lapse oskust ühest või teisest olukorrast ohutult välja tulla ei saa ju hinnata hoopis teistsuguste situatsioonide järgi, mis on kodused, tuttavad ja turvalised.
Et mitte ainult küsida vaid anda ka oma 2 senti, siis meie saatsime kõik oma lapsed kooliteele paar päeva “slepiga”. Kelle teisel koolinädalal, kelle teisel koolikuul, ühe alles teisel kooliaastal. Slepiks oli siis palutud mõni hea tuttav, enamasti mõni naaber, kes lapsel bussipeatuseni järel käis/sõitis, samas peatuses bussi ootas ja sama bussiga samasse peatusesse sõitis ning jälgis, kas laps oskab käituda või ei. Kui ei, siis sekkus. Sama “nuhiteenust” pakkusin korduvalt ka ise, kui mõni lähemal elav inimene palus oma last jälgima. Ka oleme ise sõitnud bussi järel, et veenduda, kas me laps normaalselt käitub või peab sekkuma. Oleme ka varjunud kooli vastas kohviku parklas autoga pärast tundide lõppu, et vaadata, kas ja mis lollusi koolist tulles üks 7-8 aastane võib teha 🙂
Kui ei proovi, siis ju ei tea ka. Kala oskust puude otsa ronida ei saa ka ju hinnata selle järgi, et kui hästi ta koduses tiigis ujub. Ja kuni aastaid-aastaid autoga treppi saab, vaevalt et palju lapsi varateismelisena vabatahtlikult välja pakub, et kuule ema, ma nüüd läheks selle lörtsiga ühistranspordiga esimest korda elus üksi kooli sõitma.
Jah, peabki proovima, laskma käia ja hindama. Näiteks tulebki alguses mõned korrad ise koolist bussiga koju – kas saab sõbraga tulla, rohkem aega ei ole kella peale kiirustamist jne. Sellega kasvab ka enesekindlus.
Mõni laps on kohe hästi eeskujulik, peab kinni kõigest – kellaaegadest, reeglitest, ei lähe punasega üle tee, vaatabki mõlemas suunas mitu korda jne. Mõni on samal ajal metsik lahmerdis, kes unustaks kõik maha, mis tema küljes kinni pole, reeglid ununevad järgmine sekund, on hajameelne, kambaga koos katsetatakse piire (kasvõi nii “väike” asi nagu punasega üle tee minemine). Kui vanem näiteks näeb, et lapsele ei sobi hommikused ärkamised ja hommikuti ise minnes on hajameelne, hirmus nt bussile hiljaks jääda jooksebki pea laiali bussile siis on suurem oht, et selline laps end eluohtlikkuse olukorda paneb. Ise tööle sõites näen päris palju neid, kes viimasel hetkel tõukerattaga või jooksuga üle seba (ilma foorita) jooksevad ja bussi uste vahelt sisse – eriti ohtlikud on sellistel juhtudel ümberistumised, kus vaja ühelt bussilt üle tee nt teisele jõuda.
Muidugi on see äärmus kui vanem ise ei lase lapsel miskit teha ja sisendabki lapsele, et ta ei saa ise hakkama, et kui hirmus ikka see bussisõit on, räägib, et millised kommionud kooliteele võivad jääda või mis iganes. See pole ka õige. See, et keegi lapse hommikul näiteks autoga kooli viskab (mis jääb nagunii teele), ei tähenda, et laps pärast kooli ise trenni või koju ei liigu. Mis muidugi võibki tähendada, et hommikul oleks vaja mõnel ka kooli minna seljakott+kehalise riided+muusikaringi/trenni asjad vmt kaasas.
Minu arust on aastatega just see viimaste aastatega paranenud, et palju rohkem käivad lapsed tõukerataste ja jalgratastega koolis. Ma enda kooliajast ei mäleta üldse enda vanuseid (kuni põhikoolini), kes oleks nii kooli tulnud – õnneks oli piirkonna kool ja enamus olidki ca 1 km kaugusel ja tulid jala. Pigem gümnaasiumi omad käisid jalgratastega, aga ka vähe.
Need keda veetakse on pigem need 1-4 klassi jütsid, üksi vanem (no erand kinnitab reeglit) ei viitsi oma vabast ajast põhikooliealist või gümnasisti vedada. Kui ta on seal autopeal eks siis oli vajadus, kas ühine tee, liiga palju asju, kellaajad klapivad vmt.
