Esileht Pereelu ja suhted Lapsed kodus, vanemad külas

Näitan 4 postitust - vahemik 61 kuni 64 (kokku 64 )

Teema: Lapsed kodus, vanemad külas

Postitas:
Kägu

Väga huvitav korraldus. Kuidas suhtuksid, kui mees uue kaaslase selleks nädalaks kaasa võtaks? Kas mehele oma tuba ei saa korraldada, mis sinu poolt vahepeal puutumata jääks (saab oma ruumi)

Eksnaine peab oma elu koomale tõmbama või hakkama suuremat elamist otsima, et mees saaks oma pruudiga tema juures oma toas elada, mida puutuda ei tohi?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eksnaine peab oma elu koomale tõmbama või hakkama suuremat elamist otsima, et mees saaks oma pruudiga tema juures oma toas elada, mida puutuda ei tohi?

Need olid kaks eraldi küsimust ometi.
Öeldi, et mees tunneb kehvalt tungides eksnaise ruumi. Kui on soov säilitada lastele tuttav eluviis ning ruumi palju (äkki ongi hästi suur maja), siis tõesti on isa tuba üheks võimaluseks.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti absurdne elukorraldus ju. Sisuliselt laps elab üksi. Mis lastekaitse sellise asja peale ütleb?

Nimetaks ka seda pigem laste hülgamiseks, mitte mingiks toredaks pereeluks. Väga vahva tõesti, teed aga uue pesakonna peale ja siis need vanad lapsed organiseerid kuskile üksinda kopitama.

Mis mõttes kopitama? Nagu torssis ja väsinud ema oleks mingi imeasi, mida iga laps sooviks? Kas sina oled lastega koos olles alati rõõmus, tähelepanelik, hakkaja? Mina näiteks ei ole. Aga need vanemad olid.

Mõni laps kodus elavate vanematega ei räägi nendega pooltki nii palju, kui kaks 15 minutilist telefoni kõnesessiooni päevas. Ammugi, vaatame nüüd ausalt endale otsa, ei kuulu ema tähelepanu terve päev 100% oma lastele kord nädalas.

Kui sageli me, tervetes peredes, õigupoolest teeme oma lastega midagi nädalavahetuseti tõeliselt KOOS? Lapsed on oma toas ja kuskile ei huvitu minna? Või ise väsinud või pesupäev või vaja koristada? Aga neis peredes osati ja suudeti ja taheti teha lastega iga nädal TERVE päev, mida kõik lapsed tahavad.

Ja kust võetakse, et lapsed hüljati? See on lausnõme arvamus. Palju vastikum oleks lapsed (teismelised juba, oma trennide, sõprade, kooride ja ringidega) lahti ütleme Pärnust või Tartust ning sunniviisiliselt kangutada nad näiteks Pukka või Orissaarde, sest emme sai pärast lahutust sinna tööd ja isa kolis Rakverre.

Jutt siiski ju vastutustundlikest lastest. Hästi kasvatatud tublidest lastest, kelle sees puudub viha, miks ema ja isa nad kõigest lahti rebisid ja IKKA kodus närtsinud moega ringi käisid. Ütlen ausalt, ma oleks suurima heameelega pigem jäänud isa ja ema lahutuse järel oma senisesse koju üksi elama, kui et mind veeti teise linna, topiti kehva kooli (õnneks sain ära joosta ja heasse kooli vanematele ütlemata) ja isa-ema mugavuse pärast raputati lahti kõigest. Ja tipuks oli silma all närbunud ja ehmunud ema, kel pärast lahutust polnud jaksu isegi minuga koertenäitusele või paadiralile minna.

Koosolemiseks ei peagi päevca jooksul ühtegi sõna rääkima. Aga oluline on, et soovi korral saab seda kohe näost näkku teha.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja tipuks oli silma all närbunud ja ehmunud ema, kel pärast lahutust polnud jaksu isegi minuga koertenäitusele või paadiralile minna.

See on ikka tipp, et parem oleks olnud, kui lahutuse all kannatav ema ei oleks silma all olnud, sest on liiga närbunud. Sina lihtsalt tahad milleski oma ema süüdistada, ilmselt on see lahutus sullegi jälje jätnud ja nüüd elad siis ema peal seda välja. Kui ta oleks sind üksi elama pistnud ja uue pesakonna juures elanud, uued lapsed saanud jne, küllap oleks sul siis jälle midagi öelda, et näe kui hoolimatu ja jube ema mul oli.

+3
0
Please wait...

Näitan 4 postitust - vahemik 61 kuni 64 (kokku 64 )


Esileht Pereelu ja suhted Lapsed kodus, vanemad külas