“šlepiga”. Kelle teisel koolinädalal, kelle teisel koolikuul, ühe alles teisel kooliaastal. Šlepiks
See sõna on slepp.
“šlepiga”. Kelle teisel koolinädalal, kelle teisel koolikuul, ühe alles teisel kooliaastal. Šlepiks
See sõna on slepp.
Oih. Õige. Kuna ma olen vene emakeelega inimene, siis viskab vahel igasugust keelesolkimist sisse. Aitäh parandamast 🙂 Muudan ära, et silma ei riivaks.
Et mitte ainult küsida vaid anda ka oma 2 senti, siis meie saatsime kõik oma lapsed kooliteele paar päeva “šlepiga”. Kelle teisel koolinädalal, kelle teisel koolikuul, ühe alles teisel kooliaastal. Šlepiks oli siis palutud mõni hea tuttav, enamasti mõni naaber, kes lapsel bussipeatuseni järel käis/sõitis
Sa oled seesama inimene, kes šarm kirjutab?
Sa oled seesama inimene, kes šarm kirjutab?
Ma ei usu, et oleksin seda sõna eales ei üht ega teistmoodi kirjutanud.
Minu laps käib ka praegu ise kooli ja ringidesse (5.klass, jalgsi või ühistranspordiga). 1.klassis aga viisime ja tõime teda ise. Siis tundus, et ta ei ole veel valmis. Kui alguses mõtlesin, et hakkab 1.klassi teisel kuul ise käima, siis aga muutusid hommikud pimedaks ja ma ei tahtnud, et ta üksi seikleks. Tunnid hakkasid tal hiljem kui minu töö, sellest ka dilemma, kas ise viia või mitte. Samas lapse sõber elab koolist kaugel, teda viiakse ja tuuakse ka praegu. Aga poisid on ise väga sarnased üldiselt arengult ja iseloomult, muidu nad poleks vist sõbradki 🙂
Mina ise ei pidanud lapsena kooli minnes eriti autoteidki ületama, saime otse ühe suure pargi kaudu minna.
Ma ei saa aru, miks te eeldate, et need lapsed, keda hommikul autoga kooli viiakse ise liikuda ei oska? Minu kogemus ütleb küll, et hommikuti oli tõesti kool ilähedane parkla täis autosid, kust lapsed kooli poole lippasid. Aga kui ma vahel harva ühel või teisel põhjusel tundide lõpu ajal kooli juurde läksin, siis olid parklas ainult koolibussid või busse ootavad lapsed ning igas suunas liikus ka jalgsi koolist lahkujaid. Nii et täiesti loogiline järeldus on, et lapsed viidi küll hommikul kooli, aga koolist lahkusid ja oma päevased käigud tegid nad iseseisivalt.
Mina viisin oma lapsi kooli terve kooliaja, gümnaasiumi lõpuni. Põhikool siis maakool, kuhu minekuks tuli mul pisut oma töö teest vastasssuunas sõita. Ja tegingi seda alati. Mitte seepärast, et lapsed ei oleks koolibussiga hakkama saanud, aga meile kellelegi ei meeldi vara tõusta ja koolibuss tegi ümber valla tiiru alustades meie kodu lähistel. Mis tähendab, et nad oleksid koolibussi peatuses (km kodust) pidanud olema juba kell 7 hommikul. Ma tõesti hindasin seda 55 min, mis saime kauem magada, et kell 6.45 kodust väljumise asemel oli kodust väljumine 7.40.
Ja kui nad gümnaasaiumiealisena Tallinnas käima hakkasid, viisin nad ka Tallinna ära. Ise käisin ka Tallinnas tööl, no oleks ikka väga imelik olnud nemad bussile saata ja siis ise mugavas autos tööle sõita.
Samas koolist koju hakkasid nad isesesisvalt tulema kohe esimeses klassis. Esimesed paar nädalat läks koolibussidega harjutamiseks ja siis said juba ise hakkama. Pisut vanemana loobusid koolibussist ja eelistasid see 5km, mis otseteed mööda meid koolist eraldas jala tulla.
Ja nii on kõigi mu tuttavatega ja kolleegidega. Enamus viisid lapsi autodega kooli, kui kool pisut kaugemal oli. Aga koju tulid need samad lapsed ise, oma ringides ja trennides käimisega said ise hakkama. No ma tõesti ei näe mingit probleemi selles hommikuses kooliviimises, kui lapsed muidu ikka ise liiguvad ja suurepäraselt hakkama saavad.
Ma ei saa aru, miks te eeldate, et need lapsed, keda hommikul autoga kooli viiakse ise liikuda ei oska?
Mina näiteks ei eelda seda kõigilt neilt lastelt. Muidugi oskab rõhuv enamus teismelisi bussiga sõita.
Küll aga tean kahe käe näppude jagu lapsi, kes tõesti polegi ca 11-15 vanuseski eluski kordagi ise linnasisesegi ühistranspordiga sõitnud, sest ema kardab teda lasta ja ei usalda ning lapsel on nii ju mugav. Õigemini tean selliseid emasid. Üks endine töökaaslane näiteks saatis oma varateismelise lapse neil harvadel päevadel, kui ise ei saanud viia, ühte kesklinna eliitkooli taksoga, sest see Palace’ ristmik on nii ohtlik või sajab õues vihma. Või oli mõlemat. Ristmikule viis tramm ümberistumiseta nii 80 meetrit nende majast ja ema-isa töötasid kesklinnast eemal.
Viimati üks selline pooltuttav ohkas, et on taksoteenuse osutamisest tüdinud ja peaks oma 12-13 aastase lapse õpetama bussidega sõitma, aga sellest juttugi tegemisel tuleb pubekalt vastu selline kräun, et lihtsam on teda tuua-viia.
Mina näiteks ei eelda seda kõigilt neilt lastelt. Muidugi oskab rõhuv enamus teismelisi bussiga sõita. Küll aga tean kahe käe näppude jagu lapsi, kes tõesti polegi ca 11-15 vanuseski eluski kordagi ise linnasisesegi ühistranspordiga sõitnud, sest ema kardab teda lasta ja ei usalda ning lapsel on nii ju mugav. Õigemini tean selliseid emasid. Üks endine töökaaslane näiteks saatis oma varateismelise lapse neil harvadel päevadel, kui ise ei saanud viia, ühte kesklinna eliitkooli taksoga, sest see Palace’ ristmik on nii ohtlik või sajab õues vihma. Või oli mõlemat. Ristmikule viis tramm ümberistumiseta nii 80 meetrit nende majast ja ema-isa töötasid kesklinnast eemal.
Kindlasti on erandeid. Aga kui vaadata kooli juurde koolimineku ajal ja tundide lõpu ajal, siis on ju näha, et on väga erinev see autodega kooli juures olevate vanemate hulk. Seega on teemalagatus ise mõttetu – mis vahet seal on, kas laps saab kooli autoga või mitte. Kui ta ülejäänud käigud ikka iseseisvalt ära teeb, siis ei ole see autoga kooliviimine küll mingi arengu pärssimine, lihtsalt mugavam on ja hommikune uni on ikka paljudele magus. Miks peaks neid lapsi tunnike varem tõusma sundima selleks, et nad ikka ise kooli läheksid, kui autoga on mugavam ja kiirem.
Jah, need üksikud lapsed on, keda tõesti ei lastagi iseseisvaks saada ja igal sammul transporditakse. Aga teemaalgatusest jääb mulje nagu kõik need lapsed, keda autoga kooli tuuakse, on hirmsad äpud ja ei saa siis sammugi ise astutud.
Ma ei saa aru, miks te eeldate, et need lapsed, keda hommikul autoga kooli viiakse ise liikuda ei oska? Minu kogemus ütleb küll, et hommikuti oli tõesti kool ilähedane parkla täis autosid, kust lapsed kooli poole lippasid. Aga kui ma vahel harva ühel või teisel põhjusel tundide lõpu ajal kooli juurde läksin, siis olid parklas ainult koolibussid või busse ootavad lapsed ning igas suunas liikus ka jalgsi koolist lahkujaid. Nii et täiesti loogiline järeldus on, et lapsed viidi küll hommikul kooli, aga koolist lahkusid ja oma päevased käigud tegid nad iseseisivalt.
Mina viisin oma lapsi kooli terve kooliaja, gümnaasiumi lõpuni. Põhikool siis maakool, kuhu minekuks tuli mul pisut oma töö teest vastasssuunas sõita. Ja tegingi seda alati. Mitte seepärast, et lapsed ei oleks koolibussiga hakkama saanud, aga meile kellelegi ei meeldi vara tõusta ja koolibuss tegi ümber valla tiiru alustades meie kodu lähistel. Mis tähendab, et nad oleksid koolibussi peatuses (km kodust) pidanud olema juba kell 7 hommikul. Ma tõesti hindasin seda 55 min, mis saime kauem magada, et kell 6.45 kodust väljumise asemel oli kodust väljumine 7.40.
Ja kui nad gümnaasaiumiealisena Tallinnas käima hakkasid, viisin nad ka Tallinna ära. Ise käisin ka Tallinnas tööl, no oleks ikka väga imelik olnud nemad bussile saata ja siis ise mugavas autos tööle sõita.
Samas koolist koju hakkasid nad isesesisvalt tulema kohe esimeses klassis. Esimesed paar nädalat läks koolibussidega harjutamiseks ja siis said juba ise hakkama. Pisut vanemana loobusid koolibussist ja eelistasid see 5km, mis otseteed mööda meid koolist eraldas jala tulla.
Ja nii on kõigi mu tuttavatega ja kolleegidega. Enamus viisid lapsi autodega kooli, kui kool pisut kaugemal oli. Aga koju tulid need samad lapsed ise, oma ringides ja trennides käimisega said ise hakkama. No ma tõesti ei näe mingit probleemi selles hommikuses kooliviimises, kui lapsed muidu ikka ise liiguvad ja suurepäraselt hakkama saavad.
Miks sellistes teemades hakkavad aktiivselt sõna võtma need erandid, kes kuskil maal metsa sees elavad? Ilmselgelt ei peetud teid silmas. Enamus lapsi elab ju siiski linnas ja mitte kaugel koolist.
Miks lapsi üldse linnas nii kaugele kooli pannakse, et vaja ühistranspordiga seigelda? Piirkonnakooli peaks iga laps jalgsi kohale jõudma.
Miks peab lapse vanalinna südamesse autoga kohale viima? Kas ka vanalinnas on 100 meetrit kõndimist nii ohtlik ja võib auto alla jääda?
Kui laps on hommikuti unine, siis ei panda teda õigel ajal magama. Autoga unist last kooli viies on asi ju veel hullem – ta pole ka esimeseks tunniks üles ärganud. Väike jalutuskäike enne tunde virgutaks ta üles.
Need on kõik rikkad lääneühiskonna heaoluriigid, kus on kõrgel tasemel haridus, teadus, meditsiin, sotsiaalteenused jne. Mujalt riikidest on alati soovijaid, kes sinna haridust omandama või töötama tulla soovivad. Kas teie arvates kasvab neis riikides massiliselt pärsitud arenguga lapsi või on ehk nad koguni täiskasvanuks saades arengupeetusega?
USA näitel on nad jah veidi probleemse arenguga või sinu arvates on okei, et koolitulistamine on nii tavaline asi, et ei kipu enam isegi uudisekünnist ületama?
See, et arvad, et tegu on ainult USA-ga, näitab su kitsast silmaringi. Tegu on näidetega mitmetest riikidest, kus elavate ja lapsi kasvatavate inimestega see teema jutuks on tulnud. Lisaks USA-le veel nt Prantsusmaa, Ühendkuningriik, jt.
Aga see sinu viimane väide, et USA-s olevat koolitulistamine nii tavaline, ET EI KIPU ISEGI UUDISKÜNNIST ÜLETAMA??? Ah? Kas sul tekis ajus selle kirjutamise ajal mingi lühis?
Ja muidugi väide, et terve ameerika rahvas ongi arengupeetusega… ei oskagi nagu midagi öelda selle peale. Kas koolitulistamised on sinu arvates põhjustatud sellest, et lapsed ei läbi seal kooliteed jalgsi või ühistranspordiga?
USA on ju näide sellest, et autoühiskonnas on rasvumine massiline. Ja paljudes neis nn arenenud riikides peabki lapsega kogu aeg kaasas käia, sest ongi ohtlik – nad võidakse ära varastada või pedofiilide ohvriks langeda. Pedofiilide võrgustik on neis nn heaoluriikides uskumatult võimas, sest alles viimasel ajal on juletud rikaste valgete meeste “klubisid” puistama hakata. Ühe ohvri lugu https://www.youtube.com/watch?v=zQFOrwyFopA
Isiklik kogemus, et neist meie arvates mitte nii arenenud piirkondadest tulevad palju elutervema mõtlemisega inimesed ja sageli on nad isegi sellise külaga nagu Eesti palju paremini kursis kui keskmine rootslane või norrakas.
